Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Meritäht (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju ma nendest tegelikult tean ?
 
Säutsu twitteris

lk.
Sisukord
Sissejuhatus
  • Välisehitus
  • Siseehitus
  • Elupaik
  • Toitumine ja seedimine
  • Sigimine ja areng
  • Levik
  • Huvitavaid tähelepanekuid
    Kokkuvõte
    Kasutatud kirjandus







    Sissejuhatus
    Valisin meritähe, sest ma tean et nad on ilusad, värvilised meredes ja ookeanides elavad loomad.
    Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist, toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma.
    Meritäht on okasnahkne . Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised . Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad , madutähed ja meripurad . Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt või merisiiliku viis sektsiooni. Pehmeid kehaosi kaitseb tugev skelett , mis moodustub keha sees. Kehas paikneb suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab laiali seeditud toitu ja hapnikku. Kehapinnal ulatuvad välja arvukad silindrilised kanalite väljakasvud (ambulakraaljalakesed), mida loom saab liikumisel ja toitumisel kas välja sirutada või sisse tõmmata.(3)





    Kasutatud kirjandus


  • “Loomade elu” selgrootud 2. Tallinn “Valgus” 1982 lk. 182-190
  • “Ei või olla” Peeter Ernist, Kersti Linnamägi. Talinn “Valgus 1994 lk.5
  • “Elus loodus” Tallinn “Valgus” 1983 lk.80
  • http://66.102.9.104/search?q=cache:COfw71_31ZkJ:www.ut.ee/BGZH/Loomariik2000.rtf+merit%C3%A4ht&hl=et&lr=lang_et
  • http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasnahksed_gerda.ht m
  • http://images.google.com/images?q=seastar&hl=et&lr=&sa=N&tab=w i






    Välisehitus
    Vaatamata üldiselt üsna ühetüübilisele ehitusplaanile on meritähed väga mitmekesised niihästi väliskuju, mõõtmete, värvuse ja lubjast toese- ehk skeletimoodustuste (plaatide, ogade, ning haarlate ehk peditsellaaride) ehituse poolest, millest väga sõltub looma välimus. Väga mitmekesised on meritähed ka oma eluviisilt.(1)
    Meritähteda keha on krobe, sest ta kehal on ogad, mille järgi on ta ka okasnahksete hõimkonnas. Nende keha katab pigmendirikas (punased, sinised, kollased …) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. (joonis.1)(4)
    Kõik umbes 1500 ilmameres elutsevat meritähte meenutavad vähem või rohkem tähte. Enamik neist on viiekiirelised ja nende keha jaguneb kümneks võrdseks sektoriks. Aga leidub ka kuue-, seitsme-, isegi viiekümnekiirelisi meritähti. Viimased sarnanevad nii väga päikese endaga. Erinev on ka kiirte pikkus. Mõnel on need pikad, teisel jälle vaevumärgatavad. Lühikeste kiirtega meritähti meenutab pealikaudsel vaatlemisel nurgelist patja . Peaegu kõik meritähed on väga kirevad . Punased, apelsiinikarva, kollased. Aga leidub ka siniseid, rohelisi või sootuks lillasid. Alumine külg on harilikult kahvatukollakas. Lisaks kõikvõimalikud mustrid : ruudud , täpid, muidu sigrimigi. Ka suuruse poolest on meritähed erinevad. Väiksemad on vaevalt pöidla otsa suurused, suuremad kasvavad ligi meetriseks.(2)
    Meritähtedel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb aegamisi üle temast radikaalselt lähtuvateks kiirteks. Looma allapool keeratud külge, mille keskel asetseb suuava, nimetatakse suuküljeks ehk oraalseks küljeks, ülemist külge aga suuvastaseks ehk aboraalseks küljeks. Mõnikord nimetatakse oraalset külge tinglikult kõhtmiseks ja aboraalset aga selgmiseks. Meritähtedel kellel on olemas pärak ehk anaalava, paikneb see ketta selgmise külje keskpaiga ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse- ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1)
    Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Meritäht #1 Meritäht #2 Meritäht #3 Meritäht #4 Meritäht #5 Meritäht #6 Meritäht #7 Meritäht #8 Meritäht #9 Meritäht #10 Meritäht #11 Meritäht #12 Meritäht #13 Meritäht #14 Meritäht #15 Meritäht #16
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kelli2 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    2
    doc
    Verev meritäht
    1
    docx
    Looduslik Meritäht
    25
    docx
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
    69
    doc
    Zooloogia eksam 2012 konspekt
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    22
    docx
    Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
    84
    docx
    ELUSLOODUS
    10
    docx
    Põhikooli bioloogia-selgrootud





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun