50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
789 laadimist
Kokku alla laetud
11 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
v2ikekiks
Õppematerjali autor
Et süüdistaja ja kaitsja paistavad mõlemad samal ajal üksteise tööd tegevat, nimetab Jutustaja neid kui lihtsalt härra X ja härra Y. Ma jätaksin järgnevad peatükid, mis kannavad vastavalt tunnistaja järjekorranumbrile sama nime, lähemalt kirjeldamata. Teen seda vaid nii palju, et kirjeldan teatud vajalikul määral tunnistajaid ja nende süüd. Seitse tunnistajat põhineb tegelikult katoliiklusest tuntud Seitsmel surmapatul. See on antud teoses justkui sümbol, kuna on fakt, et Karl Ristikivi oli veendunud kristlane. Samas ei kirjeldata ühtki süüalust, keda nimetatakse tunnistajateks, autori poolt kui tõesti süüdlast vaid pigem kui ülekohtuse kohtusüsteemi ohvrit. Terve kolmas osa on sümbol. See on mõeldud parodeerimaks kohtusüsteemi ja muid seaduslikke asjaajamisi. Sellest ka piiripunkt, arstlik läbivaatus ja kohtu, koos oma tunnistajatega. Esimene patt on uhkus. Selles süüdistatakse Bobby't.
Et süüdistaja ja kaitsja paistavad mõlemad samal ajal üksteise tööd tegevat, nimetab Jutustaja neid kui lihtsalt härra X ja härra Y. Ma jätaksin järgnevad peatükid, mis kannavad vastavalt tunnistaja järjekorranumbrile sama nime, lähemalt kirjeldamata. Teen seda vaid nii palju, et kirjeldan teatud vajalikul määral tunnistajaid ja nende süüd. Seitse tunnistajat põhineb tegelikult katoliiklusest tuntud Seitsmel surmapatul. See on antud teoses justkui sümbol, kuna on fakt, et Karl Ristikivi oli veendunud kristlane. Samas ei kirjeldata ühtki süüalust, keda nimetatakse tunnistajateks, autori poolt kui tõesti süüdlast vaid pigem kui ülekohtuse kohtusüsteemi ohvrit. Terve kolmas osa on sümbol. See on mõeldud parodeerimaks kohtusüsteemi ja muid seaduslikke asjaajamisi. Sellest ka piiripunkt, arstlik läbivaatus ja kohtu, koos oma tunnistajatega. Esimene patt on uhkus. Selles süüdistatakse Bobby't.
magama. See oli hoop mehe südamesse. Ta otsustas naise paljastada. Koju jõudes rääkis ta naisele, et täna õhtul läheb ta kodust eemale, et naine paneks ise uksed lukku ja heidaks magama millal iganes soovib. Loomulikult läks mees tegelikult maja juurde peitu. Naine aga keeras ukse lukku ja rääkis Filippole läbi seinaprao kõik ära. Lepiti kokku ka öine kokkusaamine..Filippo pidi tulema läbi katuse. Nii veedeti koos üks öö ilma et pärismees midagi märkaks. Hommikul lasi pärismees oma naise juurde saata ühe käskjala ( ta oli ju preestrit mängides rääkinud, et ,,preester" nüüd saadab mõnikord oma käskjalga küsima et kas palvetest oli ka abi patu lunastamisel ja üleüldse rääkima). Naine rääkis käskjalale, et täna öösel ei käinud siin keegi. ja arvatavasti ei tulegi vist enam, et hakkab seda preestrit ära unustama, kuigi ei tahaks..Aga mees ei jätnud ikka, veel nii
Kuritöö ja karistus kokkuvõtted iga osa igast peatükist Tegelased: Raskolnikov- noormees, endine üliõpilane, vaene, peene näoga, ilus, tumedad silmad ja juuksed, sale Aljona Ivanovna- kuivetunud vanaeit, kuuekümne aastane, kurjad silmad, hallid juuksed, pikk ja peene kael, õlgadel kollane nahkjakk Marmeladov- allakäinud eruametnik, titulaarnõunik, Sofja Semjonovna, Sonja- Marmeladovi päris tütar, tegeles raha saamiseks prostitutsiooniga; vaikne, kahvatu, kõhn: Sonja- väikest kasvu, 18-aastane, kõhna, blondi peaga, siniisilmne Katerina Ivanovna- Marmeladovi kuri naine, kes alatihti kõigi peale karjus ja peksa andis; tal on tiisikus; haritud, sünni poolest staabiohvitseri tütar; hirmus, kõhn, peenike, pikk, sale, ruuged juuksed, kolmekümne aastane; loomu poolest lõbus, rõõmus ja rahuarmastaja; kõige tühisemgi äpardus võis teda hullustusse tõugata Pulheeria Raskolnikova- Raskolnikovi ema, 43-aastane, nägi noorem välja, ilus, juuksed hakkasid halliks minemaj
Tasuja Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur eh
Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid