Moliere - Don Juan (0)

DON JUAN
Komöödia viies vaatuses
TEGELASED:
DON JUAN , don Luisi poeg.
SGANARELLE .
GUSMAN, Elvira teener.
DON CARLOS -
DON ALONSO – Elvira vennad
DON LUIS , don Juani isa.
FRANCISCO , sant .
CHARLOTTE -
MATHURINE – külatüdrukud
Pierrot , KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees .
KOMTUURI KUJU.
LA VIOLETTE -
RAGOTIN – don Juani teenrid .
HÄRRA DIMANCHE, kaupmees.
LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees.
VAIM.
DON JUANI SAATJASKOND.
DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND.
Tegevus toimub Sitsiilias.
ESIMENE VAATUS
(Palee)
ESIMENE STSEEN
Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et kas Sganarelle isanda tunded on tema isanda suhtes jahtunud . Gusman hakkab vaikselt vihaseks saama, kuna saab teada, et milline mees see Don Juan õieti on. Talle jääb mõistmatuks, et kuidas ta saab peale nii paljusid armuavaldusi, kirju, kinnitusi ning korduvaid truudusevandeid veel oma sõna murda. Mees oli oma meeletuses isegi nunnakloostri müüride ees käinud donja Elvirat palumas. Sganarelle ütleb Gusmanile saladuskatte all, et tegu on suurima lurjusega, keda maapind iial kandnud on. Mees ei karda ei taevast ega pühakuid. Naisevõtmise peale on ta meister ning nimekiri, kellega ta abiellunud on ning kohe peale seda varvast lasknud, on piisavalt pikk, et õhtu ära sisustada. Sganarelle räägib, et vihkab teda, kuid peab teda kahjuks truult teenima . Don Juan läheneb neile. Sganarelle ütleb, et kui Gusman peaks midagi ära rääkima ss ta kuulutab kogu tema jutu valeks.
TEINE STSEEN
Don Juan uurib, et kellega Sganarelle rääkis., et kas see oli donja Elvira tubli Gusman. Uurib veel, et mida mees ise sellest ärasõidu asjast arvab . Sganarelle arvab õigesti, et keegi teine on Elvira don Juani mõtetest välja tõrjunud. Don Juan annab oma teenrile vabaduse oma arvamust avaldada. Sganarelle ütleb talle ausalt , et ta peab seda väga inetuks kõigi maailma naistega ameleda jne. Vastuseks tuleb rohkelt demagoogiat. „ Prints “ ei mõista, et miks ta peaks end siduma ainult ühe naisega ning loobuma seejärel tema pärast kogu maailmast. Räägib, et tunneb end nagu Aleksander Suur ning tahab laiendada veel oma armastuse võidikäike kaugetesse maadesse. Teksti on niivõrd idülliline ja rabav, et Sganarelle peab selleks korraks vaidlusest loobuma. Proovib veel natuke. Don Juani arvates on naisevõtmine siin ilmas kõige meeldivam asi. Epistlilugejaid ta aga ei salli ning leiab, et tema abielud on tema ning taeva vaheline asi ning iga mats oma nina tema asjadesse toppima ei pea. Teener peab veel maha kõne, et ükskord taevas karistab tema tegusid . Mehed on jõudnud linna, kus asub don Juani uus armastatu . Sganarelle uurib, et kas ta ei karda ,et kuue kuu eest tapetud komtuuri pärast pahandusi tulla võib. Don Juan leiab, et ta tappis komtuuri väga hästi ning taevas on juba ammu talle selle teo andeks andnud. Uuest naisest nii palju, et teda oli mees kohanud paar päeva tagasi, koos naise armastatuga ning nüüd tahab don Juan nende suhte nurju ajada. Tulevane abielumees kavatseb oma kallimat täna väikese laevasõiduga lõbustada ning don Juan kavatseb omakorda kaunitari mere peal lihtsalt ära röövida. Palub Sganarellel igaks juhuks relvad kaasa võtta. Märkab lähenevat donja Elvirat.
KOLMAS STSEEN
Donja Elvira on silmnähtavalt mehes pettunud , et too tema juurest ära põgenes ning ootab temalt selgitusi. Don Juan lükkab oma teenri Sganarelle ette, öeldes, et tema võib öelda, et miks nad lahkusid. Sganarelle on sõnatu. Saab mõlema osapoole käest sõimata, et oma suud lahti ei tee. Viimaks ütleb, et ärasõidu põhjuseks oli Aleksander Suur ja teised maailmad. Donja Elvira on äärmiselt pettunud ,et mees ennast kaitsta ei oska ning õpetab teda, kuidas ta seda tegema oleks pidanud. Pöörased igatsusavaldused ja igasugune siuke värk. Mees teatab ,et ta ei põle igatsusest naise vastu ning ta mitte ei lahkunud naise juurest, vaid põgenes! Teda oli haaranud patukahetsus, et ta naise kloostrimüüride vahelt ära põgenema oli sundinud . Palub naisel oma vanade vagaduste juurde naasta ,et mitte minna vastuollu taevaga. Donja Elvira sõimab mehe läbi, olles tema truud palet näinud, lubab kättemaksu taeva ning vb ka iseenda poolt.
NELJAS STSEEN
Sganarelle uurib oma isandalt, et kas tal südametunnistus ei hakka vaevama. Mees kiirustab oma pärast hetkelist mõtiskelu oma armuasju korraldama . Sganarelle on pahane, et ta nii nurjatut peremeest teenima peab.
TEINE VAATUS
(Mererand)
ESIMENE STSEEN
Pierrot, veidi kahtlase maainimese aktsendiga, teatab Charlotte uudiseid ,et päästis just ühe kaks uhket meest merehädast. Enne seda oli ta koos oma sõbraga üksteisele mullatükke vastu päid visanud. Seejärel näinud hädalisi, ent sõber ei jäänud uskuma. Teinud kihlveo , mille Pierrot võitis, kuna tõepoolest kaks abivajajat ulpisid vees, ent nüüd ei olnud nõus sõber neid mehi enam päästmam minema, kuna nende pärast oli ta oma rahast ilma jäänud. Lõppude lõpuks tõid nad kaks imelikku härrast ikkagist veest välja. Mehed olid seejärel end paljaks koorinud, et oma riideid kuivatada. Pierrot oli hämmingus, et neil nii palju sitsisid ja satsisid oli. Kirjeldab nende riietust ning vardaid, mida nad oma juuste püsti hoidmiseks kasutavad. Ühe särgi sisse mahuks kaks inimest kõrvuti seisma jne. Charlotte tahab asja kaema minna. Mees peab ta kinni, avaldab armastust aga ühe asjaga pole ta üldse rahul. Nimelt naine ei armastavat teda, mees ostab talle igasugu asju, laseb pillimeestel neile pilli mängida aga naine on sellegi poolest külm kui jää. Naine saab mehe jutu peale pahaseks ning arvab, et peale käia ei saa. Mees võtab naise käe ning palub, et too lubaks talle, et ta armastab teda. Naine märkab aga lähenevat don Juani. Mees jookseb endale õlle tooma .
TEINE STSEEN
Don Juan on õnnetu, et tema kavatsuse nurjas ootamatu tormihoog. Paat millel nad olid läks ümber .See eest tõid uued tuuled talle uue südamerõõmu. Naises, kelle juurest nad äsja lahkusid, idaneb tiba lootust, mis ei lase don Juanil kaua oodata. Sganarelle on üllatunud, et mees mõtleb armastusest, kui ise on alles surmasuust pääsenud. Peremees paneb oma sõna maksma. Märkab Charlottet ning leiab neiu kaunike olevat. Polevat sugugi halvem eelmisest. Asub naist võrgutama. Ilus välimus, ilus pilk, hambad ning isegi nimi. Palub neiul oma kätt näidata. Need on porised. Don Juani arust aga maailma ilusaimad. Tahab neid suudelda . Uurib, et ega neiu abielus pole. Saab teada, et neiu abiellub ning talle on see vastuvõetamatu, et tema meheks saab mingi talumats. Tahab talle suuremat seisust pakkuda, mugavusi ja oma armastust. Naisel on rõõmus meel aga kahtlustab, et mees kuulub meelitajate hulka, kes on lihtsalt lõbu peal väljas. Don Juan kuulutab kohe, et tema nende hulka ei kuulu. Don Juan võtab tunnistajaks oma teenri, tõestamaks tema armastust. Teener kostab sarkastiliselt, et naisel pole midagi karta ning et mees võib abielluda temaga igal ajal, kui naine tahab. Mees teeb naisele abieluettepaneku. Neiu tahab esmalt aga tädi käest nõu küsida. Mees on sellest solvatud, kuna leiab, et naine kahtleb tema siirused. On nõus taevast ennast kohale kutsuma, et see tema armastuse tunnistajaks oleks. Naine jääb nõusse. Musutama on nõus aga alles peale tseremooniat.
