Brutomeetod Müügitulu 1000 Allahindlus 5 = Müügitulu kokku 995 Ebatõenäoliste laekumiste arvestus Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski osa rahast ei pruugi laekuda. See tingib ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu. Arvestada tuleks tulude ja kulude õige vastandamise põhimõtet ning konservatiivsuse printsiipi. Alusprintsiibid Tulude ja kulude õige vastandamine: Aruandeperioodi tuludest lahutatakse samade tulude teenimise eesmärgil tehtud kulud. Konservatiivsuse printsiip: Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb vältida vara ülehindamist, kulude alahindamist. Ebatõnäoliste laekumiste arvestusmeetodid Statistilised Otsese Meetodid mahakandmise meetod Osatähtsus Osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist
ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür...
atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Orkestrimuusika: · Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib Erkki-Sven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4. sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on midagi sümfoonia ja kontserdi vahepealset, sest lisaks sümfooniaorkestrile osaleb selles ka löökpillisolist. · Tüüri instrumentaalkontserdid mõjuvad omakorda rohkem sümfooniatena, millesse on
Teda sallitakse vaid vanaema pärast. Lermontov saab sõjaväelise hariduse, ta on sõjaväeteenistuses. Sunnitud mitu korda paguluses olema. Peterburist saadetakse ära loomingi pärast. Kõige suuremat pahandust toob ,,Poeedi surm". Sureb duellil Looming algab luulega, temaatiliselt jaguneb kolmeks: armastusluule, filosoofilised värsid, ühiskonnakriitiline luule. Armastusluule: siiras, otsekohene, inimtunded seotud loodusega. Filosoofiline: toimub inimeksistensi üle arutamine, hea ja kurja vastandamine. Lermontovi huvitab surmateema. Ühiskonnakriitiline: eetikaprobleemid, inimkriitika, väga kriitiline oma põlvkonna suhtes. Loomingu läbivaks teemaks on armastus, au ja vabadus. Lermontov räägib elust nii nagu see tegelikult on. Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale
18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis. 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku sees, aga enamasti väljaspool seda, levides kohati ka õigeusu kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19. sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise jär...
Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine. Rõhutatud ideoloogiline ja poliitiline kasvatus, positiivse-negatiivse (eeskujude ja vaenlaste) vastandamine. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A. Gaidar Timur ja tema meeskond; V. Gubarev Pavlik Morozov; S. Mihhalkovi, L. Voronkova jt teosed. Lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses: Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Kooli- ja pioneerijutud, nt: Aino Tigane Keerdsõlm 1948, Meid kutsub signaal 1953; Holger Pukk Kaks punast kaelarätti 1953, Salga au 1955. Vabama ja loomingulisema osa moodustavad looma(muinas)jutud: autoriteks Richard Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane
c) Külma sõja vormid koos näidete ja lahtikirjutusega: · Külma sõja üks vorm oli VÕIDURELVASTUMINE, mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. USA ja NSV Liit katsetasid esimesi vesinikupomme. Pidevalt täiendati õhu- ja raketitõrjesüsteeme. · Võitlus kõrgema elatustaseme eest. · Teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine. · Luuretegevus. · Kosmose avastamine ja uurimine. · Võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides, nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis. 2. Külma sõja kriisid (dateering, isikud, olemus ehk milles kriis seisnes, kriisi tähtsus, tulemus) a) Berliini blokaad Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sis...
