Johann Köler (0)

Johann Köler
Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kutseharidusega maalikunstnik . Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Samuti oli Köler 19. sajandi Venemaa üks tunnustatumaid maalijaid, kes töötas pikki aastaid ka keisri õukonnas. Tema teoste temaatika oli lai: Köler maalis nii kõrgeid riigitegelasi, maastikumaale, mütoloogilisi kujutluspilte kui ka lihtsaid inimesi. Olulisel kohal tema loomingus oli eriti Eesti maastikutel ja inimestel, samas on ta loonud ka palju teoseid reisidel Lääne-Euroopasse ja Venemaale. Köler oli lisaks tegutsemisele kunstnikuna ka üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegelasi, nn "Peterburi patriootide" liidreid, kes püüdis Vene keskvalitsusele toetudes eestlaste olukorda parandada.
Maalikunstnik sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Õppis Viljandi kreiskoolis, 1839–1846 maalriametit, 1848–1855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Pärast ülikooli reisis Köler mitmel pool Euroopas enesetäiendamise eesmärgil. 1857. aastal sõitis ta Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. Järgmisel aastal reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma , kus töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandades seal täiuslikult akvarelltehnika. 1857- 1859 esitles kompositsiooni Kristus ristil  (õli, Eesti Kunstimuuseum ), mida eksponeeris 1859. aastal Rooma kunstinäitusel. Köler valiti Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli .
1862 . aastal pöördus kunstnik tagasi Peterburi, kus sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli kuni 1874 . aastani suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. Peterburis veetis suurema osa oma ülejäänud elust. Köleril olid tihedad sidemed keisri õukonnas, ta suhtles mitmete kõrgintelligentsi hulka kuulunud perekondadega ning oli aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. 1867. aastal sai ta riigikantsler Aleksandr Gortšakovi portree eest professori tiitli. 1869–1870 töötas kunstnik Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1874. aastast oli ta Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige ja 1877 . aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli Peterburis Köler tunnustatud portreemaalija. Kunstnik oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis , tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele.
Köler oli seotud peaaegu kõigi 19. sajandi teise poole olulisemate rahvusliku liikumise ettevõtmistega. Külastades aastail 1863-1864 kodumaad sõlmis kunstnik suhted ärksamate kaasmaalaste Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda ja Jaan Adamsoniga, tutvus nii palvekirjade aktsiooni kui Eesti Aleksandrikooli asutamise ideega. Ta osales veel mitmetes rahvusliku liikumise üritustes: oli üks 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaliikumise algatajaid ja toetajaid; aitas hankida “Sakala” jt ajalehtede ilmumisluba; kavandas agraarreforme, arutles aadlivõimu ja Balti erikorra üle.
Samal ajal kujunes Kölerist impeeriumi pealinnas tegutsenud Peterburi patriootide ringi juhtfiguur, koos Carl Robert Jakobsoniga kuulus ta rahvusliku liikumise demokraatliku suuna tuumikusse. 1869–1870 oli mees Peterburi Kunstiakadeemia õppejõud ja 1877-st aastast nõukogu liige, 1874-st aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide ühingu liige. 
1891. aastal valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Sellega oli ta tõusnud justkui eesti rahvusliku liikumise liidriks. Kuid paraku oli liikumine venestusaja tõttu sügavas kriisis ja Kirjameeste Seltsiski olid tõsised lahkhelid . Need viisid lõpuks seltsi sulgemiseni 1893. aastal. Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist tõmbus Köler avalikust elust tagasi ja jätkas tegelemist maalikunstiga.
1899. aastal oma vana sõpra Jakov Groti maalides tabas teda aga rabandus ning ta suri Peterburis, vana kalendri järgi 10. uue kalendri järgi 22. aprillil . Kunstnik maeti rahva suurte austusavalduste saatel Suure-Jaani kalmistule.
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler
http://lubjassaare.weebly.com/johann-koumller.html
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=9&table=Persons
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=181