Meritäht (0)

Q: Kui palju ma nendest tegelikult tean?

Vastus leiad õppematerjalist: Meritäht

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui palju ma nendest tegelikult tean?

lk.
Sisukord
Sissejuhatus

Välisehitus

Siseehitus

Elupaik

Toitumine ja seedimine

Sigimine ja areng

Levik

Huvitavaid tähelepanekuid
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Valisin meritähe, sest ma tean et nad on ilusad, värvilised meredes ja ookeanides elavad loomad.
Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist, toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma.
Meritäht on okasnahkne . Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised . Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad , madutähed ja meripurad . Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt või merisiiliku viis sektsiooni. Pehmeid kehaosi kaitseb tugev skelett , mis moodustub keha sees. Kehas paikneb suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab laiali seeditud toitu ja hapnikku. Kehapinnal ulatuvad välja arvukad silindrilised kanalite väljakasvud (ambulakraaljalakesed), mida loom saab liikumisel ja toitumisel kas välja sirutada või sisse tõmmata.(3)

Kasutatud kirjandus

“Loomade elu” selgrootud 2. Tallinn “Valgus” 1982 lk. 182-190

“Ei või olla” Peeter Ernist, Kersti Linnamägi. Talinn “Valgus 1994 lk.5

“Elus loodus” Tallinn “Valgus” 1983 lk.80

http://66.102.9.104/search?q=cache:COfw71_31ZkJ:www.ut.ee/BGZH/Loomariik2000.rtf+merit%C3%A4ht&hl=et&lr=lang_et