lugemine- järeltöö 4 LUGEMA ÕPETAMISE TASAKAALUSTATUD MEETODID Lugema õppija peab omandama järgmised oskused: 1) Teksti dekodeerimise oskus ( tähe-hääliku vastavus) 2) Teksti mõistmine 3) Teksti funktsionaalne kasutamine ( praktiliste ülesannete lahendamine teksti põhjal) 4) Teksti kriitiline analüüs ja muutmine (mõjutusvahendite esiletoomine ja vastandamine vestluse ja küsimuste abil 5 KOLLEKTIIVSED MEETODID 1. rõhutatakse õpilaste aktiivsust 2. õppimine toimub reaalse elu situatsioonis või lapsele lähedastes olukordades 3. on loodud võimalused omavaheliseks suhtlemiseks, kus õpetaja ja õpilased õpivad üksteiselt 4. õppematerjalid ja õpetus organiseeritud nii, et tekiks võimalus objekte ühiselt uurida 5
vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii
Armastus- naine meest ei taha. Linnaelu. Loogiline süžee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge- ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabeleda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) „Hüvasti relvad“- räägib sõjaõudusest. Autobiograafiline teos, mida on peetud oma aja oluliseimaks sõjavastaseks romaaniks. Teos, kus põimuvad lüürika ja tõeline kibestumine elus, sõja ja armastuse vastandamine. Peategelane Henry ei tahtnud armuda, kuna nägi sõjas kogu aeg seda, kuidas inimesed oma lähedased kaotavad ja kannatavad. 4) „Surm pärastlõunal“ 5) „Aafrika haljad künkad“ 6) Aafrika teemaline reisikiri 7) näidendid „Viies kolonn“ 8) filmistsenaarium „Hispaania maa“ 9) 1940 „Kellele lüüakse hingekella“ Kõigis kolmes on sees Hispaania teema. Viimases peategelane Rober, Hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma.
pimedusse … Kus see (ruum) on, seda ma täpselt tean, aga ma ei hooli sellest või ma ei saa hoolida sellest, mis võimalusi on seda kasti täita. Mulle ei tee mingit raskust ette kujutada, et seal on rehepeksumasin ja hobused sõidavad sealsamas. Ma kujutan ette, et see nii võiks olla. Aga mul ei tule pähe küsida enda käest, kas seda hobust saab sinna lavale tuua.“ (5) Põhiliseks teemaks Madis Kõivu dramaturgias on kirgede ning neid raamistada ja ohjeldada püüdva vaimu vastandamine (4). Tema näidendeid on iseloomustatud kui “erinevate tunnetustasandite, isikliku ja universaalse, aistilise ja abstraktse, loogilise ja unenäolise märkimisväärset integreeritust“. Kõivu näidendid on paljuski autobiograafilised, kuid ta ei keskendu niivõrd lokaalsetele teemadele kui üldintellektuaalsetele ja inimlikele, tehes seda viisil, mis on tugevalt avardanud eesti näitekirjandust. Kõivu näidendite remargid mitte lihtsalt ei illustreeri lavareaalsust,
Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile. 80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus. avangardkultuur Ühiskondlik Kastiühiskond Klassiühiskond: keskklass, Vähemused. Feminism
vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest
avarused. Sellest tulenevalt tekib kahtlusekübemeke, et kirjandusteose saamisel filmiks ei jäta alguspärasest teosest suurt midagi järele ning suretab hoopis. Ehk aitab meil sellest üle olla T. Mann, kes väitis omal ajal otse, et filmiks tegemine ei pea head romaani tingimata hävitama ja nullima, sest selleks on filmikunsti olemus liiga lähedane jutustamise olemusele, ta ongi ju olemuselt nähtav jutustus. Samas ei ole kirjaliku sõna ja jooksva pildi vastandamine eriti tulemuslik, sest inimese mõtlemise ja tajumise koha pealt on nad täiendavad nähtused teineteisele. Romaani lugeja või filmi vaataja kasutab keelt nende kunstidega otsesel suhtlemisel, kuid piiranguid seab iga erineva kunstiliigi erinevad väljendusvahendid ning erineva keelelise taustsüsteemi kasutamine. Imelik oleks otsida kinolinal jooksvast filmist teksti grammatilisi iseärasusi või kirjalikust kirjapandud tekstist pildi valgust ja rakurssi.
