1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Sellega seoses tekkis 'sulesõda' Ado Grenzsteiniga, kes oli sunnitud kodumaalt lahkuma. Nõudis
Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis, Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis (Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks... Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud. Lääne- Eesti traditsioonis kuulus see toiming pulmade lõpetamise tseremooniasse. Lisaks eelkirjeldatud tavadele esines veel mitmeid kohalikke rahakogumise kombeid seoses pulmade lõpetamisega
identiteedi väärtus. Maastiku esteetiline hindamine on tunduvalt hilisem. Kui esmased vajadused on rahuldatud ja inimene otsustab antud paika elama jääda, hakkab ta ümbrust kriitiliselt hindama. Identiteediväärtus on vaimne väärtus. Inimese identiteet on paljus seotud mingite kindlate paikade või maastikega. 23. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Kohalike meelest on Viljandimaal kuus eriti kaunist paika: 1. KarksiNuia ümbrus, 2. Viljandi järv ja lossimäed, Rapla maakonna väärtuslikud maastikud 1. Pahkla 2. Keila jõgi 3. Hageri 24. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumusteri roll mitmekesisuse kujunemisel. Maastiku mitmekesisus peegeldub Maastikutüüpide mitmekesisus Eestis maastikumustris, mille määrab ära eelkõige: tuleneb mitmetest teguritest:
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1.ANATOOMIA.........................................................................................................................3 1.1.Kehaehitus.........................................................................................................................3 1.2.Koda..................................................................................................................................3 1.3.Siseelundkonnad............................................................................................................... 4 1.4.Meeleelundkond..........................................................................................
elupaika vaid lihtsalt nõuannet. Samuti lepitakse telefoni teel kokku varjupaika saabumine, sest aadressid ei ole turvalisuse huvides avalikud. Kõik Eesti naiste varjupaigad on loodud kodanikualgatuse korras. Esimene varjupaik loodi Tartus 2002. aastal. Järgmisena alustas 2005. aastal tegevust varjupaik Tallinnas. 2006. aastal avati naiste varjupaik Ida-Virumaal, 2007. aastal Lääne-Virumaal. 2008. aastal õnnestus avada koguni kolm uut varjupaika- Viljandimaal, Järvamaal ja Valgamaal. 2009. aastal lisandusid varjupaigad Raplamaal ja Pärnumaal. 2010. aastal käivitati Võru varjupaiga töö. Seni on nende tegevuse põhiliseks rahastajaks olnud Sotsiaalministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu. Naiste varjupaigad: Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik Järva Naiste Varjupaik Pärnu Naiste Varjupaik Raplamaa Naiste Varjupaik Tartu Naiste Varjupaik Valgamaa Naiste Varjupaik Viljandi Naiste Varjupaik Tallinna Naiste Kriisikodu
Sõnades leiduvat väge ei tajunud igaüks. Hing alge, mida on vaja keha elus hoidmiseks. On arvatud, et hing kannab inimese või olendi isikupära. Hingeloomad, kuhu hing võib üle kanduda ja keda ei tohi tappa on näiteks ämblik. Üks eestlaste jumalatest on Taara(nime päritolu ei tea, võimalikult Skandinaaviast Thor). Rahvapärimuses on jälgi kahest haldjast või väiksemast jumalusest. Üks nendest on koduhaldjas Tõnn, keda on tuntud eelkõige Pärnus ja Viljandimaal. Selleks, et Tõnn armuline oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju. Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming, millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust. Toimus kindlates kohtades. Ohvrikivid ja
NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED. Referaat aines Rahvakunsti alused Sisukord SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 NAHAST RÕIVAESEMED.....................................................................................................3 Muinasaeg ..............................................................................................................................3 Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand ................................................................................ 3 Talurahvakasukad................................................................................................................... 6 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist.......
Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C. Leetjad mullad esinevad tavaliselt looduses leostunud muldadega koos ja hõlmavad umbes 2,4% kogu Eesti maast ning 6,3% Eesti põllumaast. Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul ning punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaal ja Tartumaal. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel esinevad roostetäpid. Neil muldadel pole probleeme toiteelementidesisaldusega, kuid lessiveerumise suurenedes võib märgata mõningate mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist. Need mullad on enamasti lõimiselt kerged liivsavid, lähtekivimiteks võivad olla erinevad moreenid. Leetjate muldade viljakus on väga hea, sest nad on produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele
" Padu, Ebe. Väike õunaröövel. Eesti Raamat: Tallinn 2007. ,,Väike õunaröövel." Saaber, Kalju. Meister tegi, hästi tegi. TEA Kirjastus: Tallinn 2007. ,,Vana õunapuu uus kevad." Õunapuude istutamise aktsioonid on ka tänapäeval, kuid rohkem täiskasvanute tegevus. Jõgevamaa Seenoriode ühing otsustas Eesti Vabariigi 100 aastapäeva auks maha istutada 100 õunapuud.1 18. sajandi õunapuude koduaedades kasvatamise algusperioodist on ka üks õunapuu veel kasvamas Viljandimaal Oti talus. 2 2017 tegi EELK peapiiskop üleskutse, et reformatsiooni 500 aastapäevaks istutada üle kogu Eesti 500 õunapuud. EKL 1995. Eesti Kirjarahva leksikon. Kruus Oskar. toim. Tallinn. Eesti Raamat Eesti Imemuinasjutud 1:2 2014. Tartu. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Kask, Kalju 2012. ,,Meie igapäevane õunapuu." Eesti Loodus nr.2, 8-14 Webermann, Otto Alexander 1978. Studien zur volkstümlischen Aufklärung in Estland. Friedrich Gustav arvelius (1753-1806). Göttingen
· Purskkaevuskulptuur "Pastoraal allikal" C. R. Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal asuvas Lastepargis - autor skulptor Edgar Viies. Kuju viitab eesti rahva traditsioonilisele elu-olule ja harmoneerub sümbolina Viljandi kui kultuurilinnaga. · Kindral Laidoneri ratsamonument Jaani kiriku ja Viljandi mõisa vahelisel väikesel kõrgendikul - autor Terje Ojaver. Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. · Carl Robert Jakobsoni ausammas Tartu ja Lossi tänava vahelisel haljasalal - autor skulptor Mati Karmin. Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks
Halfdan Valge Norra kuninga poeg, langes Eestis. Astrid ja Olaf Norra kuninganna ja tema poeg, kes vangistati eestlastest mereröövlite poolt ja müüdi orjadeks. Rjurik üks kolmest vennast, kes kutsuti Skandinaaviast 862.a venelaste ja mõne Põhja- Vene rahva valitsejaks. Oleg Rjuriku kaaslane, kes vallutas 822.a Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. Jaroslav Tark Kiievi vürst, kes vallutas 1030 a. Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Uku Eestis tuntud jumal. Peku koduhaldjas, kes seisab setudel viljasalves. Tarapita jumal, mida on tõlgendatud ka sõja- ja palvehüüuna ,,Taara avita''. Hiltinus - munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku.
5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22. aprillil 1905 nooremleitnandina.