KOLMAS STSEEN
Pierrot märkab Don Juani oma naise kätt suudlemas. Müksab teda, et too liiga üle ei kuumeneks seal. Don Juan tõukab vastu. Küsib, et kus see tolvan siia sai. Pierrot nõuab oma õigusi liiga kaua ning saab mehel rodumisi kõrvakiile. Charlotte on samuti Pierroti peale pahane, eriti selle pärast, et too pole õnnelik, et too mees ta ära võttis ning temast nüüd proua saab. Pierrot on hämmingus. Soovib, et ta ei oleks meest uppumissurmast päästnud. Don Juan saab selle peale pahaseks ning hakkab meest taga ajama , et talle peksa anda. Sganarelle palub tal vennikese sinnapaika jätta. Pierrot astub nende vahele, Don Juan hakkab lööma, kui järsku Pierrot laseb pea alla ja Sganarelle saab kõrvakiilu. Sai nüüd oma heategevuse eest. Pierrot läheb oma tädile ära rääkima, et mis seal kõik sünnib.
NELJAS STSEEN
Don Juan on räägib, et nüüd saab temast kõige õnnelikuim mees ning et ta ei vahetaks oma õnne mitte millegi vastu siin maailmas.
VIIES STSEEN
Mathurine sajab mehe ja naise vestlusesse sisse ning uurib don Juanilt, et kas ta ajab Charlottele ka armujuttu. Mees sosistab vaikselt talle, et vastupidi, et Charlotte avaldanud ise talle soovi tema naiseks tulla. Charlotte omakorda küsib mehelt, et mida see teine naine tahab. Mees sosistab talle kõrva sisse, et too on armukade ning tahab ise talle naiseks tulla. Naised lähevad omavahel tülli. Don Juan ässitab neid mõlemaid üles, neile eraldi kõrva sisse sosistades. Vaidlevad, et keda Don Juan armastab. Viimaks leiab Charlotte, et miks mitte mees ise ütle, et kes talle rohkem meeldib. Mees ei näe põhjust oma sõnade kordamiseks, ütleb, et eks ole juba selge, et kes see õnnelik on. Sosistab ühele ning ss teisele, et just tema on see. Lubab veerand tunni pärast tagasi olla.
KUUES STSEEN
Naised vaidlevad endiselt. Sganarelle üritab neile rääkida auku pähe, et nad ei lahkuks oma kodukülast ning et nad tormavad õnnetusse.
SEITSMES STSEEN
Don Juan tahab teada, et miks Sganarelle talle ei järgne. Sganarelle räägib samal ajal, et tema isand on petis ning enne neid on ta paljusid neide võrgutanud, et ta on maailma suurim kosilane . Samal hetkel märkab ta Don Juani ning muudab oma juttu , et see on vale ning et tema isand pole sugugi maailma suurim kosilnae, tal on head kavatsused ning palju muud kõike paremat jne. Don Juan vaatab teda kahtlustava pilguga justkui saades aru, et mida mees seal tegi. Sganarelle mängib oma ustava teenri rolli ilusasti lõpuni, paludes tüdrukutel mitte uskuda neid, kes seda juttu räägivad.
KAHEKSAS STSEEN
La Ramée tuleb Don Juani hoiatama, et teda otsivad taga 12 ratsameest. Ratsanikud said sellest teada külast ühe mehe käest (Pierrot). Pikka pidu pole nii, et mees peab kiirelt lahkuma , kui ellu tahab jääda.
