Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata kuhu ja jättis endast üksnes nime ja mälestuse. Võimalik, et varemalt on olnud Pühajärv ka Virumaal Varudis, kus madalmaal asus Pühajärve lepiku nimeline pühaks peetud küngas. Teiste pühajärvede ametlikud nimed on nüüd: Kaali Saaremaal, Leegu Tartumaal, Matsimäe Pühajärv Järvamaal, Parika järv Viljandimaal, Pühamäe Laijärv ja Väikejärv Harjumaal. PÜHAJÄRV Click to edit Master text styles Lendavatest Pühajärvedest Second level kauneim asub Otepää lähedal. Third level Vanarahvas kõneleb, et Pühajärv Fourth level Fifth level lennanud oma kohale kaugelt.
ligikaudu 2300 kobrast, kes pärinesid Voronezi ja Berezina looduskaitsealadelt. 1957.aasta sügisel toodi Eestisse kümme esimest kobrast, nad toodi siia Valgevenest ja lasti lahti Jägala jõgikonda. Jänijõelt levisid nad jõgesid pidi laiali. Umbes samal ajal levisid koprad Eestisse ka looduslikult. 1979.aasta sügisel elutses kopramehe Nikolai Laanetu arvates Eestis umbes 500-600 kobrast. Praeguseks arvatakse Eestis olema ligikaudu 6000 kuni 7000 looma. Viljandimaal on Tõnis Korts pakkunud elama umbes 760 looma. Viimase aastaga on kobraste arv Viljandimaal tohutu kiirusega kasvanud ning väidetavalt on lisandunud varasemale umbes 310 isendit, see on tohutu suur arv ja leidnud kajastust ka ajakirjanduses, sest mõjutab kogu Eesti elanikkonda. Küttimisega pole oluliselt tegeldud, viimase aastaga on tapetud vaid veidi üle 60 kopra. Ilmselt on selle põhjuseks kopra vähene tundmine ja teadmatus, et selle looma liha on väidetavalt väga hea
absoluutset vaesust). Piirrühmaks on kuni 1500 kroonise TP-ga pered, kes on suhteliselt vaesed ja ei suuda oma vajadusi piisavalt rahuldada. Selliseid peresid on kokku 51% (eestlastest 49 ja mitte-eestlastest 56 protsenti). Vaeseid mitte-eestlaste peresid on jooksvate tulude järgi eestlastega võrreldes rohkem, kuid absoluutselt vaesed (tulurühm kuni 1000 krooni) on pigem eestlased-maaelanikud. Nii on kõige madalamad sissetulekud Järvamaal (44% alla 1000 krooni) ja Viljandimaal (38% alla 1000 krooni). Mitte-eestlastest linnaelanikel on madalaimad sissetulekud Ida-Virumaal, kus kolmandikul peredest ei ületa TP 1000 krooni. Et saadava rahalise sissetuleku ostujõud on piirkonniti erinev (maa- ja linnaelanike toidukulud eriti), siis osutub sissetulekute võrdlemine mõneti problemaatiliseks. Tallinnas, kus tulud (ja kulud) on suurimad, on 29% eestlastest ja 45% mitte-eestlastest TP tasemelt sarnased, saades sissetulekut kuni 1500 krooni. Kui ühendada tulurühmad
Festivali südametunnistuseks võis nimetada Suure-Jaani kandist pärit muusikateadlast, praeguseks manalateele läinud Johannes Jürissoni, kes vaatamata kõrgele eale pea kõigil kontsertidel kohal oli ja ei väsinud kordamast, et me ei tohi unustada meie endi keskelt võrsunud suurmehi. 4 Festivalist kirjutatakse ,,Vali Uudised" 18.05.2007 Suure-Jaanis hakkab kõlama väärtmuusika Viljandimaal asuv Suure-Jaani on Eesti kultuuriloos läbi sajandite kuulus paik olnud. Tänavu 16-23 juunini toimub siin Suure-Jaani vallavalitsuse ja Eesti Kontserdi koostöös kümnendat korda muusikafestival, milles pakutakse mitmekesiseid võimalusi kuulata väärismuusikat kaunites paikades. Omaette elamuseks kujuneb iga muusikaline etteaste. Täiesti omalaadseks sündmuseks on võidupüha varahommikune kontsert Soomaa looduskaitsealal Hüpassaarel.