kuulajaile (15 000) kütkestav ja vaimustav, mõtteid ning meeleolu sügavasti ülendav ja erutav. Tunti, et üheks suureks laulukooriks koondunud eestlased olid koos teostamas ja pakkumas kogu rahvale midagi erakordselt sütitavat ja õhutavat. 8 Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartule lähemal, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugetel ääremaadel, kus majandus- ja haridusolud olid kehvemad ning laulukultuurgi arenes visalt, polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja paljud pidulised tulid Tartusse jalgsi. Sõiduks Tartusse kulus paljudel mitu päeva, teist niisama palju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma. Statistika
patriootide eesmärgiks oli üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon, vabastada eestlased aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mote. baltisakslaste rõhumise rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates alt. - Oma tegevuses üritustest. 1878 välja "Sakalat". toetuti sidemetele - seal asusid paljud - Tänu Kölerile oli valitsusringkondades ja eestlaste seltsid ja Viljandimaal tihe side vene ajakirjandusele. rahvusliku liikumise Peterburi eesti keskorganisatsioonid ringkondadega. Peep Reimer 2 3. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused: NB! Täitke õpiku (§1-2) abil tabel rahvusliku liikumise kesksete sündmuste kohta ja vastake küsimustele:
kevade lõpus, mõned mitte. Kadakas kasvab enamasti põõsakujulisena, aga harva ka puukujulisena. Kadakas kasvab põhiliselt Saaremaal ja Läänemaal, aga neid leidub ka Hiiumaal, Pärnumaal ja Raplamaal. Üksiku põõsana võib kadakaid kõikjalt leida, aga mitme kaupa võib neid leida eel nimetatud kohtsades. Kadakaid, mille ümbermõõt ületab 1 meetri, on Eestis praegu teada 29. Neist 9 asuvad Hiiumaal ja 4 Raplamaal. Eesti vanim kadakas on u 600 aastat vana, asub Viljandimaal ja praeguseks on ta juba kuivanud. Jämedaima tüvega kadakas on u 201 cm lai ja see puu asub Raplamaal. (5.) Kadaka rahvapärased nimetused on kattai, kadak, kadajas, kadarik. Kadaka puit sobib hästi nikerdamiseks ja treimistöödeks. Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Jugapuu käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses. Neid kasutatakse ka Gin'i valmista- misel
- Nende nn Peterburi üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon, patriootide eesmärgiks aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mõte. oli vabastada eestlased rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates baltisakslaste rõhumise üritustest. 1878 välja "Sakalat". alt. - Seal asusid paljud - Tänu Kölerile oli - Oma tegevuses toetuti eestlaste seltsid ja Viljandimaal tihe side sidemetele valitsus- rahvusliku liikumise Peterburi eesti ringkondades ja vene kesk-organisatsioonid. ringkondadega. ajakirjandusele. 3.3. Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused: Ülesanne: Täitke õpiku §1-2 abil tabel ja vastake küsimustele: Esimene Eesti Eesti Kirjameeste üldlaulupidu Aleksandrikooli Selts
600 400 200 0 2008 2010 2011 0 Joonis 1. Mahesigade arvu tõusmine Peamisi põhjusi, miks mahetootmises ei ole seakasvatus võrreldes teiste loomakasvatusharudega nii kiiresti arenenud, on kindlasti see, et üleminek tavaseakasvatuselt mahepõllumajanduslikule tootmisviisile toob kaasa suuri ümberkorraldusi. 10.KOKKUVÕTE 11. 12.LISAD Lisa 1. Mahesead Viljandimaal Sillaotsa talus 13.KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ökoloogiliste Tehnoloogita Keskus „Mahepõllumajanduslik seakasvatus“ Tallinn 2010 2. Eesti Põllumajandusministeerium „Mahe turg 2011.aastal“ 3. Eesti Põllu-ja Maamajanduse nõuandeteenistus http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/seakasvatus 4. Põllumajandusamet http://www.pma.agri.ee/index.php? id=104&sub=128&sub2=319 5. Eesti Statistika http://www.stat.ee/loendused 6
1846. aastal ilmus Rückerilt veel Liivi-, Eesti- ja Kuramaa üldkaart (Joonis 2), millest sai Baltimaade esimene reisikaart. (Potter, Treikelder 2011) Joonis 2. Rückeri 1846. Aastal ilmunud Liivi-, Eesti- ja Kuramaa üldkaart (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv) 1.1. Carl Gottlieb Rücker (1778-1856) 9 Carl Gottlieb Rücker sündis 30. juulil 1778 Kolga-Jaanis Viljandimaal kolm põlve kirikuõpetaja ametit pidanud baltisaksa päritolu Rückerite suguvõsas. Tema isa ja vend olid Jena ülikooli kasvandikud, mis asus Saksamaal Tüüringi liidumaal. Kahjuks puuduvad andmed Rückeri hariduse kohta. 1815. aastaks oli ta saavutanud maamõõtja staatuse ning töötas Valgas kroonumaamõõtjana. 1819. aastal võeti ta konkursi korras Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühingu topograafiks ning oli seal ligikaudu 20. aastat
Toiteelementidesisaldusega neil muldadel üldiselt probleeme ei ole, kuid täheldada võib mitmete mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist lessiveerumise suurenedes. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Levik: Leetjad mullad hõlmavad ~2% kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Leetjate muldade poolest rikkamad piirkonnad on Aravete, Koeru, Pandivere, Järva-Jaani. Kaasnevad mullaliigid maastikul on kõrgematel kohtadel leostunud mullad ning Lõuna-Eestis ka näivleetunud mullad. Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leetjad või küllastunud gleimullad. Viljakus: Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi
Ta asutas 1862. aastal neljakümneliikmelise meeskoori, kellega käidi ka I üldlaulupeol Tartus 4 (1869). 1871. aastal asutas Joosep Kapp pasunakoori, 1890 segakoori ning 1891 viiuldajate ansambli. Laulu- ja mänguseltsi ,,Ilmatar" loojaks on samuti Joosep Kapp, mille ta asutas 1878. aastal. Tänu temale kujunes Suure-Jaani üheks silmapaistvamaks muusikaelu keskuseks Viljandimaal. 1893. aastal rajati Enge mõisa parki suveaed koos laululava ja pinkidega 400 kuulajale, mille avamisel Joosep Kapp pidas kõne ning juhatas kontserti. Joosep Kapi kooriproovid muutusid inimestele peaaegu ainsaks kohaks, kuhu tuldi regulaarselt kokku, et vahetada ideid ja arutada tähtsamaid päevaküsimusi. (Joost 1987: 74, Liim 1997: 75, Jürisson 2003: 40) Koori juhtimise kõrvalt esines Joosep ka teiste seltside koosolekutel sisukate kõnedega ning oli alati oma nõuga abistamas
turbarabas ja ka puuvillariide tehases. Albert Kivikas on kokku oma elu jooksul kirjutanud üle 25 teose (aastail 1919-1963). Kivikas elas 80 aastaseks (1898-1978) ja on elanud ka välisriikides. Lisaks on ta töötanud mitmete ajakirjade ja ajalehtede toimetustes. 3 I ALBERT KIVIKA ELU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kangur Anu Kivika pojana. Perekond kolis sageli vahepeal elati Olustvere mõisas, kus ema töötas krahv Ferseni juures, seejärel Särru moonamajas, Kildu külas kohaliku sepa ja Vaalamäe külas sugulaste juures. Kivika koolitee sai alguse 1907 aasta sügisel Reeguldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas
Tükike Jaapanit 1. Autor Leo Mõtus sündis Viljandimaal aastal 1965. Viljandis ta elas kuni 18 eluaastani,mil ta kolis koos oma vanematega Tartusse. Leo Mõtus õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat ning peale ülikooli on ta tegelenud peamiselt ettevõtlusega mis on ka tema seniseid sissetulekuallikaid olnud. 21. aastasena ta soetas endale Tallinna äärelinna Laagrisse väikese majakese kus ta elab ka tänaseni. Ta on külastanud paljusid riike ja pannud kirja palju informatsiooni nende riikide kohta , kuid
Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed ja "Rõõmus laulja". Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" , mis taunib seisuste ebavõrdsust. Villem Reiman 9. märts 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai 1917 Kolga-Jaanis oli eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. 1883. aastal oli Reiman üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi
Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis Kokkuvõte Johann Köler pärines perekonnast, kus kibe puudus oli igapäevane külaline, kuid ta suutis välja rabeleda vaesusest ja orjapsühholoogia kammitsaist. Ta oli eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim eestlane. Nüüd on tal võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval. August Ludwig Weizenberg oli esimene eesti rahvusest kunstnik. Sai välismaal hea kunstihariduse. Ta oli edukas. Weizenbergi loonmingu näitus Tallinnas 1878
Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. 2. LAPSEPÕLV 2.1 Mart Saar Mart Saar sündis metsavahi perekonda Viljandimaal ja veetis ka oma lapsepõlve seal. Tema isa oli orelimängija ja improviseerija. Orelimäng oli nende suguvõsa kirg olnud juba mitmeid põlvkondi. Mart Saare vanaisa tegi kõiksugut ,,peenikest tööd" ja ehitas ka oreleid. Kui Mart oli umbes 5-aastane, käisid nad isaga külas onul, kellel oli kodus oma orel. Pärast isa mängu kuulamist oli Mart orelisse nii kiindunud, et pika palumise järel toodi 1887.aastal ka Saarte koju orel
, kohati anti neile peksa. Baltisaksa pastoreid peeti küll mõisnike lähemateks liitlasteks, kuid erinevalt Lätist, kirikumõisate vara Eestis ei hävitatud. Rüüstati ja sulgeti küll mõisakõrtse ja kroonu viinapoode. Mõisnikud, aga ka nendega seotud eestlased organiseerisid näiteks Põhja-Pärnumaal (Kõima) kaitsesalkasid. Oli kokkupõrkeid mõisnike omakaitsega enne karistussalkade saabumist. Mõisaid rüüstati ka Eesti Liivimaa osas (Pärnumaal (siin rohkesti), Viljandimaal, Võrumaal, Valgamaal, Tartumaal), kuid palju vähem, seda ka Eesti kubermangus Virumaal. Kõige rohkem said varaliselt kannatada Harjumaa mõisad, seejärel Pärnu- ja Läänemaa mõisad. Hiljem kahjude hüvitamiseks koostati kroonu laen mõisnikele. Laenusaamisel eelisolukorras need mõisad, kus hävisid ka muud majandushooned, nagu piiritusevabrikud, inventar, tooraine. Suurem osa laenusummast läks aga mitte majandushoonete taastamisele, vaid peahoonete taastamiseks
patriootide eesmärgiks aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mõte. oli vabastada eestlased rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates baltisakslaste rõhumise üritustest. 1878 välja "Sakalat". alt. - Seal asusid paljud - Tänu Kölerile oli - Oma tegevuses toetuti eestlaste seltsid ja Viljandimaal tihe side sidemetele valitsus- rahvusliku liikumise Peterburi eesti ringkondades ja vene kesk-organisatsioonid. ringkondadega. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 11 ajakirjandusele. 3.3. Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused: Ülesanne: Täitke õpiku §1-2 abil tabel ja vastake küsimustele:
sagedamini valged ja sinised, kuid olid ka muid värve. Piduliku ülikonna juurde lisasid jõukamad naised igapäevastele kaelahelmestele veel pikema, rinnale ulatuva helmekee, sageli ühe või kolme kannaga rahaga. Igapäevaseks käistekaeluse kinnitajaks oli väikese võru kujuline vitssõlg. Pidulikku ülikonda kandes kinnitati rinnale kuhiksõlg, prees või silmadega prees. Järvamaa sõled on umbes 6-10 cm läbimõõduga, ka preesid on väiksema läbimõõduga kui lõuna pool asuval Viljandimaal - umbes 2-4,5 cm. Silmadega preesid olid siin kaunistatud kuue punase klaastahukaga. Preese võib kanda ka ülalpool, aga sõlg kui rinnaehe oli rinna kõrgusel, ulatudes tavaliselt pooleldi tikandile. vitssõlg 17 prees kihlasõlg kuhiksõlg 18 Sukad Piduliku ülikonna juurde kuulusid valged villased või puuvillased sukad, kas päris lihtsas
lauluentusiasmiga. 8 Esimene üldlaulupidu Peorahva kogunemine Rahvast liikus Tartu poole igatviisi: postivankrite, hobuste, töövankritega ning jalgsi. Sõiduks kulus paljudel päev või rohkemgi, teist samapalju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku kulus terve nädal. Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartu lähistel, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugematel ääremaadel polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Talupojavooride kohalejõudmine tekitas suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Ent laulurahval polnud palju aega linna imetleda, vaid asuti kohe tegutsema. Pärispea eelpäeval kogunesid lauljad ,,Vanemuise" seltsimajja, kust nad ööbimiskohta viidi. Leidus sõbralikke linnakodanikke, kes pakkusid talumeestele oma kortereid, mõnikord toidupoolistki. Vähesed said luksust nautida,
Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. LP - Näivleetunud mullad Levik: Näivleetunud mullad hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad ,,keeled". Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m. Tüüpprofiil: A-Baf-Elg-B-C. Lk - Leetunud mullad 12 Levik: Leetunud mullad hõlmavad 3 % kogu maafondist ja ~3 % põllumaast. Lõuna-Eestis kujunenud peamiselt lubjavaesel moreenil, mujal liivadel. Maakondadest levinud peamiselt
toetussummade maksmise kohta "Eesti Postimehele". Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud.Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm" Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1883. aastal oli Reiman üks Eesti Üliõpilaste Seltsi
Eesmärgiks on Eesti Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik. Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club: Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. Igal aastal koostatakse kalenderplaan, kus on kirjas kõik aasta ettevõtmised: võistlused, üritused, kohtumised
1934. a. keelustasid Laidoner ja Päts Vabadussõjalaste Liidu tegevuse, pannes alguse nn. vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. Sirgul õnnestus juba 1934. a. vanglast põgeneda. 7. KONSTANTIN PÄTS Pätside põliskodu on olnud Viljandimaal Holstres. K. Pätsi isa Jakob pidas Viljandis ehitusmeistri ametit. Konflikt kohalike mõisnikega ja ehitustellimuste kadumine sundis Jakobit lahkuma Pärnumaale. Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistri talupoja teise lapsena. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Koolijuhataja soovitas noorel õppuril
Eesmärgiks on Eesti Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik. Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club: Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. Igal aastal koostatakse kalenderplaan, kus on kirjas kõik aasta ettevõtmised: võistlused, üritused, kohtumised
Lapsepõlv ja kooliaastad Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (18511938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, kus Johan
vanuse saabumist ja ületab kiiruselt kodumaal kaaspuuliike kuid meil on üldjoontes palju aeglasemakasvuline. Eestis väärib dekoratiivse ja suhteliselt külmakindla liigina rohkem kasvatamist. Noorte puude pungi kahjustavad meil tihti kevadised külmad, mistõttu võra jääb puudel üsna ebakorrapäraseks, vanemas eas külmakindlus suureneb. On kasvamas mitmetes vanades mõisaparkides üksikpuuna või väiksemate gruppidena. Suuri puid kasvab Viljandimaal, Polli pargis, Salla pargis, Lääne-Virumaal [8 puud, hmax = 23,5 m, dmax = 42 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [ h = 20 m , d = 36 cm (Kasesalu, 1999)], Vana- Varbla pargis Pärnumaal [ hmax = 22,0 m, dmax = 56 cm (Roht, 1986)], Tartus, Luual jm. Liik on väga valgusnõudlik. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust.
osal külakoolidel. Kuna koolid olid halvas seisukorras, esitati 1787.a koolipatendi alusel koolimajade ehitamiseks kindel eeskiri pidid olema avar akende, ahju, korstnaga koolituba ning õpetaja eluruumideks kambrid. 19.sajandi teisel veerandil hakkas koolide ja nende jaoks ehitatud hoonete arv märkimisväärselt kasvama. Koolide jaoks eraldati maa koos õpetaja palgamaaga (nn koolitalu). Ilma rehetoata koolimaju hakati ehitama kõigepealt Lõuna-Eestis, eriti Viljandimaal, selles palkhoones oli üks klassiruum, 1-2 kambrit õpetaja korteriks, klaasaknad, korstnaga ahi. 19.sajandi teisel poolel oli koolimajades ka õpilaste ööbimisruum, nende toidukraami jaoks sahver, kaks elutuba, õpetaja köök, sahver ja esik. Magasiaidad Riigitalupoegade majandusliku seisu parandamiseks hakati rajama laenuviljaaitu ehk magasiaitu, kust hätta sattunud talupojad said laenata vilja kas külviks või toiduks (algselt Saaremaal). Pärast suurt ikaldust ja näljahäda (18
tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. 3 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest. Sügaval metsade rüpes leidub üksikuid väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile
käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita".