ÜHEKSAS STSEEN
Don Juan palub naistelt vabandust, et ta lahkuma peab. Lubab veel homme õhtul oma otsuse teatavaks teha. Võivad selles kindlad olla!
KÜMNES STSEEN
Don Juan leiab, et jõud on nende kahjuks ning seetõttu tuleb kasutada sõjakavalust. Nad peavad riided ära vahetama . Õnnelik peab olema teener, kes saab surra kuulsusrikkalt oma isanda eest. Sganarelle tänab sarkastiliselt, et kui surra ss mitte kellegi teise asemel!
KOLMAS VAATUS
(Mets)
ESIMENE STSEEN
(Don Juan reisiülikonnas, Sganarelle arsti rõivais)
Sganarelle on õnnelik, et tal need rõivad kaasas olid. Eriti uhke on ta veel oma talaari üle, mis pidi äratama inimestes veel erilist lugupidamist, vastutulelikust ning usaldusväärsust.Talumehes ning külaeided käivad temalt abi palumas ning Sganarelle muidugi aitab, kuigi tal tegelt pole õrna aimugi meditsiinist. Igaühele kirjutas retsepti välja. Don Juan leiab, et arstiteadus pole ka see õige asi ning enam jaolt on paranemised olnud seotud ikka soodsate juhuste ning loodusjõududega. Sganarelle uurib, et kas ta siis oksenduskividesse ei usugi. Need olevat viimasel ajal lausa laineidlöövad. Näinud paar päeva tagasi pealt, et kuidas need mõjusid. Üks mees oli juba kuuendat päeva suremas, kui lõpuks tuldi oksenduskivide peale. Don Juan uurib, et kas ta siis pääses. Sganarelle vastab, et suri maha ning ise veel üliõnnelik selle mõju üle. Mees ei suutnud kuus päeva ise ära surra. Teenril tuleb jälle vaidlemise isu. Uurib, et kas mees tõepoolest ei usu jumalasse, kuradisse ning isegi mitte musta munka. Eriti see viimane on talle vastuvõetamatu, sest inimene peab ju millegisse uskuma, eriti niivõrd reaalsesse kui see viimane on. Don Juan ütleb, et tema usub, et neli pluss kaks pluss kaks annab kokku nelja jne. Sganarella jahub inimese anatoomiast, et see peab olema jumala kätetöö, mitte mingi labane aritmeetika. Don Juan ootab, et mees oma arutuse lõpetaks. Teener jätkab, et teadusemehed pole veel tänini suutnud seletada, et miks võib inimene oma kehaga igasugu vigureid teha. Tõsta kätt üles, alla lasta, silmi pöörata, astuda ette, taha, tagurpidi , keerutada. Ta kukub keerutades maha. Mehed avastavad, et nad on eksinud . Näevad ühte meest. Lähevad abi küsima.
TEINE STSEEN
Mehed saavad sandi käest juhised kätte. Mees manitseb neid veel ettevaatlikusele, kuna tee peal olevat palju röövleid. Sant palub don Juanilt armuandi oma heateo eest. Räägib, et on elanud siin metsas juba kümme aastat ning iga päev jumalat palunud , et see nende inimeste eest hoolitseks, kes teda aitavad. Don Juan on nõus talle ühe luidoori andma, ent ainult siis, kui mees vannub. Sant lubab enne nälja surra. Don Juan viskab talle mündi inimesearmastusest. Metsa poole vaadates näeb kolme meest, kes ründavat ühte. Ei kannata sellist ebavõrdsust välja. Tõmbaba mõõga ja jookseb võitluspaigale.
KOLMAS STSEEN
Sganarelle peab oma isandat arulagedaks, et ise pead ees hädaohtu tormab. Sel korral oli temast isegi kasu. Suutsid kahekesi kolm minema kihutada.
