3. Kliima Eelkõige sademete hulk ja temperatuurid (a) Mõjutab murenemisprotsesse (b) Mõjutab vee liikumist mullas (c) Mõjutab taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu. Huumuse sisaldus ja muldade viljakus 4. Mulla vanus Mida vanemad on mullad seda paksemad nad on ja sõltuvad vähem lähtekivimist N. eetsi mullad on keskmiselt 10 000a 5. Loomad Vihmauss, putukate vastsed, mutt 6. Mikroorganismid Seened, bakterid- lagundajad (lagundavad keemilised orgaanilised ühendid lihtsamateks) 7. Taimed On tähtsaim mullatekke tegur. Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele. 8. Inimene Muldade degradeerumine ja mullakaitse. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Mulla
Toitudes protserkoide sisaldavatest sõudiklastest, saab kala selle parasiidi teiseks vaheperemeheks. Kõige sagedamini leitakse paelussi vastseid haugis, ahvenas, lutsus ja kiisas. Kalade mitmesugustes elundites ja kudede(kõige sagedamini lihastes, harvemini maksas ja marjas) muutuvad protserkoidid järgmise staadiumi vastseks plerotserkoidideks. Vastne on tavaliselt 1-3mm lai ja 0,6-15mm pikk, kuid väljasirutatult võib olla kuni 60mm pikkune. Üksikud paelussi vastsed kalal haigust ei põhjusta. Kui inimene või loom sööb sellist toorest või pooltoorest kala või marja, areneb plerotserkoidist 2,5 kuu jooksul suguküps paeluss. Laiussi plerotserkoididega invadeeritud kala võib tarvitada toiduks pärast vastsete kahjutukstegemist. Selleks on vaja kala keeta või praadida kuni 30 minutit, soolatud kala aga võib süüa alles kahe nädala pärast. Madalal temperatuuril (mitte kõrgemal kui -8 kraadi) hävib
sipelgatest, ka tigudest. Hangib toitu maast, lendavaid putukaid püüab harva. Kullesed on taimtoidulised, toitudes vetikatest. · Sigimine Koeb aprillis, paarikaupa või väikeste seltsingutena. Kudu koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas. Üks emane koeb kuni 12800 1,0...1,5 mm läbimõõduga muna. 3...4 m pikkused kudunöörid paiknevad veekogu põhjas või veetaimedele kinnitunult. · Areng Kui veetemperatuur on 23 °C, kooruvad 6...7 mm pikkused vastsed 5...6 päeva pärast. Sõltuvalt vee- temperatuurist kestab areng noore konnani 45...60fpäeva. Moonde läbinud noored konnad on 16 mm pikkused, sügiseks 20...26 mm pikkused. Suguküpsuse saavutab 3...4 aasta vanuselt. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks võivad olla rebased, mägrad, siilid, kured ja teised kahepaiksetest toituvad linnud. · Ohustatus ja kaitse
larva -- vastne; parasiit) -- vastselised (vastsejärgus olevad) nugilised. Vastselisi parasiite leidub sagedamini vahe-, lisa- või reservuaarperemeeste organismis ning väliskeskkonnas. Osa parasiite muneb ka pärisperemehe organismis vastseid sisaldavaid mune (ovovivipaarsed parasiidid) või sünnitab vastseid (vivipaarsed parasiidid). Vt. ka parasiitide liigitelu. latentsed parasitoosid (ld. latens -- varjatud; parasitoos) -- varjatud parasitoosid. Vahel ei saa helmintide vastsed peremeesorganismi kaitsereaktsioonide tõttu tavalise patentaja jooksul suguküpseks areneda, kuid nad ei hävi ja säilivad peremehes arenemisvõimelistena mitu kuud. Parasiidivastsed lõpetavad arengu ja põhjustavad peremehe haigestumist siis, kui peremehe resistentsus nõrgeneb. Latentsed helmintoosid avalduvad kliiniliselt enamasti näiteks talvel või kevadtalvel. lisaperemehed -- teised vaheperemehed. Neis peremeestes areneb parasiidi noorvorm
emalinde. Kuna peoleodel on isaslinde reeglina arvuliselt rohkem, siis emalindude saabudes hakatakse neid kuni paaride lõpliku moodustumiseni kiivalt jälitatama. Isalinnud peavad emaslindude poolehoiu saavutamiseks kohati ka väga ägedaid võitlusi. Kui paar on moodustunud, siis alustatakse pesa ehitusega. Suve ainukeses kurnas on 3 5 muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. Toidulaud. Peoleo põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud. Suve teisel poolel marjade valmides sööb ka neid. Eelistades küpseid kirsse ja mureleid võib aedu rüüstata. Arvukus. Eestis pesitseb 1020 tuhat paari, Euroopas 2,4 4,1 miljonit paari. Rasvatihane Rasvatihast võib meil kohata aastaringi. Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja LoodeAafrikas. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind, kuid just noorlinnud
