Kaldeera- ehk hiidkraater on vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend.(nt.St.Helensi vulkaan) - Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: 1.Lõõmpilved-kuum,gaasidest,tuhast koosnev vulkaanipurskepilv 2.Mudavoolud-ehk lahaar tekib vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga,rulludes mööda vulkaani nõlva alla. 3.Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked 4.Geisrid/Fumaroolid-maa seest tõusvad kuumavee ja auru sambad/kollast väävlit sadestavad gaasijoad. (nt.geiser Islandil) 5.Vulkaanilise päritoluga pinnas on viljakas tänu kõrgele mineraalsele sisaldusele.Neil aladel leidub maavarasid.Kuumvesi on kasutusel energiallikana ning turismiobjektina. - Magma on veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam,pärit Maa sügavusest
· Laeva üldtugevuse tagab katkematu (pidev) pikitalastik (vert.kiil, stringer, karlings), kui see ulatub vähemalt üle 15% laeva pikkusest, tekid, parda- ja põhja plaadistus, Laeva kohalik tugevus · kauba, mehanismide, seadmete kaal · tagavarade (kütus, vesi, ballast, toit) kaal · jää raskus ja surve · vee üleslükkejõud · lainetus (slämming slamming ehk pounding; släping (slapping) miidlis ) · vibratsioon Kohaliku tugevust tagavad: · põhja-, sisepõhja ja parraste plaadistus · põiki ja pikivaheseinad · tekk, millele langeb tekikauba kaal ja tekile tulnud lainete kaal Laevale mõjuvad jõud · Dünaamilised jõud annavad laeva liikumisele 6 vabadusastet · Staatilised ja dünaamilised jõud põhjustavad laevakere sõlmedes piki-, põik- ja kohtpingeid. · Pikipinged on laeval tavaliselt suurimad.
Käitumise ammenduvuse eeldus, mida näitavad vastavad katsed ja mis neist järeldub. Harjumine ja sensitiseerumine. Coolidge efekt. Reageerimise intensiivsuse vähenemine ajas, kuigi puututakse kokku ärritajaga, võiks panna eeldama, et käitumine ammendub. N: selgsõudur reageerib veepinna vibreerimisele, ta lõpetab selle vastu huvi tundmise, kui seda toimub ühes kohas stabiilselt. Kui ärritamine lakkab mõneks ajaks ja algab uuesti, siis selgsõudur reageerib sellele. Samamoodi kui vibratsioon toimub uues kohas. Seega putuka käitumusliku reaktsiooni taastumiseks ei ole vaja tema motoorse tegevuse katkemist, vaid ärrituste katkemist. Antud juhul pole tegu millegi ammendumisega, vaid harjumisega. Harjumine – käitumusliku reaktsiooni ärritajaspetsiifiline nõrgenemine selle konkreetse ärrituse kestval kordumisel, kui sellele ärritusele ei järgne mingit isendile olulist tulemust. Sensitiseerumine - mõnda tegevust, mis on varem juba mitu korda käivitunud, on edaspidi
soojusliku mugavustunde hinnangut 7 punktilises skaalas). Oodatavale mugavustunde indeksile vastab kindel rahulolematute inimeste tase PPD. Soojapidavus - clo. Lokaalne soojuslik mugavus sõltub tuuletõmbest, soojuskiirguse asümmeetriast, temperatuuride vertikaalsest erinevustest, põranda temperatuurist. Õhuniiskus Õhu liikumise kiirus Kütte- jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine Müra, vibratsioon. Mikrobioloogiline sisekliima Mikroobid, hallitusseened. Hallitusseeneeoste sissehingamisel või kontaktist nahaga võib inimesele tekkida allergia. Hallitusseened võivad toota õhus lenduvaid osakesi. Tolmulestad palja silmaga nähtamatu ämblikulaadne lülijalgne. Tolmulesta väljaheited on üks peamiseid allergeene. Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid, kuna bakterid on niiskuslembelised siis leidu neid rohkem niisketes kohtades.
Ketaslihvimismasin See koosneb peale kettakujulise tööorgani elektrimootorist, tigureduktorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Käiguosa kasutatakse ainult objektil liikumiseks töö ajal see demonteeritakse. Pöörlemine mootorilt kettale kantakse üle kiilrihma abil läbi tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase kulumise ja masina sujuva töö) traaversi külge. Traaversid käitatakse hammasrattaga mis on ühenduses mootoriga. Selline konstruktsioon annab võimaluse kanda üle pöörlemine
Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina Mõõdetakse purustusi võngete tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel
· konstruktsioon (rull, köide,koodeks jne) · kujundus (gooti, renesanss jne) · vorming(info esitus-, struktureerimis- ja paigutusviis) · kaudne info(Kogunenud dokumenti tema "eluea" vältel) Säilitusmeetodod: · Ennetav säilitamine (kaudne) · Korrektiivne säilitamine (otsene, aktiivne) · Info uuendamine · Ei tee midagi Kahjustavad väliskeskonna teg. · temperatuur · õhuniiskus · valgus · saasteained · biokahjustajad · vibratsioon · elektromagnetväljad Arhivaalide kasutamine: ajalooline perspektiiv (suhted avalikkusega); kasutamise eri - liigid, mis on AIS, mis on Saaga? Minu kui uurija isiklikud kohustused uurimissaalis töötades arhivaalide lugemissaalis kasutusse andmine Arhiiviseadusest ja arhiivieeskirjast tulenevaid põhimõtteid täpsustab igal arhiivil olemasolev uurimissaali eeskiri. Kasutamisel peab olema tagatud arhivaalide turvalisus ja need ei tohi
Stabiae linna. Mudavoolud, Maavärinad,geisrid. 29.Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele.Ehe hõbe,kuld,vask ning paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadanenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest.Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. 30. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. 31.Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 32. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 33.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres.Pinnalained on seismilised lained. Kehalainete seas
- silma lendavad metallilaastud; - tööpingi katmata ülekanded ja pöörlevad osad ning detailid; - ligipääsetavas kohas olevad isoleerimata või katkise isolatsiooniga voolujuhtivad osad; - detailide teravad servad; - halvasti kinnitatud toorik, detail või lõiketera. 4.2. Tööpink tuleb kohe vooluvõrgust välja lülitada, kui: - on elektrikatkestus, - metallosad on pinge all (on tunda voolu); - elektrimootor töötab kahel faasil (undab); - maandusjuhe on katki; - on tekkinud vibratsioon. 4.3. Elektriseadmete rikete korral tuleb välja kutsuda elektrik. Ise ei tohi rikkeid kõrvaldama asuda. 5. PÄRAST TÖÖD 5.1. Kui töö on valmis, tuleb: - korrastada töökoht: puhastada tööpink, tööriistad ja abivahendid ning panna need selleks ettenähtud kohale; - korrastada tööriided ja isikukaitsevahendid ning panna need ettenähtud kohale; - pesta käed ja nägu ning käia dusi all. 5.2. Kõikidest töö ajal esinenud puudustest ja riketest tuleb teatada töölõigu juhatajale
akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis-hüpotoonilised: liiga palju liigutusi, vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused:düstooniad, korea, ballism jt, treemor Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid. Liigid: nahatundlikkus(eksterotseptiivne) – valu, temperatuur, puutetundlikkus; protopaatiline – vähediferentseeritud, epikriitiline – täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus – asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus – diskriminatsioon, stereognoos. 2 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Tundlikkuse juhteteed I – I neuroni keha (spinaalganglionis, seljaaju segment, tagumine juur, närvipõimik, perifeerne närv)
Nüüd 10 + 0,7 = 10,7 11 - 0,4 = 10,6. • Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires võrdsed. • Mõõtevea allikaid on kolm: • mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; • mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) • objekt - objekt muutub aja jooksul (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms.). • Mõõtemääramatust jagatakse kaheks: • A-tüüpi määramatus - loetakse võrdseks standardhälbega, kui mõõdetava suuruse hinnanguna kasutatakse aritmeetilist keskmist
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasi...