NELJAS STSEEN
Don Carlos tänab don Juani. Teine leiab, et tema teos pole midagi niisugust, mille üle tänulik peaks olema. Sellised seiklused panevad tihit nende au ohtu ning seda peab oskama iga hinna eest kaitsa. Don Carlos oli juhuslikult oma venna ja kogu satjaskonna silmist kaotanud, kui teda tünnati. Kõigepealt tapeti tema hobune ning tema oleks olnud järgmine, kui Don Juan appi ei oleks tulnud. Don Juan uurib, et mis teda siia toob. Mees räägib,et tahab kätte maksta teo eest, mida keegi don Juan Tenerio, don Luid Tenerio poeg nende õele tegi. Don Juan uurib, et kas ta tunneb seda härrat, kellele ta kätte tahab maksta. Vastus on ei. Don Juan räägib, et too mees on tema sõber ning ta ei taha, et temast halvasti räägitakse. Lugupidamisest don Juani vastu lubab Carlos rohkem seda teemat mitte puudutada. Juan lubab hoolt kanda selle eest, et see mees karistada saaks. Lõpus esineb ta juba peaaegu iseendaga aga don Carlos ei saa sellest aru. Vihjed nagu, et ilma minuta ei saa te don Juaniga kahevõitlust pidada jne. Don Carlos on õnnetu, et don Juan peab selle venna sõber olema.
VIIES STSEEN
Don Alonso koos oma saatjaskonnag aläheneb. Märkab oma venda koos oma surmavaenlasega. Don Juan paljastab endi. Alonso paljastab mõõga ning läheneb, et teda lüüa. Sganarelle jookseb peitu . Don Carlos hoiab oma venda tagasi, kuna ta võlgneb don Juanile oma elu. Don Alonso õhetab vihast , et just nüüd on vaja aadlikku mängida. Kui ta nüüd minema lasta ss sellist võimalust ei pruugi enam kunagi tulla ning kelm pääsebki plehku. Don Carlos jääb endale kindlaks, kuid lubab don Juanile, et kui järgmine kord teda näeb ss tapab ta.
KUUES STSEEN
Don Juan on oma „ustava“ teenri peale pahane, et see end põõsas peitis ning kõike hirmuga pealt vaatas . Ta on nördinud, et tal Elvira vennaga tegemist tuli. Tundub aumees olevat. Kahjuks enam midagi parandada ei saa, kuna Elvira vastu enam tundeid ei ole ning südant armastama sundida ei saa. Märkavad puude vahel üht toredat ehitist. See on hauakamber , mille komtuur endale ehitada laskis , kui don Juan ta ära tappis. Sganarelle hoiatab , et ta ei siseneks mehe hauakambrisse, kelle ta ise veel tapnud on. Teeb seda sellegi poolest. Seal sees on komtuuri kuju. Mõlemad on imestunud suursuguse sisustuse üle. Mees, kes elas eluajal lihtsas elamises, lubab endale nüüd siukest eluaset. Sganarelle arvates näeb kuju üsnagi elus välja. Don Juan palub tal kuju kõnetada ning teda õhtusöögile kutsuda. See peab teda hulluks aga teeb seda ikkagist. Kuju noobutab. Sganarelle teeb peaaegu hirmust püksi aga Don Juan ei usu teda sellegi poolest. Kõnetab ss ise kuju. Kuju noobutab. Ei pannud vist tähele. Otsustab edasi liikuda . Sganarelle ei tea enam mida temaga teha, et mees mitte millegisse enam ei usu.
NELJAS VAATUS
(Lava kujutab don Juani eluruume)
ESIMENE STSEEN
Sganarelle üritab endiselt don Juanile auku pähe rääkida, et kuju seal hauakambris tõepoolest liigutas ennast. Don Juan ajab selle ilmutuse pelga hämaruse ning õhuvirvenduse süüks. Lubab mehe kinni siduda ning talle tuhat piitsahoopi anda, kui mees seda teemat lõpetatuks ei tunnista.
TEINE STSEEN
La Violette teatab, et kaubahärra Dimanche soovib don Juani jutule. Teener on teda juba pikalt ukse taga oodata lasknud, öeldes, et härrat ei ole kodus. Don Juan leiab aga, et see on halb poliitika, peita ennast võlausaldaja eest. Ütleb, et teab saladust, kuidas neid minema saata, ilma, et oleks neile krossigi maksnud.