toidulauda ei vähenda. 7.Ökoloogilised globaalprobleemid Merereostus ja toiduahelad Kogu elu aluseks veekogudes on fütoplankton, mille moodustavad imepisikesed, vabalt hulpivad taimekesed, mis kasutavad päikesevalgust liitumiseks ning kasvamiseks. Nende taimede keskel elavad väikesed loomad, keda kutsutakse zooplanktoniteks pisikesed täiskasvanud vähilaadsed, väikesed meduusid ja suuremate mereloomade vastsed. Zooplanktonist toituvad kalad alates makrellist kuni sinivaalani suurima maamunal elutseva loomani. Kalad ja muud loomad, kes ise otse või kaudselt planktonitest toituvad, on toiduks teistele loomadele suuruselt röövkaladele ja merilindudele. Üks mere mürgiste ainetega reostatud tõsisemaid tagajärgi on nende ainete kogunemine loomade kehadesse, kes seisavad toiduahela madalamal astmel. Toiduahela lõpus asuvate liikidele võib koos toiduga organismi sattuv
kaevates uusi. Suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! Mahajäetud mägralinnakuid kasutavad teised loomad - rebased, kährikud. (Looduskalender) 14 Mägra menüü on äärmiselt mitmekesine. Sinna kuuluvad pisiimetajad, konnad, sisalikud, linnud ja nende munad, putukad ja nende vastsed, limused, vihmaussid, marjad, puuviljad, pähklid ja pohttaimed. Ööpäevas tarvitab tavaliselt vaid umbes 0,5 kg toitu. Sügisel kogub mäger oma kehha mitmekilose rasvavaru, mis tagab talle energia pikaks talveuneks.( Loomade elu, 1987) Paarid moodustuvad sügisel, kuid paaritumine ja viljastumine toimub erineval ajal. Seetõttu on tiinus erineva pikkusega. Suvise paaritumise korral kestab tiinus 217-284 päeva, varakevadise paaritumise puhul kuni 365 päeva ja
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurde...
11 Sigimine Isaskaladel on sigimiselundiks seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Sigimiselunditest saavad alguse peened torukesed, mis lõppevad suguavaga päraku taga. Nende torukeste kaudu liiguvad sugurakud kehast välja. Emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isaskalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal heidetakse muna- ja seemnerakud vette. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalad koevad aprillis, mais, juunis. Suuremal osal luukaladest toimub viljastamine kehaväliselt, kuid vähestel liikidel on see kehasisene. Avameres elavad luukalad toodavad suurel arvul vees planktonina hõljuvaid mune, milles hautakse välja vaid väike osa. Rannikumere ja magevee kaladel toodavad vähem mune ja nende munad
seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks. Kui aga tüvi on murdunud või muul põhjusel maha vedelema jäänud, on seened vaid teretulnud. Vana puu tuleb ju lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber
Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne HÕIMKOND JÕHVUSSID: Pikk niitjas kutiikulaga kaetud keha. Seedeelundkonnaks pikk kanal. Ringe- hingamis- ja erituselunkond puuduvad. Esineb suguline dimorfism, isastel tagakeha tipp kaheharuline.Omapärased vastsed nt hobusejõhvuss 6 HÕIMKOND LÜLIJALGSED Arvukam hõimkond. 1. segmentatsioon –lülid on erineva ehitusega 2. lülilised jäsemed 3. kitiniseerunud kutiikul –tugeva välisskeletiga. lülijalgsed esimesed loomad, kellel on lihased kinnitunud jäiga toese külge, võimaldades sooritada keerukaid, kiireid ja täpseid liigutusi. kaitset kudedele kuivamise eest. Kestumine. väga hästi arenenud
ja niiskes keskkonnas arenevaid seeni. 4. Kukrikud- Gyrinus sp. 5. Kollaserv ujur- dytiscus marginalis: · Suurimad mageveekogude mardikad · 25-35mm pikad · Vee ülakihti tulevad hingama · Sukelduvad helendav õhumull kattetiibade all kaasas. Bentos- veekogu põhjaelustik: · Ökoloogiliselt koosseisult väga mitmekesine · Zoobentose rühmadeks on: - Putukate vastsed - Protistid- juurjalgsed ja ripsloomad - Käsnad - Sammalloomad - Rõngussid - Lameussid - Vähid - Limused Surusääsklased e hironomiidid.
Tugevasti magestatud veega meredes meritähed kas puuduvad (näiteks Aasovi ja Kaspia meri) või tungivad neisse vaid üksikud liigid, suutmata seal normaalselt sigida. Nii tungivad vereva meritähe täiskasvanud isendid Läänemere lääneossa kuni 8 soolsusega aladeni. Kuid nähtavasti pole liik vee sellise tugeva magenemise puhul võimeline sigima ja tema populatsioon püsib Läänemere lääneosas seetõttu, et põhjalaskumiseks valmis vastsed kanduvad siia Taani väinadest, kus vee soolsus on kõrgem. Ainus Vahemerest Musta merre tunginud meritäht elab aga üksnes selle kõige soolasemas edelanurgas Bosporuse väina ligidal ega ole suutnud mere ülejäänud osi asustada. Meritähtede soolalembesus on seotud sellega, et nad kuuluvad oikiloosmoosete loomade hulka, see on loomade hulk, kes ei ole suutelised reguleerima üldist soolade konsentratsioni ega osmootset rõhku kehaõõnt täitvates vedelikkudes
Välised suguelundid esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu. Sugulise küpsuse sastet kirjeldatatakse meil taaliselt vene süsteemis kuuepallisel skaalal I- VI. I mittesuguküpsed isendid. Sugunäärmed välja arenemata, liibuvad peenikeste lintidena kehaõõne seintele. Palja silmaga pole sugu eristatav. II sugunäärmed hakkavad välja arenema. Marjaterad väikesed, palja silmaga pole marjaterad näha. Piki munasarja kulgeb nähtav veresoon. Niisad on läbipaistvad. III sugunäärmed suhteliselt hästi arenenud
pidada ebapiisavalt kohandatud sööta – kasvandusekalu toideti peamiselt töötlemata kalajääkidega. Mõju avaldas ka suur episootia oht, mis hävitas suurel hulgal hulgakesi koos ja välismõjutustele avatud tingimustes kasvatatavaid kalu tiikides. XX sajandil tehtud edusammud muutsid olukorda märkimisväärselt. Avastati, et iga liik vajab mitte üksnes spetsiifilist sööta, vaid et kalade toit peab eri arenguetappidel olema erinev. Paljud vastsed saavad toituda vaid elusplanktonist, mida tuleb toota kasvanduste tingimustes ja kaitstuna mikroobide ja viituste eest. Nii noorkalade kui täiskasvanud isendite jaoks oli kuivgraanulite tootmise alustamine oluliseks edusammuks, kuid iga liigi jaoks tuli kindlaks määrata loomsete ja taimsete valkude, rasvade, mineraalsoolade, vitamiinide ja teiste lisandainete õige kogus, graanulite vorm ja toitmise sagedus… Kalade tervisliku seisundi osas olid oluliseks
° Jääkainete ja surnud organismide lagundamine > moodustavad koos teiste lagundavate heterotroofsete organismidega (eelkõige seened) laguahelaid. > Selles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks, lõppporduktiks on anorgaanilised ühendid. ° Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel > mulla kujundamises osalevad ka putukad, vastsed, ussid jne. > Lagundatakse huumuseks keeruka ehitusega org. ühendite kogum ° Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Bakterite tähtsus teistele organismidele ° Ümbritsevad kõiki organisme, elavad nende pinnal ja sisemuses. ° Enamik inimese nahal, juustes, suus ja seedekulglas elavatest bakteritest ei ole ohtlikud, vaid pigem kasulikud.
"Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Etendamislugu Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 1...
teaduslikeks katseteks. KAHEPAIKSED-jäsemed, õrn ja paljas nahk, nahahingamine, hingamiseks on kopsud, neil on silmalaud, silmad on suured ja punnis, neil on üks kaelalüli, võimaldab pead tõsta ja langetada, saagi püüdmiseks on kleepuv keel. Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse.
väljakujunemisel on olulised ka indiviidi närvisüsteemi omapärasused ning see, kui stressitekitav on elukeskkond. Selgrootute käitumise geneetiline analüüs. Selgrootutest on kõige põhjalikumalt uuritud käitumist mesilastel ja äädikakärbsel Drosophila melanogaster. Äädikakärbse puhul on uuritud tema reaktsiooni valguse ja raskusjõu muutustele, ööpäeva rütmi, õppimisvõimet ning paaritumisrituaale. Mesilaste kodukorrashoid. Mesilaste vastsed arenevad kärjekannudes ning neid hooldavad töömesilased. Bakteriaalse infektsiooni tagajärjel võivad vastsed surra. Töömesilaste ülesanne on sellised vastsed kõrvaldada, et tagada hügieeniline keskkond. Selles tegevuses on kaks geneetiliselt kontrollitud etappi: (1) haiget vastset sisaldava kärjekannu avamine; (2) vastse eemaldamine kärjekannust. Osa mesilasi on ebahügieenilised ning jätavad surnud vastsed kärge. Selgus, et hügieenilisust kontrollivate geenide
Kõige rohkem on koorikloomi: aerjalalised (ehk kopepoodid) ja vesikirbulised (ehk kladotseerid). Need 2 rühma on ränivetikate ja viburvetikate esimesed tarbijad. Üle 2000 mikromeetrised isendid kuuluvad makrozooplanktoni hulka (kalamari, kalalarvid ja ka sültjad organismid - meduusid, salbid ehk meretünnikud). Järvedes suurimateks organismideks, kes planktonisse kuuluvad on surusääse vastsed (larvid). Lisaks kuulub planktonisse ka detriit ehk surnud füto- ja zooplanktoni kehad, kõrgtaimestiku osad. Kõige suurem zooplankton on toiduks pelagiaalis (ehk avavesi) elutsevatele kaladele, eriti noorjärkudele. Mikroobne lehter ehk mikroobne ling on bakteritest ja viirustest läbiminev produktsiooni vool. Fütoplanktoni toiteväärtus on suhteliselt madal, eriti ränivetikatel (suurem osa liiv), aga on siiski võimeline
jumalusele pühendatud esemel. Hiljem hakati epigrammi mõistet kasutama iga eleegilises värsimõõdus koostatud lühikese lüürilise luuletuse kohta. Epitaaf on hauakirjaga mälestussammas või surnu mälestustahvel; kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Epiniikion on ülistuslaul panhelleni (Olümpia-, Püütia-, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate auks. 13. Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos. Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Sophokles ,,Kuningas Oidipus". Jambiline trimeeter. 14. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides.
Selle moodustavad sarvainest köbrukesed kala kehal, mis muudavad ta karedaks. Särjed koevad kevadel - aprilli lõpul või mai algul. Koelmud asuvad kalda lähedal madalvees, kus põhi on kaetud tihedate tarnapuhmastega või muu taimestikuga. Särg ei hõiva omale individuaalset kudemisala, vaid hoiduvad ühisesse kudemisvööndisse. Kudemine toimub rabeldes ja kärarikka veepladina saatel, mis võib olla nii tugev, et osa marjateri satub veest välja taimede veepealsetele osadele. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 9...14 päeva pärast. Särje eluiga võib ulatuda kuni 17 aastani. Koger Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Noor koger Tavaliselt on koger 1040 cm pikkune, erandjuhtudel kuni 64 cm ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalale, kellest erineb poiste puudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti
Suudavad süüa tahket toitu: putukad, maismaateod, lagunev orgaanika. Skorpionilised on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Tänaseks teada vaid maismaaloomadena, algselt olid mereloomad. Nende hammustus ei ole tervele täiskasvanud inimesele surmav, kuid on valus ja 35 põhjustab paistetust ning valu. Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi. Ämblikulised kehaväline seedimine (ainult vedel toit), rööveluviisiga, võrgu- ja mürginäärmete olemasolu. Ristämblik muster seljal moodustab risti, isendite värvus varieerub kollastest toonidest mustani. Koob ümara võrgu, eriti rohkelt on näha neid sügiseti ja näiteks soodes
madalates veekogudes küllaltki olulised ·Anaeroobsed fotosünteesivad bakterid väävlibakterid anaeroobses vees, kuhu jõuab valgus nende osa primaarproduktsioonis enamasti väike Herbivoorid ·taimtoidulinezooplankton Enamus protistidest, keriloomadest ja vesikirbulistest, aerjalalistest kalanoidid ja harpaktikoidid kalad-osaliselt herbivoorid ·Eestis roosärg,särg,koger,hõbekoger ·zoobentosveekogupõhja asustavad loomad limused,koorikloomad, putukate vastsed, rõngussid ·filtreerivad vett ja tarbivad pealiskasvu-limused ·enamus toidust-surnud orgaaniline ainehironomiidid ja oligoheedid ·veelinnud -luiged, pardid Kiskjad ·Selgrootute (zooplankton, zoobentos) sööjad Selgrootud ·zooplankton(Cyclops, Leptodora, Asplanchna) ·põhjaloomadkiili, ujuri ja klaasiksääse vastsed Selgroogsed-lepiskalad(tint, rääbis, särg, kiisk, latikas, angerjas) ja kõigi kalade noorjärgud
3. toksiline toime mürgistav toime (verehüübimise takistamine, närvisüsteemi kahjustamine) 4. allergiline toime lööve, palavik, tursed 5. immuhuleeriv toime toovad kaasa teisi haigustekitajaid, organismi üldhaigestumine. 40. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine. Parasiithaiguste teket ja levikut mõjutavad tegurid: kliima, loomakasvatustehnoloogia, veekogud, pinnase niiskus, aastaaeg, ulukid.
Paaritumine toimub umbes 3 nädalat peale poegimist. Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD: SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus. Ema kõrvalt hakatakse toitu otsima 3-4 nädalaselt. Noored hakkavad sigima peale talvitumist.Talveuni kestab oktoobrist märtsini, ärkamise järel algab jooksuaeg
2. mehaaniline kahjustus – on võõrkeha (mida suuremad, seda suurem kahjustus) 3. toksiline toime – mürgistav toime (verehüübimise takistamine, närvisüsteemi kahjustamine) 4. allergiline toime – lööve, palavik, tursed 5. immuhuleeriv toime – toovad kaasa teisi haigustekitajaid, organismi üldhaigestumine. 41. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg – krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine. Parasiithaiguste teket ja levikut mõjutavad tegurid: kliima, loomakasvatustehnoloogia, veekogud, pinnase niiskus, aastaaeg, ulukid.
tegevus, sest elanike ostuvõime langes ja Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008). Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu, kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud, kuid siiski tegutsevad väiketalud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved. Kaiavere kalamajand tegeles Vooremaa järvede majandamisega, sumpades olid isegi forellid. Äksi kalakasvatusest tulid haugi ja peipsi siia vastsed ning vähimarjad (Koppel 1982 ). Saadjärve vähistik aga hävis katku tõttu 1949. aastal. (Mäemets 1977). Praegu on Vooremaa järved populaarsed harrastuskalapüügil. Kutselisel püügil on hinnatumad Saadjärv ja Kaiavere järv. Väärtuslikemaks kalaliikideks on angerjas, koha ja ahven. Saadjärves on mingil määral säilinud ka rääbist (Riiklik Looduskaitsekeskus). Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. (Koppel 1982)
vett. Vee ainevahetuse kaks seaduspärasust : 1. mida noorem on organism, seda suurem on tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus. 2. ja vananedes vastupidi. Vee funktsioonid õkosüsteemi tasandil : Vesi on kliimat kujundav faktor. + sademed + stabiliseerib temperatuuri + veeringe + vesi kui elukeskkond. (kõigi viie riigi esindajad elavad vees.) + vesi kui arengukeskkond. (kõigi 5 riigi areng võib toimuda vees) + vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, vastsed, suguküpsed organismid. eriti hea on vooluvesi ja hoovused. Elusorganismid kasutavad põhiliselt vett vedelas agregaatolekus. Veeauru kasutavad üksikud lihtsamad organismid. (mõned taimed ja samblikud). Vesi tahkes olekus on organismidele purustava toimega. ------------------------------------------------------------------------- Biokeemia Biokeemia - uurib Orgaaniliste ühendite sisaldust ja funktsioone organismides : Süsivesikud :
puitkonstruktsioonides üsna tiundlikud. Puiduga ühenduses olevad metalsed kuivamisel ruudukujuliselt.Bakterikahjustused-kahjustavad puitu kas materjalid tuleb isoleerida , et tulekahju korral aeglustada t tõusu nendes anaeroobses või hapnikuvaeses keskkonnas.Putukkahjustused-Munadest osades. Sageli võib juhtuda saepurukuhja isesüttimine, sest vajaliku kooruvad 4-5 nädala jooksul vastsed,kes närivad end puidu sisse,tõuk teeb jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane. Puidu elektrilised omadused Kuivas käike,enne lõppstaadiumi nukkub.Muna nuku ja valmiku staadium kestab olekus (niiskus 0..5%) on puit hea isolaator . Niiskuse suurenedes tõuseb harilikult igas faasis mõni nädal.Kahjustuse järgi jaot 3 gruppi: putukad ja puidu elektrijuhtivus. Õhukuiv puit (ca15%) on pooljuht
(vastne: röövik liblikad, tõuk mardikad, vagel kahetiivalised) Nuku elutunnused: hingamine, raku jagunemine (nt: liblikad, mardikad, kärbsed, sääsed, kirbud, sipelgad, mesilased) Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1) Vähene konkurents toidule a) kulles (vetikad) ja konn (lihatoiduline) b) röövik (haljas mass) ja liblikas (nektar) 2) Vähene konkurents elupaigale a) kullesed (vees, mudas) ja konn (vees, maismaal) 3) Paraneb isendite levik a) karbid on väheliikuvad. Vastsed ujuvad vabalt ja parasiteerivad kaladel 4) Pikendab eluiga a) ühepäevikute vastsed elavad mitu aastat, valmikud elavad mõned päevad 5) Võimaldab edukalt talvituda (nukustaadium) REK: 1)Arenguskeem, lünkade täitmine 2) Seostada konkreetne organism ja arengutee 3) Nimetage moondega arengu 4 bioloogilist tähtsust 4) Võrrelge otsest ja moondega arengut: erinevuste paarid ja 1 sarnasus VANANEMINE