intensiivsusest ja kestvusest, aga samuti materjali omadustest, temperatuurist, niiskusesisaldusest, keskkonna hapnikusisaldusest ning lagunemisreaktsioone katalüüsivate ühendite olemasolust õhus leiduvad saasteained biokahjustajad - elusorganismide poolt põhjustatud kahjustused objektidel magnetväljad (magnetsalvestiste korral) vibratsioon (esemed) Arhiivieeskiri reguleerib temp ja õhuniiskuse, saasteainete sisalduse ja magnetväljatugevuse (see puudutab magnetkandjaid). Temperatuur on keha või keskkonna soojusenergeetilist olekut iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse kraadides Temperatuur mõjutab materjalide: agregaatolekut - gaasilist, vedelat ja tahket mõõtmeid (ka kuivamine) keemiliste reaktsioonide kiirust Õhuniiskus - õhus leiduv veeaur
aja muuduga 11. Kuidas liiguvad elektronid aines? -Elektriväli põhjustab elektronide kiirendust väljaga vastupidises suunas. · Elektronide liikumise kiirus saavutab kiiresti keskmise väärtuse, jäädes seejärel konstantseks. · Seda põhjustab elektronide hajumine aines. · Aine kristallvõre ei ole elektronide liikumisele takistuseks. · Elektronide hajumist aines põhjustavad võredefektid, pinnad ja aatomite soojuslik vibratsioon 12. Millest sõltub metallide takistus? -Kristallvõre defektid hajutavad elektrone, seetõttu need suurendavad takistust . term soojuslikust vibratsioonist, lisand lisanditest materjalis, deform deformatsioonist indutseeritud punktdefektid. 13. Mida reguleerib Pauli printsiip? -selle kohaselt ei saa ühes kvantolekus olla korraga rohkem kui üks elektron. 14. Kuidas jagunevad elektronide energianivood tahkises?
28. Laeva vööri ehituse omapära. Laeva kõige eesmine osa vöör lõpeb vöörtääviga, kõige tagumine osa ahter, aga ahtertääviga. Täävid kinnituvad vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid. Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne. Lainetuses võivad laeva otsad, eriti vöör, sattuda küllalt sügavale vee alla võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga. Peale eelpoolnimetatu peab vöörtääv vastu võtma ka löögi teise laevaga kokkupõrkel. Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon
Teatud konstrukt- siooniga roolide korral puudub ahtertäävil roolipost. Kahe sõukruvi korral ei läbi ahtertäävi deidvudi toru. Sel juhul väljub sõukruvi laevakerest mortiiri kaudu ja seda võivad toetada kronsteinid. Deidvudi toru on tugipunktiks sõuvõllile ja tagab ühtlasi sõuvõlli kerest väljumise koha veetiheduse. Deidvudi toru ühendatakse ühe otsaga ahterpiigi vaheseina külge, teise otsaga aga ahterpiigi silma avasse. Deidvudi toru piirkonnas tekib tugev vibratsioon, mille vähendamiseks ühendatakse toru jäigalt spetsiaalselt tugevdatud flooride külge. Mortiirid tagavad kahe sõukruviga laevadel sõuvõllide kerest väljumiskohtade veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil
28. Laeva vööri ehituse omapära. Laeva kõige eesmine osa vöör lõpeb vöörtääviga, kõige tagumine osa ahter, aga ahtertääviga. Täävid kinnituvad vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid. Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne. Lainetuses võivad laeva otsad, eriti vöör, sattuda küllalt sügavale vee alla võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga. Peale eelpoolnimetatu peab vöörtääv vastu võtma ka löögi teise laevaga kokkupõrkel. Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon
Selle kogumiku alla kuuluvad: Nägemine -nägemisnärv (II) Kuulmine -tasakaalu-kuulmisnärv(VIII) Maitsmine -näonärv (VII),keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) Lõhnatundlikkus -haistmisnärv (I) Motoorikaga seotud süvatundlikkuse süsteem. Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5 Tundlikkuse juhteteed juhib erutust nahalt (perifeerselt närvilt) seljaajusse. Saab alguse perifeerselt närvilt, liigub närvipõimikusse ja sealt tagumisele juurele. Sealt seljaaju segmenti ning siis I neuroni kehale spinaalganglionis.
mitmesugusteks savimineraalideks (illiit, smektiit, kaoliniit jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See selgitabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted. Maavärinad Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinatega kaasnevad nähtused: tsunamid, nõlvaprotsessid, varingud. Vulkaanide liigitus Kilpvulkaan Kihtvulkaan räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas väikese viskoossusega basaltne magma suure viskoossusega graniitne magma
radooni) ii. röntgen selle asemel kasutatakse ultraheli iii. ultraviolett kiirgus iv. nähtav kiirgus v. infrapunakiirgus ohtlikud äärmusväärtused. vi. Elektromagnetkiirgus nõrk kiirgus on ohutu. Probleemne on viibimine tugevas elektromagnetväljas. Eriti ohtlikud on kõrgepingeliinide ristumiskohad. b. Vibratsioon c. Löögid, põrutused d. Riiete surve Kokkuvõte Teratogeenid mõjuvad teatud kindlatel perioodidel Esimesed kaks nädalat väärarenguid ei teki, kuna embrüo hukkub Kuni teise arengukuuni tekivad peamiselt struktuursed hälbed, s.t. välis- ja siseelundite väärarengud. Kolmandast arengukuust kuni sünnini tekivad füsioloogilised kõrvalekalded. Nt. lihastoonuse muutus, krambid, seedekulgla häired, käitumishäired: hüperaktiivsed lapsed
Nad eritavad mitmesuguseid ühendeid, mis soodustavad nendetungimist munarakku, kuid ainult üks sperm tungib munarkku ja viljastab selle. Soovimatu raseduse vältimiseks kasutatakse erinevaid nii mehe (kondoom) kui ka naisepoolseid (hormoontabletid, spiraal) vahendeid. 23.18.teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid · Loodet kahjustavad tegurid Haigused: *punetised *süüfilis *toksoplasmoon *AIDS Kiirgused, vibratsioon, alkohol, tubakas, narkootikumid, mür, põrutused. · Lootelise arengu eripära Loode on inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega. Platsenta kaudu on ema ja loode omavahel seotud, loodet ühendab plantsentaga nabanöör, milles on veresooned. Võimaldab ainevahetus. 24.teab inimese üldist ainevahetust Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu on organism seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust.
· Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires võrdsed. Reemo Voltri · Mõõtevea allikaid on kolm: · mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; · mõõtmisprotseduur lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) · objekt - objekt muutub aja jooksul (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms.). Reemo Voltri · Mõõtemääramatust jagatakse kaheks: · A-tüüpi määramatus - loetakse võrdseks standardhälbega, kui mõõdetava suuruse
b) ravimid: eriti antibiootikumid c) meessuguhormoonid d) rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimine: (D-vitamiin näo väärarengud, A- nõrgamõistuslik) e) olmekemikaalid: kodukeemia, putukamürgid, paljundusaparaat (eritab osooni) 9. Füüsikalised teratogeenid a) kiirgused: radioaktiivne (kõige ohtlikum), röntgenkiirgus, äärmuslikud infrapunakiirgus väärtused. b) Traumad: kukkumised, põrutused, vibratsioon c) Tubakasuits: loote vere O2 sidumisvõime kahaneb, labiilne närvisüsteem, sündides väiksemad. 33 Histogenees ehk kudede kujunemine Eristatakse 2 etappi: üldine ja spetsiifiline a) Üldises etapis: · Rakud paljunevad, kasvavad. · Nende bioloogiline staatus pole veel lõplikult määratud. Võivad vabalt üle minna ühest koest teise.
Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Kujunevad luude ja liigeste deformatsioonid. 18. Üldvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad järgmised kaebused: pearinglus, peavalu, kuulmise ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimus. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao ja limaskesta põletiku (gastriit), soolemotoorika häired ja haavandtõbe. Vibratsioonikeskkonnas sundasendis töötamine põhjustab lülisamba kahjustusi. Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud suguvõimetust. 19. Loetle mikrokliima näitajad õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, soojuskiirgus, kõrge või madal rõhk 20
Väldi toiduaineid, mis võivad organismis histamiini vabastada aedmaasikad, kakao, munavalge. Väldi säilitus- ja värvainetega toiduaineid, kondiitritooteid (eriti E102, benzoaadid E210-220) Väldi alkohoolseid jooke. Väldi higistamist ja tihedaid riideid. Jahuta turselisi sügelevaid kuplasid külma mähisega, jääga või jahutatavate loksutustega. ( NB! mitte külmaurtikaaria puhul) Vältige võimalusel füüsikalist urtikaariat esilekutsuvaid faktoreid, nagu külm, kuum, rõhk, vibratsioon, higistamine, füüsiline koormus, mehhaaniline trauma jt Abi võite saada antihistamiinikumi võtmisest 1 tund enne potentsiaalset löövet esilekutsuvat tegevust ( näit. duss, ujumine, sportimine jt. ). KAS ON NAKKAV? Kuna tegemist on allergia vormiga, siis nõgestõbi ei ole nakkav. Vitiliigo (laikpigmeditus) - Vitiligo
Maavärinate esinemispiirkonnad: · Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Väiksemaid maavärinaid võivad esile kutsuda: · Koobaste sisselangemised · Kaevanduste varingud · Maaalused 10 Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena.
Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). * Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi,
Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne – metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon – ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agragatsioon Denaturatsioon – valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. Renaturatsioon – valgu algkonformatsiooni ja bioaktiivsuse taastamine. On olemas pöörduv ja pöördumatu sadestamine. 5. Valgu primaarstruktuur Defineeritud nukleiinhappe järjestuse poolt – aminohappeline järjestus. Primaarstruktuur on kovalentne peptiidsidemega seotud aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu polüpeptiidahelas. Primaarstruktuur on baasinformatsiooniks
Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agregatsioon Denaturatsioon valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. 5. Valgu primaarstruktuur Defineeritud nukleiinhappe järjestuse poolt aminohappeline järjestus. Primaarstruktuur on kovalentne peptiidsidemega seotud aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu polüpeptiidahelas. Primaarstruktuur on baasinformatsiooniks kõrgemate struktuuride kujunemisel, seotud molekulaarhaigustega (valesti lugemine, aminohappe asendumine jms.) ning ka spetsiifilisus tuleneb primaarstruktuurist
Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud. Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele Lõõmpilved Mudavoolud Maavärinad Geisrid Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades. Maavärina kolle (fookus) on koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina kese (epitsenter) on maavärina keskmes, kolde kohal maapinnal olev paik. Maavärinate esinemispiirkonnad: Esineb peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
A: Kas need mõjutavad Maatriksit? D: Muidugi mõjutavad. Need loovad rikkumisi, ainult et teiste omadustega ja vahetult segmendis, mis vastab antud hingele. Maised kogemused ja tunded annavad võima- luse kehal hästi toimida. See on maine vahend liikumiseks, mis toitub nii energiast kui söögist kui ka kogemustest. A: Aga kui olend avastab, et keha ei kuulu talle juba päris algusest? D: See sõltub tema võimest kohaneda. Siin rangeid reegleid ei ole. Ta avastab selle siis, kui tema kiiratav vibratsioon vastab täielikult maisele. A: Kas selliseid inimesi on palju? D: Ma ei tea. Tean, et Inualt tuli siia kümme. A: Koos sinuga? D: Ei, erinevatel aegadel. Mina olin kolmas. A: Kas ülejäänud teavad, teadvustavad end? D: Aghton ütles mulle, et ta võib suhelda ainult seitsmega peale minu. A: Mis juhtus ülejäänud kahega? D: Ülevõtmine ei õnnestunud. On olemas teatud riskid. A: Kas neil on võimalus uuesti sündida? D: Ei. A: Ja kui kaua nad nii veedavad?
mähise lineaarne koormus (A/cm). Generaatori võimsuse suurendamine võib toimuda vaid tema mähiste koormuste suurendamisel, sest n on määratud en.süsteemi sageduse ja pooluspaaride arvuga, B ei saa olla suurem kui 1 T, sest muidu toimub südamiku küllastumine, D-d piiravad transpordivõimalused, l ei tohi ületada 6 x rootori D-d, sest muidu ületab rootori staatiline läbipaine lubatava painde ja rootori omavõnkesagedus ligineb kriitilisele sagedusele, kus tekib rootorile ohtlik vibratsioon. Rootori lineaarne koormus on lineaarses sõltuvuses staatori lineaarsest koormusest. Proportsionaalsustegur on veidi suurem 1-st. Mõõtmete piirangute tõttu saab suurendada vaid voolu mähistes, mille suurendamisel suurenevad ka kaod ja mistõttu peab parandama jahutustingimusi. Jahutussüsteemid võib jagada kas kaudseks või otseseks süsteemiks. Kaudsete korral ringleb jahutusgaas rootori ja staatori vahelises õhupilus (isolatsiooni peal, kõik kuumus läbib isolatsiooni, mis seda
niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest valgus - paberi fotokeemilise lagunemise kiirus sõltub kiirguse lainepikkusest, intensiivsusest ja kestvusest, aga samuti materjali omadustest, temperatuurist, niiskusesisaldusest, keskkonna hapnikusisaldusest ning lagunemisreaktsioone katalüüsivate ühendite olemasolust õhus leiduvad saasteained biokahjustajad - elusorganismide poolt põhjustatud kahjustused objektidel magnetväljad (magnetsalvestiste korral) vibratsioon (esemed) Arhiivieeskiri reguleerib temp ja õhuniiskuse, saasteainete sisalduse ja magnetväljatugevuse (see puudutab magnetkandjaid). Temperatuur on keha või keskkonna soojusenergeetilist olekut iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse kraadides Temperatuur mõjutab materjalide: agregaatolekut - gaasilist, vedelat ja tahket mõõtmeid (ka kuivamine) keemiliste reaktsioonide kiirust Õhuniiskus - õhus leiduv veeaur
vajadus õue minna, osatoiming saabaste jalga panek- intellektipuudega lapse puhul, noorema lapse puhul- tuleb teadvustada osaoskuseid- nt leida oma saapad, valida vasak ja parem saabas, saabaste nt paelte avamine, õige jala valimine, jala sissepanemine, luku või krõpsu või paelte sidumine. Toiming- teadlik VS operatsioon- alateadlik. Toiming MUUTUB operatsiooniks. R- õpetamine- laia keele tegemine, lai keel üles viia(huulele), hammaste taha, puhutakse, puhutakse häälega ja siis vibratsioon teha. Operatsioonid kujunevad nii matkimise teel kui ka toimingu harjutamisel. Tegevuse areng 1. algab koostegevusest täiskasvanuga- midagi teeb laps, osa täiskasvanu. Madalaim tegevusviis, selle juurde ei tohi jääda, tuleb minna ülespoole. Arengupuudega lapsel kestab kauem 2. Jäljendamine- kõrgem tasand, mina teen ette, tema järgi. Arengupuudega lapsel kestab kauem 3. Näidise järgi tegemine- ees on produkt, protsessi ei ole ees
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada; 6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme. (4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus . § 6. Füüsikalised ohutegurid (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. (2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.
Probleeme vaadata 2 kategoorias: suured keskused ja maapiirkonnad. Suurtes linnades transpordi infrastruktuur ülekoormatud. Tallinn on tähtsaim transpordisõlm. Maal on infrastruktuuri hooldamine kulukas kuna vähe inimesi. Omab negatiivseid keskkonnamõjusid. 14. Kuidas mõjutab transport keskkonda (vähemalt 5) Õhu saastamine, pinnase ja vee saastamine naftaga, tolm, müra, vibratsioon, tekitab ohtlikke jäätmeid, pärsib loomade liikumist, tarbib fossiilseid kütuseid. 15. Mis on ühistranspordi ülesanded (vähemalt 5) 1) sõiduvõimaluste loomine liikumisvajaduste rahuldamiseks; 2) tekitada linans rohkem ruumi; 3) vähem liilusõnnetusi; 4) vähem saastamist; 16. Iseloomusta Eesti ühistransporti Maal on hõredad sõidugraafikud, kuna on vähe inimesi ja transpordi omahind on kõrge. Veerem on vana, sõidukite keskmine vanus on kõrge, seega
Mittekohustuslik suhtlemine. Vajalikud teadmised ja oskused e missugune on ettevalmistus selleks tööks. Rolli iseloomustavad omadused: rollikonflikt. Rolli alakoormatus/rolli ülekoormatus (seotud nõusdmistega, võib olla kvantitatiivne, tuleb anda märku, oskuste puudus = kulub rohkem aega). Rolli ebaselgus. Füüsilist keskkonda iseloomustavad tunnused: valgus, müra, temperatuur (tõstes väsimus, agressiivsus, parasümpaatilin ns, kurblikkus), vibratsioon, saastunud õhk, ergonoomilised tegurid. Inimestevahelised suhted tööl: suhted kaastöötajatega (suhted on mitteametlikud ja on tööga seotud), suhted juhiga (on mõjutatud juhtimisstiilist ja sellest, milline on juhi tervislikseisund), suhted klientidega (inimesed, kes ei ole töökaaslased). Mida rohkem on kontakte, seda suurem on emotsionaalne kurnatus. Organisatsiooni struktuur: v õib olla tsentraliseeritud või detsentraliseeritud.
(5) 11. Tapeetide tüübid?(3) 12. Pahtelsegude ülesanne? 13. Pahtlite liigid?(4) 14. Aknakittide jagunemine?(2) EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib
mullaviljakuse vähenemine · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine - Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. · Ulatuslike põllumassiivide rajamine - Suureneb tuulisus, tuuleerosioon - Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul · Ülekarjatamine - Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Pilet 7. 1. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel.Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised (laamade liikumisest tingitud); vulkaanipursetega kaasnevad; tehnogeensed e inimtekkelised (plahvatused). Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kõige rohkem Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemerest ida suunas kuni Indoneesiani. Varem mõõdeti maavärinaid pallides, mis saadi purustusi vaadeldes. See ei sobinud
seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suundavad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s. Dorsaalvädisüsteemi kaudu edastatakse väda n'kõrge diskrimineerimise astmega ja ajaliselt täpset, peamiselt mehhanosensooreilt lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu inensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud (erutusjuhtivkiirus on mõnest meetrist sekundis kuni 40 m/s), mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaaju sisenemist üle vastaspoolele, astsendeeruvad 1...6 segmendi ja destsendeeruvad 1...4 segmendi ulatuses. Ülenevad liud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse
vähem gaase. Kui saate tulemusi, siis pidage meeles oma toiduvalik lapse rinnaga imetamise lõpuni. Uurimused on näidanud, et võib saada abi, kui rinnaga toitev ema loobub lehmapiimatoodete, samuti munade, nisu, pähklite söömisest. · Apteegiravimitest ei ole tavaliselt palju kasu, kuid vahel aitab ristiköömnetee. · Vahel ei aita miski muu, kui lapsega ringi kõndida, vankriga jalutama voi autoga sõitma minna, kiiktoolis kiikuda vibratsioon lõõgastab. · Pidage arstiga nõu lapse toitmise kusimuses. Võimalik on ka see, et lapsel on allergia ja tuleb valida teine toit. 12. Kõhulahtisuse põhjused ja ennetamise võimalused. Kõhulahtisuse kõige tähtsam põhjus on käärsoole viirusinfektsioon. Eriti kehtib see kroonilise kõhulahtisuse puhul. Teine põhjus on toiduallergia. Näiteks on mõned inimesed allergilised piimatoodetele, eriti piimale. Piima joomine põhjustab kõhulahtisuse
sh vigade tagajärjed. 3. Inimestevahelised suhted: töökaaslastega (ametlikud ja mitteametlikud), suhted juhiga, suhted klientidega, mikrokliima, töö ja pere ning pere ja töö konflikt 4. Juhtimine: org.kultuur, muutuste ennustatavus, koolitus, tagasiside, hüvitised, uue tehnikaga kohanemine, muutused karjääris, töökoha vahetamine-edutamine, uus ülemus, pensionile jäämine, ametialane suletus 5. Füüsilised tingimused: valgus, müra, temperatuur, vibratsioon, saastatus, töövahendite disain, tehnoloogiaga seotud tegurid, ohtlikud töötingimused Tööstressi hind: kaotatud tööpäevad, stress, voolavuse suurenemine, tööõnnetused, vead töös, kvaliteedi ja produktiivsuse langus, otsustest hoidumine, konfliktid, pinged, rahulolu ja pühendumise langus Toimetulek tööstressiga: individuaalsed strateegiad: elustiili ülevaatamine, suhtumise muutmine, tervise
soovitatav neile, kes kasutavad verdvedeldavaid ravimeid, kuna tõstab veritsusohtu. Venitusteraapia - mőjub hästi kange selja, verevarustushäirete, selja deformatsiooni, reuma, seedehäirete, selgroolülidevahelise ketta väljavajumise, radikuliidi, pőlve- ja liigesekaebuste ning stressi puhul. Venitustoolil on venitajaks inimese oma keharaskus. Venitusjõudu on võimalik reguleerida kaldenurgaga, lisaks toimivad soojendus ja vibratsioon. Saab teha venitust kaela- või nimmeristluupiirkonnale, enne protseduuri on vajalik arsti konsultatsioon ja röntgenülesvõtted. Venituspingil saab teha ka aktiivseid venitusharjutusi instruktori käe all. Venitusteraapia vastunäidustused: kőrgvererőhutőbi, pearinglus, osteoporoos, adipoossus, kőrge iga. Vesivoodil massaaž - Hoolitsus pakub peaaegu kõiki soojaravi, vesimassaaži ja klassikalise massaaži eeliseid
Spermatogeneesi kulg : a) suur osa tsütoplasmast eemaldatakse. b) DNA pakitakse tihedalt kokku. c) Kujuneb saba ja vibur. Spermatogeneesi häirivad tegurid : a) suitsetamine - tekivad väheliikuvad ja vigased spermid. Abiks on 3x annus vitamiin C-d. b) Naissuguhormoonid ja nende analoogid : a) hormoonmõjutustega lihatooted (kanad) b) hormoonide analoogid N: paljud plastmassid. c) Istuv eluviis + vibratsioon (autojuhid!) d) Stress. 2) Ovogenees e naissugurakkude teke : a) koht - paarilised munasarjad. b) algus ja lõpp - algab looteeas mõnekuuselt, siis peatuib ja algab uuesti 12-13 aastaselt e. suguküpsuse saavutamisega. Lõpeb kliimaks perioodiga 45-50 aastaselt(bioloogiline kaitsekohastumus, millega välistatakse kahjulikke muutusi sugurakkudes). c) tsükli kestvus - ühe munaraku vabanemisest teise munaraku vabanemiseni. Klassikaliselt 28 päeva +-7 päeva. NB
Näiteid normidest. 35 40,5 * 75 185 400 * Võrgu suurim talitluspinge ei tohiks ületada 38,5 kV. Muud elektrilised mõjud: o normaaltalitlusvool, o lühisvool. Mehaanilised mõjutused: o tõmbekoormus, o paigaldamiskoormus, o jäitekoormus, o tuulekoormus, o lülitusjõud, o lühisvoolu tõttu tekkivad jõud, o vibratsioon, o jms. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 5 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Klimaatilised ja keskkonnamõjud: o temperatuur, o kõrgus ja õhurõhk, o niiskus, o sademed, o saastatus. Päikesekiirgus o loetakse 1000 W/m2. Alajaamaseadmete tingmärke Võimsuslüliti
poolteist] d) toidulisandid (vitamiinide väärtarbimine [ohtlik eriti vit. A ja D ületarbimine (näo väärareng), foolhappe puudujääk (seljaaju song)] (foolhape vähendab infarkti) 3) Füüsikalised a) erinevad kiirgused (ohtlikeim radioaktiivne kiirgus [mahajäetud sõjabaasidest leitud esemed], röntgenkiirgus [rasedate uurimiseks kasutatakse pehmeid meetodeid-ultraheli], äärmuslikud infrapunakiirgusväärtused [külmumine, ülekuumenemine] b) vibratsioon c) mehhaanilised traumad (kukkumised, põrutused, löögid) Väärarengutest NL-s ei räägitud, neid ,,polnud" * Esimesel kahel nädalal on embrüo teratogeenide suhtes tundetu, tagajärjeks mikroabort kui midagi viltu läheb. * Kuni kolmanda arengukuuni on tagajärjeks struktuursed kõrvalekalded (näo [jänesemokk- suulaelõhe; hundikurk], jäsemete, siseelundite väärarengud). * Kolmandast arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised puuded (loomulik sünnitus ->
Kaldeera vulkaani plahvatus tagajärjel tekkiv langatuslik hiidkraater Mudavool (lahaarid) purske tagajärjel silmapilkselt sulav jää ja lumi Fumaroolid Gaasijoad, sisaldavad väävlit, tõusevad maa seest vulk. Piirkonnas Geiser- Aeg-ajalt purskuv kuumavee allikas Kasu vulkaanidest: viljakas pinnas, sest sisaldab mineraalaineid; maavarsid rohkelt;kuum vesi kasutatav energiaalllikana MAAVÄRINAD on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle (fookus) selle kohal maapinnal maavärina kese (epitsenter) tekivad seismilised lained, vees tsunamid Richteri ja Mercalli skaala võrdlus 5 Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Maavärina võngete tugevust Purustusi
kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) või suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad). 6. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-,peale- või allanihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad:
vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter, Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi
Ehk kondensatsioon meetod(vt lk1 joonis 9,10). Leitolt maha kirjutada. 5 Sisekliima ja selle kujutamine Ruumi sisekliima: - ruumi soojuslik mugavus - õhu puhtus/saastatus - lõhnad - müra - muud inimest mõjutavad tegurid o valgustus o ruumi aeroreasatsiooni reziim o vibratsioon o magnetlained Sisekliima mõju. Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva keskonnaga. Temperatuur võib tervisele avaldada mõju otseselt või kaudselt. Otsene mõju: külmumises, kuumeneb üle. Kaudne mõju: külmetuste kaudu. Ebamugavuse põhjuseks võib olla ka see, et inimene tunnetab ebamugavust tõmbusena, lõhnana või mürana. Teatud lõhnu inimene ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