tegudest lahku- "Bordino". "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist... "- kirjutas rahvalaulu laadis ja viib meid 16 saj. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses "Kodumaa", kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast. "Deemonlik" ja "rahvalik" Aga kumbki pole halb. Viimastel aastatel suundub realismi, aga säilitab romantismi. Mässumeelsus, kaasaja hukkamõist. "Mtsõri" vene vägede poolt vangistatud mägilane. Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu. Suuremahuline poeem "Deemon". legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Aleksander Puskin (1799-1837) Moskva aadliperest pärit. Ema poolt neeger. Isa oli haritud aadel. Rahaline seis heitlik. Lapsena tagasihoidlik, hiljem avatum. Hea ratsutaja, julge riskialdis noormees. Perekond eriti ei hoia, koduõpetajad. 12selt lütseumi(eliitkool Tsarskoje Tselos). Soositi isetegevust
I: Mõni S on P O: Mõni S pole ¬P I: Mõni P on S O: Mõni S pole P I: Mõni S on ¬P I: Mõni ¬P on S O: Mõni ¬P pole ¬S 6_fl_vi-x ÜLESANDEID: 6. Teostage otsustuse muutmine, ümberpööramine, vastandamine ja transpositsioon. 6.1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. See on üldjaatav otsustus SaP. S intellektuaalid, P skeptikud. Muutmine (S e ¬P): Mitte ükski intellektuaal ei ole mitteskeptik. Ümberpööramine (P i S): Mõni skeptik on intellektuaal. (Lim!) Vastandamine (¬P e S): Mitte ükski mitteskeptik ole intellektuaal. Transpositsioon (¬P a ¬S): Kõik mitteskeptikud on mitteintellektuaalid. 6.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik
Ta elas 12 aastat täiesti kurdina. 45) Beethoveni muusikas oli 9 sümfooniat ; kolmas oli heroiline ,,Eroica", 5s ,,Saatusesümfoonia", 6. ,,pastoraalne. 9. ,,Ood rõõmule" oli loomingu tippsaavutus, mida tegi 2 aastat ja selles kasutati lauljaid. Tema sümfooniad olid rabavalt lihtsad ja uhked, sügavad ja mõtlikud. Sümfoonia kestab 70 minutit, olles seega peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud Beethoveni sümfooniad. Teose põhiidee on saatuse ja rõõmu kujundite vastandamine. Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vabadusele. Ta näitaks probleemide laiust, 46)Peale sümfooniate oli B-l ooper ,,Fidelio", 5 klaverikontsert, viiulikontsert, 16 keelpillikvartetti, 32 klaverisonaati ,,pateetiline", ,,kuupaiste", ,,aurora", ,,appassionata" soololaule ,,kaugele armastuatule", rahvalaulutöötlusi, 2 missat, oratoorium ,,kristus õlimäel", 11 avamängu
(näiteks: Ei kuule ega näe.) Kõnekäänud liigitatakse järgmiselt: · Korduslikud sõnapaarid (Vaenlane on vaenlane.) · Sünonüümilised ja anonüümilised (Vajus sohu ja rappa.) · Atributiivsed sõnapaarid (võimas vähk) · Reastavad sõnapaarid (Ei ole liha ega kala.) · Rahvapärane võrdlus (Kinni nagu kana takus.) · Retooriline küsimus ja hüüatus (Kuhu mullune lumi jäi?) · Metafooriline otsustus (Lubab palju ei tee aga midagi.) · Ebaloogiline vastandamine (Ma olen kas pime või ei näe.) · Inimese, inimeste rühma või olukorra karikeeriv iseloomustus(Ei muhulane põle mees.) · Jutujätkud (Ära ole vihane. Vastus: Vihast saab hea õlle, pahast hea piibu.) · Tõrjuvad vastused (õiget vastust ei taheta öelda, Kui vana sa oled? Kapsalõikuse ajal sain kaheaastaseks.) · Osatavad ütlused (Poiss, aja pull koju, perenaisel on kohvipiima vaja!) Mõistatused
Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...