Suurt-kirjurähni leidub aedades, parkides, kalmistutel, metsades. Esineb rohkem metsaäärsetes kohtades kui sügavmetsades. Hästi teda tunneb ära siis, kui ta lööb oma nokaga vastu puud ja juba kaugelt on näha tema sulestikku. Kui ta lööb oma nokaga vastu puukoort, see tähendab, et ta otsib endale putukaid söögiks. Põhimõtteliselt võib teda kuulda toitu otsimas iga ilmaga. Peamiselt paigalind, kuid augusti lõpust oktoobrini toimub ka ränne. Suvel on põhitoiduks putukate vastsed ja valmikud, talvel toitub ka okaspuude seemnetest. Kevadel võib teha kasepuusse augu ja oodata nõrguvat kasemahla. Asustab igasuguseid puistuid ja alleesid. (Linnumääraja, 2015) Pilt 34. Suur-kirjurähnn (Dendrocopos major), Pilt 33. Suur-kirjurähnn (Dendrocopos major), (Autor: Sven Zacek) (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.9.2. Musträhn (Dryocopus martius) Vaatluse lõppedes võib märgata, et musträhn on Eesti suurim rähn
Peipsis ja rohketoitelistes järvedes. Põhjustab limast vett ning pruunika värvusega vett. Euroopa suurjärved suuruse järjekorras, lisada Peipsi pindala - Laadoga, Oneega (Äänisjärv), Väner, Saima, Peipsi 3558 km2 Millistest rühmadest koosneb zooplankton - *keriloomad e. rotatoorid (Rotatoria) *vesikirbulised e. kladotseerid (Cladocera) *aerjalgsed e. kopepoodid (Copepoda) *veekogus, kus esineb bentoseloom rändkarp (Dreissena polymorpha) esinevad zooplanktoni hulgas ka rändkarbi vastsed *ühest rakust koosnevad loomakesed ainuraksed e. protistid (Protista) Zooplanktoni jagunemine toitumisviisi aluseltaimtoidulised/Herbivoorid/filtraatorid, kes eriliste filteraparaatide abil filtreerivad veest vetikaid, baktereid ja detriiti (taimede/loomade poollagunenud jäänuseid); röövvormid, kes söövad eelkõige oma lähedasi sugulasi teisi zooplanktereid. Zooplanktoni hulka mõjutavad keskkonnategurid - vee temperatuur, toit, vetikamürgid, kalad.
Stalin oli veendunud, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut maailmasõda, mistõttu ta nimetas Hitlerit „revolutsiooni jäälõhkujaks“. 23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule
d. Hobikalakasvatus on tavaliselt ekstensiivne tootmine looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madal asustustihedus (300tk/ha), toodang 100-150 kg/ha. e. Tootmises aga kasutatakse intensiivset tootmist lisasöötmisega, kõrged asustustihedused, kaubakala 500-1000 kg/ha. 10. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. a. Tsükkel algab kudemisega kevadel. Mais-juunis saadakse haudemajas vastsed, kes asustatakse tiikidesse. Need kasvavad maimudeks. Kasvuperiood kestab Eesti kliimas maksimaalselt 3-4 kuud (mai-sept). Septembris toimub väljapüük ja talvitustiikidesse asustamine. Talvitus okt-apr. Asustamine kasvutiikidesse aprillis ja septembris taas väljapüük ja talvitus okt-apr. Aprillis taas väljapüük talvitustiikidest ja asustamine kasvutiikidesse ja septembris väljapüük ning turustamine. 11
Tähtsamad nende seast olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius -, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kujutasid roomlased panteoni jumala sarnastena. Rooma jumalate Kreeka vastsed: Jupiter Zeus Mars Ares Juno Hera Neptunus Poseidon Hades Pluto
konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja ja UV kiirgus, bakterid ,hallitus ,sinistus ja mädanikseened, bakterid, puitu hävitavad putukad ja nende vastsed. Tuleb võtta puitkonstruktsioonides proovi tükke ja testida neid ,kas peavad vastu paindele ja survele. Ning teha keemilisi teste ,et ega ei ole seened bakterid ega putukad kahju teinud. Seda viimast saab ka silmaga vaadeldes kindlaks teha. 15. Puitu lagundavad seened ja nende mõju materjalile Hallitus ja sinistusseened üldiselt ei kahjusta puidu rakke, kahjustavad välisilmet ja hallitusseente eosed võivad tekitada allergiat või muid haigusnähte. Mädanikseente
krooksumist, mis meenutab kana loksumist või vee mulksumist. Emasloom koeb kokku 1000...2500 muna, mille läbimõõt on 1,5...2 mm. Koetud kudu on jäme vorstitaoline nöör, mis mässitakse ümber veetaimede ja oksakeste. Munadest koorunud kullesed elavad esialgu põhjamudas, hiljem vees. Kulleste areng on pikk, vees veedavad nad 3...4 kuud. Augustikuuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 17 cm - seega ületavad vastsed pikkuselt oma vanemaid üle kahe korra. Mida kõrgem on veetemperatuur, seda kiiremini kullesed arenevad ning seetõttu on eelistatud arengukeskkonnaks madalad, kiiremini soojenevad veekogud. Moonde läbinud kullesed - noored mudakonnad - kaevuvad pinnasesse otse veekogu kaldal ning jäävad sinna järgmise kevadeni, alles siis algab nende laialirändamine. Eestis on mudakonn haruldane ning teda võib leida vaid Kagu- ja Lõuna-Eestist.
5 Kui noorjärkude arv (tihedus koos) on suur, siis suureneb ka kisklus, arvukus väheneb. Kevadine fütoplanktoni rohkuse periood on kalade vastse- ja noorjärkudele väga oluline toiduallikas. Paljud olulised kalaliigid sellistes vetes koevad just selle planktoni vohamise perioodi algul, et tagada oma järeltulijatele parimad toitumistingimused. Kevadine vohamine võib varieeruda 6 nädala ulatuses. Vastsed ei pruugi soodsal ajal olemas olla. Raskem on kalanduses määrata kvoote või siis rakendada püügipingutuse meetodi. Võib olla risk ülehindamiseks. Kvootide puhul eriti (nt Kanadas juhtus tursakalaga hinnati kalavarusid üle). 23. Mis tagab tänapäeva intensiivse põllumajanduse suurema tootlikkuse pindalaühiku kohta võrreldes traditsiooniliste toidutootmise viisidega? Kasutatakse väetamist (N, P). Kasutatakse pestitsiide (herbitsiide, insektsiide). Kasvatatakse GM
korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 11. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 12. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja ja UV kiirgus, bakterid ,hallitus ,sinistus ja mädanikseened, bakterid, puitu hävitavad putukad ja nende vastsed. Tuleb võtta puitkonstruktsioonides proovi tükke ja testida neid ,kas peavad vastu paindele ja survele. Ning teha keemilisi teste ,et ega ei ole seened bakterid ega putukad kahju teinud. Seda viimast saab ka silmaga vaadeldes kindlaks teha. 13. Puitu lagundavad seened ja nende mõju materjalile Vastus: Hallitus ja sinistusseened üldiselt ei kahjusta puidu rakke, kahjustavad välisilmet ja hallitusseente eosed võivad tekitada allergiat või muid haigusnähte
14.03.1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakki lakkas olemast. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine: Saksamaa ja NSV Liidu koostöö kujunemine, MRP kuritegelikkus sealhulgas tähendus Eestile. 23.08.1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja nSV Liidu vahel mittekallaletungileping MRP. Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks sai salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia anastamiseks, Poola jagati pooleks. MRP sõlmimine tähendas, et uus sõda võis alata. Tähendus Eestile: omariikluse häving, rahvastiku kaotused. 2
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
Ning selle, mis neil kõrvakuulmisest vajaka jääb, teevad kolm naist kuhjaga tasa oma kärmete käte ja eelkõige tugeva teotahtega. Tublid ja töökad "Esimene päev oli keeruline: kõik need kaubad ja riiulid ja ... Aga teised aitasid ja juhendasid ning nüüd läheb iga päevaga järjest paremini," ütleb Triin viipekeele tõlgi vahendusel. Töö edenemist iga päevaga aina paremini näitab seegi, et lühikese ajaga on vastsed töötajad auga ära teeninud nii kauplusejuhataja Sirje Kõlvarti heakskiidu kui ülejäänud kolleegide lugupidamise. Näiteks, ilma et talt seda küsitudki oleks, tõttab Rimi infoleti neiu, kuuldes, et lehemehed on tulnud tema kuulmispuudega kolleegidest lugu tegema, kinnitama: kõik kolm on väga tublid ja toredad. Ja ega neilt midagi vähemat eeldata. Kõlvarti kinnitusel suhtutakse vaegkuuljatesse samuti
kuusikute naabrusesse; *Saare- ja tammekultuurid tuleks kaitsta taraga, või kasutada puude ladvavõrsete kaitseks plasttorusid või - võrku; *Kopratammide lammutamine ja kobraste küttimine või püüdmine metsakahjustuste vältimiseks on sageli möödapääsmatu. 26. Keskealiste ja vanemate puistute tähtsamad tüvekahjurid. Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid Selles rühmas on putukad, kellede vastsed elavad puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies need lõplikult hukkumisele. Nende sigimispaikadeks võib olla ka toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida kasvavatele puudele. Puidus elavad liigid rikuvad metsamaterjali. Metsale ohtlikke tüvekahjureid leidub ürasklaste, pihklaste, siklaste ja puiduvaablaste hulgas. Ürasklasi (Scolytidae) on Eestis vähemalt 64 liiki, millised asustavad enamasti surnud
