Loodushoid..............................................................................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad teda Metsepole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa, põhjast Kõrvemaa lõunaots, idast põhiliselt Võrtsjärve madalik ja ka Valga nõgu, lõunas ulatub Läti piirini. Põhijoontes sarnaneb Sakala kõrgustik kolmnurgaga, mille põhjatipp ulatub Navesti jõeni, lõunajalam on Läti alal. Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala
suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise kaal(7 kuu vanuselt) 120 kg Nuumsead (6 kuu vanuselt) 100 kg Ööpäevane keskmine kaaluiive 0,550-0,650 kg/päevas. LAMMAS 82 700 lammast ja kitse Toodetud lambavilla 2010.a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta Eesti suurim lambafarm asus Valgamaal (687 lammast). Villa saadi 1990.a 1915 kg.
Palkmajad Kursusetöö Helmet Nugis Juhendaja: Juhan Liiv Tartu 2014 Suitsusaun Mustlas Tegemist on Viljandimaal asuva umbes 1950. aastatest pärit suitsusaunaga. Kahjuks kinnistusjoonistele pole hoonet märgitud ning selle ehitamisest pole kuskil märkmeid, selletõttu arvan, et hoone võiks kuuluda nendesse aastatesse. Hoone on väsinud ja oma viimaseid hingetõmbeid ahmiv endine suitsusaun, mis ootab lammutamist. Esteetiline ja arhitektuurne väärtus saunal puudub kuna maja pole õigesti hooldatud ning vajadusel parandatud
aastal hakkas vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, 1920. aastal pühendus kunstile. 1924 lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina, sams koolis oli ta natuke aega ka õpetaja ja 1925. aastal koklis Wiiralt Pariisi, samal aastal valiti ta Pariisi sügissalongi liikmeks. II maailmasõja ajal oli ta Eestis, pärast sõda suundus aga tagasi Pariisi, kus ta 1954. a. suri. Teosed: Põrgu, Kabaree, Neegripead, Lamav tiiger, Kaameli pea. Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal. Kasvas väga vaestes oludes. 13- aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Õppis Viljandi kreiskoolis, 1839- 1846 Cesises maalriametit, 1848- 1855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Reisis enesetäiendamise eesmärgil Euroopas, pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt Kunstiakadeemias.Oli kunstiõpetaja keiser Aleksander II perekonnas. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga, oli Peterburis
Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ...
oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Ta suri 1927. aastal ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Tema auks on püstitatud mälestusmärgid: · Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23
.................................................. 2 · Elukäik ........................................................................ 3-4 · Tõnissoni kadumine ....................................................5 · Lisa..................................................................... ............6 · Kasutatud kirjandus.....................................................7 Elulugu Jaan Tõnisson sündis 22.12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimannite suguvõsa järeltulija . Kui Jaan oli kaheksa aastane suri ta isa ning poissi jäid üles kasvatama ema Mari ja vanaema Mais Tõnisson. 1878. a . asus Tõnisson õppima Tusti külakoolis, siis sooritas Tallinna kubermangugümnaasiumis eksamid ja 1888. a . astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning lõpetas selle 1892. a. õigusteadus kandidaadi kraadiga
mütoloogilisi kujutluspilte kui ka lihtsaid inimesi. Olulisel kohal tema loomingus oli eriti Eesti maastikutel ja inimestel, samas on ta loonud ka palju teoseid reisidel Lääne-Euroopasse ja Venemaale. Köler oli lisaks tegutsemisele kunstnikuna ka üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegelasi, nn "Peterburi patriootide" liidreid, kes püüdis Vene keskvalitsusele toetudes eestlaste olukorda parandada. Maalikunstnik sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Õppis Viljandi kreiskoolis, 18391846 maalriametit, 18481855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Pärast ülikooli reisis Köler mitmel pool Euroopas enesetäiendamise eesmärgil. 1857. aastal sõitis ta Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. Järgmisel aastal reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, kus töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandades seal täiuslikult akvarelltehnika
ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi. Tähelepanuväärseimad isendid Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal, Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi. Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni 600- aastaseks. Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm. Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga.
