tagasi. Uues Testamendis põhjendusi, et Aabeli usk oli see, mille Jumal heaks kiitis aga kaini omamitte. Legendi järgi Kain vihastas ja ta nägu läks pilve. Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees. Kuid sina pead tema üle valitsema.” Need sõnad annavad märku vanema venna solvumisest, väärika esmasündinu alandatusest. Ja Kain ei võtnud Jumala hoiatust ”luuravast patust” kuulda. Kadedusest ja vihast enesevalitsuse kaotanud Kain tappis Aabeli. Kuritööd nähes küsis Jumal Kaini käest kus tem,a vend on. Kain vastas ülbelt, et ei tea. Karistuseks määras Jahve Kaini igavesti mööda maad hulkuma. Enam polnud Kainil pelgupaika – ta oli oma Jumalast (iseendast) lahti ütelnud ja kaotanud kindla jalgealuse. Legendi epiloog: Kain kartis, et kuhu ta ka ei lähe, igal pool ootab teda surm. Ometi Jumal halastas ja pani talle külge nn Kaini märgi
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.................................................................................
19411944 tunnustasid Saksa okupatsioonivõimud sinimustvalget eestlaste rahvuslipuna, kuid mitte riigilipuna. 21. septembril 1944 tõsteti Eesti lipp sakslaste lahkudes korraks veel Pika Hermanni tippu, ent 22. septembril 1944, kui Punaarmee oli Tallinnasse sisenenud, asendati see taas punalipuga. 21.oktoobril 1987 lehvis Võrus ja seega esmakordselt okupeeritud Eestis sinimustvalge lipp mida võimurid ei söandanud maha rebida. Umbes 1000 vihast võrulast suundus Võru kesklinna nõudes Ain Saare ja tema naise vabastamist. 24. detsembril 1987 lehvis taas Võrus Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1 poolt korraldatud Lydia Koidula mälestusõhtul sinimustvalge lipp. Lipp varastati KGB töötajate poolt. 2. veebruaril toodi lipp välja Teaduste Akadeemia Meeskoori kontserdil Estonias koos Eesti Lipu lauluga. 17. aprillil 1988 kasutati Tartu muinsuskaitsepäevadel avalikult rahvusvärve. Esialgu oli iga värv eraldi vardas EÜS-i maja peal
paisumine võib olla kiirenev, mitte aga aeglustuv ning kokku tõmbuma hakkav. Ning Jaapanis toimunud neutriino mõõtmise katse näitas viimaks, et neutriinol on mass, nii nagu seni oli kahtlustatud. See annab alust loota, et varjatud aine mõistatus hakkab saama lahendust. Meteoorid, mis ilma ruumist läbi vilksatasid, arvasid vanad Saarlased "Vädajad" olevad. "Vädaja" tehtud vanasti mõnel tähtpäeva õhtul sauna laudul piiru pilbastest ja vanast sauna vihtlemise vihast. Pandud tule sööst silmad piha ja vädaja olnud valmis. See toonud oma peremehele kõiki toidu aineid, kuid kõige rohkem vilja koduse. Sädemed, mis meteoori lendamisel näha on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema. Toitu olla viidud talle lauda pääle ja katuse persise otsast käinud ta tee läbi. Kui keegi iseendas mees oli omale vilja vähe tagavaraks kogunud,
Lihased liikmed valusad, jäigad. Liikuma hakates valus, liikumise peale valu möödub. Pulsatilla - laps poeb sülle, lähedust tahab ka täiskasvanu - lohutust, pai. On nukker. Nutune, kõrv võib valutada. Nina täiesti kinni, tuleb kollakat lima. On külm, aga ei suuda olla ka soojas ruumis. Väljas läheb kõik paremaks. Peavalud Aconitum algab äkki, küllaltki tugevalt. Õues parem, ei talu puudutust. Algab peale külma, kuiva tuult või ehmatamist, solvumist, ka vihast ja sokist. Peas tunne, et nagu veri oleks pähe tõusnud. Nii hull valu, et tunneb -nüüd kohe suren. Pea kuum, valud lainelised. Valu võib olla ka põletav, kõige hullem öösiti. Belladonna pulseeriv peavalu. Pea kuum, põsed punased. Päikesepistega kaasnev peavalu. Mõnikord ka siis kui niiske peaga külma ilma kätte on mindud. Ei talu puudutust, õhtul hullemaks. Tunne nagu pea läheks lõhki. Tugev side pea ümber teeb paremaks. Poolistuv asend on hea.
ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks. Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi
pärast liiga uhkeid riideid panna, sest ei tahtnud aukartust välja näidata). “Kui ta kummardus kingapaelu siduma, valgus veri pähe ja ühtlasi hambajuure ümbrusesse ning uus äkiline valu ……..” lk 130 Hambaarst pani ora suhu, täpselt närvi peale ja mees kiljatas. Hammast ei ravitud, pandi ravim sisse sest hammas oli liiga valus. 7 lk 135 (Maurer) Ta oli telekas koos naisega. Naine tahtis tähistamiseks minna restorani (kus töötas Theo). Theo hakkas flirtima Maureri naisega. Vihast tellis Maurer pudeli konjakit (Maurer võttis kaks pitsi järjest). Ta tahtis restorani lammutada. Naine läks vetsu. Maurer hakkas salaarmukesest mõtlema (igas suuremas linnas). Kui naine tükk aega tagasi ei tulnud, läks mees teda otsima ja leidis naise ja Theo flirtimast. Naine oli vihane, saatis ta põrgu tantsuplatsil samal ajal, kui mees ütles, et armastab teda jälle. Maurer läks lauda tagasi ja naine läks arvet maksma. Maurer vihastas, arvas, et naine kurameerib peale Theo ka
9)Poolkuukaru-naise mees tuleb sõjast ja läheb üksi metsa elama.Naine murest murtud ja läheb nõia juurde, see käsib tuua mäest poolkuukaru valge karva. Naine lähebki raskuste kiuste.Mitu päeva järjest toidab karu ja vaatab eemalt.Siis võtab südame rindu ja küsib karult karva, karu lõpuks nõustub.Naine viib karva nõiale, nõid viskab selle tulle ja ütleb et naine käituks mehega nüüd samamoodi nagu karuga. · Lugu õpetab kuidas pika meelega vihast võitu saada. Mida naine peab tegema, et hinge tasakaalustada. Tuleb alustada iseka viha vaigistamisest. (397) · Kannatlikkus on hea vahend nii värske kui ka vana raevu vastu. · Nõitatohter=raevu tuleb kasutada loova jõuna et mäkke jõuda. · Karu lepitamine=loomusunnilise psüühe lepitamine iseendaga. Talle on vaja vaimutoitu pakkuda. · Loodame et kui oleme tööd teinud siis jõuame tulemuseni mis on käega katsutav ja aineline,
Oma viimases kirjas Jane'ile kirjutas ta, et tunneb jumala kutset. Arvamus Minu jaoks on ,,Jane Eyre" üks kõige hiilgavamaid raamatuid, mis eales kirjutatud. Lugedes seda raamatut innustas see mind lugema ka muud selle ajastu kirjandust ja kogu Charlotte Brontë loomingut. Jane Eyre on inimene, kelle keevaverelisus suruti maha tema sugulaste poolt. Ta on kaua aega vihane nende peale, kuid saades indu jumalast ja oma sõbrannast Helen Burnsist suudab ta kogu oma vihast lahti lasta ja andestada, ka siis, kui teised seda ei suuda. Samas säilib temas otsekohasus. Samuti on tal väga kõrge moraalitunnetus, arusaam heast ja halvast tema usus ning ta sümboliseerib head inimest tema kõige puhtamal kujul. Mulle meeldis ka see, et tema välimus ei olnud ilus, nagu paljudes teistes selle aja raamatute peakangelannadel oli. Selles teoses on iseloomustatud armastust selle kõige ilusamal kujul,
ta pahaselt ringi, kuni järsku jookseb ta kasti juurde, veab selle banaanide alla, ronib kasti peale ja saabki pisikese hüppega banaanid kätte.Mõne päeva möödudes tehakse katse uuesti, Kognitiivsed õppimisteooriad 11 erinevus on vaid selles, et banaanid on kõrgemal ja keppi pole, see-eest on kaks kasti. Ahv teab täpselt, mis teha tuleb, ta tirib suurema kasti banaanide alla, hüppab, kuid banaane kätte ei saa. Vihast hüppab ta alla, võtab väiksema kasti ja veab seda enda järel, hammustab seinu ja kisab. Kasti võttis ta ilmselgelt sellepärast, et oma viha välja elada, mitte aga, et seda teise kasti peale panna. Järsku jätab ahv karjumise, võtab kasti, paneb selle teise kasti peale ja ronib üles (Krull, 2001). Köhler korraldas sellised katseid paljudes tingimustes ja selgus, et avastamise teel õppimisele saab kaasa aidata, kui luuakse soodsad välitingimused. Lahendus leitakse
Margarita hõõrus enda nägu Azazello antud kreemiga ning muutus pea 10 aastat nooremaks. Ta määris seda ka kehale ning seetõttu muutus ta õhkkergeks ja tõusis õhku. Ta meeleolu muutus ning ta oli õnnelik. Ta kirjutas abikaasale kirja, et lahkub ta juurest. Peatselt pärast telefonikõne lendas ta luuaga aknast välja kohtumispaika. XXI peatükk Tegelased: -,,- Margarita lend linna kohal. Ajutine sissepõige Latunski korterisse, mille ta vihast segi pööras, kuna Latunski takistas meistril oma karjääri teha. Hiljem kohtub oma lennul toatüdruku Natasaga ning Nikolai Ivanovitsiga, kes olid samuti võlukreemi kasutanud. Lõpuks jõuab Margarita metsa, kus erinevad metsaasukad teda suursuguselt vastu võtavad ja nimetavad teda kuningannaks. Margarita saadetakse lendavas autos Moskva poole teele. XXII peatükk Tegelased: Margarita, Woland, Peemot, Azazello, Fagott
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Seksuaalse iseloomuga kuritegude ennetamine Kristine Kaasonen Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Seksuaalse iseloomuga kuriteod ............................................................................................ 4 2.1 Vägistamine...................................................................................................................... 4 2.1.1 Vihavägistamine.........................
Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks. Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres par...
See omakorda lisab rõhku vastandumisel teisiku motiividele. 9.4 Mehed ja Naised Teoses vastandatakse mehi ja naisi. Näiteks, Madame Defarge on tegev naine ja ta seisab revolutsioonäride esiosas ja Carton, kes ei saa isegi alkoholisõltuvusest vabaneda. Need vastandused panevad mõtlema ühiskonna steriotüüpide peale; mees on jõud ja naine- nõrkus. Kust naine saab jõudu saada ja kust seda saab mees? Naised saavad jõudu emotsioonidest, armastusest või siis vihast. Mehed leavad endas jõudu, et maailmale vastu hakata ja midagi muutma. Teoses lugeja kohtab Lucie, kes on süütuse sümbol ja talle vastandub tema isa Alexandre Manette. Alexandre võtab end kokku tütre pärast ja hakab elama normaalset elu ja pärast veel võitlma oma tütre mehe elu pärast. Lucie ei ole tugev naine, temale vaadates mehed ruttavad teda kaitsma. Ta teenib muusana. Mehed ja naised on loomult erinevad ja autor rõhutab seda. Ta pöörab tähelepanu sellele, et
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
lahendus. Te mõlemad tahate esindada oma seisukohta ja hoolitseda oma rahva eest, kuid võtke palun kõigepealt kuulda teda, kes on maailma tulnud, et meile rahu õpetada. Teil on võim ja jõud hävitada Jumala kohalolek ja jumalasarnasus: Jumala mehed, naised ja lapsed. Palun kuuletuge Jumala tahtele. Jumal on meid loonud selleks, et oleksime armastatud tema armastusega, mitte hävitatud omaenda vihast. Lähimas perspektiivis võivad selles sõjas, mille ees me kõik hirmu tunneme, selguda nii võitjad ja kaotajad. Ent ükski võit ei õigusta kunagi nii paljude elude viletsust, valu ja kaotusi. Ärge unustage, et kõike seda hakkavad põhjustama Teie relvad. Ma pöördun Teie poole Jumala nimel selle Jumala nimel, keda me kõik armastame ja kellest osa saame, et paluda kogu maailma süütute ja vaeste eest ja nende eest, kes sõja läbi vaeseks muutuvad
Oranz kaltsiit aitab meil vabaneda vanadest harjumustest ja muudab meid positiivsemaks. Topaas aitab meid julgustada, armastavamaks ja hellemaks muutuda. Pruun jaspis leevendab hirme ja süütunnet. (Struthers 2008: 71) 2.1.3 Päikesepõimiku vääriskivid Päikesepõimiku raviks kasutatakse peamiselt kollaseid vääriskive. Tsitriin mõjub kõige paremini seedehäirete puhul. Samuti aitab see vääriskivi eemaldada energiablokke ning vabastada meid kogunenud vihast. Kollane jaspis aitab tugevdada seedeorganeid ning õigesse kehapiirkonda 9 paigutatuna imeb see valu endasse. Tiigrisilm sobib kõige paremini põiepõletiku või teiste seedetraktiprobleemide raviks ning depressioonist vabanemiseks. (Struthers 2008: 72) 2.1.4 Südametsakra vääriskivid Südametsakra turgutamiseks sobivad roosad ja rohelised vääriskivid. Arbuusturmaliin aitab
Vihjed nagu, et ilma minuta ei saa te don Juaniga kahevõitlust pidada jne. Don Carlos on õnnetu, et don Juan peab selle venna sõber olema. VIIES STSEEN Don Alonso koos oma saatjaskonnag aläheneb. Märkab oma venda koos oma surmavaenlasega. Don Juan paljastab endi. Alonso paljastab mõõga ning läheneb, et teda lüüa. Sganarelle jookseb peitu. Don Carlos hoiab oma venda tagasi, kuna ta võlgneb don Juanile oma elu. Don Alonso õhetab vihast, et just nüüd on vaja aadlikku mängida. Kui ta nüüd minema lasta ss sellist võimalust ei pruugi enam kunagi tulla ning kelm pääsebki plehku. Don Carlos jääb endale kindlaks, kuid lubab don Juanile, et kui järgmine kord teda näeb ss tapab ta. KUUES STSEEN Don Juan on oma ,,ustava" teenri peale pahane, et see end põõsas peitis ning kõike hirmuga pealt vaatas. Ta on nördinud, et tal Elvira vennaga tegemist tuli. Tundub aumees olevat. Kahjuks enam