KOLMAS STSEEN
Don Juan tormab kohe Dimanche kallale, valab ta meeldivate sõnadega üle, et kui hea meel tal meest näha on. Dimanche tahab jutud ära rääkida ning minekut teha. Don Juan aga ei lase tal seda teha. Karjub, et teenrid neile toolid tooks, et mees istet võtaks, uurib mehe iga pereliikme kohta, et kuidas neil ka läheb. Katkestab iga kord, kui Dimanche rääkima hakkab, esitades mehele uue küsimuse. Räägib üli emotsionaalselt, et kui väga ta seda meest austab, et on tema teener ja võlgnik. Küsib, et kas mees ei taha temaga õhtustada. Mees vastab, et ei saa, kuna peab koju minema. Selle peale saadab don Juan mehe koridori ning jätab hüvasti. Dimanche peab seda lausa pilkamiseks. Don Juan seda ei arva , kinnitades, et ta on tema alandlik teener ning pole mitte midagi siin maailmas, mida ta pole valmis selle mehe heaks tegema.
NELJAS STSEEN
Dimanche on pahane, et mees tema vastu nii viisakas ja lahke oli, et mitte kuidagi ei saanud temalt raha küsida. Sganarelle tõendab ka oma isanda juttu, et too temast väga lugu peab. Võlausaldaja palub tal oma peremehele meelde tuletada, et võlg on vaja ära maksta. Teener lubab seda. Seejärel tuletab Dimanche talle meelde, et mees ise on talle ka võlgu. Sganarelli n.-ö. solvub selle peale, ei taha, et talle rohkem rahast räägitakse. Tõukab ta viisakalt korterist välja, katkestades tal suud lahti tegemast.
VIIES STSEEN
La Violette teatab don Juanile, et tema isa on lähenemas.
KUUES STSEEN
Don Luis peab maha kõne, milles väljendub, et kui väga tema poeg, iseennast , teda ning kogu suguvõsa häbistab. Nähed, et poeg ei ole sugugi muutunud, ütleb temast lahti.
SEITSMES STSEEN
Don Juan üritab veel isa kõnetada, ent too on kuuldekaugusest juba väljas. Neab teda ning ütleb ,et ta ei kannata silmaotsaski seda, kui isad elavad niisama kaua kui nende pojad. Sganarelle leiab, et too oleks pidanud oma isa välja viskama sellise jutu peale. Või et isa tuleb oma poega õpetama. Samal ajal ütleb kõrvale, et kui neetud madalale võib üks inimene küll laskuda. Don Juan tahab hakata õhtust sööma.
KAHEKSAS STSEEN
Ragotin teatab, et keegi looritatud daam tahab temaga kõnelda.
ÜHEKSAS STSEEN
Donja teatab, et ta pole enam see endine Elvira, kes teda ennist needis. Taevas olevat minetanud kõik tunded, mis ta don Juani vastu kord tundnud oli. Nüüd toob aga just täiuslik ja puhas armastus teda siia tagasi, et päästa meest kuristikust. Nimelt ähvardab teda suur hädaoht ning võibolla pole tal enam elada jäänud päevagi, kui ta oma patte ei kahetse. Kordab veel, et armastab teda. Don Juan ei tee teist nägugi. Tahab aga naist majutada. Elvira ei soovi seda, teatab, et ta vaid nende sõnade üle järele mõtleks ja läheb minema.
KÜMNES STSEEN
Don Juan sõnab ,et Elviras oli veel midagi, mis teda pisut erutas. Sganarelle küsib, et kas neiu sõnad üldse temas mingit mõju ei avaldanud. Don Juan karjub, et talle ruttu süüa toodaks.
ÜHETEISTKÜMNES STSEEN
Don Juan räägib, et tuleb oma meelt parandada, et paarikümne aasta pärast mõeldakse ka iseendale . Tahab Sganarelle põsel olevat pädamaiset puruks torgata. Söövad õhtust. Niipea, kui Sganarelle endale midagi ette tõstab, võtab Ragotin taldriku ning viib selle kiusu pärast minema. Keegi koputab. Näeb Sganarellat ehmunult tagasi tulemas. Sganarella halab, et kuhu peremees end nüüd küll peidab .
