Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meritäht (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju ma nendest tegelikult tean?

Lõik failist


lk.
Sisukord
Sissejuhatus

  • Välisehitus
  • Siseehitus
  • Elupaik
  • Toitumine ja seedimine
  • Sigimine ja areng
  • Levik
  • Huvitavaid tähelepanekuid
    Kokkuvõte
    Kasutatud kirjandus
    Sissejuhatus
    Valisin meritähe, sest ma tean et nad on ilusad, värvilised meredes
    ja ookeanides elavad loomad.
    Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist,
    toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin
    meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma.
    Meritäht on okasnahkne . Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised . Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade
    järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad
    merisiilikud, meritähed, meriliiliad , madutähed ja meripurad .
    Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas
    viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad
    meritähe viis kiirt või merisiiliku viis sektsiooni. Pehmeid
    kehaosi kaitseb tugev skelett , mis moodustub keha sees. Kehas paikneb
    suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on
    omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab
    laiali seeditud toitu ja hapnikku. Kehapinnal ulatuvad välja arvukad
    silindrilised kanalite väljakasvud (ambulakraaljalakesed), mida loom
    saab liikumisel ja toitumisel kas välja sirutada või sisse
    tõmmata.(3)

    Kasutatud kirjandus


  • “Loomade elu” selgrootud 2. Tallinn “Valgus” 1982 lk. 182-190
  • “Ei või olla” Peeter Ernist, Kersti Linnamägi. Talinn “Valgus 1994 lk.5
  • “Elus loodus” Tallinn “Valgus” 1983 lk.80
  • http://66.102.9.104/search?q=cache:COfw71_31ZkJ:www.ut.ee/BGZH/Loomariik2000.rtf+merit%C3%A4ht&hl=et&lr=lang_et
  • http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasnahksed_gerda.ht m
  • http://images.google.com/images?q=seastar&hl=et&lr=&sa=N&tab=w i
    Välisehitus
    Vaatamata
    üldiselt üsna ühetüübilisele ehitusplaanile on meritähed väga
    mitmekesised niihästi väliskuju, mõõtmete, värvuse ja lubjast
    toese- ehk skeletimoodustuste (plaatide, ogade, ning haarlate ehk
    peditsellaaride) ehituse poolest, millest väga sõltub looma
    välimus. Väga mitmekesised on meritähed ka oma eluviisilt.(1)
    Meritähteda
    keha on krobe, sest ta kehal on ogad, mille järgi on ta ka
    okasnahksete hõimkonnas. Nende keha katab pigmendirikas (punased,
    sinised, kollased …) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. (joonis.1)(4)
    Kõik
  • Vasakule Paremale
    Meritäht #1 Meritäht #2 Meritäht #3 Meritäht #4 Meritäht #5 Meritäht #6 Meritäht #7 Meritäht #8 Meritäht #9 Meritäht #10 Meritäht #11 Meritäht #12 Meritäht #13 Meritäht #14 Meritäht #15 Meritäht #16
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kelli2 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    docx

    Okasnahksed - merisiilikud, meripurad, meritähed

    Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Enamik meritähti on röövloomad, nad söövad näiteks limuseid ja vähke. Meritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime. Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes kuuluvad okasnahksete hõimkonda vallasokasnahksete alamhõimkonda. Merisiilikud elavad merepõhjas. Korrassiilikud elutsevad sagedamini kaljudel, kividel, korallrahudel ja üldse kõval pinnal, aga ebakorrassiilikud eelistavad pehmet põhja, millesse saab kaevuda

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    doc

    Okasnahksed

    Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Liikumine. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähe kehas on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi.

    Bioloogia
    thumbnail
    24
    pptx

    Mereloomad

    madalates, soojades vetes, taimedega läbikasvanud merepõhjas.Tihemini kohtab merihobukesi hoovuste läheduses, mis garanteerivad neile piisava koguse põhitoitu, milleks on plankton. Et vool neid ära ei viiks, mähivad nad oma pikad, spetsiaalselt haaramiseks kohastunud sabad taimede ümber.Nad elavad piki Indoneesia rannikut kuni Austraaliani, piki Euroopa, Aafrika ja Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikut. Mõned liigid elavad Vaikse ookeani Ameerika ranniku vetes. Meritäht Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on meritähel nii palju kui palju on tal kiiri. Silmade ümber on tal lühikesed kombitsad, millega ta oma lähimat ümbrust uurib. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirete alapooltel olevate jalakestega

    Üldbioloogia
    thumbnail
    7
    doc

    LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

    169. Miks kuuluvad kirbud uustiibsete putukate hulka, kui neil tiibu ei ole? Valmikutel tiivad puuduvad, esinevad mõnede liikide vastsetel. 170. Meritähtede keha jaguneb: tsentraalkettaks ja kiirteks 171. Miks paigutatakse okasnahksed bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, kui nad on tegelikult radiaalsümmeetrilised? Kuuluvad bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, sest olemas selgmine ja kõhtmine pool, vastne bilateraalsümmeetriline 172. Kuidas meritäht karpi sööb? meritäht liibub karbile jalakeste iminappadega, kangutab karbipoolmed lahti, sopistab välja mao ümbritseb sellega karbi pehme keha ja seedib seedib kehaväliselt 173. Mille poolest erinevad madutähed meritähtedest? · keha kaetud soomusjate plaadikestega · kehas selgesti eristuv tsentraalketas, millest lähtuvad peenikesed, sageli harunenud kiired · ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud: jalakestel puuduvad iminapad ja ampullid, liikumiseks kasutab kiiri

    Loomabioloogia
    thumbnail
    33
    doc

    Vee Zooloogia

    Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb,

    Vee elustik
    thumbnail
    22
    docx

    Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

    Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

    Vee elustik
    thumbnail
    25
    docx

    BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

    BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

    Bioloogia
    thumbnail
    69
    doc

    Zooloogia eksam 2012 konspekt

    1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad ­ Porifera CL Klaaskäsnad ­ hexactinellida CL päriskäsnad ­ demospongiae CL lubikäsnad ­ calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTSAIMAD LOOMAD?

    Zooloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun