Ta tegi väga palju seadusi kokku 6000 seaduseuuendust ja lisaks veel 11 000 uut seadust reguleerimaks ja korraldamaks igat impeeriumi aspekti. Ta kavatses teha oma rahva õnnelikuks, kuid rangelt vastavalt oma kriteeriumitele. Kui Joseph 1780. Aastal troonipärijana ema kohale asus, alustas ta rõhuvat tsentraliseerimispoliitikat, mis osutas mõningatele vasturääkivustele ,,valgustatud" Habsburgide selle aja poliitikas. Maria Theresia, kuigi ise vaga, oli lõpetanud alla 24- aastastelt usuvande võtmise ja vähendanud usupühade arvu, uskudes, et see võiks suurendada majanduse tootlikust. Joseph läks veelgi kaugemale: ta arvas, et kolmandik kloostritest ei teinud piisavalt tööd hariduse, tervishoiu ja põllumajanduse alal ning saatis need seepärast laiali, ülejäänud kloostrid lasi ta riigistada. Kirik allutati senisest enam riigivõimule: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisrile heakskiitmiseks esitada
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Karolingide renessanss Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek. Verduni leping 843. a sõlmitud kokkulepe Ludwig vaga poegade poolt, mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal, kes andis end senjööri kaitse alla.Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms. Senjöör isand
51. Oma karu, oma kaer 52. Reede ristmine veab redelile, karuse kastmine kaelaköide 53. Siil ajab karu pesast välja 54. "Silk-leib mehe toit, pihl-pohl minu toit," nii olevat öelnud karu 55. Mine sutt pakku, karu kate pojaga iin 56. Tänamata karu lükatakse auku tagasi 57. Ära usu hundi juttu, hundil on need hullud jutud, karul kõned kavalad 58. Vaga lammas, karu tembud 59. Kui vana karu läheb pesast välja, siis pojad jäävadki sinna käppa imema 60. Vana karu ei õpi tantsima 61. Vana karu -- kaval aru 6 1. Siis alles tehakse aed ümber, ku hunt haned ära sõi 2. Haug on kala hunt 3
2. Orgon tahab, et Mariane Tartuffega abielluks. Viimane pole aga nõus. Orgon väidab, et Tartuffe saab varsti nende pere liikmeks. Dorine kuulis seda juttu pealt ja ütles, et see oleks sobimatu.Orgon määris ikka Tartuffet Marianele pähe, aga Dorinel oli alati midagi halba mehe kohta öelda. Mariane pidi alguses abielluma Valèrega, ent Orgon ütles, et mees ei ole nii vaga kui Tartuffe. Jutuajamine jäi pooleli, sest Orgon vihastas üle kõige Dorine peale. 3. Mariane ja Dorine on kahekesi. Mariane räägib alguses, et tahab Tartuffega abielluda ja et jumaldab teda. Dorine üritab naist ümber veenda. Lõpuks Dorine alistub ja tahab Mariane üksi jätta, naine aga otsustab, et tahab ikkagi Dorine abi, et mitte abielluda. Dorine lubab, et nad mõtlevad midagi välja, et Mariane saaks Valèrega abielluda.
Õpetlased tegelesid ka ülipõhjalike antiikkultuurialalaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ning Aristotelest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Suur osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel. Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised: pühak alustas varakult vaga eluga, hülgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või kõrges eas usklike poolt palavalt armastatuna. Sellised elulood ei peegelda mitte niivõrd reaalsete pühameeste ja naiste elusid, kuivõrd toonaste lugejate maitset.
milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Luuleanalüüsis kasutan teiste mälestusi Artur Alliksaarest .Kui vaimsest mentorist ja muidu autoriteedis nii elus kui ka loomingus. Ottniell Jürisaar
Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud. Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtšev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu. Kitty kohtab seal ka Levini haiglast venda Nikolaid, kes samuti üritab sanatooriumis paraneda. Levini poolvend Sergei külastab Levinit maal ja kritiseerib teda oma tööpostilt semstvonõukogus lahkumise tõttu
Selle üle tundis häbi. Ja sp ei suhelnud eriti teistega. Indrek aga nägi pikkadest kätest kaugemale ja sp nad nii hästi läbi saidki. Neil olid ühised huvid. Revolutsioon ühendas neid. Väga entusiastlik. Hoiab tulihingeliselt oma ideedest kinni. Emotsionaalne ja impulsiivne-tegutseb hetke ajel ja oma vaateid kaitseb kasvõi oma surmaga. Emand lohk-väga lahke. Emalik. Tahab ainult head. Oli pere kooshoidja. Usklik. Tahtis ka et tütar oleks usklik, arvas et naine peaks olema vaga ja tegelema kirkuskäimisega kui mehed tõelist mässu ja sõda korraldavad. Ta muretsed lunastuse eest. Kartis viimsepäeva Isand lohk- kaotanud käe revolutsioonis. Ikka esirinnas. Kahepalgeline. Oli nuhk. Kehaehiuselt väga suur ja vägev. Proua kuusik- v koeramamma- pidas enda söögikohta. Oli väga laia ja jämeda kehaehitusega. Koera oli ka täis söötnud. Oli lahkus ise. Temalt sai indrek alati täiesti ootamatult abi. Nt sai raha. Sai ulualust. Ja ka süüa. Muretsev inimene.
sisekujunduse konkursil. 1912. aastal pandi ta tööd üles Sonderbundi näitusel Kölnis. Kragersis lasi ta endale ehitada suured stuudiod, kus ta töötas ülikooli projekti kallal, mis pärast paljusid diskussioone lõpuks vastu võeti. Samal aastal ostis ta endale maja Ekely asulas, kus ta elas aastaid endassetõmbunult. Põhimotiivideks kujunesid lihtsat taluinimesed. Selle aja juures on irooniline tõsiasi, et pikalt elupõletajast geeniuse elu elanud mehest sai vaga, kõrge eani elav kunstnik. Edvard Munch suri aastal 1944, veidi rohkem kui kuu aega pärast oma 80. sünnipäeva. Ta pärandas kõik oma tööd Oslo linnale, mis hiljem andis need üle Munchi muuseumile. Kokku pärandas ta Oslole 1006 maali, 15 391 trükist, 4443 joonistust ja akvarellmaali ja 6 skulptuuri, sisaldades tähtsamaid töid kõigist loomeperioodidest. ,,Karje" ,,surm haigetoas" Kasutatud kirjandus: ,,Kunst" Robert Cumming http://www.paideyg
pere-elu. Maal oli nagu skulptuurgi naturalistlik ja dokumenteeriv. Hästi on säilinud vulkaani tuha all peidus olnud Pompeij linna seinamaalid, kus on tähtis osa perspektiivil. Lääne-Rooma lõpuga 476. a. lõppes antiikaeg ning algas renessanss ja uus etapp kunstiajaloos. Kasutatud allikmaterial 1. Sultson S., Mainori Kõrgkooli veebikeskkond moodle Üldkunstiajalugu [Online]https://moodle.mk.ee/course/view.php?id=232 [11.11.2009] 2. Vaga V., 2007. Üldine kunstiajalugu Tallinn: Koolibri
Mesopotaamia templil oli eraldi jumala elukoht tsikuraadi tipus. 3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil? Erinev: Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla kulgvaatesse. Kuid juukseid ja habet ei osatud kujutaja toetruult- need olid stiliseeritud ja mõjusid pigem mustrina. Ühine: perspektiiv puudus, figuuri suurus olenes objekti jumalikust või ühiskondlikust positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks
Mesopotaamia templil oli eraldi jumala elukoht tsikuraadi tipus. 3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil? Erinev: Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla kulgvaatesse. Kuid juukseid ja habet ei osatud kujutaja toetruult- need olid stiliseeritud ja mõjusid pigem mustrina. Ühine: perspektiiv puudus, figuuri suurus olenes objekti jumalikust või ühiskondlikust positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks
Enne rsiti usku olid kõik rahvad kummardanud oma jumalate kujusid . risti usulised ie tahtnud nendega sarnaneda. Nad vältisid uldse kujude tegemist. Esimesed kirikud sarnanesid p6hi plaanilt t tähega . tavaliselt olid kirikud ilma tornita lameda katusega kuid mõne kiriku k6rval seisi erladi kella torn .sisemust kaunistasid seina maalid ja mosaiigid . need pildid muutsid kiriku seest väga pidulikus mosaiikidel kujutatais sündmusi püha kirjast piiblist . inimesed nendel piltidel on vaga tõsised . kunagi ei kujutata ilma riieteta keha kus olid kreekas . kõige t2htsam ehitis vana kreeka kustis basiilika . rooma äri ja kohtu hoone . sisse käik asus lääne poolses otsas. kaks rida sambaid jagas kiriku 3 oseaks lõõvideks Bütsantsi kunst Aasta 395 jaotati rooma riik 2 keiser riigiks lääne roomaks ja ida roomaks ida roomat hakati konstaldinloopoli nime järgi kutsuma kreeka keeles bütsants sealt see nimi tuligi
Alliksaar, Artur (192366), Eesti luuletaja ja tõlkija, 1960. aastate luulepõlvkonna vaimne teejuht. Artur Alliksaar (a-ni 1936 Alnek) sündis 15. IV 1923 Tartus. Artur Alliksaar Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi ol...
motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad. Nende hulka kuuluvad põhiliselt igasugused matkimistantsud, enamasti saba- või rühmatantsud, milles osaleb kindel arv tantsijaid. Vanemal ajal tähendas tants seda, et käidi ringis mööda suuremat talutuba ning lauldi näiteks "Vares vaga linnukene" jt. ringmängulaulusid. Eestlane elab tantsudele kaasa pigem sisemiselt, selle asemel et väljendada oma tundeid eba- või ülemäärastes liigutustes. Ent Eesti rahvatantsude aeglasel loomul võib olla teinegi põhjus. Etnograafilisi rahvatantse kirjutati üles peamiselt vanade inimeste juhatuse ja ettenäitamise järgi, kes ju ise tõenäoliselt vanadusest tingituna vaevaliselt tantsisid ja rohkem maa küljes kinni olid. Loomulikult ei jõudnud nad enam teha
Johann Köler maalis ka portreesid paljudest rahvusliku liikumise tegelastest. 4.Köler maalikunstnikuna ,,Iga rahva kunstiajalugu tunneb üksikuid erandlikult väljapaistvaid meistreid, kelle nimega on seotud iseseisvad ajajärgud kunstielu liikumist ja kunstimõistete arenemist... Nad loovad traditsioonid ja sünnitavad kandepinna järgnevate põlvede kunstilistele püüetele ja otsingutele. Sammudes oma eluteed rajavad nad ajalugu." Nii kirjutab professor Alfred Vaga kunstnik Johann Kölerist. Johann köler oli Eesti rahvusliku kunsti rajaja, kes oli eelkõige huvitatud portree ja maastikumaalide maalimisest.Tema maalide hulgas oli ka mütoloogilisi- kui ka ajaloolisi maale(Nt."Herakles toob Kerberose põrguväravast" ja "Lorelei needmine munkade poolt".)Kuigi Köler maalis mitmeid pilte ka kodumaa teemadel, polnud need Eestis kuigi tuntud. See kehtib ka Johann Köler allegoorilise poliitilise maali "Ärkamine nõidusunest" kohta
võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad. Nende hulka kuuluvad põhiliselt igasugused matkimistantsud, enamasti saba- või rühmatantsud, milles osaleb kindel arv tantsijaid. Vanemal ajal tähendas tants seda, et käidi ringis mööda suuremat talutuba ning lauldi näiteks "Vares vaga linnukene" jt. ringmängulaulusid. Eestlane elab tantsudele kaasa pigem sisemiselt, selle asemel et väljendada oma tundeid eba- või ülemäärastes liigutustes. "... Kui aga tuleb muusikas või liikumises mõni tõus, pööre või jalgade rõhuline löök, siis korraks nagu kaob tantsija vaoshoitus ja avaneb äkki temas sügaval varjusolev. Nii pöörded kui ka jalalöögid käivad kiiresti ja jõuliselt, muutub rüht ja ilme, tundub nagu
Luuletus kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Dante, Petrarca, Shakepseare, Eestist Marie Under. ,,Sirelite aegu" Marie Under Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad aia taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga. Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv. nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. BALLAAD on lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee, meeleolu sünge, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik. Ainet ballaadide kirjutamiseks on andnud veritasu,
ehitisega, kuid kuna sel ahju pole, siis ise ta põlema ei lähe ja kuna tegemist on püha kohaga, siis on see ka küla poolt hoitud. Oleme Peipsi madalikul, maa on Peipsist vaid mõne meetri kõrgusel. Jõuame Beresje külla, mida nimetatakse ka vanausuliste külaks. Vanausulised on need õigeusklikud, kes ei tunnista 17.sajandil Nikolai poolt algatatud reforme. Praegu on Eestis 11 vene vanausuliste kogudust u 15 000 liikmega. (3) Kuna vanausulistel on sibula kasvatamine vaga traditsiooniline asi, siis jäävad ka siin silma mitmed sibulapõllud. Edasi sõites võib vasakut kätt näha Pihkva järve. Mödume Laosseina külast ja sealsest tsässonist ning Mikitamäe kahest tsässonist. Jõuame Värskasse. Värska kalmistul on peaaegu igal hauaplatsil pingid, mis enamjaolt ongi omane vaid Lõuna- Eestile. Tanapaeval on nad oma tähtsuse vast juba kaotanud, kuid vanasti, kui kalmistul käimine oli aeganõudev ja pikk protsess, sai
Selle stereotüübi puhul kas aktualiseeruvad prototüüpse looma tunnused ning väljendi atributiivne komponent rõhutab neid (ussike põrmus, süütu talleke jne) või aktualiseerub ainult põhitunnus zoomaailma kuuluv ja konkreetne loom oma iseloomulike omadustega ei ole kujundi suhtes primaarne (valge vares, kärnane lammas, vana kala, hilpharakas jne). Inimene > teine inimene. Sellises kujundis nimetatakse inimest tavaliselt ameti-, sugulus- vm suhte kaudu: vaga isa, vedel vend, kadunud poeg jne. (Õim 2001B) Inimene > pärisnimi. Siin on liitsõna põhikomponendiks üldlevinud eesti (või muu kirjeldatava rahvuse) eesnimi ja inimese iseloomujooned väljenduvad fraseologismi atributiivses komponendis: venivillem, kubujuss, saksa Mihkel, sitavanka (vene Ivanist), onu Sam (ameeriklane) jne. Eesti mehenimedest on kujundiloomes sagedasemad olnud Ants, Jaan, Jaak, Mats ja Kusti (pudruants, ilmjaan, jupijaak,
Kuressaare Gümnaasium Caspar David Friedrich Referaat Koostaja: Kattre Adramees Kool: Kuressaare Gümnaasium Klass: 11D 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elulugu.............................................................................................................................................4 2. Looming...........................................................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................