KAHETEISTKÜMNES STSEEN
Don Juan ja kuju istuvad lauda. Palub Sganarellel ka istuda, ent tal pole enam isu. Kallab viina ning lööb komtuuriga klaase kokku. Kuju kutsub teda homme enda juurde õhtustama. Küsib, et kas tal on julgust selleks. Don Juan lubab tulla. Annab Sganarellele tõrviku. Kuju ütleb oma viimased sõnad, et keda juhib taevas, sellel pole tuld tarvis.
VIIES VAATUS
(Lava kujutab lagedat välja)
ESIMENE STSEEN
Don Luis on üliõnnelik, sest tema poeg Don Juan on viimaks mõistusele tulnud. Tunnistab üles, et kuivõrd lapsik ning ambitsioonitu ta vahepeal olnud on. On valmis hakkama nüüdsest oma liha suretama. Isa armastus taastub kiiruga.
TEINE STSEEN
Ka Sganarelle on õnnelik oma isanda meeleparandust nähes. Don Juan teeb oma suu lahti ning esimesed sõnad, mis seal tulevad on:“ Kuradi tobu!“ Kogu tema jutt oli olnud võlts ning ta oli teinud seda lihtsalt oma naha päästmiseks. Rääkivas kujus leiab ta küll midagi kahtlast aga jääb oma mõistusele kindlaks. Peab silmakirjatsemist moodseks paheks ning kõiki moodsaid pahesid peetakse voorusteks. Mees ei tunnista ennast mitte milleski süüdi ning lubab samas vaimus jätkata nagu ennegi, ainult targemalt. Sganarella arutleb pikalt ning jõuab oma arutlemisega lõpuks sinnamaani, et mees läheb põrgusse. Don Juan kiidab tema suurepärast arutelu.
KOLMAS STSEEN
Don Carlos soovib Don Juaniga viisakalt ära leppida, tingimusel, et mees tema õega abiellub. Don Juan vastab silmakirjatseva tooniga, et kahjuks ta ei saa enam, kuna taevas ei luba seda. Tahab nüüdsest rangete eluviisidega tasa teha, minevikus tekitatud patte. Don Carlos tunneb, et kui mees tema pakkumist vastu ei võta ss ta solvab tema perekonna au. Küsib, et kas ta tõesti arvab ,et võib end toredate vabandustega petta . Don Juab peidab ent n.-ö. taeva taha. Mees ähvardab talle kättemaksta. Elame-näeme.
NELJAS STSEEN
Sganarelle soovib, et Don Juan muutuks tagasi selliseks ag uta enne oli, sest uus Don Juan on veel hullem kui see vana. Don Juan hakkab midagi vastu seletama aga takerdub.
VIIES STSEEN
Vaim ütleb, et Don Juanil on alles jäänud vaid üksainus hetk, et kasutada taeva halastust. Sellesk peab ta sealsamas oma pattu kahetsema. Don Juan peab teda kellekski tuttavaks, tahab tema nägu näha. Vaim muudab oma nägu ja kujutab Aega, vikat käes. Don Juan teatab, et mitte miski ei suuda teda hirmutada. Võtab mõõga ning torkab teda. Täpselt samal hetkel lendab vaim minema. Sganarelle anub, et härrapattu kahetseks. Don Juan vastab, et tulgu mis tuleb, tema pattu ei kahetse.
KUUES STSEEN
Kuju peab Don Juani kinni ning tuletab talle meelde, et mees oli eile oma sõna andnud, et tuleb temaga einestama. Don Juan nõustub ning uurib, et kuhu vaja minna on. Kuju palub tema kätt. Juan annab.
KUJU: Don Juan, patus paadumine toob kaasa hirma surma, taevas halastuse ärapõlgamine avab tee välkudele.
DON JUAN: Oo taevas! Mida ma tunnen ? Nähtamatu leek põletab mind, terve mu keha muutub hõõguvaks tulelõõmaks! Ah!
(Välk lööb suure mürnaga ja tabab don Juani. Tema all avaneb maa ja kuristikust, kuhu ta langeb, tõusevad suured leegid.)