Loodus äratab sügavaid tundeid, looduse ja hinge meeleolud sulanduvad ühte. Tegevuse taustaks enamasti metsikud, inimkäest puutumatud maastikud, salapärased keskaegsed lossid, kloostrid, kirikute varemed. Maailmavaatelt kaldub romantism müstikasse. Huvi tuntakse teispoolsuse vastu. Ausse tõstetakse fantaasiarikkus, erakordsed tunded kõik, mis on kordumatu ja individuaalne. Omane tegelaste vastandamine ja postiivse tegelase idealiseerimine Romantismi kesksed mõisted olid armastus, usk ja võim Romantikud olid sageli hardalt usklikud Eesti kirjanduses ei avaldunud romantism puhtal kujul, vaid selle mõjud puudutasid tolleaegset kirjandust Ehedal kujul pääses romantism võidule ärkamisaja kõrgperioodil isamaalüürikas (Koidula, Veske, Reinvald, Kunder) Eesti romantiline luule sisendab lugejasse elu- ja võitlustahet, soovi elada kaasa
tähestikuline võõrsõnastik, luulekatkeid maailma poeesiavaramust, ladina ja vene keele grammatikat, fakte geograafia, mütoloogia ja teiste teemade kohta. Alliksaare luule kolm perioodi Tema luulet on jagatud kolmeks: 1. Klassikalised vormid, milles on ühendatud ilu ja kunst. Sellel perioodil on Alliksaar arbujalik ning kirjutab tihti sonetivormis. Perioodi lõpus sigineb luulesse alliteratsiooni ja teisi kõlamänge. Alliksaare luules on oluline vastandamine. Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen ku tuliriit Ja otsin kõige kiuste elulähet. Ma olen enesele mõistatus, Mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust. Pean aardeks naeru kergemeelses suus
Külm sõda (1945-48 lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945....
kõrgete eetiliste sihtide nimel · erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 3 · tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted · lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele · üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine · pessimism, maailmavalu · mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu · subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine · ideaaliks vabadus ja armastus · looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus 4 2. ROMANTISM KIRJNDUSES
viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise psühholoogilise realismi asemele tulnud folklooripärane tinglikkus (st Antsul ja Jürkal puuduvad võrreldes Andrese ja Pearuga mitmeplaanilisus ja sisevastuolud; tuleb välja rahvajuttudele iseloomulik terav vastandamine, karakteri lihtsus) · 1926.-1933 epopöa "Tõde ja õigus" I-V osa · "Tõde ja õigus" · Ajastu · Tegevuspaik · Peategelased · I osa · u 1870-1900 · Vargamäe · taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu · II osa · 20
Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje 35. Amfiartroos väikese liikuvuse ja lamedate liigesepindadega liiges 36. Randme kämblaliiges randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Liikumine ümber kahe telje, aga kombinatsioonidega 38. Kämbla lüliliiges Tüüpilised keraliigesed 39. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed 40. Alajäseme piirkonnad Vaagnavööde 2 puusaluud Alajäseme vabaosa Reis reieluu Säär sääreluu ja pindluu Jalg kand, pöid, varbad 41. Vaagna ehitus
Samuti on tapmine kergem patt kui vargus, ent reetmine on kõige raskem patt üleüldse. Kõigist hullemad on aga reeturid, kes eiravad kokkuleppeid ja kohustusi. Dante peab patte, mis on seotud märkide võltsimisega, raskemateks: patutegu on üksikjuhtum, kuid ettemääratud märgiliste sidemete rikkumine hävitab inimühiskonna alustalad ja muudab Maa Põrguks. Kodu Bulgakovi ,,Meister ja Margaritas" Maailma folklooris on alati olnud oluline metsa ja kodu vastandamine: kodu = kindel kaitstud koht; mets = ebakindlus. Arhailised mudelid sellisest vastandamisest on jäänud püsima ka uuemal ajal. Puskini luules on traditsioonide, ajaloo, iseseisvuse ideede koondpunktiks koduteema. Gogolil on see väljendatud ühest küljest kodu/anti-kodu, teisest küljest kodu/"kodutuse" vastandamisena. Dostojevski mütoloogiline algkuju sulandub Gogoli traditsiooniga. Bulgakovi teostes saab kodust kultuuriruumi semiootiline element (olulisim
18. saj I pool Rokokoo Prantsusmaa loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Kompositsioonis: lainetav ruum, diagonaal, Honore Fragonard, Jean Simeon Chardin, kõverjoonte vastandamine, võbelev valgus, hajuvad piirjooned. Naisetüüp: meeleline, väljaveninud proportsioonidega. Kesk- ja Ida- Antiigivaimustus. Temaatikas: mütoloogilised, allegoorilised, religioossed maalid ja Euroopas, Ingismaa, portreed. Maalid: suureformaadilised, kompositsioon taskaalukas, rahulik, Jaques Louis David, Jean Auguste Dominique 18
Mainori Kõrgkool Ettevõtluse Instituut Riivo Noor KONFLIKTI ETAPID Aines "Suhtlemise põhioskused" Tallinn 2012 Konflikti etapid Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3. Vastandumine..............................................................................................................4 Tajumine......................................................................................................................4 Käitumine.....................................................................................................................5 Sõnavara.......................................................................................................................6 Kon...
Eesti poliitilisele kultuurile mõjub kindlasti negatiivselt parteide omavaheline suutmatus leida kokkuleppeid. Valimiseelsed reklaamid näitasid selgelt, et keskendutakse teiste mahategemisele. Põhiliselt vastandasid erakonnad end Keskerakonnale. Reformierakond kutsus oma valimisreklaamis otseselt hääletama inimesi nende poolt sellepärast, et Keskerakond valimisi ei võidaks. Selline hirmutamine teise partei võiduga on põhimõttelt vale. Lisaks ei toimu vastandamine ideoloogiate alusel, vaid pigem isikuliselt. Samuti ilmus meedias pärast valimistulemuste selgumist mitmeid uudiseid teemal, kuidas keeldutakse teiste parteidega koalitsioonis olemast. Valimislubadusi kuulatas jäi mulje, et erakonnad pole enam enda ametlikus maailmavaates kindlad ning lähevad „kindla peale“, andes populistlikke lubadusi. Keskerakond lubas tõsta miinimumpalga 1000 euroni, kuid vastamata jäi küsimus, kust selle jaoks raha võetakse
Definiens 17.Mis eesmärki täidavad informaalses loogikas dialoogi lõppreeglid? Lõppreeglid näitavad, … Mis määrab dialoogi võidu, kaotuse või viigi. 18.Ratsionaalsed eksimused tõestuses tulenevad … Teadmiste puudulikkusest. 19.Eeldusest „Mõni vihmauss pole mittetark“ tuletati lause „Mõni tark on vihmauss“. Milleotsese järelduse tüüpi kasutades see tulem saadi? Väite vastandamine. 20.Kui õigusnormid tuginevad despootlikule printsiibile siis peetakse tõeseks üht järgnevatest väidetest: Kui toiming pole keelatud, siis pole veel kindel, et see on lubatud. 21.Kohustuslik ------ keelatud (vastand) 22.Aleetiliste väidete loogilises ruudus on paratamatuse operaatorite vastupidiseks operaatoriks … ? Võimatu 23.Üldjaatavast väitest saab ümberpööramisel…? Osajaatav. 24
kooskõlad geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos "Nuper rosarum flores" (Äsja rooside õisi...). Josquin Desprez u 1440-1521, III pk, iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus. väga isikupäraselt väljendatud, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema motettidele iseloomulik võte kahe häälepaari vastandamine on aluseks hilisemale mitmekooritehnikale. Orlandus Lassus 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muus.st. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuus.le. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad
kordus sõnade alguses raames lühivorm, mis annab värsis Iseloomulikud jooned: olendist, esemest, nähtusest härrad jäid härisemaie · kindel algus ja lõpp (Elas või olukorrast varjatud kord..., Kui nad surnud ei kujul rea tundemärke, mille assonants algriim, ole...) põhjal see tuleb ära arvata. sarnaste täishäälikute · vastandamine (hea kuri, Mõistatus koosneb kahest kordus sõnade algul värsis rikas vaene, ilus inetu) osast: küsimusest udu rikub uue kuue · sündmustiku kordumine (3 (ülesandest) ja vastusest takistust tuleb ületada) (lahendusest). · parallelism mõtteriim, · kolmarvsus Valged kanad punasel õrrel värsirühmade grupeerimine · õnnelik lõpp (hambad), Ümber ilma
Riskifaktorid võivad olla samuti väga erinevad: · Kultuurilised ja sotsiaalsed (seadused, mis lubavad alkoholi; sotsiaalsed normid ja tavad, mis soodustavad alkoholi kasutamist, alkoholi kättesaadavus, suured majanduslikud kaotused, vaesus) · Interpersonaalsed (halvad peresuhted, pere ja sõprade soosiv suhtumine alkoholi) · Psühhosotsiaalsed (käitumisprobleemid, halvad suhted tööjuures, enese vastandamine normidele) · Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes) Alkoholi mõju Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu
materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises ja teadvuses maaharijale omase maailmanägemise. Maainimene käsitles loodust kui omaenda osa. See väljendus ka kultuuriloomes: pead nimetati taevaks, sõrmi oksteks, vett maa vereks, kive ja kaljusid luudeks, rohtu ja metsa maa juusteks. Niisiis puudus inimkeha vastandamine muule maailmale ja ühe üleminek teiseks oli sujuv ning ebamäärane. Asjad võisid üldse kehastada oma omaniku omadusi. See ei kehtinud mitte ainult maa, vaid ka mõõkade, hobuste, laevade ja ehete kohta. Kuid inimene võis ainult grupi (perekonna, sugukonna) liikmena omandada maad ja selle ande, kasutada teatud õigusi. Kuid maa, erinevalt vallasvarast, ei saanud olla võõrandamise objektiks. Inimese (inimeste rühma) ja maaomandi vahel oli lahutamatu side. Esemelis-meeleline suhtumine
· 121. sonett autor arvab, et on parem olla halb Shakespeare sonetid räägivad enamasti armastusest ja armastatust, kellega ei saa kahjuks õnnelikult koos olla. Sonettides on palju ridade vahele peidetud. Kasutatakse rohkelt kõnekujundeid. Shakespeare draama Komöödiad liikuvad ja elurõõmsad Olulisemad: 1. ,,Suveöö unenägu" - noorte õigus vabale armastusele, selgelt selle vastu, et vanemad püüavad laste elu korraldada. 2. ,,Veneetsia kaupmees" - vastandamine (ühelt poolt rõõm, sõprus, suuremeelsus, teisalt raha, ahnus ja tigedus) 3. ,,Tõrksa taltsutamine" - armastus uue nurga alt. Noor naine on poiste vastu tõrges, istub kõigile pähe, lõpuks kohtub mehega, kes ta endi võtteid ära kasutades neiu ära taltsutab. Ühelt poolt tõeline palagan, peenelt ridade vahele kirjutamine, palju on narre (isikud õukonnal, kel on õigus kõike välja öelda) Ajalookroonikad Näidendid, põhiliselt 14
vormid( väikesele keelpilliorkestrile loodud teosed). Sonaadivormil põhinevad järgmised uued instrumental- muusika zanrid sonaadi osad - Sonaadivorm (e. Sonaat-allegro vorm – esimese liikumise vorm. Mitmeosaliste teoste populaarne esimese osa ülesehitus) 1) Sissejuhatus – ei esine alati 2) Ekspositsioon – esitletakse: 2.1) peateemat – aktiivsem (põhihelistikus) 2.2) kõrvalteemat – leebem (dominanthelistikus) 3) Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid... 4) Repriis – ekspositisooni kordus muudatustega, loob raamid, terviku (põhihelistikus). (Muudetakse meloodiat, sõnu, kuid põhineb siiski algteemadel) 5) Coda – lõpetav lõik, saba (ei esine alati) mis on: kvartett; trio; duet; aaria - klassikaline keelpillikvartett (Haydn) on teos 4 keelpillile – I viiul, II viiul, vioola e. altviiul, tšello (4 osa) keelpillitrio -3-le pillile loodud teos (nt 2 viiulit + tšello)
tagasitulek- liigutavama sisuga, Õukonna ROKOKOO pr 18saj Mänglev, kergemeelne, lõbujanuline kunst, Kunsti eesmärk: ilus, elumõnud ja nende rõhutamine ( veini joomas, erootilised, kergemeelsed stseenid) Ingl rokokoo: range kunst, eeskuju Dyke paraadportree stiilis KLASSITSISM Tekkimise põhjused: õpetlik, range, moraliseeriv, eetilisi väärtusi mõjutav, ei tahetud kerglast elu ja kunsti, teadlik rokokoole vastandamine. 79.a. Pompei kaevati välja antiikkunsti teosed- Euroopas huvi antiigi vastu, pilgud on pööratud antiiki tagasi. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Itaalia. Tüüpiline arhitektuur klassitsismis: ranged reeglid, hooned täisnurkselt liigendatud, kreeka templitelt tuntud sambad võeti üle, suurenes ilmaliku arhitektuuri osakaal, rooma eeskujul kuplid, haridusele pandi rõhku, pangandus arenes. Võidukaarte püstitamine nt pr ,,Võidukaar". Venemaal tsaari tipul arhitektuur.