võidukalt, oli õnnelik, et oli üksi ja kedagi ei vajanud, maha jätmine oli magus 22. - mt nägi luupainajat, vanaemast ja noorest koolipoisist kellesse armunud oli ja kellega voodis oli, vanaema oli unenäos noor, andis nõu mitte naistega olla, sest nendega kaasneb laps ja raha nõudmine - mõtles, et peaks vanaema hauale kivi panema, et teda enam unes ei näeks - mt üritas teha kõike vastupidi nagu vanaema oli õpetanud, esiti vihast, kuid tegelikult oli vanaemale andestanud, vanaema kartis sõda - mt-le oli vastupidi tegemine nagu verre jäänud alates sellest ajast, luges igasugu keeratud raamatuid, õppis neid tõlkima surnud keeltesse ja hiljem see saigi tema tööks, oli oma elust tüdinenud 23. - veel käis mt Amsterdamis Franzuga ühes kirikus, mille põrand oli hauaplaatidest tehtud, jäi ühte maali vaatama, kui tema selja taha tuli teine mees, esiti mõtles, et see on Franz, kuid
Kimbatuses kratsib inimene pead, kahtlust tundes puudutab käega nina, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Kurvastus paneb käsi murdma, ootusärevus käsi kokku hõõruma. Põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut, selja taha põimitud käed eneseohjeldamist. Kui inimene ristab kukla taga sõrmed, tunneb ta üleolekut, kui topib käed sügavale taskusse, kardab, et need võivad tema tundeid reeta. Rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest. Avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele. Jalad. Kui istute, jalad veidi harkis, kiirgab teist avameelsust. Kui istute toolil kaksiratsi, väljendate oma üleolekut. Jalga üle tooli käepideme visates jätate mulje, et teil on ükskõik. Kui pahkluu on asetatud põlvele või kui pahkluud on ristatud, võib see olla vastuhaku märk. Kui istute, jalg üle põlve, ja kiigutate seda, olete kas tüdinud, vihane või frustreerunud. Sageli
,,B"s palju vasturääkivusi, meeleolu ühtsus oluline. V laenas Theokritoselt palju motiive. ,,B"d saab vaadelda nii ajalooliselt kui mütoloogiliselt. Mütoloogiline aspekt seisneb selles, et V kuulutas uue ajastu saabumist, kel jumalikud ja inimlikud jooned (viide kristusele). ,,A" jaguneb 2ks: Aeneis rändab, siis sõdib Itaalias. Esimene osa sarnaneb ,,Odüsseiaga", teine ,,Iliasega". Odüsseuse õnnetused olid põhjustatud Poseidoni vihast, Aeneis eksirännakud Juno vihast (kreeklastel Hera). Rändamiste esimeses rmt-s saadab Juno Aeneisi laevastikule hirmsa tormi, mille tulemusel maabuvad troojalased tundmatul rannal. Siin tuleb vahele stseen Olümposel, kus Jupiter avab Venusele Aeneisi saatuse ja enustab Rooma võitu. Venus seisab Junole vastu. Kartaago kuninganna Dido armub Aeneisi. Teine rmt pühendatud Trooja langemisele. Algab jutustusega ,,puuhobusest", st troojalasi võideti pettusega. Hobuse juurde jäetud kreeklase Sinoni teod on täis valet
Michelangelol on dünaamiline käsitlus. "Sixtuse kabeli laemaal" 1508-1512. Lagi on 500m2 ja see oli tema elutöö. See koosneb üheksast suuremast kompositsioonis teemal maalima loomine ja lisaks veel väiksemad teemad. Kuulsaim oli Aadama loomine. enne maalimist töötas ta maalid hoolikalt läbi. · "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Kujutatud on vihast kristust. · Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus: "Mooses", "Küürutav poiss" · Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. · "Pieta" tõlkes vabadus, kannatus. Maarja süles surnud Jeesus. · Püha Peetri kiriku kupli lõpetamine · Sisekujundus Laurenziuse kloostri raamatukogu
on Blondie, Talking Heads, The Cars ja The Police. (Skuin jt 2007 lk 173) 2.6 Grunge Grunge (ingl k grungy must, räpane) kujunes välja 80. aastate lõpul. Tegemist on 60. aastate hipiliikumise, 70. aastate punk rocki ning heavy muusikalise sulamiga. Paljudele lugudele on iseloomulik rahulik ja meloodiline salmiosa ning kiire ja sageli valju, kriiskava häälega esitatud refrään. Meloodiast tähtsam on sõnum, mis kõneleb võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabaduseihast. Tõelisteks kultusobjektides kujunesid Nirvana ja Kurt Cobain. Edukad olid ka ansamblid Pearl Jam ja Alice in Chains. Grungevaimustus hääbus 1994. aastal peale Kurt Cobaini surma. (Skuin jt 2007 lk 173) 11 2.7 Soul Souli juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rythm and blues-is. Stiili isaks võib pidada Ray Charlesi, kes 50. aastate keskel ühendas
Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse. Ka kapten tuli sinna kui Käsper oli poisid üles rivistanud. Nüüd mindi
Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel, mida iga inimene peab järgima. Kuna meie iseloomud ja olud on erinevad, pakub see usund erinevaid võimalusi, kuidas hästi elada ja dharmat järgida. Hindud püüavad elada ja tegutseda vooruslikult, et saavutada positiivset karmat. Üks elu pole
Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse. Ka kapten tuli sinna kui Käsper oli poisid üles rivistanud. Nüüd mindi
Esimesed kuus kuud on aeg, mil ema ja laps õpivad ning naudivad omavahelise sideme tekkimist, suhtlemise kujunemist. Selle aja jooksul saab laps selgeks, kuidas emaga mängida, alustada suhtlemist, hoida omavahelist sidet, seda kõike muuta. Laps on see, kes meisterlikult oskab esile kutsuda, vältida ja peatada suhtlemist. Imikud on häälestatud teiste inimestega suhtlema. Juba vastsündinu suudab väljendada nelja põhiemotsiooni: ta oskab teha vihast, kurba, hirmunud ja õnnelikku nägu. Imikute suurepärast jäljendamisoskust võib igaüks oma lapse peal proovida. Kuid siin tuleb meeles pidada, et lapse vastust tuleb kannatlikult oodata: väikesel lapsel kulub info töötlemiseks palju aega. 4-5 kuuselt hakkab laps eristama omi ja võõraid, suhtlemine omandab valiva iseloomu: lähedasele inimesele naeratab, avaldab oma heameelt, võõra inimese puhul aga võõristust.
Ausus on teadmatuse tütar? Teadus ja voorus ei sobigi kokku? Missugused järeldused tuleb nendest eeldustest teha? Aga nende näilike vastuolude lepitamiseks on tarvis lihtsalt lähemalt uurida, kui tühised ja albid on uhkeldavad nimetused, mis meid pimestavad ja mida me nii alusetult inimlikele teadmistele anname. Vaatleme ometi teadusi ja kunste iseeneses. TEINE OSA Teadused ja kunstid võlgnevad oma sünni meie pahedele: astronoomia on sündinud ebausust; kõnekunst auahnusest, vihast, meelitamisest, valest; füüsika tarbetust uudishimust; geomeetria saamahimust; nad kõik ja isegi moraal on sündinud inimlikust upsakusest. Nende igerik algupära tuleb selgesti ilmsiks, kui vaatame nende otstarvet. Mida me hakkaksime peale kunstidega, kui poleks luksust, mis neid toidab? Kui inimesed ei oleks ebaõiglased, milleks vajataks siis õigusteadust? Mis saaks ajaloost, kui poleks ei türanne, sõdu ega vandenõulasi? Ühesõnaga, kes tahaks
nimega Olle. Ta tuli kohtu ette lamades kanderaamil, kuna tal polnud jalgu. Kohtunik lasi Ollel rääkida ja Olle ütles vaid, et tema pole süüdi. Tuli sisse viies tunnistaja Sixten ja seekord süüdistati meest liigsöömises ja joomises. Tuli sisse kuues tunnistaja pastor Roth. Tahvlile oli kirjutatud sõna ,,viha". Tegelikult ootas kohtunik teist tunnistajat, aga nii hilja polnud kedagi muud võtta kui pastor Rothi. Roth luges oma tunnistuse paberilt maha ja ta rääkis vihast ning vihkamisest. Publikule meeldis Rothi ettekanne. Nüüd Roth lahkus. Tahvlile kirjutati sõna ,,laiskus" ja nüüd kutsuti tunnistaja mees ise ja talt hakati küsimusi küsima, kuidas ta siia majja sai. Mees vastas, et uks oli lahti ja ta arvas, et siin on mõni avalik etendus ning astus sisse. Ja edasi?, küsis kohtunik. Mees rääkis, et ta ei teinudki midagi, et teda võeti siin vastu ja ta lasi ennast vooluga kaasa vedada. Kohtunik küsis, mis sundis teda siia majja sisse astuma ja mees