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
Eestlaste haridustaseme suurenemine. Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine keskused Tekkis mitu väiksemat või suuremat rahvuslikku keskust, mis omavahel suhtlesid ja üksteist toetasid. Peterburis kujunes nn. Peterburi patriootide rühmitus. Teistele rühmitustele panid Viljandimaal aluse ärksamad taluperemehed ja koolmeistrid. Eestvedajad olid Jaan Adamson ja Hans Wühner. Kolmanda seltskonna moodustasid Tartu eestlastest üliõpilased ja neljas keskus koondus Võrus Kreutzwaldi ümber. Pandi alus esimestele suurtele rahvuslikele ettevõtmistele. Üks neist oli Aleksanderikooli alustamise katse. Juhid * J. V. Jannsen C. R. Jakobson J. Hurt tähtsamad sündmused Eesti kirjakeele kujunemine, erinevad väljaanded.
· Kogu loodust peeti omataoliseks ning austati selle samaväärsust · Muinaseestlased ei pidanud ennast sugugi looduse valitsejaiks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD · Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. · Tuntud olid metsaisad/emad, nurmeemad/isad, põllu- ja veevaimud jne. · Põhjapoolses eestis nimetati neid rohkem haldjateks. · Mõned haldjad elasid isegi talus või nende vahetus läheduses. · Pärnu- ja viljandimaal tuntud koduhaldjas Tõnn · Setudel viljasalves Peko o Toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel · Koduhaldjate tähtsus oli tavaliselt suurem seega käsitletakse neid ka kui väikejumalaid. · Kõrgjumalaid usundis vähe. o Tarapita ,,Taara avita" Saarlaste jumal, kes sündis virumaal ja lendas sinna. o Uku OHVRIPAIGAD
Gümnaasium Korvpall ja selle populaarsus Eestis Uurimistöö 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak........................................................................................................................... 5 2.2 Pall................................................................................................................................
Rõngu kihelkonnas Aakres talu, ka mäed ja sõjavallid. Kursi kihelkonnas Puurmannis. Otepää kihelkonnas Neerutis (veski). Rootsi küla Alatskivil. Rootsi jõgi, tee ja mägi Kokoras. Luunja metsas Rootsi sõjakelder, ka linn. Torma Toikveres niisama Rootsi tee. Avinurmes Rootsi kääbas. Võrumaal. Rootsi küla Vastseliinas. Põlva Heimadras. Vana-Kasaritsas. Zolga külas. Viljandimaal. Uue-Põldsamaal. Võisikul Kolga-Jaani kihelkonnas. Pahuveres Paistu kihelkonnas. Karulas Viljandi kihelkonnas. Helmes Rootsi mäeselg. Pärnumaal. Abjas Aliste kihelkonnas. Õisus Paistu kihelkonnas. Kihnus. Pootsis Tõstamaa kihelkonnas. Rootsi mets Jäärjas, Saarde kihelkonnas. Rootsi mõis Jäärjas. Peale Rootsi-nimeliste talude veel Jäärjas Rootsi tee ja teine sellesama-nimeline Vändras.
aegamööda kolhoos et Paide Eesti majandusministeeriumi haarde näiteks võib tuua baasil 1975. rajoonis (kauaaegne Eesti tootis suures osas sisseveetava esimees Eleino NSV aastalAgrotööstuskoondis, Viljandimaal käikuja lastud Marrandi), 1985. sööda baasilAravete aina rohkem kolhoos, Vinni liha, piima aastal omakorda viiekorruselise selle baasil veelgi seakombinaadi, näidis- sovhoostehnikum
Haavalaast oli põhiline katusematerjal vanavene puuarhitektuuris. Haavalaastudega on kaetud kõik Kiži kirikute kuplid, just haavalt pärineb nende kaunis hõbedane läige. Ka meie taluhoonete katusteks on sageli kasutatud haavalaastu, mida saadi laastumasinaga haavapakku hööveldades. Mõnda aega oli haavalaast Eestis kadunud, kuid viimasel ajal on mitu laastumasinat (näiteks AS-is Tarmets Tartus, AS-is Tammepakk Viljandimaal jt.) uuesti käivitatud, sest nende toodang leiab tarbijaid. Haavapuit sobib ka saematerjali (lauad, prussid) tootmiseks. Eriti hinnatud on see saunade siseviimistlusel: halva soojusjuhtivuse tõttu ei tundu haavalaudadest saunalava kunagi liialt kõrvetav, hästi hööveldatud haavalauad on erakordselt siledad, mõnusalt pehmed ja istumiseks mugavad. Teatud perioodil võistles Soomes saunade viimistlusmaterjalina haavaga troopilisest
Tõusis merekaubanduse tähtsus- Tallinn, Pärnu 4) Käsitöö ja tööndus Mõisate juurde tekkisid viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Tänu nendele tuli raha sisse ning sellele järgnes ehitusmaania. Toodangut tehti nii kohapealseks tarbimiseks kui ka müügiks. Räpina paberivabrik- 1734 Põltsamaa portselani, klaasi, peegli tehas Meleski- Viljandimaal Linnades oli manufaktuure vähe- tsunfti kord: 1. piirangud 2. keskaegne reglement https://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com %2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid%3D650387898416094%26time %3D1413199356%26metadata&access_token=100001310815512%3AAVKAEwKG4jpVJoraSdm 9DsDFcU69X8lX86JdLqq7XoTNDg&title=Ajalugu+teema+6.docx Ajaloo arvestuse 7.teema: Haridus- ja kultuuriolus 18.-19. sajandil
tähts kogemus." Elu ja looming Poeesia ei sünni tühjast kohast, selleks peab olema põhjust ja nn prahvatamise julgust. Iga värsi, stroofi, riimi taga on alati luuletajal oma elu ja emotsioonid, mis kajastuvad tema loomingus ning teevad selle nii kirevaks. Lüüriku isiklik elutee ja muidugi paras annus julgust ning fantaasiat annavadki kokku sellise suurepärase ja meeliköitva loomingu läbi aastate. Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas. Tema isa oli rändelektrik, kes viibis sageli kodunt eemal, ema töötas kolhoosis. Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo "Hüljatud", Romain Rolland'i "Jean- Christophe", Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno...)
a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu. Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Taevaskäijad Põhja-Eestis ja Viljandimaal levis aastail 1813-17 nn. taevaskäijate liikumine. Erinevate prohvetite kuulamised, mille vastu võitlesid ratsionalistlikud pastorid nagu O.W.Masing ja J.H.Rosenplänter. ,,Beiträge" - Aastail 1813-32 Pärnus omaenese kulul pastor J.H. Rosenplänteri poolt välja antud keeleteaduslik ja kirjanduslik väljaanne. Ajakirja ümber koondus tähelepandav estofiilide rühm (Masing, Frey, Peterson, Holter). Väljaande tähtsus oli
punakaspruun moreen- Lõuna-Eesti Kõrgendikud Nõod 4. sinakashall moreen klindiesisel alal Põhijoonis Ristprofiil Põhijoonis RistprofiiSaaremaal l 76,2%, Lääne-Virumaal 70,4%, Jõgevamaal 67,2%, Viljandimaal 61,8%, Künkad Kühm Lohk Taldrik (lohk)Hiiumaal 19,8%, Pärnumaal 31,5% <10º Liustiku sulaveesetted: <10º · Liustikujõesetted e. fluvioglatsiaalsed setted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