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sündis 14.03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last,
Eduard Manet vanim impressionist, ka realistlikud tööd, vulgariseerib, ,,Olympia" *Eesti August Weisenberg esimene eesti soost skulptor, eeskuju klassitsismist, hiljem realistlikud tööd, ,,Hämarik", ,,Linda", ,,Ema portree", ,,Koit", lemmikmaterjal on marmor Amandus Adamson skulptor, ,,Russalka", ,,Laeva viimane ohe", ,,Noorus kaob" , ,,Nälg", ,,Äreval ootel", marmor + pronks + puu Johan Köhler sünsid Viljandimaal, perest 9 last, ise 7., hariduseks kreiskool, maaler, läheb Peterburgi, siltide maalija, õpib Peterburi kunstikoolis, õpib ka loodusteadust, lõpetab akadeemia kuldaurahaga, läheb reisile viieks aastaks, juhutööd erinevates riikides, Hollandis Belgi kunstnike ühingu liige, ,,Isa portree", ,,Ema portree", tontomaal ovaalsel lõuendil, reisib Grimmi vaadete ja inimeste pärast ,,Tatarlanna", mütoloogia teemad, näitus Viinis, ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast"
Poliitikud, kes kõige enam mõjutasid eesti iseseisvumist. Johan Laidoner Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis jälje mitte ainult silmapaistva väejuhina, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal, kui ka väljaspool seda. Tänu temale saavutati Eesti iseseisvus 1918. aastal. J. Laidoner sündis Viljandimaal 1884 aastal Viiratsi vallas. 1900. aastal lõpetas Viljandi linnakooli, kuid majanduslikud raskused olid suureks takistuseks edasi õpingutel. Ainus võimalus endale tollajal head haridust saada, oli sõjaväeline tee, kuhu teda esimesel katsel vastu ei võetud, viidates tema kehalisele seiseundile. Siiski ei jätnud noor Laidoner jonni ja üritas järgmisel aastal uuesti. Seekord edukalt. Nii algaski Johan Laidoneri
lapsepõlvemaade sidumine vanaaegsete motiivide ja maastikega · Valdavalt surma ja kaduvikumeeleolud · Arhailise värvinguga värsid · võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud Teosed · Luulekogud "Pärlijõgi" (1931) "Kaduvik" (1927) · Mälestusteraamatud Väikelinna moosekant" (1946) · Näidendid "Iluduskuninganna" (1933) "Elav kapital" (1934) Henrik Visnapuu · Eluaastad 18901951 · Sündinud Viljandimaal Helme vallas · Õppinud Tartu ning Viljandimaa eripaikades, töötanud õpetajana, ajakirjanikuna ja propagandatalituse kultuurinõunikuna · Luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Looming · Silma paistavad armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalised laulud · Luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga · Luule üks osa esitab jumaldavat armastavat naisteharrast imetlejat Teosed · Luulekogud
Tähtsad ajaloolised isikud Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5
· Under ja sonetid- Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. (,,Sinine Puri", ,,Sonetid" ,"Eelõitseng" ) H.Visnapuu(18901951)sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Visnapuu suri 3.04.1951 Usa-s, kus tema põrm tuhastati. · Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja
Kristjan Jaak Peterson - üks ärkamisaja säravamaid kujusid. Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega
kuid minu seisukohast olid sealed videod veidi labased ja teisalt liialt üheülbalised. Ma ei ütle, et need tööd ei pannud mõtlema, kuid nagu kaasaegse kunsti puhul ikka jättis autor liialt palju vaatleja enda otsustada ja edasi mõelda. Eelistan siiski töid, kus oma mõtteid pole tarvis sundida liikuma ning kus kunstnikul on suurem roll suunamisel. Johann Köler Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. ``Truu valvur`` 1878, õlimaal
Viivi Luik Elulugu Sündinud 6.nov 1946 Viljandimaal 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8- kl koolis ja Tallinna kaugõppekoolis Esimene raamat 1965. aastal Alates 1965. a. töötas Tallinnas raamatukoguhoidjana Kirjanike Liidu liige alates 1970.aastast Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas Kirjutas romaane, lasteraamatuid, esseesid ja luulekogusid Tunnustused: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia(1975, 1976, 1982, 1985),ENSV riiklik preemia(1987),Juhan Liivi
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpila...
Helena Viies O13 001 EAKA ELULUGU Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps, peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse. Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega maamõõtjana. Mees, kellega abiellus, õppis ka geodeesiat. Sünnitas 2 poega. Peale abikaasa
EESTI KUNSTI SÜND 19 SAJ TEISEL POOLEL Autor:Anu Palmi 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool...
kultuurikonsultant. ● Paul-Eerik Rummo on ka tähelepanu köitnud filmistsenaristi, lastekirjaniku, dramatiseerija ning tõlkijana. Paul-Eerik Rummo luule ● "Kogutud luule„ ● "Ankruhiivaja" ● "Luuletused„ ● "Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972" Paul-Eerik Rummo "Esimene vasikas" Ma seisan harkisjalu ja uudistan maailm. Mul on naljakas saba ja kaks suurt silma. Ja ma ei taha minna aia taha. Viivi Luik ●Sündis aastal 1946 Viljandimaal. ●Töötas masinakirjutaja, arhivaarina ja raamatukoguhoidjana. ●Kutseline kirjanik aastast 1967. ●Viivi Luik on ka viljakas lastekirjanik ning luuletõlkija. Viivi Luige luule ● "Ole kus oled„ ● "Taevaste tuul„ ● "Pilvede püha„ ● "Rängast rõõmust„ ● „Maapäälsed asjad" Viivi Luik "Sinilill" Kes küll metsa ära kaotas sinikirja siidikuue? Põõsa alla maha laotas riidetüki uhiuue? Kleiti rohelist kes kannab,
Zizzle 2012 Eesti professionaalse kunsti algus 19.saj II poolel 19.sajandi teisel poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega. Kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Sellepärast võibki öelda, et siis sai alguse Eesti professionaalne kunst. Aluse panid sellele eestlasest elukutseline kunstnik Johann Köler, ning eesti soost skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg. Neid kõiki ühendas hariduse omandamine Peterburi Kunstiakadeemias. Kuna kõik eespool mainitud kunstnikud töötasid peamiselt väljaspool Eestit, siis peamist mõju Eesti kunsti kujunemisele avaldasid Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Venemaa. Siin kohal mainiksin, et ükski neist kunstnikust ei naasnudki kodumaale- Eestisse, sest nende jaoks polnud siin piisavalt tellimusi ega ka töid. Viljandimaal sündinud,päritolult talupoeg Johann Köler oli Eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõi...
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegiu...