kuningannaga, haarates sedaviisi võimu ja trooni. Kas tõesti suudaks üks hullumeelne hakkama saada millegi nii keerulisega? Kõige selle plaanimiseks on ikkagi vaja tervet ja kainet mõistust. Pärast etendust muutub Claudius rahutuks ning Poloniuse kaasabil seab ta Hamletile lõksu, et välja selgitada,millist mängu viimane ikkagi mängib. Peibutisena kasutatakse Opheliat. Hamlet näeb aga kahe mehe plaanidest läbi. Oma vihast pimestatuna ei suuda ta end kontrollida ning valab oma raevu armastatud neiu peale välja. Sellega prints paljastab ennast. Kuningas saab aru, et vennapoeg ei ole hullunud armastusest Ophelia vastu, vaid et teda piinab midagi muud. Jällegi on Hamlet temonstreerinud kaine ja terve mõistuse kasutamist. Viimaks paljastab Hamlet end emale. Suutmata enam end tagasi hoida süüdistab ta kuningannat oma isa pettmises ning Claudiust viimase tapmises. Sellest
mida hiljem järk-järgult laiendasid ja uue ainestikuga täiendasid teised poeedid. Seetõttu säilis põhiline ühtsus, kuid üksikosades tekkisid arvukad plaanist kõrvalekaldumised ja isegi vasturääkivused. Nii oli ,,Odüsseia" põhiteemaks kangelase tagasipöördumine kodumaale, kõik muu kasvas juurde hiljem. Samuti on ,,Iliase" algtuumaks need kohad, kus kõneldakse Achilleuse vihast. Hermanni seisukohti arendasid üksikasjalikumalt edasi mitmed teised teadlased. Algtuumateoorial oli ja on nüüdisajalgi rohkesti pooldajaid, kuid nende seas püsivad lahkarvamused küsimuses, mida õieti tuleb pidada algtuumaks. Homerose küsimuses on tekkinud laialdane kirjandus, kuid Homerose eeposte tekkeprobleemi ei saa siiski pidada lahendatuks. Tõestatuks võib pidada järgmist: 1. Homerose eepostes ilmneb ühtsus, mis
siis Pearu tahtis ka ikkagi milleski parem olla. Samas Pearu trikid olid alatumad ja valelikumad, aga needki õppis Andres tasapisi selgeks. Kindel oli aga see, et kui need kaks jälle kohtu ees olid, siis igav ei olnud kellelgi. Kord sai üks võidu, siis jälle teine, olenemata sellest, kellel siis õigus oli, sest absoluutset tõde ei ole ju olemas. Kuid mille pärast nad siis ikkagi niipalju protsessisid - igavusest, vihast või oli põhjus milleski muus? Kui nüüd teost lõpu osast uurida, siis Pearu avab end ja tuleb välja, et põhjus oli Krõõdas. Pearu oli kade, et temal sellist imelist naist ei olnud nagu Krõõt, vaid oli mingi matsakas. Pearu jaoks oli Krõõt midagi õndsat, lausa pühalikku, ja too oleks väärinud teistsugust kohtlemist, kui seda Andres tegi. Pearu ju isegi ehitas öösel silla, et Krõõt saaks lahkuda Vargamäel üle ilusa silla, mitte üle porimülka
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".............................................................................................................................7 4.1 Raamatu analüüs..........................................................................................................7 4.2 Autor oma teosest......................................................................................................1...
füsioloogilist seisundit? Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist siesudnit kui morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks ainult "tänu" tollele pikale haigusele. Tänu hiagusele avastas ta justkui uuesti elu ning iseenda. Samuti nendib Nietzsche, et tänu haiguse tõttu läbielatule on ta austautd ning oma olemuselt tasakaalukas ja rahulik. Ka andestama ning unistama ja vihast ning vimmast vabanema õppis ta läbi haiguse kogemise, füsioloogilise mõõna. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Nietzsche "hügieeni" põhimõtted põhinevad sellel, et inimene ei tohi vimma ja viha endas kanda, sest see põletab inimese kiiresti läbi ning tekitab palju halba näiteks närvienergia kiire ülekulu ja võimendab kahjulike ainete eritumist makku.
