Hemingway elu ja looming „Kellele lüüakse hingekella?“ analüüs (0)

9. Hemingway elu ja looming + „Kellele lüüakse hingekella?“ analüüs
Eluaastad 1899-1961
Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana . Suviti oli palju vanavanemate juures. Saab suureks loodusehuviliseks. See on ka loomingus sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine . Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega- sealt saab olulised tarkused. Lisaks tegeles nooruk aktiivselt ka boksiga. Selle käigus vigastas silma. Kuulutati sõjaväekõlbmatuks. Sai töö ajalehes reporterina I MS vabatahtlike armees . Lõpuks sai siiski Punase Risti kaudu Euroopasse ning pääses ka rindele. Saab Itaalia rindel haavata . Tema mõtted sõjast tulles muutusid võrreldes varasemaga. Saab aru, et sõda on mõttetu tegevus. Pärast sõda uuesti Euroopasse. Peatub Pariisis, väljasõidud Itaaliasse ja Hispaaniasse. Oli ajalehereporter. Tema teosed võidavad suure populaarsuse ja ta kolib Floridasse, kus kütib ja kalastab. Käib korduvalt ka Hispaanias härjavõistlustel ja Aafrikas safaris. Elu lõpuaastatel tervis halveneb. On elu jooksul läbi elanud 2 auto-, 2 lennu- ja ühe sõjaõnnetuse. Vanaduses nii suured valud, et ei kannata enam istud . Elu viimased teosed tegi püsti seistes. Lõpetas elu enesetapuga, sest ei kannatanud enam valusid välja. Kirjutas esseistikat, proosat ja näidendeid. Mõjutused Turgenevilt, Tolstoilt, lemmik ka Jack London. Inimesena oli Hemingway elurõõmus, kuigi kirjutab sõja muserdamisest.
Looming: Hemingway oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks 20.sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid. Mees oli nn „kadunud põlvkonna“ (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Kirjaniku töid mõjutasid I MS läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid emotsionaalselt nõudlikeks ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust sellistest lihtsatest tegevustest nagu kalapüük . Näiteks kõneleb sellest teos:
1) „Meie päevil“, mis räägib kadunud põlvkonnast , mida iseloomustasid trots , rahulolematus ümbritsevaga. Selle teosega pälvis kriitikute ja lugejate tunnustuse . Läbimõeldud sõnakasutus, kirjeldusi pole. Keelega tehtud tõsist tööd. Tihti kordub üks ja sama motiiv , et selle olulisust rõhutada.
2) 1926 „Ja päike tõuseb“- Peategelane Jacob - ajalehetoimetaja, sõjainvaliid. Sees palju autobiograafiat (peategelane on kui mina-tegelane). Armastus- naine meest ei taha. Linnaelu . Loogiline süžee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge- ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabeleda. Töö on see mis aitab muredega võidelda.
3) „Hüvasti relvad“- räägib sõjaõudusest. Autobiograafiline teos, mida on peetud oma aja oluliseimaks sõjavastaseks romaaniks . Teos, kus põimuvad lüürika ja tõeline kibestumine elus, sõja ja armastuse vastandamine. Peategelane Henry ei tahtnud armuda, kuna nägi sõjas kogu aeg seda, kuidas inimesed oma lähedased kaotavad ja kannatavad.
4) „Surm pärastlõunal“
5) „Aafrika haljad künkad“
6) Aafrika teemaline reisikiri
7) näidendid „Viies kolonn“
8) filmistsenaarium „ Hispaania maa“
9) 1940 „Kellele lüüakse hingekella“
Kõigis kolmes on sees Hispaania teema. Viimases peategelane Rober, Hispaania vabadusvõitleja. Tegevus 4 päeva jooksul. Armub Mariasse. Robert saab surma. Sõnakasutus väga täpne. Peaosa teoses on arhitektuuril, mitte sisedekoratsioonil- st kirjeldusi on vähe, tähtsam on sündmus. Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel, et endale kuulsust koguda.
10) 1950 „Üle jõe ja puude vilus“ – pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine.
11) 1952 „ Vanamees ja meri“- Nobeli preemia
suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur . Inimese võib hävitada, kuid teda ei saa võita. Ta pole loodud alistumiseks. Loodusjõud vastandatud inimesele. Kirjutab väga täpselt.
Pärast vananemist palju artikkleid kirjaniku seisukohast . Ütleb, et kõik raamatud on mingis mõttes ühesugused. Raamat on hea siis, kui see, mis on raamatus räägitud, on palju tõelisem, kui elus. Lugejale peab peale raamatu lõpetamist jääma mulje, et see juhtus tema endaga. Autor peab lähtuma tõest.
12) 1960 „Ohtlik suvi“- viimane teos, härjavõitlus
13) Pärast surma annab abikaasa välja teose „Pidu sinus eneses“- kirjeldab Hemingway esimesi samme kirjaniku teel, palju portreesid jne. Elurõõmus, optimistlik.
10. Remarque elu ja looming + „Dorian Gray portree“ analüüs
Remarque sündis 1898 ja suri 1970.
Pärit Osnabrückist. Isa oli raamatuköitja. Otse koolipingist sõtta. Peale sõda oli tal väga raske leida oma kohta: tegutses ajakirjanikuna, õpetajana ja remonditöökojas. Ise on väitnud , et miski ei suutnud teda panna unustama sõjaõudusi. Muljed suuresti kandunud ka loomingusse. Tüüpiline kadunud põlvkonna esindaja.