http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasnahksed_gerda.ht m

http://images.google.com/images?q=seastar&hl=et&lr=&sa=N&tab=w i
Välisehitus
Vaatamata üldiselt üsna ühetüübilisele ehitusplaanile on meritähed väga mitmekesised niihästi väliskuju, mõõtmete, värvuse ja lubjast toese- ehk skeletimoodustuste (plaatide, ogade, ning haarlate ehk peditsellaaride) ehituse poolest, millest väga sõltub looma välimus. Väga mitmekesised on meritähed ka oma eluviisilt.(1)
Meritähteda keha on krobe, sest ta kehal on ogad, mille järgi on ta ka okasnahksete hõimkonnas. Nende keha katab pigmendirikas (punased, sinised, kollased …) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. (joonis.1)(4)
Kõik umbes 1500 ilmameres elutsevat meritähte meenutavad vähem või rohkem tähte. Enamik neist on viiekiirelised ja nende keha jaguneb kümneks võrdseks sektoriks. Aga leidub ka kuue-, seitsme-, isegi viiekümnekiirelisi meritähti. Viimased sarnanevad nii väga päikese endaga. Erinev on ka kiirte pikkus. Mõnel on need pikad, teisel jälle vaevumärgatavad. Lühikeste kiirtega meritähti meenutab pealikaudsel vaatlemisel nurgelist patja . Peaegu kõik meritähed on väga kirevad . Punased, apelsiinikarva, kollased. Aga leidub ka siniseid, rohelisi või sootuks lillasid. Alumine külg on harilikult kahvatukollakas. Lisaks kõikvõimalikud mustrid : ruudud , täpid, muidu sigrimigi. Ka suuruse poolest on meritähed erinevad. Väiksemad on vaevalt pöidla otsa suurused, suuremad kasvavad ligi meetriseks.(2)
Meritähtedel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb aegamisi üle temast radikaalselt lähtuvateks kiirteks. Looma allapool keeratud külge, mille keskel asetseb suuava, nimetatakse suuküljeks ehk oraalseks küljeks, ülemist külge aga suuvastaseks ehk aboraalseks küljeks. Mõnikord nimetatakse oraalset külge tinglikult kõhtmiseks ja aboraalset aga selgmiseks. Meritähtedel kellel on olemas pärak ehk anaalava, paikneb see ketta selgmise külje keskpaiga ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse- ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1)
Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib igas kiires olla mitu sada. Iga hiljusejalake on ühenduses kiire sees leiduva kupla ehk ampulliga- väikese põiekujulise lihalise kotikesega, mis või kokku tõmbuda ja paisuda. Hiljusejalakesed ise võivad samuti tugevasti välja sirutada ja kokku tõmbuda, samuti ka mis tahes suunas painduda. Enamikul meritähtede iga hiljusejalakese otsas on iminapp . Iminappad eritavad näärmarakkudest kleepuvat lima. Üks mingi pinna külge imenud hiljusejalake võib kokku tõmbudes kinni hoida kuni 30 g-list koormust, mitme kiire paljude jalakeste ühisel koordineeritud tegevusel võib aga meritähe poolt arendav veojõud ulatuda mitme kilogrammini. See on täiesti küllaldane meritähe vertikaaltasapinda pidi üles ronimiseks, üsna suure saaklooma kinnihoidmiseks ja samuti sulgunud karbikoja avamiseks. (1)
Meritähe kõhtmisel poolel keskosas on suu, mis viib suurde ja mahukasse makku. Normaalses olekus lamab meritäht seega suu peal. Suu on meritähel ka pärakuks. Selgmisel küljel asuv õige pärak on sedavõrd väike, et ei suuda suuremate palade eemaldamisega hakkama saada. Ehkki meritähel puuduvad nii kõrvad kui nina, tajub meritäht suurepäraselt nii hääli kui lõhnu. Kõiga tähtsamaks meeleks on siiski kompimine.(2)
Meritäht näeb enda ümer toimuvat silmadega . Silmi on tal nii palju kui palju on tal kiiri .(5)
Iga kiire viimasel, paaritul jalakesel iminappa ei ole ja ta kujutab endast lühikest kombitsat, mille alusel on punane, arvukatest üksikutest silmakarikatest koosnev täppsilm. Oma silmade abil meritäht näha selle sõna otseses mõttes ei saa, vaid on võimeline eristama ainult valguse intensiivsust ja suunda.(1)
Joonis.1
Siseehitus
Meritähtede põhline tugitoes (joonis. ) koosneb rohkearvulistest üksikutest lubiplaatidest, mis on omavahel seotud sidekoega ja lihastega. Meritähtedel on liikumiseks arenenud unikaalne torukeste süsteem, mis kannab nimetust ambulakraalsüsteem. See algab selgmiselt erilise sõelakujulise mandrepoorplaadiga. Läbi selle pääseb merevesi kanalite süsteemi, mille esimese osa moodustab kivikanal. Kivikanal suubub keha alumises osas paiknevasse ringkanalisse ning sealt edasi kiirtesse kulgevatesse radiaalkanalitesse. Radiaalkanalitega on omakorda ühenduses lihalise ehitusega arvukad ambulakraaljalad. Need on paigutunud kiires nii, et laiem ampullikujuline ots asub looma kehas, peenem, iminappa kandev ots on aga sirutunud läbi skeletis oleva avause välja. Liikumiseks surutakse ambulakraaljalgadesse merevett ja selle toimel sirutuvad need välja. (1)
Lihaskond on meritähtedel suhteliselt nõrgalt arenenud. Piki iga kiire selgmist külge minev lihasväät painutab kiirt ülespoole. Suumise külje toese plaate siduvad lihased tagavad ambulakraalvao ahenemist ja laienemist ja kiirte külje poole paindumist. Lihaskiududega on varustatud ka välised toesejätked, hiljusejalakesed ja nahalõpused. Servplaadiliste seltsi kuuluvad süvaveelise sugukonna esindajad, keda iseloomustavad pikad ja nõtked kiired, erinevad kõigist teistest meritähtedest paariliste lihasväätide poolest, mis kulgevad iga kiire külgedel, piki nende selgmist pinda. Selle sugukonna liigid on nähtavasti võimelised niisuguste lihaste abil sooritma liikumisi, mis võimaldavad neil merepõhjalt ülespoole tõusta ja ujuda põhjalähedases vees lühikesi vahemaid. (1)
Meritähtede närvisüsteem on väga lihtne. Mingeid selgesti märgatavaid ajutänke neil pole. Vaatamata meritähtede närviüsteemi lihtsusele on mitme uurija tehtud katsed näidanud, et mõnedel meritähtedel võivad tekkida tingitud refleksid. Toidu korduva ühendamise kaudu kindla substraadipinnaga, millel meritäht roomab, õnnestus vereval meritähel välja töödata valikulist reaktsiooni sellele substaaditüübile. Meritähtedel tekkinud tingitud refleksid võivad säilida kinnistumatult kuni viis päeva. (1)
Levik
Soodsates tingimustes võivad meritähtede mõned liigid massiliselt sigida ja moodustada suure tihedusega populatsioone . Ookeanides ja normaalse soolsusega meredes on meritähed levinud kõikjal – Põhja-Jäämerest ja Antarktise rannikuid uhuvatest vetest kuni ookeanide troopiliste ja ekvatoriaalsete piirkondadeni. Nad on arvukad nii põhjapoolsete merede litoraalis, kus taluvad järske sessoonseid temperatuuri kõikumisi ja võivad talvel koguni läbi külmuda, kui ka püsivalt läbisoojenenud veega troopilistes madalmeredes, kus paljud liigid elutsevad rahusid moodustavate korallide lopsakates rägastikes. Sügavuse suurenedes väheneb meritähtede liigililne mitmekesisus tugevasti. Kui ka ookeaninõo põhjal, kus elutingimused on püsivalt väga ühetaolised (täielik valgusepuudumine, madal temperatuur ja hiigelsuur rõhk), on meritähed kõikjal levinud. (1)
Elupaik
Meritähed elutsevad madalas merevees kivide vahel. (3)
Meritähed on normaalse soolsusega (umbes 35‰.) ookeanides ja meredes tüüpilised asukad . Normaalse soolsusega meredes võib mitmesuguseid meritähti näha ka otse ranna juures. Ükski meritähtede klassi liik ei ole suutnund kohastuda eluga magevetes. Tugevasti magestatud veega meredes meritähed kas puuduvad (näiteks Aasovi ja Kaspia meri) või tungivad neisse vaid üksikud liigid, suutmata seal normaalselt sigida. Nii tungivad vereva meritähe täiskasvanud isendid Läänemere lääneossa kuni 8‰ soolsusega aladeni. Kuid nähtavasti pole liik vee sellise tugeva magenemise puhul võimeline sigima ja tema populatsioon püsib Läänemere lääneosas seetõttu, et põhjalaskumiseks valmis vastsed kanduvad siia Taani väinadest, kus vee soolsus on kõrgem. Ainus Vahemerest Musta merre tunginud meritäht elab aga üksnes selle kõige soolasemas edelanurgas Bosporuse väina ligidal ega ole suutnud mere ülejäänud osi asustada. Meritähtede soolalembesus on seotud sellega, et nad kuuluvad oikiloosmoosete loomade hulka, see on loomade hulk, kes ei ole suutelised reguleerima üldist soolade konsentratsioni ega osmootset rõhku kehaõõnt täitvates vedelikkudes. Seepärast sõltub soolade konsentratsioon meritähe kõiki kudesid ja siseelundeid uhavates õõnevedelikkudes terveni ümbritseva vee soolsusest ja tugev magenemine osutub neile tüüpilistele mereloomadele hukatuslikuks. (1)
Huvitavaid tähelepanekuid
Meie päevini elanud loomade seas on meritähed üks kõige iidsemais rühmi. Kivististena on meritähed tuntud juba vanaaegkonna ühe vanema ajastu, nimelt ordiviitsiumi setetest, mis tekkisid ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi.
Meritähtede kujutisi on avastatud väljakaevamistel Kreeta saarel leitud 4000 aasta vanustel freskodel. Nimetus Aster s.o. täht, anti neile kummalistele loomadele juba muistsete kreeklaste poolt. Aristoteles võttis meritähed üle 2000 aasta tagasi enda loodud loomade süsteemi ja talle oli teada, et meritähed “imevad kallale tungides tühjaks paljusid limuseid”.
Meritähti tuntakse üle 1500 nüüdisaegse liigi, kes kuuluvad 300 perekonda ja 29 sugukonda.
Toitumine ja seedimine
Paljud, eriti madalmeres elutsevad meritähed on aktiivsed röövloomad, kes toituvad mitmesugustest limustest, vähkidest, ainuõõssetest ja teistest selgrootutest, sealhulgas ka okasnahksetest. Selle kõrval on süvaveeliste meritähtede seas väga levinud ka mudasööjad, kes neelavad põhjasetetest, milles nad elavad ja tarvitavad toiduks selles sisalduvaid orgaanilisi jäänuseid. (1)
Saaklooma karbipoolmete lahtitõmbamiseks kasutab meritäht ambulakraaljalgu, seejärel sopistab välja oma mao ja ümbritseb sellega ohvri, seedides ära selle pehme keha. (3)
Kuigi enamik meritähti on aktiivsed röövloomad, ei ole neil saagi tükeldamiseks ega toidu läbi mälumiseks mingeid kohastumusi. Toese eristunud suuplaadid on kohastunud ainult toidu suhu lükkamiseks. Pehme nahkja alaga oma suuvälja ehk peristoomiga ümbritsetud suu on võimeline tugevasti välja venima. Lühikese söögitoru kaudu on ta seotud mahuka maoga, mis täidab suure osa ketta siseruumist. Mao ülemisest osast algab lühike ja kitsas tagasool avaneb pärakuga ehk anaalavaga selgmisele küljele ketta tsentri ligidal. Pärak on aga niivõrd väike, et tema kaudu pole seedimata toidujäänustel eemaldamine praktiliselt võimalik. Need heidetakse välja läbi suu. Mao ülemisest osast lähtuvad igasse kiirde paarilised hargnevad umbjätked, niinimetatud maksjätked ehk püloorilised jätked, mille sees olevatesse kanalitsse eritub suurel hulgal seedemahlu. Maksjätkete seintes toimub seeditud toidu imendamine ja sinna kogunevad toitainete varud, mida võib kulutada siis, kui meritäht pikka aega ei toitu, näiteks perioodil enne sigimist või noorloomade kandmise ajal. Kuus kuni kaheksa nädalat kestev nälgimine põhjustab nende varude täielikku ärakulutamist.
Mõnel meritähel puuduvad tagasool, pärak ja mao radiaalsed jätked ning kogu seedekulgla koosneb ainult kotjast maost. Sellised meritähed kuuluvad harilikult mudasööjate hulka.
Paljud meritähed, peamiselt meritähtlaste sugukonna liigid, kel on pikad ja nõtked kiired, võivad mao välja sopistada, maoga oma ohvri ümbritseda ja seda seedida alla neelamata. Niisuguste meritähtede maos toidujäänuseid ei leita. Teised, lühikeste või vähepainduvate kiirtega meritähed ei ole võimelised saaki kestvalt kinni hoidma. Nad neelavad mõnikord tervelt alla üsna suuri loomi ja heidavad seedimata toidu jäänused suu kaudu välja.
Paljude suurte röövmeritähtede toiduspekter on väga lai. Kuigi nad eelistavad harilikult toituda ühtedest või teistest kindlatest loomaliikidest , söövad nad sageli ka paljusid muid loomi või nende laipu. Mõned meritähed on aga toidu suhtes väga valivad. Ühed neist söövad ainult käsni, teised toituvad korallpolüüpidest, liigi Coscinasterias calamaria toidu moodustavad aga peamiselt käsijalgsed, kelle kodasid see meritäht samal viisil kui teised meritähed avavad karpe.
Erlisi erituselundeid meritähtedel ei ole. Ainevahetuse lõpp-produktide eemaldamine kehast toimub peamiselt liikuvate amöboidsete rakkudega, mida on rohkesti kehaõõnt täitvas vedelikus . Ainevahetusproduktidega koormatud amöboidsed rakud liiguvad kehapinnale ja pääsevad välja peamiselt läbi õhukuseseinaliste nahalõpuste. Peale selle eritavad ainevahetuse lõpp-produkte spetsiaalsed sekretoorsed rakud maksjätkete kanaleis, kus need produktid satuvad edasi makku ja sealt välja juhitakse. (1)
Mõne liigi isendid reageerivad neist kuni poole meetri kaugusel asetsevale toidule. On kirjeldatud ka juhtumit, kus tavaline meritäht liikus kahe ööpäeva jooksul otse temast 12 m kaugusel asuva toidu suunas. Kalureile, kes seavad üles püüniseid suurte meres elavate vähkide langustlaste püüdmiseks, on hästi teada, et meritähed roomavad sageli püüniste juurde ja kogunevad nendesse, süües languslastele määratud peibutist. Osal liikidel aga kemoretseptorid praktiliselt puuduvad. Mõnikord on näljased meritähed ome meelistoidust mõne sentimeetri kaugusel ringi roomanud seda märkamata ja toidu ära söönud vaid siis, kui juhuslikult selle vastu puutusid. (1)
Sigimine ja areng
Enamik meritähti on lahksugulised. Pole ka harv juhus mõlemasugulisus ehk hermafoditism selle mitmesugustes vormides . Atlandi ookeani Euroopa rannikuvetes levinud liigil küürakal pisitähel valdab mõne piirkonna populatsioonides aga eel-isasusega mõlemasugulisus ehk proterandriline hermafroditism, kus noortel meritähtedel talitlevad ainult isassugunäärmed, kindla suuruseni kasvanud isendeil aga ainult emassugunäärmed. Teistes piirkondades võivad sama liigi isendid mõõtmetest sõltumata olla isased, emased või mõlemasugulised. (1)
Tüüpilistel juhtumitel on igas kiires selle aluse ligidal paarilised sugunäärmed ehk gonaalid, mille juhad avanevad välja kiirte vahel või mõnikord keha suumisel küljel. Mitmel liigil paiknevad arvukad sugunäärmed aga kiirte sees seeriati ja avanevad välja igaüks oma avaga. (1)
Väliselt oma meritähtede isased ja emased isendid harilikult eristatud , väljaarvatud juhtumeil, kui emased on seotud lõimetishooldusega ja kannavad arenevat järglaskonda kaasas. Mõnikord võivad aga emased ja isased meritähed teineteist sigimisperioodil mõõtmete või värvuse poolest mõnevõrra erineda. Juba nimetatud küürakal pisitähel kogunevad isased sigimisperioodil emase ümber ja suruvad oma kiired selle kiirte ümber niiviisi, et väljutatav sperma satub otse vetteheidetavatele munadele. Madalmeres elav ürgtähe isendid sigimisel koguni ühinevad paarikaupa. (1)
Meritähtede areng võib kulgeda kas vabaltujuva vastsestaadiumiga (mille moonde ehk metamorfoosi tulemusena kujuneb noor meritäht) või otseselt. Enamik meritähti väljutab suguproduktid otse vette, kus toimubki munade viljastumine ja nende edasine areneminebilateraalsümeetriliseks vastseks- kahepärgseks ehk bipinnaariaks. Vastse kahekülgne sümeetris on jälg meritähtide põlvnemist kõigi nüüdisaegsete okasnahksete kaugetest eellastest, kellel oli samuti bilateraal-, mitte aga radiaalsümeetria. Pärast mõnenädalalist elu veemasiivis, mil vastne vastne toitub energiliselt mikroskoopilistest vetikatest, moodustub kahepärgse ehk bipinaria eesotsas kolm jätket ja ta moondub järgmise staadiumi vastseks- hatuvastseks ehk brahhiolaariaks. Haruvastne laskub varsti merepõhja, kinnitub sinna eesotsa jätkete vahel leiduva inimnappaga ja teeb läbi moonde, misjuures haruvastse varrekese osa etendav eesosa degenereerub, aga magu sisaldavast tagaosast kujuneb noor meritäht.
Otsesel arenemisel kooruvad suhteliselt vähearvukatest suurtest, reburikkastest munadest kohe noored meritähed. Vabaltujuvat vastsestaadiumi neil pole. Paljudel niisuguse arengutüübiga meritähtedel täheldatakse lõimetishooldust. Küürakal pisitähel ja mõnel teisel meritähel piirdub see hoole sellega, et nad kinnitavad munad mitmesugustele veealustele esemetele, kõige sagedamini põhja kohale võlvuvate kivide allapinnale, siis aga roomavad minema. Enamiku polaarvöötmete külmades meredes ja süvameres elunevate liikide emased isendid kannavad aga arenevaid looteid ja isegi juba väljakujunenud noori meritähti oma kehal niikaua, kuni nad saavad oma noorloomi kaasas kõik antarktika meresid asustavad meritähed, sõltumata sellest, millisesse seltsi nad kuuluvad. (1)
Pikkade ja painduvate kiirtega meritähed ogatäheliste ja haareltäheliste seltsides kannavad noorloomi enamasti järgmisel viisil. Emaisend toetub kiirte otstega merepõhjale ning painutab kiirte alused ja ketta nii, et tekib kellukasarnane moodustis , mille sees on suu. Selle kelluka õõnes paiknevadki meritähe arenevad noorjärgud, kes on kokku liidetud ühise väädiga, mille külge igaüks neist oma suuosaga kinnitub. Kogu lõimetishoolduse kestle emasel meritähel arenevad noorloomad ema mao eesosa erilistes paunakujulistes jätketes. (1)
Lühikeste laiade kiirtega ja vähempainduva kehaga meritähed pole võimelised moodustama haudekambrit ketta suuosa all ja noorjärkude arenemine võib neil toimuda keha seljaküljel kas vahetult selle pinnal paksillide vahel või spetsiaalses haudekambris. Niisuguste meritähtede üksikasjalisem kirjeldus antakse allpool. (1)
Pelaagilisi vastsejärke omavate meritähtede viljakus võib olla erakordselt suur. Inglise uurija J.F. Gemmilli arvutuste kohaselt laskis verev meritäht ainult kaje tunni jooksul vette umber 2,5 miljonit muna, aga sigimissesooni jooksul võib see liik mitu korda kudeda. Tuntud okasnahksete spetsialist taanlane T. Mortensen tegi kindlaks, et veel viljakam on teine meritäht- Luidia ciliaris, kelle munasarjades võib leiduda kuni 200 miljonit munarakku. Oma järglasi kaasas kandvate meritähtede viljakus on võrreldamatult väiksem. Meritähtedel, kes noorloomi keha allküljel suu juures kannavad, on arenevate loodete arv harilikult alla 200 ja mõnikord harva kuni 1000. Noorte meritähtede arv, kes arenevad seljal või spetsiaalsetes haudekambrites, aga ei ületa mõndakümmet.
Mõni meritäht võib sugulise sigimise kõrval sigida ka mittesugulisel, ketta jagunemisel kaheks osaks. Pooldumisjoon kulgeb harilikult kindlas suunas läbi vaheraadiuste, nii et pooldumise tagajärjel tekkinud kummagi osa kiired jäävad vigastamata. Mõlemad meritähe osad hakkavad iseseisvalt elama ja neil taastuvad puuduvad kiired ja kettaalad. Niisugust tüüpi pooldumist täheldatakse mitmel meritähtlaste sugukonna liigil, kes kuuluvad haareltäheliste seltsi (harilikult neil kellel on üle viie kiire), samuti ka mõnel sugukonna liigil ogatäheliste seltsist, näiteks Austraalia troopilistes vetes levinud meritähtedel perekonnast (joonis. B). Ühtedel liikidel võivad pooldudes sigida ainult noored meritähed, teistel säilib pooldumisvõime kogu elu kestel. Pooldudes sigivaid meritähti õnnestub harva leida ühesuguse pikkusega kiirtega: uuesti kasvanud kiired ühel kehapoolel on märgatavalt väiksemad teise poole kiirtest, mis meritäht on pärinud emasisendilt. Kõigil servplaadiliste seltsi kuuluva perekonna Linckia toimub mittesuguline sigimine teisel viisil (joonis. A), millest oli juba eelnevalt juttu .
Kokkuvõte
Meritähest kui iidsete aegade meresümbolist sain teada palju uut. Pealt näha lihtsa ehituse ja lihtsa eluviisiga loom osutus väga keerukaks. Seda referaati teheas sain teada, milline on nende siseehitus, millised on meritähtede elutingimused ja kuidas nad võivad paljuneda. Ma arvan, et sai palju uut ja huvitavat teada meritähtedest, mis võib kindlasti ka kasuks tulla edasises elus.

