Tema järgi nimetatud märtsikuu tähistas varasemal ajal aasta algust ja linnamüürist väljapoole jääv Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuplats. Jupiteri isa Saturnus oli eelkõige põllutööde ja viljakasvu edendaja. Ta kehastas roomlaste jaoks ammust kuldaega ja tema auks korraldatavatel iga- aastastel pidustustel – saturnaalidel – taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord: siis oli orjadelgi lubatud oma isandatega koos pidutseda. Kodukolde jumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümmarguses templis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad – vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Igasugune seksuaalelu oli vesta neitsitel surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Üks omapärasemaid rooma jumalaid oli uste ja piiride eestseisja ning lõppu ja algust kehastav Janus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista
Antiikaja naine Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid naiste keskset positsioni ühiskonnas ja kujutasid seda sümpaatselt. Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei...
Hestia Hestia on Kronose ja Rhea tütar.Ta on neitsilik kodukolde jumalanna,kelle jaoks oli kodukolle kultusepaigaks, kus ohverdati talle osa toidust.Ühtlasi peeti teda ka riigikolde jumalannaks. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle,kus põles igavene tuli.Kui kuskil rajati koloonia,siis viisid kolonistid sütt kodulinna koldest uue linna koldesse,et sealgi süüdata igavene tuli Hestia auks.roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat,keda kutsuti Vesta neitsideks. Roomas kutsuti teda Vestaks. Hestia Demeter Kronose ja Rhea tütar.Ta oli kreeklastele nn. Emajumal,viljaema,viljajumalanna.Tema kaudu pühitseti viljapõlde ning rehealused olid samuti tema kaitse all.Nii põld kui rehealune olid Demeteri templid,kus ta võis iga hetk kohal viibida. Demeteri tähtsaim pidustus toimus viljalõikuse ajal.Alguses oli tegemist lihtsa tänupühaga kuid hiljem muutus see müstiliseks riituseks,millest me vähe teame
Põlva Ühisgümnaasium Helena Lattik 11.b klass KINGADE STIILE LÄBI AEGADE Uurimistöö Juhendaja: õp. Vesta Naruski Põlva 2014 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis just sellise teema, sest see huvitas teda ennast kõige rohkem. Kuna talle meeldivad kingad, siis oli see hea võimalus nendest rohkem teada saada ja teha neist uurimistöö. Kingad on naiste üks tähtsamaid aksessuaare ja need tõmbavad endale inimese tähelepanu, vahel isegi rohkem kui rõivastus ise. Töö eesmärgiks on uurida kingade ajalugu, millised on stiilid ja kuidas on need arenenud.
narratiivi (kunsti lugu ajaloolisest aspektist) kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud 2. Probleeme narratiividega (reaalsete sündmuste kirjeldus kunsti kujul e. kunstiajalugu) e. probleeme kunstiajalooga. · Kes peab kunsti lugu koostama ja kuidas otsustada võistlevate lugude vahel? · Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. 3. Filosoofiline teooria? · Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. 1) See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab a...
Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 34 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta. Uranos pani Kronosele needuse ,et tema lapsed talle sama teeksid. Seega hakkas Kronos enda ja Rhea lapsi alla neelama. Rhea aga ükskord andis lapse asemel kivi ja ellu jäi Zeus.Zeus kasvas üles metsas ,kus teda isa eest peideti.Zeus kasvas ja sai teada mida ta isa tegi.Ta taipas ,et peab isa troonilt heitma.Ta kohtas teel Okeanost,kes teda aitas- ta andis ...