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
Abielukriis pole aga mitte ainult Karini süü, vaid suurelt osalt on selle põhjustanud ka Indrek. Varjates ja salates oma naise eest Meleski surmaga seotud sündmusi, lükkab ta Karini üha enam ja enam võõraste meeste käte vahele. Indreku ükskõiksus ja hoolimatus sunnivad Karinit otsima hellust ja hoolt teistelt meestelt. See kõik viib välja traagilise lõpplahenduseni. Indrek tühjendab Karini suunas revolvri mitte armukadedusest, vaid pimedast vihast oma naise inimliku madaluse üle. Lasud läksid põhiliselt mööda ja kohus karistab Indrekut tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali
valküüri ketramas. 2 olid kuningas Hlövedri türed: Svanhviit ja Alvitr, kolmas oli Kjaarri tütar Ölruun. Mehed viisid nad koju. Salgfilr sai Svanhviiti, Egill Ölruuni, Vöölundr sai Alvitri. Nad olid õnnelikud 7 talve, kuid siis naised kadusid metsa. Vennad läksid naisi otsima, Vöölundr jäi koju naist ootama.Ta rööviti rootslaste kuninga Niidudri poolt, kellele ta pidi väärisehteid tegema (kõõlused läbi lõigati). Ta tappis vihast kuninga pojad ja kinkis nende osad kuningaperele tagasi. Siis vägistas kuningatütre Bölvidr ning sai lennata, kui oli kätte maksnud. 11. Odini ja Zeusi võrdlus, Odini loitsud, Odini lind. Odin oli hiidude poeg, Zeus oli titaanide poeg. Mõlemad olid peajumalad. Odin tappis Ümiri, Zeus tappis Kronose. Odini sõda hiidudega, Zeusi sõda titaanidega. Mõlemad vahetasid kuju. Mõlemal oli palju lapsi ja armukesi. Püha puu on mõlemal tamm. Mõlema püha lind oli kotkas. 12
saada. Hakatakse koguma teavet kaaslase sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri kohta. Paarissuhte teine periood: eraldumine. Kaks maailmvaadet liidetakse. See on suhte juures normaalne, et tekib vajadus eralduda ja kujundada välja oma individuaalsus. Toimuvad muutused töös, koolis, mõtlemises ning ka armastuses. Tähtis on enne abielu kaaslast tundma õppida. Tuleb kõigest rääkida, vihast. Ärritusest, kurbusest jne. Kõrvalist abi võib kasutada ainult koos, aga mitte eraldi. Paarissuhte kolmas periood:kaaslus. Sügav kiindumus, kus abikaasa õnn on sama tähtis kui enda oma. Kõik halb abikaasa kohta käiks nagu enda kohta. Kõik muutub nii tuttavaks ja omaks. Tunnustatakse teineteise maitset filmide, muusika, toidu jmt kohta. Suureneb emotsionaalne ja vaimne lähedus. 9. rasedustunnused lk 113
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe, millises lasteaias ja milliste õpetajate juhendamisel laps oma päevi veedab.
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist
Selle algusest annab sageli märku fraas: "Kui jutt on sellest..." Tegelikult toimub vestluse sildi all hoopis rida teema kõrvalejuhtimisi. Vahel juhivad inimesed jututeema mujale, kuna neil puuduvad efektiivseks kuulamiseks vajalik teadlikkus ja oskused. Vahel kasutavad nad juhust ja sätivad hoopis iseennast tähelepanu keskmesse. Ja mõnikord juhivad nad jutu mujale siis, kui vestlus äratab neis ebamugavaid tundeid. Paljud inimesed ei taha rääkida õrnusest, vihast, tülidest, surmast, haigustest, lahutustest ja teistest pingettekitavatest teemadest. Kui vestlus puudutab just neid teemasid, viivad nad jutu mujale, et kõneleda millestki mugavamast (Bolton 2007: 43). Loogiline argumenteerimine- Loogikal on mitmeski mõttes oluline roll. Kui aga teine inimene kannatab stressi käes või inimeste vahel on olnud riid, võib loogiliste lahendite pakkumine hoopis vihale ajada. Kuigi võib tunduda, et just neil hetkil
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis...