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 26 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kelli2 Õppematerjali autor

referaat

Kasutatud allikad

https://images.google.com/images?q=seastar&hl=et&lr=&sa=N&tab=w

Sarnased õppematerjalid

docx

Okasnahksed - merisiilikud, meripurad, meritähed

Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Enamik meritähti on röövloomad, nad söövad näiteks limuseid ja vähke. Meritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime. Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes kuuluvad okasnahksete hõimkonda vallasokasnahksete alamhõimkonda. Merisiilikud elavad merepõhjas. Korrassiilikud elutsevad sagedamini kaljudel, kividel, korallrahudel ja üldse kõval pinnal, aga ebakorrassiilikud eelistavad pehmet põhja, millesse saab kaevuda

Bioloogia

doc

Okasnahksed

Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Liikumine. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähe kehas on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi.

Bioloogia

pptx

Mereloomad

madalates, soojades vetes, taimedega läbikasvanud merepõhjas.Tihemini kohtab merihobukesi hoovuste läheduses, mis garanteerivad neile piisava koguse põhitoitu, milleks on plankton. Et vool neid ära ei viiks, mähivad nad oma pikad, spetsiaalselt haaramiseks kohastunud sabad taimede ümber.Nad elavad piki Indoneesia rannikut kuni Austraaliani, piki Euroopa, Aafrika ja Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikut. Mõned liigid elavad Vaikse ookeani Ameerika ranniku vetes. Meritäht Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on meritähel nii palju kui palju on tal kiiri. Silmade ümber on tal lühikesed kombitsad, millega ta oma lähimat ümbrust uurib. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirete alapooltel olevate jalakestega

Üldbioloogia

doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

169. Miks kuuluvad kirbud uustiibsete putukate hulka, kui neil tiibu ei ole? Valmikutel tiivad puuduvad, esinevad mõnede liikide vastsetel. 170. Meritähtede keha jaguneb: tsentraalkettaks ja kiirteks 171. Miks paigutatakse okasnahksed bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, kui nad on tegelikult radiaalsümmeetrilised? Kuuluvad bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, sest olemas selgmine ja kõhtmine pool, vastne bilateraalsümmeetriline 172. Kuidas meritäht karpi sööb? meritäht liibub karbile jalakeste iminappadega, kangutab karbipoolmed lahti, sopistab välja mao ümbritseb sellega karbi pehme keha ja seedib seedib kehaväliselt 173. Mille poolest erinevad madutähed meritähtedest? · keha kaetud soomusjate plaadikestega · kehas selgesti eristuv tsentraalketas, millest lähtuvad peenikesed, sageli harunenud kiired · ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud: jalakestel puuduvad iminapad ja ampullid, liikumiseks kasutab kiiri

Loomabioloogia

doc

Vee Zooloogia

Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb,

Vee elustik

docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

Vee elustik

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia

doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTSAIMAD LOOMAD?

Zooloogia

Rohkem sarnaseid