TEINE PÄEV Esimene novell Martellino teeskleb jalutut ja teeb näo, nagu oleks teda terveks teinud püha Arrigo laip. Kui pettus avalikuks tuleb, saab ta peksa; ta võetakse kinni ja teda ähvardab poomissurm, kuid lõpuks pääseb ta siiski hädaohust. Esimese novelli moraal on see, et pilge, mis oli sihitud teise vastu, eriti asjade puhul, mis austust väärivad, päärdub tagasi pilkaja enese vastu, mõnigi kord talle endale kahju tehes. Jutt räägib Treviose linnas, kus elas üks väga vaga ja laitmatu pakikandja Arrigo. Kui mees suri hakkasid linna peakiriku kellad äkki helisema, ilma, et keegi neid oleks puutunud. See oli suur ime ja peale seda peeti Arrigot pühakuks. Tema laip viidi, kui pühadus peakirikusse. Kirkusse tulid kõik vigased ja sandid kokku, et nad laipa puudutades terveks saaksid. Samal ajal juhtusid linna külastama kolm kaasakodanikku- Strecch, Martellino ja Marches. Nad polnud kunagi varem Trevisosesse sattunud
Inglil on käes mingid taimed. Taustal avaneb piiratud vaade aeda, kus on teedega liigendatud kandilised peenrad ja väravat ääristav ronitaimetega pergola. Märksõnaline kokkuvõte Selgepiiriline perspektiivikäsitlus Skulpturaalsed figuurid „Elevad“ mäed Oskuslik tunnete väljendaja Detailiderohke stiil Kasutatud materjalid: J. Kangilaski „ Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini“ V. Vaga „Üldine kunsti ajalugu“ D. Piper „Kunstiajalugu“ http://www.utlib.ee/ http://www.wga.hu/frames http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/ http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_kunstiajalugu.htm http://www.newadvent.org http://en.wikipedia.org http://www.abcgallery.com http://www.infoplease.com/ce6/people/A0815820.html http://193.40.32.5/producer/USUS.04.055/23.11.2006_pille_valk_files/Default.htm#n opreload=1 http://www.piibel.org/piibel
3 meest raudteejaamas ootavad rongi ja kui see tuleb siis toimub shootout, mis on täiega seda pikka venitatud ootamist väärt. Näib nagu siis, kui Sergio tegi seda, peale Dollari triloogiat, kasutas ta oma kuulsust ära ja kogus siia kõik näitlejad kellega oli tahtnud koos töötada. Henry Fonda, kelle maailma kõige sinisemate silmade taga on kõige mustem minevik ja kõige kurjemad kavatsused. Charles Bronson on Harmonica rolli jaoks loodud. Ta on teisteski filmides selline vaga ja vaikne, aga kui vaja relv haarata siis on kõige nobedam. Claudia Cardinale imeilus välimus hellitab silmi iga sekund, kui ta on kaadris. Tema ongi selle filmi pärl. Tahaks rohkem näha filme, kus ta oli nii õide puhkenud. Kuigi see film on täielikult perfektne siis on paar stseeni, mis eristuvad teistest, aga õnneks filmi halvemaks ei tee, ainult ilusamaks. Monument Valleys filmitud 2 stseeni ei sobi filmi üldgeograafilisse pilti, kuna film oli filmitud Hispaanias, kus on
Vana-Egiptuse arhitektuur Sissejuhatus. Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. En...