(loomafarmid, toidukäitlemisettevõtted). Volitatud loomaarst kontrollib ettevõtte tegevust kas see vastab loomatervishoiu, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuetele, mille rikkumine võib ohtu seada inimeste või loomade elu ja tervise. Millised on töötingimused? Loomaarstid töötavad loomakliinikutes või tegutsevad eraettevõtjatena. Eestis tegutseb kolm suurloomakliinikut: Eesti Maaülikooli Suurloomakliinik, Hipodroomi Kliinik OÜ Tallinnas ja Saare Tallid OÜ Viljandimaal kõik ülejäänud kliinikud on väikeloomakliinikud. Suurloomaarsti töö on tunduvalt liikuvama iseloomuga kui väikeloomaarstil. Üks osa tööajast tuleb veeta arstikabinetis, teine aga loomakasvatusettevõtetes ja talunike juures loomi ravides. Seetõttu võib loomaarsti tööd pidada nii füüsiliselt kui psüühiliselt pingeliseks. Et loomad vajavad arstiabi ka õhtuti, öösiti, nädalavahetustel ja pühade ajal ning
.....................................lk8 Tõlkinud...........................................................................................................lk8 Riiklik tunnustus..............................................................................................lk8 August Rei lähedastest...................................................................................lk9 2 Elulugu. August Rei sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Kurla külas kooliõpetaja, hiljem Põltsamaa riigiviinapoe juhatajana tegutsenud Mihkel Rei ja Marie Rei peres. Rei õppis esialgu Kurla külakoolis 18911894, seejärel Pilistvere kihelkonnakoolis 18941896 ning Tartu Aleksandri gümnaasiumis 18961902. Viimasega seondub ka tegevus allkirjade kogumisel eesti keele õpetuse sisseseadmiseks. 1900. aastal asutas Rei koos teistega Tartus põrandaaluse keskkooliõpilaste rahvusliku ringi "Eesti Külvaja"
2093. tendents aga Kõige on sama. otsesemalt reguleerisid Viljandimaal oli abiellumisvanus veel mõnevõrra tõusnud, abiellumist Sündimuse langus oli Eestis pikaajaline, sündimus 1850. ja 1860. aastail veel keskmi veel ilmastikuolud ja neljas LõunaTartumaa kihelkonnas oli see suhteliselt aeglane protsess
Ühekojalistel puudel on emas- ja isaskäbid ühel ja samal taimel. Kahekojalistel sama liigi eri isenditel, nt kadakas, jugapuu Rekordid Suurim metsamassiiv 1,1 mld ha, Siberis okaspuumets. Eesti vanim jäänuk- harilik jugapuu, pärast jääaega Kõrgeim puu ranniksekvoia. California rannikul, u 10 000 a vana. Tüve läbimõõt 8,5 m 1895 oli kõrgeim puu harilik ebatsuuga, 133m Eesti kõrgeim puu Järvseljal 53m, mis langetati 1948.a Praegu kõrgeim Viljandimaal Euroopa lehis, 46m Vanimaks elav puu: igimänd (4800 a) Suurim tüvemaht hiidsekvoia ja mammutipuu (1400m3), kasvab Ameerikas Sequoia rahvuspargis. Vanus u 3800 a, ümbermõõt 31,3 m, läbimõõt 11,1 m, korba paksus 61 cm. Pikim käbi 65 cm suhkrumännil USA lääneosas. Aeglasekasvulisim puu- harilik elupuu Kanadas, 10 cm, 155 a. Okaspuude omadused ja kasutamine · Ehitus, mööblitööstus, paberitööstus, haljastus, tõrv, õli seepides, (kadaka)viht, merevaik,
sakslast", ,,Põrgupõhja uus vanapagan" · Näidend ,,Juudit" Tähtsus: · Realism saavutas täisküpsuse · Sügavate filosoofiliste probleemide püstitaja · Lõi eestluse müüdi · Näitab eestlast tema sisemistes vastuoludes · Analüüsib eestlase ürgolemust · Paneb lugejad mõtlema eetilistele ja moraalsetele probleemidele August Kitzberg (1855-1927) · Elas Penuja külas, Niitsaadul · Töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna Looming. · Algul kirjutas külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge · Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid tragöödia ,,Libahunt", draama ,,Kauka jumal" · Kitzberg oli tasemel dramaatika kõigi põhizanride väljaarendaja. · Tõi Eestisse näitekirjanduse dramaatilisi karaktereid ning ühiskonnakriitilisi probleemegi käsitles julgemalt