Looming
1929- „Läänerindel muutuseta“- sellest on ka film tehtud. Noored poisid otse koolipingist sõtta suure entusiasmiga. Kohale jõudes taipavad, et ainult kahurilihaks. Kõik mis tundus püha, ei loe sõjameeleolus. Peategelane Paul saab koju puhkusele, kodus ei oska ta olla, tagasi minna on õudne, sest teab, mis teda ees ootab. Sõjale vastandab loodust. Romaan kirjutatud ühes isikus , kasutatud palju meie-vormi.
„ Tagasitulek “- sisse toodud 18.a revolutsioon Saksamaal, lisaks sõjateemale. „Nüüd pole enam vapraid ega argu , on vaid rikkad ja vaesed“. Pealkiri sümboolne. Tegelased tulevad füüsiliselt sõjast tagasi aga vaimselt mitte.
1938- „Kolm sõpra“- hoiatuseks fašismi eest. Peategelasteks 3 noormeest, sõpra. Üritavad peale sõda jalgu alla saada. Loovad autoremonditöökoja. Paralleelselt nende suhtega, jookseb ühe sõbra traagiline suhtelugu tema raskelt haige sõbratariga. Tuleb välja ohvrimeelsus- sõbrad püüavad ka haiget päästa aga ei õnnestu . Majanduskriis, massilised enesetapud vaesuse tõttu ( gaasiga ) perekondade kaupa.
Remarque ütleb, et need inimesed sarnanevad sügislehtedega, mida kannab tuul teadmata, milleks ja kuhu.
Fašismi vastane meeleolu sissekirjutatud ka „Armasta oma ligimest “- Tegu raamjutustusega, kus lugu loos. Inimene armastuse puhul valmis hulljulgeteks tegudeks. Peategelane läheb Saksamaale tagasi, sest naine haige. Sõidupiletid Ameerikasse, annab noorele armastajapaarile.
Optimism on sissekirjutatud „ Elusäde “- koonduslaagrist vabanenud mees ja naine avastavad maja, millest alles on ainult fassaad ning taga pommiauk ja siis kui üks küsib, et kas me oleme viimased tegelased maailmas, saab vastuseks, et ei oleme esimesed.
Hoiatusena fašismi eest „Must pabelisk“- näitab milliseid jubedusi võib kaasa tuua ükskõiksus ühiskonnas.
Traagilise lõpuga, olemuselt optimistlik „Taeval ei ole soosikuid “- Peategelane põgeneb sanatooriumist, et võtta elust viimast –­kohtub võidusõitjast noormehega- kiindumus - ootamatu lõpp-mees sureb võidusõidu käigus.
„Lissaboni öö“- imeilus armastuslugu
„Triumfikaar“
Tegevusaeg , koht: 20.saj keskpaiga Prantsusmaa, Pariis
Sisukokkuvõte: Teos räägib neljakümnendates aastates olevast saksa emigrandist Ravicist, kes elab illegaalselt Pariisis ning opereerib salaja , et elatist teenida. Tema kohal ripub pidevalt oht, et ta saadakse kätte ja saadetakse riigist välja. Kohtub oma eluarmastuse Joaniga, kes mehe elu pea peale keerab. Mehele saab saatuslikuks tänaval abivajanud naise abistamine .
Põhiprobleemid: Miks on inimesed sunnitud lahkuma oma kodumaalt ? Teoses põgenes Ravic natsliku diktatuuri eest. Eluline näide: Nõukogude tsensuur sundis suurt osa Eesti kirjanikke Rootsi kolima, näiteks August Gailit .
Kuidas tulla toime minevikust kummitama jäänud traumadega? Ravic saadetakse 1933.aastal koonduslaagrisse kahe mehe varjamise eest. Teda piinab ohvitser nimega Haake , keda kohtab hiljem juhuslikult tänaval ning kelle ühel hetkel salaskeemiga mõrvab.
Tegevusliinid: 1) Ravici pagulase ja arsti elu liin , 2) Ravici suhete liin, 3) Ravici lahkuminekutramad ja Haake
Tegelaste iseloomustus: Ravic (tegeliku nimega Ludwig Fresenburg) põgenes tolleaegse riigi korralduse eest. Dokumentide puudumise tõttu ei saanud Ravic nautida paljusid hüvesid. Praktiliselt võimatu oli hankida elukoht väljaspool hotelli „International“ ja töötama pidi range saladuskatte all. Seda kasutas ära kirurg Durant , kes maksis häbiväärselt vähe operatsioonide eest, mille au Durant omale sai. Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate inimlike rõõmude suhtes. Ta ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse- naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Kuigi mees oli unustanud, mida tähendab tõeline armastus, leidis ta selle siiski Pariisist. Joan , spontaansuse kehastus, tõi ta tagasi elule. Eelkõige lummas Joan meest oma sundimatuse ja vahetult puhaste emotsioonidega. Joan oli Itaaliast pärit lesk , kes tundis, et tema elul pole enam mõtet.
Gestaapo ohvitser Haake oli tõeliselt karmikäeline mees. Kuna too Ravici kunagi vahistanud oli, soovib Ravic minevikuhaavadest lahti saada ning Haake leiab oma lõpu Ravici käe läbi.
Teose põhiideeks on inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile.
Pealkirja sümboolsus:
* Ravic ja Joan kohtusid selle lähedal, sealt saab alguse nede armastus
*mälestussümbol- Ravic kaotas Joani, kes suri tema mehe käe läbi saadud kuulihaava tõttu
* suurte lootuste sümbol- 30ndad head aastad, loodeti, et nii jääbki
* Ravic põgenes Saksamaalt Pariisi, mis oli tema jaoks justkui võit