· Sotsiaalne keskkond ja stressi kordumine o Sotsiaalselt raskes keskkonnas kasvavad isendid on kartlikumad ja stressivastus tugevam o Kordumise korral: stressivastus kõrgeneb (ainult siis, kui saadakse aru, et see tõepoolest mõjub, nt jahimehe nägemine, hernehirmutise puhul see ikkagi paika ei pea) · Parasiidid o Toksoplasmoos areneb lõppvormis väga mõnes kaslases, tema vastsed satuvad mulda, arenevad kellekski, ja nii satuvad nad putukate kaudu mõnda looma (see on siis vahevorm) o Vahevormis satuvad nad ajju, mandeltuuma, kus on hirmutundlikkuse keskus mõjutavad kaslastesse suhtumist, ei karda enam nt kasse, mis oligi selle parasiidi eesmärk, jõuda jälle kaslasesse ja seal areneda lõpuni Hirmutunne ja riskijulgus · Ei ole üks-üheselt seotud sõltub ka paljudest muudest faktoritest
19. sajandil sisserändajate hulk kasvas tohutult ning haripunkti saavutas 20. sajandi alguses. Alguses suhtusid ,,põlised ameeriklased" uustulnukatesse kui odavasse tööjõudu. Kui aga immigrante hakkas üha arvukamalt saabuma, tõusis ärevus ameeriklaste hulgas üsna mitmel põhjusel. Esiteks olid paljud uusasukad juudi või katoliku usku, mis ei meeldinud ameeriklastele, kes valdavalt olid anglosaksid ja protestandid. Osa ameeriklasi sattus ärevusse oma kultuuri ohustamise pärast; vastsed immigrandid elasid sageli enklaavides, ei loobunud Vana Maailma tavadest ega paistnud soovivat ameerika kultuuri assimileeruda. Mõned nägid uusasukates konkurente madalapalgalistel töökohtadel. 1920. aastal hakati immigratsiooni ametlikult piirama ning selleks rakendati hulk poliitilisi meetmeid, millest olulisemad olid 1924. aastal immigratsiooni kvootide seadus ja 1929. aasta määrus. Need seadusandlikud aktid piirasid oluliselt sisserändajate juurdevoolu.
ruumis, taimede eluea jooksul). 22. Herbivooria ja selle tüübid, taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks. Püsiv vs esilekutustav kaitse. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Herbivoorideks võivad olla taimed (parasiitsed), imetajad (jäneselised, sõralised, kabjalised, närilised jpt), seened (mükoriissed), kalad, putukad (nii vastsed kui valmikud) KÕIGE OLULISEM RÜHM HERBIVOORE, bakterid, nematoodid (taimeparasiidid), limused (teod, karbid), linnud. Herbivooria tüübid ärasöödavate taimeosade kaupa: Granivooria ehk seemnetest toitumine, frugivooria ehk viljadest toitumine, folivooria ehk lehtedest toitumine, nektarivooria ehk nektarist toitumine (paljud tolmeldajad!), ksülofaagia ehk puidust toitumine, florivooria ehk õitest
Kitsamas mõttes on levimine ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, laiemas mõttes migratsioon, see tähendab suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis. Levimine on hädavajalik kohastumus. Migratsioon ( suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis) o Perioodiline kohavahetus, nn pendelränne ehk lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne o Nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Vastsed ja valmikud o Üheotsa pilet rännatakse kuskile kaugele ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Liigisisese konkurentsi põhjustab ressursside puudus. Selle vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu. Sümmeetriline konkurents indiviidide arv muutub sümmeetriliselt, kui mingit ressurssi juurde anda, siis muutuvad kõik indiviidid ühiselt.
püsikahjurite arengu soodustajad. Püsikahjurid on võimelised pidevalt elutsema arhiivihoidlates, andes mitmeid pôlvkondi. Sellesse, kôige arvukamasse rühma kuuluvad mardikad (nahanäklased, tooneseplased, teesklased, põrniklased), liblikalised (koid), soomukalised ja raamatutäid. Juhukahjurite hulka kuuluvad need putukad, kes ei ole vôimelised läbima hoidlates kogu arengutsüklit (siklaste vastsed, õunamähkurid). Püsikahjurite arengut soodustavad kõikvõimalikud teised hoidlates leiduvad putukad. Arhivaale nad otseselt ei kahjusta, ent nende eritised ja surnukehad on toiduks püsikahjuritele. Märgunud objektide kuivatamise meetodid: Kuivatamine õhu käes - Seda meetodit kasutatakse siis, kui märgunud arhivaale on võimalik kuivatada 48 tunni jooksul. Kui nii kiiresti kuivatamine ei ole reaalne, tuleb arhivaalid külmutada, et vältida hallituse teket
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
