Eesti rahvusliku professionaalse kunsti sünd 19.saj II poolel (0)

Zizzle 2012
Eesti professionaalse kunsti algus 19.saj II poolel
19.sajandi teisel poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst , mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega. Kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Sellepärast võibki öelda, et siis sai alguse Eesti professionaalne kunst.
Aluse panid sellele eestlasest elukutseline kunstnik Johann Köler, ning eesti soost skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg . Neid kõiki ühendas hariduse omandamine Peterburi Kunstiakadeemias. Kuna kõik eespool mainitud kunstnikud töötasid peamiselt väljaspool Eestit, siis peamist mõju Eesti kunsti kujunemisele avaldasid Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Venemaa. Siin kohal mainiksin, et ükski neist kunstnikust ei naasnudki kodumaale - Eestisse, sest nende jaoks polnud siin piisavalt tellimusi ega ka töid.
Viljandimaal sündinud,päritolult talupoeg Johann Köler oli Eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes aga kunstis mässu ei tunnistanud. Kunstis vältis ta äärmusi ning samuti kriitlist realismi, sest see osutavat liialt igapäevasele ja inetule. Ta oli 19. Sajandi Venemaa üks tunnustatumaid maalijaid, kes töötas pikki aastaid ka keisri õukonnas. Tema teoste temaatika oli lai, ta maalis nii kõrgeid riigitegelasi, maastikumaale, mütoloogilisi kujutluspilte, kompositsioone kui ka lihtsaid inimesi. Erilisel kohal tema loomingus on kodumaa-ainestikul tehtud tööd : “ Kunstniku sünnikoht“ , “ Ketraja“ , Hiiu naised kaevul“. Ühiskondlikult tähtsad olid ka F.R.Kreutzwaldi portree ning allegooriline kompositsioon “Ärkamine nõidusunest. Kuigi Johann Köler suri 113 aastat tagasi, on tema nimi jäädvustunud Eesti kultuuriluku kui Eesti esimese professionaalse kunstnikuna, maalikunsti rajajana ja rahvusliku liikumise tegelasena. Tema töödki said suurema kuulse ja aupaiste osaliseks peale surma.
Amandus Heinrich on tõsiselt hea näide sellest, et kui sa midagi väga tahad ja selle jaoks ka vaeva näed, siis sa seda ka saavutad. Ta sündis Paldiskis, meremehe pojana mis tõttu tema töödes on palju mereteemat ja kalurite elu. Vaesuses virelenud A.Adamsonil oli väga varakult teada kelleks ta saada tahab ja millega oma elu siduda. Ta sihiks oli saada sisse Peterburi Kunstide Akadeemiasse,- skulptuuri õppima. Pärast ebaõnnestunud katseid tal õnnestus see ning temast sai vabakutseline kunstnik. Ta elas ja töötas Venemaal, Prantsusmaal ning Itaalias kuid väisas tihti ka kodumaad, nii Paldiskit kui ka Pakri saart. Ta püüdis oma töid ka kodumaal tutvustada, kuid nagu enamikel kunstnikel juhtus ka temal nii, et tellimusi siinmail ei jagunud, ning ta pidi om tööd jätkama võõrsil. Tema loomingusse kuuluvad mereainelised ( “ Hülgekütt Pakri saarelt“ ) , mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid (“ Koit ja Hämarik“) , ning mitmed tuntud monumendid nagu „ Russalka “ Tallinnas, F.R.Kreutzwaldi mälestussammas Võrus ja L. Koidula mälestussammas Pärnus. Amandus Adamson töötas tarmukalt viimse minutini, jättes endast maha hulgaliselt lõpetamata skulptuure.
Eesti rahvusliku skulptuuri suurkuju August Weizenber oli tegelikult tisleri haridusega. Ta lahkus eestist kohe peale tisleri kutse omandamist, sest süda ihkas ikka kunsti poole, mida Eestis polnud võimalik õppida. Tee viis teda Peterburi Kunstidekooli vabakuulajaks kui ka Müncheni Kunstidekooli. Ta töötas vabakunstnikuna Saksamaal, Itaalias ja Venemaal.Kuigi skulptor elas kodumaal suhteliselt vähe aega, oli tema looming siin siiski tuntud ja hinnatud. Tuntuse andis talle eesti rahvajuttude ainetel loodud mütoloogia teemalised skulptuurid „Koit“ ja „Hämarik“, „Kalevipoeg“ ning „ Linda “ .Tuntud olid ka portreebüstid tolleaegsetest tuntud kultuuritegelastest nagu Koidula, Jansen , Kretzwald ning Hurt. Peale skulptuuri teoste loomiste olid tal muudki harrastused nagu muusika- ja kirjandustegevused. Tema sulest on pärit näidendeid, luuletusi, jutte , meeleolupilte kui ka arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. A. Weizenberg on siiani suureks eeskujuks praegustele ja tulevastele skulptoristidele.
Kõik kolm kunstnikku J.Köler , A.Adamson ja A.Weizenberg kujutasid oma töödes eestimaisust, olles rahvuslikult meelestatud. Tänu nendele meestele sai alguse Eesti professionaalne kunst. Nad on olnud ja ei kahtle ,et on ka praegu eeskujudeks paljudele inimestele. Kuigi need kõik kolm meest on surnud juba ammu on nad legendaarsed ning nende nimed on jäädavalt jäädvustunud Eesti kultuurilukku.