Näiteks sümfooniast, mis algselt oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sai ulatusliku ja kaaluka sisuga kontsertteos. Neisse aastaisse jäään ka Haydni ja Mozarti varane looming. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel. Kahe põhihelistiku ja neile vastavate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. Sonaadivorm koosneb kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Klassikalise stiili kõrgaeg jääb vahemikku 1780-1810. Sellesse aega jäävad Haydni ja Mozarti olulisimad teosed ning samuti mõlema surma-aastad. 1780. aastatelõpul alustas noor Beethoven, kelle loomingu suurim ja iseloomulikum osa valmis järgmise sajandi esimese kümnendi jooksul. 3
3) siirus ehk ehtsus; 4) sotsiaalne soojus. Aktiivse kuulamise tehnikad: 1) Ukseavajad aitavad luua tingimused vestluseks 2) Küsimuste esitamine - avatud ehk lahtised küsimused (kasutatakse vestluse alustamisel) - suletud ehk kinnised küsimused (kasutatakse vestluses täpsustamiseks) 3) Täpsustamine 4) Ümbersõnastamine ehk parafraseerimine - sisu ümber sõnastamine - tunnete ja seisundite sõnastamine ehk teisisõnu peegeldamine ehk reflekteerimine - vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemine - vastandamine ehk konfronteerimine 5) Jätkutehnikad - julgustamine, toetamine - paus, vaikne kuulamine - kaja 6) Ignoreerimine keskendu teemale, säilita objektiivsus, väldi liigset empaatiat. 4. AKTIIVNE KUULAMINE TÖÖL Aktiivne kuulamine aitab ära hoida vääritimõistmist ja rääkida tuleb nii, et jutul oleks mõte. Parem üks töö aktiivne kuulamine , üks tegemine, ei mingit segadust ega ületunnitööd. Aktiivne kuulamine on eduka suhtlemise osa, mis toetab kuuldut nii kehakeelega
dadaism ja sürrealism. modernism kestis kuni 2. maailmasõjani. aga teiste allikate järgi 1960ndate aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi eeldusteks on: urbaniseerumine ehk linnastumine. teaduse ja tehnika areng elekter Freudi psühhoanalüüs Ensteini relatiivsus teooria kirik eraldati riigist UUSROMANTISM Dekadents See mõiste tuleb prantsuse keelest (dekadence - langus) ei ole kindlapiiriline kirjandus vool vaid kirjandusviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõikes. dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. dekadentide moto on - "kunst kunsti pärast" .dekadendid on langusmeeleolu poeedid. nad eitavad inimese võimet, maailma mõista ja muuta. nad kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtta.
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusroma...
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
(uudisloos). ———————————————————- 3:4 — vana TV 35mm film — laius kolmandiku võrra suurem kui kõrgus 16:9 — uus TV String — tähekombinatsioon millel on tähendus Max kuni 7 rida teksti: üks rida = üks sõna (nt. inimese nimi + tulemus) NT. STRING 1 - STRING 1 STRING 2 - STRING 2 Peamised graafilised teabestruktuurid: Võrdlus — kahe või enama andmehulga vastandamine erinevuse näitamiseks Trend — üks andmemõõde esitab katkematut aega (nt. nafta hinna tõus) Jaotus — mingi terviku jaotamine osadeks (nt.parlamendi jaotus vastavate värvidega) Max viis graafikut teles, rohkem inimene ei jõua tajuda. Tulbakunst: Tulbad ei tohi olla kitsad, kirjud ega ruumilised (3D) - tulba kõrgus pole eristatav Järjestada pingerea alusel või tähestikulises järjekorras Võrdlus: Absoluutne - nt. rahvuslik rikkus (liiga keeruline võrdlus) Suhteline - nt
