Armastusluule (0)

  
Armastusl
uule
…...
Viivi Luik
● Ta on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis.
● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis.
● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. 
aastal
● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige.
● Ta on elanud  Helsingis , Berliinis ning Roomas
● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga
● 1986. a sai Eesti NSV  teenelise  kirjaniku aunime, 1986. a A. H.  Tammsaare  nimelise 
kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad"), 1988. a Juhan Liivi luuleauhinna, 1992. a 
Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000.a Valgetähe III klassi teenetemärgi.                      
                       http://www.viiviluik.ee/?act=elulugu
                                                                                                                                      
                                                             
Viivi Luik - Vaata, kui  tahad , mulle silma
Vaata, kui tahad, mulle silma.                       Mine, kullake, meelest ära.
Mis see  silmale  teeb.                                   Minul on muutlik meel.
Kaks läksid lahku laia ilma.                           Suvel oli ja talvel oli.
Mis see ilmale teeb.                                     Sügis on alles ees.
 
Aasta tuleb ja teine tuleb.
vahel on lumi  maas .
Metsas õitsevad sinililled-
paemurrus paljas  paas .                                                                                            Luik 2009:134
Küsimus
Minu mälus su suud ja silmi
enam mitte miski ei muuda.
See, mis tuleb, see tuleb ilmsi,
meie muutume ühe kuuga.
 
Köögis kuivavad õunakoored,
suurte puude all õu on pime.
Kas jääd elu lõpuni nooreks
nagu siis, kui me kohtusime?                                                                                             Luik 2009:128
Henrik Visnapuu
Henrik Visnapuu oli Eesti luuletaja,  dramaturg  ja kirjanduskriitik.
Sündis 2.jaanuaril 1890 Viljandis talusulase pojana, Heime vallas.
Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis.
Hakkas pärast algkooliõpetaja  kutseeksami  lõpetamist vallakooli 
õpetajaks.
Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist  filosooofiat .
Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast.
Ta oli  Korp ,Sakala liige.
1944 põgenes ta Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse.
Suri 3. aprillil  1951 Long Islandil, New  Yorgis .
https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu
Kui kuurdub armulill
Ma ihkan kurba  vaikust  oma  rinnan  kanda          suus  suruden su käel, helluden su ette.               
                  
ning tunda hämarust kui vesimusta siidi,             Oo, öine tund, loo sellest unistusest  tasast  viisi,
end õhtu purpurpehmeil  tunnel  tahaks anda.        kuis kuurdub armulill, mis pandud silme vette.
Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina.
Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi
teed ihalduse siis; sind õrnalt hoidsin mina,
 
Visnapuu 2003:12
Ühele naisele 1
Üks kord su  nägin  oma teel,                           Kui merivaigust rasked hiukse üle õla,
siis  kadusid  kui õhtutaeva valgus sina             nii ainus kord su nägin oma teel.
ning üksi, nagu leinapaju maantee ääre mina, Kas tuled iialgi nii ilus veel
su tulekut jäin kurtes ootama veel.                 kui jäänud sinust minu hinge mälestuse kõla.
Jäi meelde veel kui  muinasjutt  su naiseline ilu
ja simapilk, mil  seisid  keset teed.
Su ümber õhtupäike sidus  keed ,
siis läksid sa, jäi maha minu ümber öine  vilu .                                          Visnapuu 
2003:23
Marie Under
● Sündinud 27. märts 1883.
● Ta isa oli  Friedrich  Under, ema  Leena  Under ja tal oli 4 õde-venda.
● 9. eluaastani käis ta  väikelaste  koolis.
● Hiljem õppis ta  Cornelia  Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis.
● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas 
Risti mõisas lastepreilina ja lühikest aega ka paberikaupade poes 
müüjana.
● Aastal  1902  abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga.
● 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga.
● 1917 ilmus esikkogu.
● Underi tähtsaimad kogud on "Hääl varjust" ja "
Rõõm ühest ilusast päevast"                                         
https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under
Kevad
Nüüd jälle tulevad need valged ööd, 
Siis kuldseis juuksis lehitsemas tuuled
kus und ei saa ei taevas, maa, ei meri, 
ja suuris  silmis  salaline  sära ,
ei inimestelaste  kihav  veri,
maailm täis valgeid unenägusid.
kus  ihad  hinges hõõguvad kui söed.
Ja puna-punasemaks paisumas mu huuled 
Need valged ööd, kui hõbevalged keed:
- 
kõik lõhnad õite siidilises süles
ei suuda keegi suudelda  neilt  ära
siis sala värisedes ärkavad üles,
neid lugemata valmind suudlusi.
ja vana muinaslaulu laulvad  veed .
Under 2002: 7
On siiski kurb
On siiski kurb, et pärib surm selle südame,
On siiski kurb, et pärib surm selle südame
selle südame, täis joobumispuhke.
ja kõik tema laulmatud laulud - 
Täis soovide sinisädelust - kuid ometi 
ah, nii kurb, et pärib siiski surm
loobumisuhke.
selle südame laulmatud laulud.
On siiski kurb, et pärib surm selle südame,
ta hommiknoored igatsuslõõmud,
ta õnneks kangastunud kurbuse ja kõik tema 
kurvad rõõmud.
Under 2002: 42
Kasutatud kirjandus
https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under
Under “Armastusest” (2002) 
http://www.viiviluik.ee/?act=elulugu
“Armastusega armastusest” (2009)
https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu
“Visnapuu armastusest“,“Amores“ (2003)
Muusika: https://www.youtube.com/watch?v=BaFhKcXVyMQ
Aitäh  
tähelepanu 
eest! 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Viivi Luik
• Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma
• Küsimus
• Slide 6
• Henrik Visnapuu
• Kui kuurdub armulill
• Ühele naisele 1
• Slide 10
• Marie Under
• Kevad
• On siiski kurb
• Kasutatud kirjandus
• Aitäh tähelepanu eest!