Viivi Luik ...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatu väljasurevas keeles... I.B.Singer Elulugu I VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ·19541965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ·19621965 Esimene trükis ilmunud luuletus, esimene raamat. ·1965 Töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. ·1967 Kutseline kirjanik Tallinnas. ·19931997 Elas Helsingis, 1996 Berliinis, 19982003 Roomas. ·1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu II ·1965 Esimene luuletuskogu. ·1985
Mart Saar(1882-1963)Helilooja, pedagoog, pianist,organist. Õppis Peterburis. Sündinud Viljandimaal Hüpassaares. Loomingus on kaks põhiteemat: armastus ja loodus. Tegeles aktiivselt rahvaviiside kogumisega. Saare laulud on eelkäijate omadest tehniliselt palju keerukamad. Koorilaule kirjutanud u 400 ja soololaule 140, on kirjutanud ka klaveriteoseid. ,,Kõver kuuseke".Teda on hüütud soode ja rabade laulikuks, laulude temaatika pärast Cyrillus Kreek(1889-1962)Sündides kandis nime Karl Gustav, pärast vanemate õigeusku astumist sai nimeks Kirill. Kõige tähtsamal kohal tema loomingus on
Armastusl uule …... Viivi Luik ● Ta on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. aastal ● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige. ● Ta on elanud Helsingis, Berliinis ning Roomas ● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga ● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986
· 1898 Peterburi Konservatoorium · 1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest (juhtis kooli 1922 aastani) LOOMING · Orkestriteosed ja koorilaulud · ,,Koit" (tekst F. Kuhlbars) traditsiooniline laulupeo alguslaul al. 1969.a. 6. Mart Saar (1882-1963) · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis Viljandimaal · Peterburi Konservatoorium (orel ja kompositsioon) · Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost · 2 peamist teemat armastus ja loodus · Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest · Laulud rasked (Tehniliselt kui ka sisult nõudlikud) TEOSED · ,,Põhjavaim" · ,,Miks sa nutad tammekene?"
1931.aastal paigaldati 50-meetrine sild Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. 1995.aastal Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja Viljandi Metall AS teostusel rekonstrueeriti rippsild põhjalikult. Kui oleme rippsillast üle jõudnud liigume edsi mööda teed ja jõuame Kindral Johan Laidoneri monumendi juurde, umbes 14.30: 6.Kindral Johan Laidoneri monument Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Sealt edasi liikudes Jõuame Viljandi Jaani kiriku juurde, umbes kella 15.00 paiku_Lähme ka Jaani kirikusse sisse_umbes kell 15.30 tuleme kirikust välja ning liigume edasi: 7.Viljandi Jaani kirik
Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" ...
graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldas tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne), ta on maalinud altaripildid Cesise kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas(Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas). Köler osales Viljandimaa talupoegade palvekirjadeaktsioonis ja püüdis esindada eesti rahvast tsaarikojas
Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. 6 Elulugu 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Sophiega abiellus ta 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Kitzbergil on ka tiitel nimega ,,Esimene abielu lahutanud Eesti kirjanik". 1898. aastal läks ta Riiga, kus ta osales eestlaste seltsi ,,Imanta" tegevuses.
Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K raskema lõimisega, kohtai ka P. Veereziim stabiilne ei kogune ülavett. Lõimis: sl, l, kr. Harimiskindlad. Tervaili,Kartul, Põldhein. Hea veeläbilaskega. pH 6,0-7,0. Wakt=140- 160mm Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Karb. lähtekiv. kuj. mullad. Keemine sügavamal kui 60cm. Profiilis eluviaalne horisont. Järvamaal, L-Viru, Jõgevamaal, Viljandimaal. A ja E vaesunud saviosakeste poolest. Lähtekivimiks kollakashall(pruun); punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sininilille-jänesekapse kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad. Üldlämmastik madal (0,16%). Wakt=145-155mm Näivleetunud e. kahkjad mullad (LP)- Parasniisked. Kahekihilise lõimisega (sl, ls1). Lõimiste piiril keeled. 15% põllumaadest. Tarumaal, Viljandimaal, Põlvamaal. Pruunid(LP) ja Heledad L(P). Lähtekivim punakaspruun karb.vaene ls-moreen. Osa kujun. viirsavidel
19. Sajandi II pool oli teatavasti Eesti kodanliku rahvuse kujundamise ja rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahvuse iseteadliku kasvu aeg. Tolle aja teadlikumat osa rahvast iseloomustas soov korraldada oma rahva elu ise. Võidelda oma kultuurielu ja kultuuri rajamise ja arendamise eest. Kohapealsed õppimisvõimalused puudusid ja üldise vaesuse tõttu jõudsid kunsti õppimiseni ainult üksikud. 1919 avati Tartus Pallace kunstikool. JOHANN KÖLER Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal, põllumehe pojana. Ta õppis Peterburi Kunstiakadeemias (1848- 1855). Hiljem täiendas ennast välismaal, eeskätt Itaalias ja Prantsusmaal. Aastal 1862 asus Köler Peterburi. Mis jäigi ta põhiliseks elu- ja töökohaks. Kunstniku loomingu paremikku kuuluvad portreed Vene ja Eesti intelligentsi paremikku kuuluvad isikud. Omaette peatüki moodustavad ta loomingus kodumaa matkadel tehtud tööd, ema ja isa portreed ja akvarellist teostatud kunstniku sünnikoht. AUGUST WEIZENBERG
paat meestega tormi ajal merre. Seal hukkus ka Hannese vend Klaus. Hannes sõitis mõneks ajaks ära, et isale ja vennanaisele abiks olla. Paar kuud hiljem sai jälle halbu uudiseid Turjalt, et isa on halvatud ja jälle läks Hannes koju. Liidale ei olnud see üldse meeltmööda, et Hannes kogu aeg seal käis, seda enam, et sa sai teada Hannese lapsest ja kahtlustas tolle olema ka seal külas, kuigi Hannes oli valetanud ta olevat hoopis Viljandimaal. Luise ei saanud äiaga hästi läbi ja lahkus Turja talust oma venna juurde peale halvatust. Hannes ei saanud enam isa üksi jätta ja otsutas, et jääb sinna naine tulgu järgi, kui tahab. Liidale ei meeldinud see koht ja ta ei tulnud. Hoopis lahutus anti sisse. Taali lubas Hannesega koos hakata elama, kui lahutus on jõustunud. 5. Üks peategelasi Turja talu peremees- töökas ja rahuliku loomuga mees. Tundeid välja ei näidanud, aga muidu hoolis ikka kõigest, mis
sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti) jurjev- Kiievi suurvürsti poolt loodud tugipunkt Tartus mille ta nimetas enda nime järgi, ohvrikivi-kivi mille peal toodi ohvreid Isikud Kuningas Ingvar-rootslaste kuningas, kes hukkus rüüsteretkel eestalste vastu lüüa saades Tacitus-Rooma ajaloolane, kes oma teoses "Germania" on maininud ka aeste ja finne Jaroslav Tark-kiievi suurtvürst Tõnn-Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel Taara-Eestlaste jumal, eelkõige saarlaste Uku-eestlaste jumal Hiltinus-munk, kes saadeti eestlasi ristiusustama, kuid taei saanud sellega hakkama Fulco-Eestimaa piiskop, prantsusmaaltpärit munk, nicolaus-eestlasest munk, määratud Fulcot abistama Aastaarvud 1967- avastati Pulli Kunda kultuur- mesoliitikum Keraamika kasutuselevõtt- 5000 eKrt Kammkeraamika-4000 eKr rauamaagi kasutuselevõtt-500 Ingvari rüüsteretk-600
Arendati Eestikeelse haritlaskonna pedagoogika jms. kirjandust ja luulet. kujundamine. alalt. EESTI 1860 Hurt Sooviti rajada eesti Enne ei olnud eestlastel Puhtalt Eesti keelset kooli ei ALEKSANDRIKOOL Viljandimaal keelne keskkool. võimalik emakeelset õnnestunud rajada, kuid keskharidust saada. Põltsamaale tehti vene keelne keskkool, kus õpetati
vähenemine annab maakondade võrdluses kõige suurema erinevuse. Võrreldes teiste maakondadega registreeritakse Lääne-Virumaal ka poole rohkem kergeid tööõnnetusi (920). Võrreldes aastaga 2006 on tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta enim kasvanud Viljandi-, Valgaja Jõgevamaal. Viljandi- ja Valgamaal on registreeritud rohkem just kergeid tööõnnetusi. Raskete tööõnnetuste arv on aga Viljandimaal vähenenud 14%. Jõgevamaal on 2007.a võrreldes 2006. aastaga registreeritud rohkem nii kergeid kui raskeid tööõnnetusi. Jõgevamaal on toimus 2 surmaga lõppenud tööõnnetust. Märkimisväärselt on langenud Hiiumaal tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta, ligi poole võrra. Kuigi Hiiumaal kasvas hõivatute arv 6% on tööõnnetusi registreeritud 11 (2006. a 20).