.................................................................................... 7 6.Lisad......................................................................................................................................... 8 2 1. Peeter Sink vaimulik ja kunstnik Peeter Sink oli eesti kunstnik, luuletaja, kultuuri- ja usutegelane. Ta on sündis 1902. aastal 30. märtsil Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Soomevere külas Hiie talus. Ta oli perekonna kuuest lapsest noorim ja märgib oma eluloos Eesti Evangeelse Luteri Kiriku abiõpetajaks kandideerides, et vanemate renditalu oli vaid 7 hetktari suurune. Juba lapsena hakkas ta tegema kõikvõimalikke abitöid väikeses majapidamises, nagu see oli sajandi alguskümnetel Eestis üldiselt kombeks. Peeter Singi silm nägi kõikjal ilu. Ka viltu vajunud majas leidis ta midagi huvitavat
Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega. Tegemist oli äärmiselt olulise sammuga, sest ilmselt just selle organisatsiooni kaudu sattus Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest...
Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Tänu siinsetele viljakatele maadele ja maarahva töökusele oli möödunud sajandi alguseks Viljandimaal hulgaliselt õitsval järjel suurtalusid, mis sai nende omanikele aga paraku saatuslikuks. Nõukogude aja tulekuga küüditati Viljandimaalt ligi 9000 inimest Siberisse. Soomaa Rahvuspark Elurikkus Soomaa rahvuspargis: Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada
elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. [1] Henrik Koppel Henrik Koppel sündis 29. detsember 1863 aastal Tõnukülas ja suri 14. detsember 1944 Tallinnas. Ta oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920 1928. Hendrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Heinrich Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning Tartu Aleksandri gümnaasiumis, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi, olles ka selle esimees
kooriloomingus. Nad mõlemad on mõjukamad rahvusliku helikeele kujundajad. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstliku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. Cyrillus Kreegi muusika koosneb aga peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest. -3- 1. MART SAARE ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Saare sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel Hüpassaare talus. Sündis ta metsavahi perekonda. Oma esimese õpetuse sai Saar oma isalt, kes oli hea orelimängija ning improvisaator. Kogu tema pere oli muusikalembeline. 1.2 HARIDUSTEE Kooliteed alustas ta Kaansoo vallakoolis, kuhu tulles oli Saar juba vilunud orelimängija. Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis
ravimtaimi ja loodust. hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline komponent keha elus hoidmiseks. Juba surnud inimesi austati väga ja arvati, et nende hinged elavad edasi. 2. Novembril peeti hingedepäeva, mil pandi lahkunud inimeste haudadele toitu jms. animism Looduse hingestamine. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja ohverdasid loodusele. Kehtis põhimõte: Nagu mina muile, nii muud minule. Tõnn, Peko, Tarapitha Tõnn oli koduhaldjas Pärnu- ja Viljandimaal, Peko oli setode viljakuse jumal, Taraphita ehk Taara oli Saaremaa jumal. hiis, ohvripaigad Et vaimudega hästi läbi saada, tuli neile ohverdada, seda tehti pühades paikades ehk hiites. Ohvrikividel või ohvriallikatel, ohverdati toitu, kulda, vilja, loomi ja ka inimesi. maagia Võluvõimed, ebainimlik käitumine. ristiusu mõjud 11. saj. Kuna eestlaste naabrid olid ristiusulised, levisid ka osad nende kombed siin
reservohvitserid mõned vagunid mille kahekordsed seinad olid täidetud liivaga ja mille külgedel olid laskeavad. lisaks sellele olid kahel vagunil peale monteeritud 3 tollised suurtükid ja need olid teraskilpidega soomustatud. Kaptenid Karl Parts ja Anton Irv leidsid, et neid vaguneid saab kasutada soomusrongi koostamisel. Algas soomusrongide ehitamine. Kangelased sõjas: · Kindral Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas. Asub õppima sõjakoolis. Vabadussõja alguses määrati ülemjuhataja kohale. · Admiral johan Pitka - soomusrongide ja sõjalaevastiku loojasündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Saanud 16- aastaseks, üritas Pitka tagajärjetult Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestus tal alles kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II"
Tamme ümbermõõt on 698cm, kõrgus 22 m, vanus ligi 300 aastat. 6. Kägi-Jaani tamm kasvab Saaremaal Kavandi külas Kägi-Jaani talust lõunapool põllul. Ümbermõõt on 666 cm, kõrgus 11 m ja ligikaudne vanus 600 aastat. Tamm on seest õõnes ja tüves on mitu avaust. 7. Mustahamba tamm kasvab Võrumaal Rõuge- Rogosi tee ääres Mustahamba külas. Ümbermõõt on 656 cm, kõrgus 25 m ja vanus üle 350 aasta. Ta on kauni ja väga elujõulise krooniga. 8. Upsi tamm kasvab Viljandimaal Sandra küla lähedal Upsi talust edelas Upsi oja kaldal. Ainus tee Upsile keerab Kõpu-Tipu teelt Uia küla kohal. Raudna jõe kaldal põlispuuni teed ei vii ja kuiva jalaga sinna ei pääse. Tamme ümbermõõt on 653 cm. Ojapoolne külg on tugevasti kahjustatud, alt avaneb õõnsus. Osa harusid on kuivanud. 9. Halliste hiietamm kasvab Viljandimaal Halliste lähedal Kulla külas, Tamme (Kuksi) talu juures. Ümbermõõt on 652 cm, kõrgus 15 m ja ligikaudne vanus 550 aastat.
targad ehk nõiad...inimesed kes omasid erilist väge/ tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nõ "suunata"/põlvest põlve pärandatav tarkus...võisid vahel ka üsna täpselt ennustada(kuna panid enam tähele elunähtusi) hing...ka inimesel olev asi, mis jääb elama sis, kui inimest enam füüsilise isikuna olemas ei ole. animism...elusa ja eluta looduse hingestamine...st. kõigel pidavat olema hing. Tõnn...Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Peko...haldjas, kes seisis setodel viljasalves. Tarapitha...Henriku Liivimaa kroonikas ainukesena mainitav jumal/Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas Saaremaale.(sõja-japalvehüüuna "Taara avita") hiis... ohvripaigad...kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel. maagia...asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed. Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama
Enamasti on need suhteliselt väikesed ning enam-vähem ühe suurusega. Linnuste tüübid: *Mägilinnus - igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus N:Otepääl *Neemiklinnus - püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale N:Rõuge linnamägi *Kalevipoja sängi tüüpi - rajati voortele N:Põhja-Tartumaal Alatskivi Kalevipoja säng *Ringvall - linnus - ümber linnuse rajati kõrge vall N:Saaremaal ja Lääne-Eestis Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Lõhavere linnus oli kasutusel 13. sajandi alguses ning on kolmel korral põlenud. Henriku Liivimaa kroonika järgi on need põlengud ka täpselt dateeritavad. Esimest korda hävis linnus tõenäoliselt 1211. aastal kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak Leole vastu toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus.
korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg 4 Johan Laidoneri noorus ja haridus Johan sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene
erinevad rändkinod. Enamasti oli tegemist Saksa või Austria ettevõtetega, kuid juba varakult korraldasid filmiseansse ka kohalikud eestlased. Tartus näidati esimest kinoetendust vaid mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898. aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904, Kuressaares 1906. Aegamööda hakkavad filminäitajad sattuma ka maakohtadesse 1908. aastal näidatakse filme Kunda mõisas ja Kulbi talus Viljandimaal. Juba 19. saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtuid. Kuni 1908. aastani toimusid kinoetendused peamiselt erinevates klubiruumides, teatrihoonetes, tsirkustes, suveaedades, näitusepaviljonides jms. spetsiaalselt kinole mitte kohandatud kohtades. Nõnda kujunesid Tallinnas sagedaimateks kinonäitamise kohtadeks Karja värava lähedal asunud puithoone, kus korraldas sageli etendusi
Aga mis vahe on tangul ja kruubil? Tänapäeval on kõige enim levinud odrakruup. Kruup on aga siiski laiem mõiste, tähendades koorest puhtaks lihvitud tervet viljatera. Purustatud kruup on tang. Kruupe purustatakse tanguks seetõttu, et need kiiremini pehmeneksid. Nii valmib ka tang näiteks maisist, nisust odrast jpm. Näiteks kirjutatakse 1988 Etnograafia muuseumi aastaraamatus, et endisaegne meelistoit tangupuder on vastava tooraine puudumise tõttu praegusest toidusedelist väljas. Viljandimaal väga levinud kartuli- tangupudru asemel keedetakse kartuli-kruubiputru. (Lk.104) Kõrge toiteväärtuse ja populaarsuse tõttu on mitmed ettevõtted mulgi pudru ka oma toodete sortimenti võtnud. Näiteks alates 2001. aastast pakub Selveri köök oma soojasöögi letis mulgi putru ja 2006. aastal hakkas mulgi putru valmistoiduna purkides pakkuma Salvest. Algupärasel retseptil põhineva pudru tegemiseks kasutab nii Selver kui ka Salvest vaid kodumaist toorainet. Mulgi putru
See oli viimane kord, kui Maria nägi Johan Laidoneri. 1952. mais viidi mõlemad Vladimiri vanglasse, kus Johan suri 13. märtsil 1953. ...Põgeneda ma ei kavatsenud, ei plaaninudki seda teha. Elu on elatud ma ei ole enam nii noor... J. Laidoner 1941 Maria vabastati vanglast 1954. aastal. Kuus ja pool aastat elas ta Melenki linnakeses, kus andis klaveritunde. Loa naasta Eestisse sai ta 1961. aastal. Eestis lubati tal elada Haapsalus. Maria suri 12. novembril 1978 Viljandimaal Jämejala haiglas ja maeti Tallinna Aleksander Nevski kalmistule (Siselinna kalmistu osa) oma poja kõrvale. Minu mees oli mu õnn ja mu õnnetus... M. Laidoner 6. augustil 1901 aastal astus Johan Laidoner vabatahtlikuna vene keiserlikku sõjaväkke 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 14. septembrist 1902 kuni aastani 1905 õppis Vilniuses jalaväe junkrukoolis, mille lõpetas alamleitnandina. Junkrukoolides õppisid sõjaväelased, kes elitaarsetesse kadetikoolidesse ei pääsenud
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917
Rahvarõivad. Taive Särg Kaarma, Melanie. Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981 Värv, Ellen 1998. Riietumine ja rahvarõivad. Eesti rahvakultuur. Tallinn, lk. 367396. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/Li/Rahvaroivad http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvariided/ Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad. Eestis tähistasid rahvarõivad ühtaegu seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust talupojaseisust ja maarahvast, sest valitsevad klassid kuulusid saksa rahvusse. Nimetus rahvarõivad (rahvariided) tuli tarvitusele ärkamisajal, mil C. R. Jakobson jt. rahvuslikud tegelased hakkasid taotlema tollal kadumas olevate traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel rahvusliku uhkuse rõhutamiseks. Tänapäeval kantakse rahvuslikel üritustel eelkõige 19. sajandi pidulikku talupojarõivast. Muinasaeg. Varasemad andmed eestlaste rõivastuse kohta põhinevad arheoloogilistel leidude...
Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 5. Kitsekasvatus maakonniti aastal 2001 Joonistelt 4 ja 5 võib näha, et kitsekasvatusega tegeletakse Eestis palju vähem kui lambakasvatusega. Põhjuseks võiks olla, et kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõtte tegelenud. Samas ei saa kitsekasvatajad põllumajanduslooma toetust, mida lambakasvatajad saavad. Joonisel 5 näeme, et enim kitsi on Tartumaal 433 tk ja Viljandimaal 422, moodustades aastal 2001 kogu Eesti kitsekasvatusest 21%. Oluliselt madal oli 2001. aastal kitsekasvatus Hiiumaal, jäädes maakondade lõikes ainukesena alla 100 kitse piiri. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Lambad ja kitsed [http://www.etll.ee/? Lambad_ja_kitsed] (29.09.2008) 2. Kall, Katri. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid kaugõppe üliõpilastele, sügis 2008. Leibkonna sissetulek ja väljaminek
peaks kuuluma metsastamisele. Leostunud gleimullad, millel säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis Leetjad mullad hõlmavad ligikaudu 2% kogu maafondist ja 6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne- Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Leetjate muldade poolest on rikkamad piirkonnad Aravete, Koeru, Pandivere ning Järva-Jaani. (Penu P. 2006) Kasutatud allikad 1. ,,Eesti mullastik’’ Eesti Entsüklopeedia. 2002a. http://entsyklopeedia.ee/artikkel /eesti_mullastik 02.05.2014 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. ,,Muldade lupjamine’’ http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/muldade-lupjamine#.U2lHF_l_uCq 02.05.2014 3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 02.05.2014 02.05