tähtsust ka praegu Õpetaja teadmiste reproduktsioonis kasutatavad meetodid? *Käsumeetod-õpilase reageering juhistele, õpilase kuuletumine *Harjutamise meetod-õppimine läbi korduva harjutamise *Vastastikune meetod-võrdlemine *Konvergentne meetod-suunatud avastamine(suunavad küsimused) *Divergentne meetod-vaba uurimine(õpilased otsivad ise lahendusi) Retsiprookne õpetamismeetodite lähtepunktid(4) 1. kaasõpilaste tegevuse või õpitu võrdlemine ja vastandamine õpetaja poolt etteantud kriteeriumide abil 2. kaasõpilaste võime analüüsida harjutuse sooritamist. 3. võime vahendada analüüsi tulemusi kaasõpilaste vahel 4. kindlate kriteeriumide väljatöötamine on seotud õpetajapoolse suurema ajakuluga tunni ettevalmistamisel Nn. kolme taseme teooria/ Paul Fitti 3 teooriat (3) *Tunnetuslik (cognitive) - mida endast mingi ülesanne kujutab a) demostreerimine b) juhised c) füüsiline juhendamine
mille määrab tarbimine, vastu teise termini krematistika, mille all mõistab ta rikkust kui raha, millel piire pole. Oikonoomia uurib rikkust kui kasulike asjade hankimist, näiteks põllumajandus ja käsitöö. Oikonoomia on loomulik. Krematistika uurib aga ringlust ehk raha vormis rikkuse hankimist, selline rikkuse jagamine on tema õpetuse nurgakiviks. Aristotelese metodoloogias on oluline ebaloomuliku vastandamine loomulikule. Raha kasutamine väärtuse mõõduna ja vahetusvahendina on seega loomulik. Raha kasutamine väärtusena, mis loob uut väärtust, on ebaloomulik. Aristotelese panust majandusteadusesse võibki pidada arutlust raha kasutamises kohta kaupade vahetuses. Kaupade tootmine vajaduste rahuldamiseks on loomulik, sest inimese vajadused on väikesed. Kaupade tootmine inimese ihade rahuldamiseks on aga ebaloomulik, sest ihad on piiramatud. /1, lk.322/
sajandini. Võitlus rüütelkonna ja linnakodanluse vahel kajastub tekkivas linnakirjanduses. Kui rüütlikirjandus upub keskaja lõpul fantaasiasse, siis linnakirjandus püsib elulähedasena. Esitab tavalist argipäeva, kasutatakse kõnekeele lähedast väljenduslaadi. Käsitlusaineks on elu pahupoole nähtused, inimestevahelised elusuhted. Õpetust jagatakse satiirilises käsitluses. Rahvalikule kirjandusele on omane geneetiline seos rahvaluulega, igapäevase elu vastandamine rüütlikirjanduse fantastikale, demokraatliku kangelase ülistamine ja ühiskondliku tegelikkuse satiiriline hindamine. Linnakirjandus on rikas zanridelt: esineb satiiriline või naljalaul, kasutatkase mitmesuguseid draamavorme( alates müsteeriumidest ja lõpetades narrimängudega), luuakse satiirilisi ja allegoorilisi romaane, aga ka anekdootliku sisuga väikevorme, didaktilisi jutustusi ja valme. Ettekandjateks on samad zonglöörid, kes lõbustasid kurtuaasse reperutaariga. Kutseliste
taandub või isegi hääbub - ühiskonna tasemel sekulariseerumine nt rel org minetavad oma sots mõju; usulised sümbolid kaotavad oma tähenduse ja inimeste usuline aktiivsus ning pühendumine langevad - üksikisiku tasandil apostaasia e dekonversioon nt kiriku vm usuorganisatsiooni külastamise sagedus; tänapäeval religioon üha individualistlikum; usulise pühendumuse vastandamine organisatsioonile; läbipõlemine; skandalistid. üks vorm on usuvahetus (üleminek teise kirikusse või usulisse org) 13. James Fowleri usuastmete teooria. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame;
Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon – Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia – Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON. Otsese järelduse eelduseks on üks kategooriline lihtväide. ! ! 1. muutmine: ! ! ! eitav väide jaatavaks (või vastupidi); ! ! ! predikaat vasturääkivaga. ! 2. ümberpööramine: ! ! ! Subjekti ja predikaadi asukoht muudetakse; ! ! ! üldjaatavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osaeitavast väitest pole võimalik !järeldada. ! 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
