Renessanss, Eesti kunst (1)

Renessanss
Murrangulised muutusid toimusid arhitektuuris. Hoonete ülesehituseks kui ka kaunistamisel loobuti kõigist gootikast, kipsist lilledest, lõvi peadest jms. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suurt rõhku panema elumajade mugavustele. Renessanssi ajal vabanes kultuur ehituskunstist. Kujusid paigutati nüüd ruumi keskele, õue, väljakule. Palju võib leida ühiseid jooni Renessanssi aegse ja antiikkultuuri vahel. Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. Nüüd lähtusid maalijad loodusest ja õppisid õigesti ruumi kujutlust. Maalikunstnikud kasutasid puhtaid värvitoone. Terve rida omanäolisi maalijaid kerkis üles. Fransisco Angelico ( 1387 -1455). Ta oli üks haruldane maalija , kes kasutas säravaid ja puhtaid toone. Paolo Ucello ( 1297 -1475). Tema meelispildid olid lahingupildid. Piero della Francesco (1416-1492). Tema tegi suurepäraseid frescosi. Fresco - seina ja lae maalid, seda värviti värskelt märjale seinale. Sandro Botticelli – tema sa kuulsaks madonna piltide tegemisega. Itaalias on kolm suurmeistrit:
Leonardo da Vinci- Mona Lisa. Läks ka Prantsusmaale, Prantslaste kutsel . Elas oma viimaste eluaastateni Prantsusmaal.
Pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit 16. sajandil takistasid siinset arhitektuuri tegevust. Ainuke silmapaistvam paiste Renessanssi arhitektuurist on Tallinnas Mustpeade vennaskonna hoone. Huvitav on ta oma fassaadi, raidportaalide ja reljeefide poolest.
Eesti kunst
Tähtis osa Eesti kunstis 20. sajandil oli ANTS LAIKMAA -l. Põhilise kunstilise ettevalmistuse sai ta Düsseldorfi akadeemias. Laikmaa loomingus esineb vaheldumisi portree ja maalikunst. Ants Laikmaa tööd kõnelevad kunstnikuoskusest maksimaalselt kasutada pastellvärvide väljenduslikke võimalusi.
KONRAD MÄGI
Sündis kaunis Hellenurmes. Nagu mitmed selle põlvkonna kunstnikud nii jäi ka tema süsteemikindla koolituseta. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja matkad Soome, Pariisi ja Norrasse. Nii järgnevad Soome, Pariisi ja Norra perioodi töödele tööd Saaremaal, Võrumaal, Pühajärvel ja Otepääl. Itaalias ja jälle kodumaal Saadjärvel.
JAAN KOORT
Eesti skulptor . Koort pärines Tartumaalt. Erialaseid õpinguid alustas 1902 . aastal Stirglitzi kunstikoolis Peterburis. 1905-1915 elas poliitilise pagulasena Pariisis. Sajandi esimesel kümnendil esines ta põhiliselt maaliga. Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930.
LAIKMAA ANTS
Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis.
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. Sajandi II poolel, ning on sootud Johann Köleri ja August Weizenbergi töö ja tegevusega . Nende järel lülitusid peatselt Eesti kunsti maalija Karl Ludvik, skulptor Maibach ja Amandus Adamson. Kunstilise hariduse said nad Venemaal ja Lääne- Euroopa õppeasutustes. 19. Sajandi II pool oli teatavasti Eesti kodanliku rahvuse kujundamise ja rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahvuse iseteadliku kasvu aeg. Tolle aja teadlikumat osa rahvast iseloomustas soov korraldada oma rahva elu ise. Võidelda oma kultuurielu ja kultuuri rajamise ja arendamise eest. Kohapealsed õppimisvõimalused puudusid ja üldise vaesuse tõttu jõudsid kunsti õppimiseni ainult üksikud. 1919 avati Tartus Pallace kunstikool.
JOHANN KÖLER
Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal, põllumehe pojana . Ta õppis Peterburi Kunstiakadeemias (1848- 1855). Hiljem täiendas ennast välismaal, eeskätt Itaalias ja Prantsusmaal. Aastal 1862 asus Köler Peterburi. Mis jäigi ta põhiliseks elu-ja töökohaks. Kunstniku loomingu paremikku kuuluvad portreed Vene ja Eesti intelligentsi paremikku kuuluvad isikud. Omaette peatüki moodustavad ta loomingus kodumaa matkadel tehtud tööd, ema ja isa portreed ja akvarellist teostatud kunstniku sünnikoht.
AUGUST WEIZENBERG
Sündis Võrumaal, kingsepa pojana. Tee skulptuuri juurde algas tal tisleri tööst. Skulptuuri õppis ta Berliinis, Peterburis ja Müncheni Kunstiakadeemias. Ta alustas oma õpinguid 1863 ja lõpetas 1873. Seejärel töötas ta 17 aastat Roomas, siis Peterburis ja alles elu lõpul 1914 asus ta kodumaale . Loomingu paremikku kuuluvad teosed „Hämarik“ ja „ Linda “. Linda pronksist variant püstitati 1920. Aastal Tallinna Linda mäele.
AMANDUS ADAMSON
Weizenbergist hiljem alustas tegevust Amandus Adamson. Amandus Adamson sündis Paldiski lähedal, meremehe perekonnas. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias, täiendas ennast Pariisis. Ta alustas Peterburist 1878 ja lõpetas 1891 Pariisis. Töötas põhiliselt Peterburis. Aegajalt käis ka kodumaal. 1918 aastal tuli ta Paldiskisse tagasi. Adamsoni loomingus domineerisid puunikerdused ja marmorist teostatud tööd. Üldtuntud monument mis avati 1902 Tallinnas, Kadriorus on Russalka . Sajandi lõpul alustasid oma tööd Viru-Jaagupi taluperekonnas sündinud kaksikvennad Kristjan ja Paul Raud. Nad mõlemad olid maalijad. Kristjan omandas oma kunstihariduse Peterburis ja Münchenis. Paul aga Düsseldorfis.
EDUARD VIIRALT
Graafikas oli kõige silmapaistvamaks Eduard Viiraldi looming. Sündis Peterburi kubermangus. Kunstihariduse omandas ta Pallace kunstikoolis. Ta oli väga andekas ja tark, ta sai Pallace stipendiaadina minna Breesteni Kunstiakadeemiasse. Tema loomingu sünteesiks kujunes tema gravüür kabaree , põrgu ja kaamelipea. Kunstniku põhiliseks elukohaks oli Pariis ja ta on maetud Pariisi. Ta võttis väga agaralt osa ööelust. Ta elas vaeselt, sest ta jõi oma raha maha.