alati muusikatundjad. Kuna köstrid olid ka kihelkonnakoolis tegevad, siis oli hädavajalik neid koolitada. 1839.a.loodi köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminar ehk Cimze seminar. 1849 kolis kool üle Valka ning eestlastest õpilaste arv suurenes tunduvalt. Esimese laulupeo ajaks oli Valga seminarist tulnud juba 40-50 eestlast, seega oli 1860.-ndail ligi kolmandik eesti kihelkonnakoolidest varustatud erialaselt ettevalmistatud pedagoogidega. Need kihelkonnad asusid Tartu-, Võru- ja Viljandimaal. Põhja-Eestis oli vallakoolmeistrite seminar Märjamaal. Kooli õpilastest loodi meeskoor, kes tutvustas mitmehäälset koorilaulu ümberkaudsetes kihelkondades. Esimesed laulu- ja pasunakoorid, mis tekkisid kirikute juures või koolide baasil, allusid pastorile. See aga jättis koorile kitsad tegevuspiirid ja takistas ilmaliku repertuaari omandamist. Sellest tulenebki 1860.-ndate tendents koguduse laulukooride muutmine
SÕNAJALG KIVIS Nikolai Baturin Autorist Sündinud 1936.a. Viljandimaal. Teinud väga erinevaid töid, nagu lukksepp, kütt Siberis jne. Osalenud geoloogilistel ekspeditsioonidel. Avaldanud luulekogud : „Maaalused järved“, „Väljadelt ja väljakutelt“ jt. Luulutustele on omane hea loodusetaju ja elu vastuolude üle mõtisklemine. Osa luuletustest kirjutatud mulgi keeles. Proosateostes kujutab tihti inimesi ürgses looduses: taigas, kõrbes, ookeanil (romaanid „Leiud kajast“, „Karu süda“ jt
ristisõda. 1212 otsustati sõlmida vaherahu, eestlaste ja ristirüütlite vahel. Toreida (Turaida) vaherahu, sest oli vaja hakati otsima uusi ristirüütleid ja sellel ajal tabas ,,Must surm" siinseid alasid. Lõppes esimene periood. 1215 algas teine periood, kui rünnati Leola e. Lõhavere linnust. Samal ajal algasid ka sõdimised venelastega. Venelased olid lahingutes nende poolt, kumb pool kasulikum oli. 1217 toimus Madisepäeva lahing (21. september) toimus Viljandimaal, Leola linnuse lähedal, aga siiani pole teada kus täpsemalt. Madisepäeva lahingut kutsutakse ka PAALA lahinguks. Eestlased kaotasid lahingu väga rängalt. Selles lahingus langes ka Lembitu (eestlaste vanem) ja Kaupo ( liivlaste vanem), kõige valusam oli eestlastele see, et hukkunud maeti maha, mida eestlased ise ei teinud, kui liivlased lahkusid kaevati hukkunud üles ja põletati siiski ära. Saabusid ka Taanlased, 1219 tänapäeva Tallinna alla, Rävalasse. Neid palus piiskop Albert,
Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti".
Eesmärgiks on Eesti Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik. Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. Igal aastal koostatakse kalenderplaan, kus on kirjas kõik aasta ettevõtmised: võistlused, üritused, kohtumised. Reiside
VILLU VÕITLUSED Eduard Bornhöhe Kõik pidasid Sepp Villust lugu. Ta oli kõige priskem, jumekam, tugevam, ausam ja rõõmsam mees kogu Viljandimaal olnud. Ta nägi umbes selline välja: üle kuue jala pikk, keha nagu tamme tüvi, käsivarred päris karu käpad, reied kui samblad, nägu rõõsk ja hästi joones, silmad lahked ja sügavad kui suvine taevas. Villu vanemad olid pärisorjad ja seega oli ka tema noorena pärisori. Kuid oma rammu tõttu võeti ta sõjaväkke ja ta aitas oma peremehe vaenlaste käest kätte saada. Tema peremees komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas elupäästjale
Eesti Vabariigi territooriumil. Must-toonekurgede kaitse alla võetud pesapaikade, pesade või märgistatud pesapuude vigastamisel või hävitamisel kohaldatakse vastavale linnule kehtestatud määra 5-kordses ulatuses. Ainult väga rangete kaitseabinõudega suudame Eestis tagada ürglooduse inimpelgliku linnu ellujäämise ja pesitsemise. Must-toonekurgi elab kõige rohkem Saaremaal ja Pärnumaal, sealne asusutustihedus on üle 3,5 paari. Järgnevad Rapla maakond ja Valga maakond. Hiiumaal, Viljandimaal, Võrumaal, Tartumaal ja Lääne-Virumaal arvatakse olevat 1,5-2,5 paari 1000 km2 kohta. Mujal Eestis esineb madal asustustihedus, kuni 1,5 paari 1000 km2 kohta. 8 Liigi kaitse korraldamine Must-toonekure kaitsekorralduse eesmärkideks on Eestis seatud tagada liigi säilimine Eesti maastikus praeguse arvukuse tasemel, selgitada välja olulised populatsiooni madalat produktiisvust põhjustavad tegurid ning arendada negatiivsete mõjurite leevendamise abinõusid.
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Tartu Kivilinna Gümnaasium Kaunase pst 70 50706 Tartu 25. Koht ja aeg: Loeng toimub 7. jaanuaril kell 14.00. Kohtume laupäeval kell 9.45 auditooriumis. Koosolek peeti Tartus 5. septembril 2007.aastal. Ta sündis 6.aprillil 1980 Eesti Vabariigis Viljandimaal Hargla vallas. Esmaspäeval, 23.oktoobril oli külm ilm. Eile, laupäeval peeti Palamusel laata. Aga Rakvere, 21.juuni 1998; Tartu ülikool, 17.09.2002; Rakvere, oktoober 2007 (tavaliselt kutsel, diplomil; vrd Rakveres 21. juunil 1998). 26. Sõna palun ei nõua koma: Lugege palun tekst läbi! Palun kutsuge asjatundja. Tule palun appi. Veel näiteid kirjavahemärkide kasutamisest, sest keeles on nii palju erinevaid võimalusi ...
saj II poolel, massiliseks muutus 19. saj II veerandil: odav tooraine viinavabrikutele,eestlastele sai põhitoiduaineks lõppesid nälahädad 3. meriino e peenvillaste lammaste kasvatamine mõisates, mida soodustas kalevivabrikute rajamine ja soodsad viljahinnad välismaal. Peatselt siiski hinnad langesid Austraaliast hakati odavat villa Euroopasse eksportima 4. ristikheina kasvatus meriinolambad vajasid paremat toitu 5. linakasvatuse laienemine eriti Viljandimaal ja Pärnumaal Talurahvarahutused 19. sajandil: 1. Kose-Uuemõisa rahutused 1805.a 18.-19. sajandi vahetusel muutus talurahvaküsimus taas põletavaks. Muudatuste vajadust olid sunnitud tunnistama nii riigivalitsus kui aadel. 1802. a kevadel hakkas Eestimaa rüütelkond talurahvareformi ette valmistama. Samal aastal kinnitas tsaar Aleksander I regulatiivi, mis sätestas talude pärandatava kasutusõiguse, kuid oodatud koormiste alandamist või ühtlustamist ette ei näinud
laulupidude osavõtjate arvu. Suurele lauljate hulgale vaatamata oli laulude ettekandeline tase küllalt hea ja saavutatud mõju eestlastest kuulajaile (15 000) kütkestav ja vaimustav, mõtteid ning meeleolu sügavasti ülendav ja erutav. Tunti, et üheks suureks laulukooriks koondunud eestlased olid koos teostamas ja pakkumas kogu rahvale midagi erakordselt sütitavat ja õhutavat Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartule lähemal, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugetel ääremaadel, kus majandus- ja haridusolud olid kehvemad ning laulukultuurgi arenes visalt, polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja paljud pidulised tulid Tartusse jalgsi. Sõiduks Tartusse kulus paljudel mitu päeva, teist niisama palju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma
3 Sissejuhatus Järgnevas referaadis annan ülevaate kolmest Eesti kirjanikust . Nendeks olid Henrik Visnapuu,August Gailit ja Artur Alliksaar. Nenest kas olid luuletajad ja üksi oli poeet. 4 Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas.Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917
raadiuses; 4) väike-konnakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 100 meetri raadiuses; 5) kaljukotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 500 meetri raadiuses; 6) väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses.) - Eestis on moodustatud püsielupaigad eelkõige I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade ja kasvukohtade säilitamiseks. - Püsielupaiku on Eesti kokku ligi 1500. Näiteks: Viljandimaal võeti kaitse alla neli uut väike-konnakotka püsielupaika kogupindalaga 78,64 hektarit ning need asuvad Jäleveres, Koksveres, Paaksimas ja Õisus. Hoiuala - Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. - Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks.
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
IV. Kokkuvõte Köler oli eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Akadeemiku ja professorina pälvis Köler ametliku tunnustuse portretistina Peterburi kõrgseltskonnas ja Vene keisrikojas, publikumenu tõid heroilised loodusvaated ja idüllilised salongimaalid. Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim eestlane. Inimene, keda teatakse ja mäletatakse nüüdki. Viljandis on Johan Köleri park, kus on ka Johan Köleri monument. V. Kasutatud kirjandus 1. Raamat "Johann Köler" 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler 3. http://www.miksike
Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käeäiku. Hingede aeg-pidi olema vaikne aeg, ei tohtinud lärmitseda, see võis hinge pahandada. Suhtumine Loodusesse: inimesed pidasid end üheks osaks looduses ja arvasid kõigil ja kõigel on oma hing. Oli seisukoht et kuidas mina talle nõnda tema mulle. Loodusobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust. Muinasjumalad: Tõnn-koduhaljdas Pärnu-ja Viljandimaal. Peko-setudel viljasalves-toodi välja vaid põllutöö ja karjaga setud tähtpäevadel- -väe kõrgjumalaid. Tarapita-saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas siis saaremaale. / sõja ja palvehüüd "Taata avita") Ohvripaigad: Pühad puud-tammed ja pärnad, hiiepuu alone oli püha pind, sinna ei viidud loomi, ei võetud oksi ega lehti, ei korjatud marju. Oksi ehiti paelte, lõngade ja riideribadega.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3. Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid.........................................................5 4.Tulemused................................................................................................................................7 4.1.Ulukiseire tulemused.........................................................................................................7 ...
juurutamisega. Talumaad andis mõisnik rendile või müüs, kellele tahtis, võis müüa ka mujalt tulnud talupojale. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rendile anda. > kasumajandus, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu. Edukas majandamine olenes mõisa ettevõtlikkusest, kui sellega toime ei suudetud tulla, tuli koht loovutada teistele. Millisest maakonnast sai alguse talude päriseks müük? 1850ndatel Viljandimaal, Põhja-Eestis 1860.-1870, Saaremaal 20.saj algul. Mis andis esimestele taluostjatele raha ostu sooritamiseks? Linakasvatamine Enamasti saadi pärisomanikuks aastakümnete jooksul mõisnikule võlgu makstes. Mis juhtus taluga, mille järelmaksu peremees õigel ajal tasuda ei suutnud? Talu pandi võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani
Liivimaal Rootsile. 1629-Rahvastik Sõdade aeg alates Liivi sõja algusest oli Altmargi vaherahu sõlmimise ajaks 1629. aastal kestnud üle 70 aasta. Kõikjal Eesti- ja Liivimaal oli põllumaa suures osas võsastunud, osa linnadest, küladest ja mõisatest varemeis. Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra, ulatudes kõigest 100 000 inimeseni. Kõige rohkem olid kannatanud viljakamad ja tihedamini asustatud piirkonnad Järvamaal, Tallinna ümbruses, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ning Lääne-Tartumaal. Kergemini pääsesid Saaremaa ja Hiiumaa, Karksi ja Helme kant ning otse Venemaaga külgnevad alad. Osa eestlastest oli sõja eest põgenenud teisele poole Peipsi järve ja rajanud selle idakaldale oma külasid. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse
(Eesti oma sõna, umbes 5000 aastat vana) Hing Eesti mõiste, inimese isikupära kandja ja elushoidja (umbes 3000 aastat vana) Tark ehk nõid inimene, kes oskas sõnadega ravida ja nõiduda. Mõnel üksikul vaimul-haldjal oli ka nimi: 1) Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandimaal ja Pärnumaal. 2) Pekko(Peko) setude viljakuse-, karjaõnne- ja koduhaldas, kelle kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule, karja väljalaskmisel karjamaale. (Väljas pidi Pekko olema peidetud.) Eestlaste tähtsaim jumal oli Taara (Tara, Tarapita), kelle päritolu pole teada. Eestlased pöördusid tema poole enne lahinguid. Teine jumal oli Uku (vanamees), keda austati Virumaal, mida kaitses ei teata. 10. Muinasusund ja tänapäev.
Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide poolest. Kadakas kasvab suuremaks aeglaselt. Pikkust tuleb igal aastal keskimeslt 2 cm juurde. Kadaka eluiga võib Eestis ulatuda üle 500 aasta. Suuruse poolest on teadaolevalt uhkeim kadakas Eestis Viljandimaal Kõo vallas Paaksimaa külas kasvav puu. Endis talu nime järgi Jõesaare kadakaks kutsutud puu kõrgus on 10 meetrit ja ümbermõõt rinnakõrguselt 226 cm. Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal, Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis,
läbi Pärnu ja Viljandi. Nendes lahingutes langenud punaarmeelased on maetud Helme Keldrimäele ühishauda. Nõukogude armee andmetel on siia maetud 533 meest, kellest suur osa olid 122. laskemoonakorpuse 43. laskediviisi sõdurid ja ohvitserid. 28.02.2012 kell 11.04 lk 355 Kristjan Luts ,, Eest sõjaajaloo teejuht" Kindral Jaan Sootsi sünnikoht Vabadusristi kavaler kindralmajor Jaan Soots sündis 1880. a. Viljandimaal Helme vallas Küti talus. Eesti Vabadussõja ajal oli ta sõjavägede staabiülem ja kindral, Johan Laidoneri lähim kaastöötaja, täites mitmel korral ka ülemjuhataja kohuseid. Ta kuulus Tartu rahuläbirääkimiste delegatsioooni ja võitles välja toonase Eesti riigipiiri kehtestamise . Sõjaliste teenete eest ülendati Soots kindralmajoriks, kuid pärast Vabadussõda läks ta erru Soots oli mitme riigikogu liige ja aseesimees.
Enam kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatud erineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 100Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähke 15% ja enam, levivad kõikjal Põhja Eesti pankranniku lähialadel. Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutest ulatuvad 400 - 1000Bq/m3, levivad paljudes Põhja Eesti valdades, Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriskiga alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400Bq/m3, esineb pea kõikjal Eestis [] Viimases uuringus mõõdeti radoonitaset 208-s lasteasutuses. Uuringuga tuvastate, et peaaegu pooltes ületab radoonisisaldus standardis sätestatud piirväärtust. Uuringuks valiti piirkonnad, kus elumajades on tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi. Peamiselt on radooniohtlikud Põhja Eesti, osaliselt Lääne Virumaa ja Tartumaa
a. Tartus tööd alustanud Hugo -Treffneri eragümnaasium. Uus rahvuslik tõus -Rasketele oludele vaatamata jätkus eestimeelne tegevus ka venestusajal. -Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida. -Agaralt osaleti 1888.a. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. -Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reinman -Villem Reinman südis Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana, töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana, teda iseloomustab range õiglus ja ausus, talupoeglike ideaalide järgmine, tõsine usk ja aatelisus, temas sai omamood ühenduslüli Hurda ning -Tõnissoni vahel. -Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts( EÜS). -Selle suureks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. -1884
1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Sellega seoses tekkis 'sulesõda' Ado Grenzsteiniga, kes oli sunnitud kodumaalt lahkuma. Nõudis
Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis, Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis (Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks... Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud. Lääne- Eesti traditsioonis kuulus see toiming pulmade lõpetamise tseremooniasse. Lisaks eelkirjeldatud tavadele esines veel mitmeid kohalikke rahakogumise kombeid seoses pulmade lõpetamisega
Eesti poliitik. Ta polnud lihtsalt väejuht. Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sellise sümboolse tähenduse omandamine nõuab lisaks teadmistele, tugevatele närvidele ja eeskujulikule mõistusele veel midagi. Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ja Mari Saartseni esimese lapsena. Sealsamas sündisid ka tema kolm venda: Villem, Peeter ja Oskar. Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal, järgnes Viljandi linna algkool ja hiljem linnakool, mille poiss lõpetas 1900. aastal. Pärast seda otsustas valida ohvitseri elukutse. Nagu paljudel teistelgi tulevastel eesti soost kaardiohvitseridel, ei põhjustanud niisugust valikut armastus sõjaväe vastu
Mart Saar (28.09.1882 Hüpassaare - 28.10.1963 Tallinn) · Peeter Süda sündis Saaremaal talupoja perekonnas, kus valitses religioosne ja · Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. muusikasõbralik õhkkond. Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel, millel ta juba 5- aastaselt mängis. Muusikaõpinguid alustas köstri juures. · Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud · Aastail 1902-1911 õppis Süda Peterburi konservatooriumis orelit, esmalt Louis orelit mängida. Homiliuse ning pärast viimase surma 1908. a. Jacques Handschini klassis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