Sümbolid: varblane, luik HERMES - MERCURIUS Z + Maia (Atlase tütar). Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, Z käskjälg. Kõige nutikam, kavalaim jumalaist, varas. Kaubandus-, turujumal, kaupmeeste kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra ARES - MARS Sõjajumal, Z ja H põlgasid teda. Tapahimuline. Sümbolid: raisakull, koer. HEPHAISTOS - VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. HESTIA - VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. "ALLMAAILM" Allmaailma valitsejaks on Hades ja tema kuninganna Persephone. Tee allmaailma läks algupäraste müütide põhjal üle maa serva teiselepoole Okeanust. Hiljem muutusid pääsudeks allmaailma ka koopad ja sügavad järved. Allmaailma osadeks peeti Tartarost ja Erebost. Tartaros kui sügavik, surnute vangla ja Erebos kui põrgu sissekäik. Allmaailm pidi
Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus – jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Animism- (anima-hing)uskusmus, et igal asjal on oma hing (hing- nuumen) Polüteism- usk mitmesse jumalasse Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon. Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. Roomlased võtavad suuresti kreeka jumalad üle. • Zeus(rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal • Hera(rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna • Poseidon(rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
väidetavalt oli naistele sinna kuulumine keelatud. Erinevad pühitsusastmed, millest iga järgmine viis Mithrale lähemale. Tegemist oli salakultusega. Tugev grupiidentiteet - end kutsuti vendadeks. Jutustusena Mithra lugu säilinud pole, on ainult pildid ja saab vaid oletada. Tegemist oli kosmilise sündmusega, millel oli suur mõju maailmale. Riigiusundi mõiste on Rooma puhul problemaatiline, kuid religioon oli riigilie oluline ja ta püüdis seda oma võimu alla ka hoida. Jumalanna Vesta vesta preestritarid pidid elama rangete ettekirjutiste järgi. Pontifexi vennaskond (sillaehitaja) kõige tähtsam preestrite kollegium, eesotsas Pontifex Maximusega kõrgeim religiooni eest vastutav riigiametnik. Vesta neitsid olid ka tema käe all. Keiser sai ise pontifex maximuseks. Väga mitmekihiline religioon Roomas. Religooni mahtusid ära nii nõiakunsti ja loitsud kui ka n-ö avalikud uskumused. Cicero püüdis jumalaid mõtestada loodusnähtustena. Samuti Kybele
Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Animism- (anima-hing)uskusmus, et igal asjal on oma hing (hing- nuumen) Polüteism- usk mitmesse jumalasse Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul jumalate süsteem panteon. Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. Roomlased võtavad suuresti kreeka jumalad üle. · Zeus(rooma mütoloogias Jupiter) peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal · Hera(rooma mütoloogias Juno) Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Poseidon(rooma mütoloogias Neptunus) Zeusi vend, merejumal
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähe...
kevadejumalanna, Minerva e Athena tarkuse- ja sõjajumalanna, Apollo e Apollon luule ja muusikajumal, Diana e Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja, Mercurius e Hermes teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma, varaste jumal, Venus e Aphrodite ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna, Bacchus e Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal, Saturnus e Kronos lõikusejumal, Vesta e Hestia kolderahujumalanna. 17) Lahutamatu, sest jumalaid ning nende kättemaksu peljati. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised ning tähtstama pühmud olid range valve all. 18) Augurid olid spetsiaalsed preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Lindude lend, ohvriloomade käitumine, loodusnähtused jpm. Kriitilisematel hetkedel pöörduti Sibülli poole. 19) Alguses pöörati tähelepanu just füüsilisele ning sõjalisele
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
häirituste mõjul lähevad paljud asteroidid ühest tüübist teise. Nende hulka kuuluvad ka kõige eksootilisemate orbiitidega asteroidid: Hephaistos on suurima ekstsentrilisusega (0,83), 1973 NA orbiidi tasandil on suurim kalle ekliptika suhtes (68) ja 1983 TB lähenes Päikesele vaid 0,14 a.ü. kaugusele. (5) Joonis 18. Asteroidide ja planeetide asukohad orbiitidel seisuga 1.detsember 2003 Viis läbimõõdult suuremat asteroidi on 1 Ceres (914 km), 2 Pallas (522 km), 4 Vesta (526 km) ja 10 Hygiea (430 km), 3 Juno on alles viieteistkümnes. Üldse on vaid 30 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameetrid on vaid mõnisada meetrit. (5) 4.2 Kosmilised lumepallid ehk komeedid Helda pea ja pika sabaga suur komeet on imetlusväärne nähtus öötaevas. See, mida meie silm aga näeb pole tegelikult komeet, vaid gaas mis komeedist purskub ja
ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 34 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse "parketiks" ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke
Läbimõõt Number Nimi Päikesest Avastamise aeg Avastaja (km) (aü) 6 1 Ceres 1003 2.766 1. jaanuar 1801 Giuseppe Piazzi 2 Pallas 608 2.773 28. märts 1802 Heinrich Olbers 4 Vesta 538 2.361 29. märts 1807 H. W. Olbers Annibale de 10 Hygeia 450 3.136 12. aprill 1849 Gasparis 31 Euphrosyne 370 3.148 1. september 1854 Ferguson, J. 704 Interamnia 350 3.067 2. oktoober 1910 Cerulli, V.
kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! Homerose ''Odüsseia". Eesti keelde tõlgitud: August Annist ja Karl Reitav. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. 4. Veeuputus kreeka mütoloogia järgi Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
2.Zeus Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale:"Olen võimsam ma taevasist kõigist. Võisiis proovige , et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne tekett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ...Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm. "Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. "Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb Hera. Mõnikord ...
Artemis Jana Loosud, jahipidamine Aphrodite Venus Ilu, armastus Ares Mars Söda, söjakunst Kronos Saturnus Jup isa, pöllutöö, viljakasv Hestia Vesta Pühakute jum Dionysos Bachus Vein, viinamarjakasvatajate Preestrid olid riigiametnikud ja nad valiti rahvakoosolekutel. Valitud preestri tiitel oli pontifeex. Need korraldasid üleriigilisi usupidustusi ja hoolitsesid kalendri eest. Konkreetse jumala preestrit nimetati flaameniks, kes hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augurid olid ennustamisega tegelevad preestrid. Hiljem oli
kehastus, hiljem oli maja, perekonna ja riigi kaitsjavaim, arvati et igal mehel on oma Genius. Naiste kaitsejumalanna oli alati Juno. Olilisim Geniuse püha oli sünnipäeva pidamine. Geniuse kõrval on oluline nimetada jumaluste gruppi: Penaadid kodukolde kaitsejumalused, nende funktsiooniks oli nii maja kui seal asuvate toiduvarude eest hoolitsemine. Väga olulised olid Rooma linna ja rahva Penaadid, keda austati avalikus kultuses, oli seotud jumalanna Vestaga, Penaadide kujud asusid Vesta templis. Rooma usundis oli kultus olulisem kui õpetus, kultuses mängisid olulist rolli preestrid ja ____ . Rooma usundi eripäraks on see, et preestrid olid kogunenud erinevatesse vennaskondadesse, nt üheks selliseks vennaskonnaks olid avraalid. Arvales Strates Nurme vennad. Nad teenisid maajumalat, maikuus nad tantsisid ja laulsid, et põllule saagiõnne saada. Tuleks veel nimetada Marsi preestreid Saliused. Saliaris hüplev. Saliused
1820ndad. Klassitsismi Skulptuur ja tarbekunst Antonio Canova. 1757-1822. Itaalia Antonio Canova. Antonio Canova. Antonio Canova. Paolina Borghese Venusena. 1801. Magav nümf. u. 1820. Amor ja Psyche. 1792. Antonio Canova. Antonio Canova. Kolm graatsiat. 18121816. Vesta neitsi. Bertel Thorvaldsen. 1770 - 1844. Taani Bertel Thorvaldsen. Bertel Thorvaldsen. Ganymedes. 1804. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Kolm graatsiat ja Amor. 1821. Varaklassitsistlikus, nn
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Neptuunil, nagu teistelgi hiidplaneetidel on nõrk rõngaste süsteem ja vähemalt 14 kaaslast.Oma koostiselt ja omadustelt sarnaneb Jupiteri, Saturni ja Uraaniga. Neptuunil on samuti avastatud torme, on jälgitud ka ühe suure tormi (nn „must laik“) lagunemist väiksemateks atmosfäärikeeristeks. Väikeplaneedid. Marsi ja Jupiteri vahele jääb loendamatu hulk (miljoneid) väikekehasid – asteroide, mis moodustavad „tiheda“ asteroidide vöö. Suurimad asteroidid: Ceres, Vesta, Pallas ja Hygiea on suuruselt võrreldavad Pluuto, Kuu ja isegi Merkuuriga, väikseimate läbimõõt võib jääda mõne kilomeetri kanti. Asteroidide sattumise kohta Marsi ja Jupiteri vahele on kaks vastandlikku teooriat. Ühe kohaselt jäid nad sinna Päikesesüsteemi tekkimisel – neist lihtsalt ei moodustunud mingil põhjusel planeeti, teine – katastroofi teooria – ütleb, et asteroidid tekkisid selles
Päikesevalgus on elueliksiir nii loodusele kui ka inimesele. Valge annab jõudu, ent teisalt jääb külmaks ja tõrjuvaks. Valget eelistavate inimeste kodu ja riided on alati puhtad ja korras. Nad tahavad olla kõiges võimalikult perfektsed ja sellega seoses on nad enesekindlad ja kriitilised. (10) Hardus, puhtus, lihtsus, süütus, rahu, alandlikkus, täpsus ja kord, noorus, sünd, talv, lumi, hea, külm, kliiniline, steriilne. Süütuse ja puhtuse sümbolina kandsid valget ka Vana- Rooma Vesta neitsid ning see tava on kristlikus maailmas säilinud pruutide, esimest korda armulauda saajate ja ristitavate riietuses. Ida kultuurides on valge leinavärv. Näiteks, kui abielunaine Indias kannab puhtaid valgeid riideid, siis demonstreerib ta sellega oma lesepõlve ja õnnetust.(9) Värvitu kangas mõjub kiirgavalt ja sikilt. Valge on tõeliselt klassikaline värv. (8) 2.13 Pastell-toonid ja vikerkaar Pastelltoonid vihjavad kevadele (vt joonist 4)
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia. Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati Trooja u -1184. Aeneast (naine Kreu...
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni seina või voodipesu värviga või kuidas peita riietega üleliigseid kumerusi. Peale selle referaadi valmist tahaksid osata analüüsida värve enda ümber ja värvide mõju enda elule. Tahan kunagi ...
3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema minna. kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Julge hundi rind on rasvane. *Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, 5..Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas
Vulcanus - tulejumal Bacchus veinijumalus Neptunus Nefluns Nike(kreeklastel) võidujumalanna (roomlastel Victoria) Minerva-Poseidon (merejumal) Pluto Hades surnute riigi valitseja Vulcanus Hephaistos - tulejumal Quirinus sõjajumal (samastati Marsiga) Vesta kodukolde kaitsejumalus (Vesta neitsid valiti välja; visati liisku või ennustati) Võidi adopteerida lähedaste/sugulaste lapsi..* Rooma linna asutamises Romulus ja Remus (Romulus tappis Remuse ja asutas Rooma linna)
Autoportree tütrega Jean-Auguste Dominique Ingres(1780-1867). Sai kuulsaks eduka portretistina. Autoportree Hinnatud kõrgelt ka tema aktimaalid. Türgisaun Valpinconi supleja Klassitsistlik skulptuur Skulptuuris kujutati peamiselt inimest, kes oli hästi arenenud ja harmooniline. Eelistati alastifiguure. Antonio Casanova andis suure tõuke klassitsistliku skulptuuri kujunemisele. Rõhutas rahu, tasakaalu ajastu ideaale vormiselgust ja ilu. Amor ja Psyche Vesta neitsi Magav nümf Etienne Maurice Falconet(1716-1791). Töö: "Vaskratsanik." Jean Antoine Houdon(1741-1828). Voltaire Tüdruku portree Bertel Thorvaldsen(1768-1844) Ganymedes 3 graatsiat ja Amor Kolm graatsiat 18. ptk. Romantilised ideed ja meeleolud Romantism tekkis 19. saj. alguses. 1. Arvatakse, et on tuletatud sõnast "romaan," mis Lõuna-EU's tähistas rahvakeelseid kirj. teoseid. 2
Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad ehk laarid kehastasid esivanemate hingi ja neile pühendati nurk majas. Geenius oli maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. · Jupiter Zeus · Juno Hera · Minerva Athenda · Vulcanus Hephaistos · Mercurius Hermes · Apollo Apollon · Venus Aphrodite · Diana Artemis · Mars Ares · Saturnus Kronus · Neptunus - Poseidon · Janus · Vesta Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovilikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Ühed kõige tähtssamad olid pontifeksid, kelle eesotsas seisid riigi ülempreester. Pontifeksid pidid hoolt
Ares (sõjajumal) Mars Artemis (jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde) Diana Athena e. Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres Dionysos e. Bakchos (veinijumal) Bacchus Hades, hilisem Pluton (allmaailma valitseja) Pluto Hephaistos (tule- ja sepakunstijumal) Vulcanus Hermes (jumalate käskjalg, rändajate jumal) Mercurius Hestia (perekonna ja kodukolde jumalanna) Vesta Nike (võidujumalanna) Victoria Poseidon (merejumal) Neptunus MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Vanakreeka kangelaseeposed on Ilias ja Odüsseia. Mida need sõnad tähendavad? 2. Ilias ja Odüsseia on kirja pandud (ka tõlgitud eesti keelde) heksameetrites. Mis on heksameeter? 3. Milline tänapäeva riigi territooriumil asus Troojamaa? 4. Millist keelt kõnelesid troojalased? 5. Kus paiknes tolle kauge aja kreeklaste uskumuse kohaselt jumalate eluase? 6
Mercurius Hermes Venus Aphrodite Bacchus Dionysos Saturnus Kronos Vesta Hestia Janus. Janus oli üks omapärasemaid Rooma jumalaid, ta oli sõjajumal, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine taha. Seda tõlgendatakse kui vaatamine minevikku ja tulevikku. Riik ja religioon olid roomlaste silmis lahutamatud. Riigi edu sõltus jumalatest, seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Ka peestrid olid
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
· Pax - rahu kaitsja. · Spes - lootuse kaitsja. · Virtus - vooruslikuse kaitsja. · Justicia - õigluse kaitsja. · Fortuuna - õnne jumal. Rooma jumalad olid hermafrodiidid, kes ei suhelnud inimestega. Rooma elanikond, tegeles seetõttu müstika ja maagiaga, pidades ennustamist tähtsaks ja õigeks. Auspiitsid - ennustasid tulevikku lindude lennu ja välgu noolte järgi. Haruspiitsid - ennustasid loomade sisikonna järgi. Vestaneitsid - süütud nais preestrid, kes kaitsesid tuld Vesta templis. Roomlased tunnistasid jumalikku, ebainimlikku väge - kreeklased mitte. Alates Caesari ajast tekkis Roomas keisri kultus - kõiki keisreid hakati jumalateks pidama. Peale keisri surma hakati tema kujule ohvreid tooma. Neid, kes ohvreid ei toonud, peeti riigivastasteks. Caligula [Saapake] - Tiistuse kasulaps, Rooma keiser. Sai omale säärase nime, kuna kandis lapsena suuri sõjaväe saapaid. 15 3.4.4 KRISTLUSE TEKKIMINE.
viisidega). Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage narratiivse kunstiteooriaga tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem- Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! Probleem narratiividega- Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. E-hoiak- teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias hoiak- pos., neg., neutr. suhtumine millesegi 2
tuua. * Animisnm looduse hingestatus. * nuumen igale asjale omane jõud ja vägi. * laar esivanemate hing, maja kaitsevaim. * penaad kodukolde jumalus. * genius mehe kaitsevaim elujõu, sigivuse sümbol. * juno naise kaitsevaim soodustas abielu ja laste sünnitamist. * Rooma jumalad olid ülevõetud Kreekast, kuid neile anti uued Rooma pärased nimed. * Roomas olid Kreekaga võrreldes tähtsamal kohal Vesta ja Saturnus. * Vestaalid jumalanna vesta preestrid. * Saturnuse auks peeti pidustusi saturnaale (neist võisid osa võtta ka orjad). * Rooma alupäraga jumal on Janus, kellele on pühendatud ka aasta algus - jaanuarikuu. * Roomlaste usuline põhimõte do ut des annan, et sa annaksid. * Ennustamine tuli etruskide kaudu ja ennustati lindude lenndamise, kanade söögiisu jms järgi. * Kõige olulisemate küsimuste korral kasutati sibülli raamatuid. * Sõdurkeisrite aeg 235 - 284 a
tõepoolest selle ruumi täiesti tühjaks?“ ning vastas sellele ise: „Üldsegi mitte!“ 32 Esimene planeetidega sarnaselt liikuv objekt Ceres, mis paistis teleskoobis siiski punktina nagu tähedki – siit ka nimetus asteroid – kreeka keelest „tähesarnane“ – avastati 1801. aastal (Giuseppe Piazzi), mõne aastaga leiti kümneid analoogilisi planeedikesi – Vesta, Pallas, Hygiea jpt. Suurimad asteroidid: Ceres, Vesta, Pallas ja Hygiea on suuruselt võrreldavad Pluuto, Kuu ja isegi Merkuuriga, väikseimate läbimõõt võib jääda mõne kilomeetri kanti. Asteroidide sattumise kohta Marsi ja Jupiteri vahele on kaks vastandlikku teooriat. Ühe kohaselt jäid nad sinna Päikesesüsteemi tekkimisel – neist lihtsalt ei moodustunud mingil põhjusel planeeti, teine – katastroofi teooria – ütleb, et asteroidid tekkisid selles piirkonnas
jõudu ja seda tähistatti terminiga · laar tähtsaimad maja kaitsevaimud olid need. · Geenius maokujuline vaim,kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. · Janus antropomorfsedne jumal, ta oli uste, piiride nining lõu ja alguse jumal. JUPITER-ZEUS : JUNO HERA : MINERVA ATHENA : NEPTUNUS-POSEIDON: VULCANUS-HEPHAISTOS: MERCURIUS-HERMES : APOLLO-APOLLON: VENUS-APHRODITE : DIANA-ARTEMIS. Vesta Oli kodukolde jumalanna kelle ümara põhipaaniga tempel asus rooma foorumil. Selle juures elasid riiklikud määratud vesta neidsid, kes pidid hoolitsema templi igavese tule eest. Tuli sümboliseeris rooma kestvust. Neitsid valiti suursuguste perede tütarde hulgast 6-10 eluaasta vahel. Teenistus kestis 30 end aastat. Igasugune eraelu oli nendel keelatud. Eksimusi karistati julmalt. Kui tuli kustus siis piitsutatti ja kui olid suhted mõne mehega siis maeti elusalt
· Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal) · Demeter - Ceres (viljakuse ja viljajumalanna) · Persephone - Proerpina (viljakusjumalanna) · Dionysos - Baccus (algselt viljakus-, hiljem veinijumal) · Kronos - Saturnus (päikesejumal) · Hestia - Vesta (pere- ja kodukolde jumalanna) · Hera - Juno (taeva-, abielu-ja sünnitusjumalanna; Jupiteri abikaasa) VANA-ROOMA MÕISTED Kaar - ühenduskonstruktsioon, mille roomlased täiuslikkuseni välja arendasid. Triumfikaar - e võidukaar, Rooma võidukaile väejuhtidele ehitatud monumentaalne auvärav Võlv - kinniste ruumide kumer kate. Kuppel - võlvi põhimõttel ehitatud poolkerakujuline kattekonstruktsioon.
Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus, Mars Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno Hera, Neptunus Poseidon, Pluto Hades, Ceres Demeter, Prosepina Persephone, Minerva Athena, Apollo Apollon, Diana Artemis, Mercurius Hermes, Venus Aphrodite, Baccus Dionysus, Saturnus Kronos, Vesta Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes kuulutas Itaalias, oli Rooma kuningale müünud. 4.5 Haridus:
kaubamaja). Templid säilitavad etruski templi ruumijaotuse, samuti poodiumi ja avara eeskoja, põhiplaan ja sambate asetamine viitab aga Kreekale. Kujuneb välja basiilika pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuaastatest on säilinud hästi dooria stiilis tempel Coris, joonia stiilis Mater Matuta tempel Roomas ja korintose stiilis ümmargune Vesta tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud. Ehituskunstist annab hea ülevaate Pompeji linn lubjakivist eluhooned vanaitaalia põhiplaani järgi. Kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks, meenutas hellenistlikku linna. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül.elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku.
..10 cm pikad, 4...7 cm laiad. Lepavihaga viheldes raviti varemalt kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid. Nendeks olid eeskätt mitmesugused anumad eriti just piima ja või hoidmiseks, kuna lepapuu ei anna toidule mingit kõrvalmaitset, aga samuti lusikad, kulbid, kapad jne. On teada, et lepapuust valmistati ka mesitarude osi. Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta
kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos(7.saj algus eKr) oli laulik. Eeposed: ,,Theogonia" 1022 värssi (maailma tekkimise jaj umalate sündimise lugu) ,,Tööd ja päevad" 828 värssi, didaktiline eepos(õpetlik eepos) ,,Naiste kataloog" räägib kreeka kangelaste esiemadest. ,,Heraklese kilp" järgib Iliase 18ndat laulu ( kujutatud seda, kuidas sepatöö jumal Hephaistos uued relvad kingib ) Ise on öelnud, et Homerose eepostes on palju vale, ent tema räägib tõtt.
8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. Esimene kunstiteos ajaloolised teooriad on tagasiviitavad ehk kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saadud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunsti ei eksisteerinud. Probleeme narratiividega kes peab nraatiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel. Kas narratiivid peavad tuginema kunstike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dillema: kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üknes sekundaarne roll nad ainult avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. Filosoofiline teooria? kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, siis võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus. Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber
t vastava tegevuspaiga iseloomustamine lavakujunduses ja muusikas); samuti 3) lurjusliku tegelase, kelle pahelisus paljastub alles ooperi lõpus, selline tegelane pingestab intriigi. Scribe'iga tegid koostööd Boieldieu (,,Valge daam" -- La dame blanche, 1825) ja Auber (,,Fra Diavolo", 1830). 2. Tragédie lyriqye 19. sajandi alguses. Ka seda zanrit viljeldakse edasi, on endiselt suurejooneline. Silmapaistvam on Gasparo Spontini (1774-1851) ,,Vestaneitsi" (La Vestale; 1807; Vesta rooma müt. kodukolde jumalanna; Vestaneitsid olid tema preestritarid, kelle ülesanne oli valvata Vesta templis põlevat igavest tuld), oma aja edukamaid oopereid üldse. Tegevus toimub Vana-Rooma kesiririigis, mille võimsus ja toredus oli äsja (1804) keisriks kroonitud Napoleonile eeskujuks. Vana-Rooma kesiririigi aeg oli tollal Prantsusmaal ülimalt populaarne ja mõjutas ka moodi (rõivad, soengud, interjöörid, mööbel nn ampiir).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