saada, see läheb muidu terasemaks, kui ma ISE hariduse olen. Tule, Enn! (Suurest uksest õue.) probleem - ENN (väljaminekul Jütsile rusikat näidates): Oota, poiss muutub ninatark, küll me veel kahekesi kokku saame! temast (Vanamehe järel õue.) targemaks -14- Jüts (üksi, järele pilgates). JÜTS: Ümm – ära ta mind sööks. Kui ta susi oleks ja mina tall! Ei tea, mis ma tema vihast hoolin? Nagu kirju kiisu varitses üleval parsil – pöidlapurustaja! Nüüd ta jälle kihutab isa vihaseks nagu iga kord, siis ma saan sõnu: viha Ennu vastu «ninatark» ja «koerasaba» ja «tainapea» – juba ma tean! Mina teda ei salli! Kes teab, mis ta otsis meie parsil? Kõik on ta ära kuulnud, mis nad rääkisid. Ei tea, mis nüüd sest Männiku Märdist peab saama? Ja ütelda me eidele ei
○ lääni territooriumil elavad talupojad on läänimehe ees maksukohuslased. ● Osa läänimeestest olid eesti päritolu, kunagiste tähtsate eestlaste järeltulijad; ○ Taani kuninga valduses oli neid umbes 10%, aga nad saksastusid kiiresti. Eestlaste suhted võõrvõimudega: ● Eestlased alistusid mitte tingimustega, vaid sõlmitud lepingute alusel; ○ iga muistne maakond sõlmis eraldi lepingu; ○ lepingute sisu sõltus sellest, kui vihast vastupanu oli üks või teine maakond osutanud; ○ lepingus oli fikseeritud õigused ja kohustused; ■ iseloomulik oli see, et õigused aja jooksul pidevalt vähenesid ja kohustused kasvasid; ○ lõpuks olid eestlased selgelt alamklass (matsirahvas), sakslased aga ülemklass (härrasrahvas). Eestlaste kohustused: ● Kümnis- tavaliselt kümnendik osa saagist tuli ära anda;
a) käed risti rinnal b) põrnitsemine c) käsi rusikas d) kellegi üle kummardumine (James 1998:38jj) Laps ja täiskasvanu Masendust suudavad lapsed ära tunda sünnist alates: vastsündinud laps läheb endat välja, kui teda ümbritsevad inimesed nutavad. Sellele ei ole osatud veel täiesti rahuldavat vastust leida võib olla tajub imik hääletooni ja südame löökide muutust, kuid arvatakse ka, et ta reageerib teistmoodi kehalõhnale. Kuuekuuselt oskab laps ära tunda vihast näoilmet ning seitsmekuuselt reageerib ta sellele ilmele hoopis teistmoodi kui õnnelikule. Viie aasta vanuses oskab ta jäljendada viha, kurbuse ning hirmu kehakeelt ning mida aasta edasi, seda osavamaks muutub ta kehakeele tõlgendamisel. Pärast sündi on põhiliseks sidemeloomiseks lapse ning täiskasvanu vahel zestide ning liikumise matkimine. On kindlaks tehtud, et emad tunnetavad oma lapse vajadusi paremini kui isad. Kuna sünnist saati tegeleb ema oma
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
Vihurimäe ja Rästapesa elanikele. Näiteks ta hoolitses Lintoni eest ainult sellepärast, et Linton abielluks Catherinega ning siis ta saab ka Rästapesa enda valdusesse. Heatcliffi lapsepõlv oli õnnetu, kuna teda kiusati ning paljud ei suhtunud temasse hästi. Tulevik oli tal natuke helgem, kuid tema elu oli sünge ja orienteeritud kättemaksmisele. Heatcliff suhtus kõikidesse väga halvasti. Ta ei armastanud kedagi, kogu aeg oli tülis kellegagi ning see kõik oli tingitud tema vihast, mis oli kogunenud tema lapsepõlves. Heatcliff märkas teistes ainult vigu, samamoodi nagu lapsepõlves tema puhul. Tutvusringkonna põhjal võibki järeldada, et Heatcliff oli endassetõmbunud ning sünge mees, kuna tal ei olnud sõpru ja inimesi, kes teda sügavalt armastaks. Teised tegelased tahaks isegi Heatcliffiga hästi läbi saada, aga Heatcliffi viha on nii suur, et ta ei lase kellegil endaga sõbralikke suhteid luua. Heatcliffi oli raamatus kujutatud mrs. Deani ja mr. Lockwoodi
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