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V
POLIITIK JA AATEMEES JAAN TÕNISSON Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal taluperemehe pojana. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
Järgnevad kolm lehekülge ongi koostatud sellest lähtudes. Kõigepealt toome Teie ette Eesti Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga järgnevalt avaldamegi. 1782.a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega.
Ilu peeti teisejärguliseks. Eesti rahvusliku kunsti sünd oli õnnelik ja loominguliselt viljakas aeg. Nagu mainitud oli J. Köler eesti rahvusliku kunsti rajaja. Ta oli päritolult talupoeg, kuid jõudis Vene keisrikojas väga kõrgele, sai akadeemiku ja professori tiitli. Köler on Eesti ajaloos oluline ka kui rahvusliku liikumise tegelane: osales nn. Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Ta sündis Viljandimaal sauniku pojana aastal 1826. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesises õppis maalriametit. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias, lõpetas selle tööga Herakles toob Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali ja kutse ajaloomaali erialal. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. Oli muuhulgas
8. Friedrich Robert Faehlmannile. 9. Kes tõlkis piibli eesti keelde? Millal see ilmus? Piibli tõlkis eesti keelde täielikult Anton Thor Helle 1739. Aastal. Kuid ka Tallinna Linnakooli õpilane Hans Susi, kuid 1549 suri katku ja käsikirja pole säilinud. 10. Peterson. Eluaastad. Mida kirjutas? Mis oli eeskujuks? Tähtsamad teosed. Peterson- (1801-1822). Sündis Viljandimaal, ÕPPID Riia kubermangugümnaasiumis ja hiljem astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1983 püstitati talle Tartusse mälestussammas. Ta on kirjutanud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Ta oli oma aja kohta väga tark noormees, sest oskas mitmeid keeli( ladina, inglise, eesti, rootsi kreeka prantuse vene jne). Ta julges rõhutada eestlust, oli rahvuslik enesemääratlus, teadmiste kirjanduste lootus
04.1910 Hildegard Lõhmusega. Neil sündis 5 last: pojad Ilmar, kes tapeti oma ema poolt. Heldur, kes on üks rikkamaideestlasi maailmas ja Rein ning tütred Hilja ja Lagle. Ta on kirjutanud luuletusi ja näidendeid. Tartus on tema auks nimetatud Tõnissoni tänav. 2001.aastal püstitati Tartusse Jaan Tõnissoni mälestussammas. Johann Laidoner Johann Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 12.02.1884- 13.03.1953 Elulugu Sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Rabal sündisid ka tema vennad Villem,Peeter ja Oskar. 1892-1894 õppis Viiratsi vallakoolis. 1894 kolis Laidoneride pere Viljandisse. 1895-1897 õppis Viljandi I algkoolis. 1897-1900 Viljandi linnakool. 1900.aastal üritas astuda sõjaväkke, aga teda ei võetud vastu ja proovis aasta pärast uuest ja tunnistati ta sõjaväekõlbulikuks ja 2.järgu vabatahtlikuks. Seejärel ta astuski ka vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke. 1902
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
