Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin (0)

Kaasaegne eesti luuletaja
Kristiina  Ehin
Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja 
ja proosakirjanik.
Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on 
spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas 
magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. 
Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema 
rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust 
aspektist"
Osalused
Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse 
Erakkond 
Töötanud Vodja koolis õpetajana
Ta on ka laulnud ansamblis  Sinimaniseele.
Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel “ Poetry  Parnasuss”
Tunnustused
2006 Gustav Suitsu  stipendium  luulekogu " Kaitseala " eest
2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest
2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 
2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" 
Luulekogud
Luulekogud
"Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" (Tallinn 2000)
"Simunapäev" (Tallinn 2003)
" Luigeluulinn " (Tallinn 2004)
"Kaitseala" ( Huma  2005)
" Emapuhkus " (Pandekt 2009)
"Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
Looming
me möödarääkimiste naerune lootsik
triivib omasoodu
meie märkamatajätmiste hajameelsed palvehelmed
peegeldavad juba päikest
tähelepanematuse tähelaev
sõuab üksinda läbi musta mere ja
meie ükskõiksuse kohmetud nurgakivid
kukuvad kiiresti ja vabalt kuristikust alla
aga me ise
joome  kollaste karikakarde teed
kevadisel pööripäeval
oma aja hämarduvas kohvikus
kus vaevakaskede lehed
värisevad rõõmsalt
nagu oleks nii kerge kannatada
Kogust “Luigeluulinn” (2004)
Looming
            Ole siin
                kui sind parasjagu
                kõige vähem  ootan
     tule maailma ilusaimate lilledega
                     sel tunnil
                  kui me mõlemad
            oleme kaotanud nii palju
             et võiksime tõepoolest
                       teineteist
                           leida.
EESTI  PROSAIST
Eesti prosaist
Ene  Mihkelson
Ene Mihkelson (sündinud 21. oktoobril 1944 Imavere vallas  Viljandimaal ) on eesti 
prosaist ja luuletaja.
On õppinud kirjandust Tartu Riiklikus Ülikoolis kirjandust, on töötanud õpetajana ja 
teadurina Eesti  Kirjandusmuuseumis
Looming
Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal.
Mihkelson on avaldanud ka neli romaani, kriitilisi esseesid (näiteks "Kirjanduse 
seletusi ") ja mitmeid lühijutte.
Tema kirjandusteostes on läbivateks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti 
ajalugu ja identiteet.
2006. aastal kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja 
õppejõudude seas läbi  viidud  küsitluses osutus taasiseseisvunud Eesti parimaks 
romaaniks  Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni".
Proosaraamatud
Proosaraamatud
" Matsi  põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983
"Korter" (romaan), ER 1985
"Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994
"Surma sünnipäev.  Novelle  ja laaste", Tuum 1996
"Ahasveeruse uni" (romaan), Tuum 2001
"Katkuhaud" (romaan),  Varrak , Tallinn 2007
Tunnustused
Tunnustused
1994 ja 1999 Juhan Liivi  luuleauhind
2001 Kultuurkapitali kirjanduspreemia
2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk
2006 Herderi auhind
2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia
2008A. H. Tammsaare nimeline Albu valla kirjanduspreemia romaani "Katkuhaud" 
eest
2010 Balti assamblee kirjanduspreemia
2011 Gustav Suitsu stipendium
2013 Tartu linna aukodaniku tiitel
Looming
Ene Mihkelson „Torn“
Varrak, Ilmunud trükisena 2010. a
Kättesaadav e­laenutuses ELLU
Sisukirjeldus: Eesti ühe võimsama kirjaniku 
meisterlik ja mõttetihe luuleraamat, milles 
puudutatakse nii igavikulisi kui ka 
päevakajalisi teemasid.
Pole päris minu “teetass”… võimalik ka, et ma 
lihtsalt ei kuulu sinna eliiti, millele 
viitaskivisildnik… Kõige sümpaatsem osa 
raamatust oli „Üks nagu kõik“(„Vaikus mu 
ümber“).
„Vaikus on tuleviku tagasipeegeldus läbi olnu
Mille nägemiseks polnud sul silmi
Selles vaikuses ei kuule sa endagi häält“
Arvamused:
See  luuletus  on täitsa hea kuid
eeldab  sobivat  ümbrust
See inimene on andekas kuid vajab esile­
tõusuks  tausta  See ajastu on keeruline küll
Kuid nõuab võrdlust teisega
Minu nina on minu ainult siis kui ninasid
on kõrvuti rohkem
Ja siis on üksildasi kes saavad sillaks
võrreldamatute vahel Nemad määravad tuleviku
ja tagasivaated
Ene Mihkelson”Katkuhaud”
Kirjastaja kirjutab: Ene Mihkelsoni raamat kirjutab asjadest, mis puudutavad 
kõiki eestlasi lähedalt. Tema romaani  minategelane  hakkab  uurima , mis juhtus 
tegelikult Teise maailmasõja lõpus ja selle järel, ajal, millest tal endal on üsna 
udused ja lapselikud mälestused. Ta teab, et ta isa ja ema varjasid ennast 
metsas, isa  tapeti , ema on küll elus, kuid  jutustaja  on temast võõrdunud. Teda 
kasvatas tädi, ema õde, ning just selle tädi poole ta nüüd pöördubki lisaks 
arhiividele ja vestlustele teiste oma kodukandi inimestega. Tõde, mis 
vähehaaval välja  tulema  hakkab, ei ole meeldiv. See on keerulise aja keerulisi 
valikuid ja suhteid peegeldav tõde nagu katkuhaud, mille lahti kaevamist 
peljatakse. Varrak, 2007. 
Ene Mihkelson pälvis raamatu “Katkuhaud” eest Eesti Kultuurkapitali 
aastapreemia.

Document Outline

• Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin
• Osalused
• Tunnustused
• Luulekogud
• Looming
• Looming
• Slide 7
• EESTI PROSAIST
• Eesti prosaist Ene Mihkelson
• Looming
• Proosaraamatud
• Tunnustused
• Looming
• Slide 14
• Ene Mihkelson”Katkuhaud”