Maatüüpi planeedid - Merkuur ja Veenus (3)

Saku Gümnaasium




Maa tüüpi planeedid : Merkuur ja Veenus
Referaat füüsika astronoomiakursuses




Koostaja : Annaliisa Täht
9a





Saku 2008


Sisukord
Sissejuhatus ...........................................................................................3
1. Merkuur...............................................................................................4
1.1 Merkuur- planeet, kus päevas on kaks aastat. .......................................4
1.2 Väljanägemine nagu Kuul...................................................................4
1.3 Ainuomased jooned..........................................................................5
1.4 Üllatus – magnetväli!.......................................................................6
2. Veenus.................................................................................................6
2.1 Taevakaunitari portree.........................................................................6
2.2 Veenus, Maa õde................................................................................7
2.3 Millest koosneb Veenuse pind?............................................................7
2.4 Veenuse kaardist .............................................................................8
2.5 Veenus kui mudelplaneet ...............................................................10
Kokkuvõte ..............................................................................................11
Kasutatud kirjandus .................................................................................12
Lisad .....................................................................................................13

Sissejuhatus.
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium , haruldased muldmetallid , uraan). Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. Nad erinevad oluliselt Jupiteri-tüüpi planeetidest ehk gaasplaneetidest ehk gaashiidudest. (6) Kaheks selliseks planeedika on Merkuur ja Veenus.
1. Merkuur
Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim; oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev (ajavahemik Päikese kahe kulminatsiooni vahel) -- 176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Arvutused näitavad, et kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta).
Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Teleskoobis paistab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu. (5)
1.1 Merkuur – Planeet, kus päevas on kaks aastat.
Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0.4 a.ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru
88 ööpäevaga. Merkuurist on väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas.
Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemiseperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. aastal tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole tegelikult juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikeseööpäev on sellel plandeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga.(1)

1.2. Väljanägemine nagu Kuul
1974. aastani teati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane . Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama „ Mariner 10“ kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist 1974. ja 1975. aastal. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 kilomeetrit ning planeedi pinnast õnnestus pildistada umbes poolt, kuna kõigil „Mariner 10“ lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera . Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt teleskoobiga saadud Kuu fotodele.
Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib „Mariner 10“ poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada Kuu fotodeks,