vaid lausa nõudis kunstnikelt originaalset käekirja. Looduslik aine oli põhiliselt ainult ettekäändeks kauni, isikupärase vormi loomisele. Enamik kunstnikke ja ka suur osa publikust harjus just sellel aastakümnel mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud, et "kuidas" on palju olulisem kui "mis". Kasutatud kirjandus: 1) Voldemar Erm - ''Lähtemeistrid'' 2) Voldemar Vaga - ''Üldine kunstiajalugu'' 3) Kumu Kunstimuuseumi artiklid 4) Internet
ja ülilmsele majanduse kiirele arengule. Pärast seda on majanduskasv olnud tagasihoidlikum kasvades eelkõige tänu tugevale sisenõudlusele 2014. aastal 1,6% ning 2015. aastal 1,7%. Saksamaa majandus on täna väga heas seisus. Sisenõudlus on kõrge, kuid 2015. aasta teine pool tõi kaasa välisnõudluse vähenemise tulenevalt kasvutempo aeglustumisest uutel turgudel. Keskpikas perspektiivis oodatakse mõõdukat majanduskasvu, umbes 1%-2% aastas. Saksamaa majandus mängib vaga suurt rolli kõikides EL riikides. RAHANDUSPOLIITIKA Saksamaa rahanduspoliitika kõige oluliseim eesmärk aastate jooksul on olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Saksamaa majandus finants- ja majanduskriisi negatiivsetele mõjudele vastu, mistõttu kujunes 2009. ja 2010. aasta valitsussektori eelarve defitsiidiks vastavalt 3,2% ja 4,3%. Alates sellest ajast on riigieelarve olnud tasakaalus ning 2014. aastal jõuti 0,3% ülejäägini. Vaatamata pagulaskriisile jõuti 2015
Kogu aeg oli Karl andestanud ja saksid truudust vandunud ning korduvalt oma elu pandiks andnud. Verdenis kaotasidki truudusemurdjad üksnes selle, mille nad olid pantinud: oma elu. Küüditamine see oli vahend, mida olid kasutanud juba Rooma keisrid: deporteerimine, sunniviisiline ümberasustamine. Saksid pillutati laiali üle kogu Saksimaa. Küüditamine tabas nii õiglaseid kui ka patuseid. Seejuures koostasid küüditatud palvekirja, pöördudes keiser Ludwig Vaga poole ja lootsid temalt õiglast otsust. See oli dokument inimlikust tragöödiast, ajastu peegelpilt, mis tõestab, kui valimatult tegutsesid Frangi võimukandjad. Igal revolutsioonil, igal ülestõusul on lisaks ideelistele sihtidele ka oma majanduslikud põhjused. Sakside puhul oli selleks muuhulgas kirikukümnis. Sellele lisandus 782. aastal välja antud ,,Capitulatio de partibus Saxoniae" halastamatu karmus: ,,Surmatagu see, kes tungib vägivaldselt kirikusse."
Sõnu sööstab suhu! Nad tikuvad mu sulge kogelusest, ürgsest kisast, Neid sipleb silpidena ärevuses: kuhu? Neid ruugeb riimiks, kipub rütme ringiks, Neid reastub värssekooriks, andub vaikseks salmiks. Mu süda laulab: laula! Ja ma laulan. Lisaks kirjutamistuhinale, mõjub kevad Underile ka teistmoodi, nagu kirjeldab "Sirelite aegu": "Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: / mu süda õhetab kui hõõguv ääs - / Ah, sirelite õitseaeg on käes! / Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga!" või "Jürikuu hõiskamine" - "Kuidas, kuidas paigal seista / ega mitte käega puutu / sesse punga leheksmuutu? / Kuidas mitte õhku tõusta?" Pärast emigreerumist Rootsi on kevad talle valguseks, lohutuseks ja - tundub ka et uueks jõuks elada. "Võõrsil" väljendab seda nii: "Ripub värisevaid pungi / üle väravate / juba tunnen aga tungi silmilt tõsta kate. / Õunapuude õite valgus / valgemaks teind tunni, / ons see jälle mingi algus?... / Elama end sunni!"
Mürke on erisuguseid: sööbivad happed ja leelised tungivad läbi naha ja limaskestade, kahjustades sügavamaid kudesid; ainevahetust mõjutavad mürgid vingugaas raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist; neurotoksiinid nikotiin, sõjagaasid kahjustavad inimese närvisüsteemi; mutageenid atsetoon muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed; kantserogeenid elavhõbe, mõned toidulisandid aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele; allergeenid olmekeemia, ravimid mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes; psühhoaktiivsed ained LSD, marihuaana põhjustavad tajumishäireid, inimene muutub nende orjaks. Mürgid võivad: * sattuda organismi väliskeskkonnast, * vabaneda organismi sattunud (kahjulikkest) ainetest (näiteks metanooli joomisel vabanev metanaal), * koguneda kehafiltritesse (maks ja neer) ja kahjustada neid. Kemikaalid on saanud üheks osaks meie igapäevaelust,...
Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (1, 97 või 2,04 m pikk). 3 Elulugu Lapsepõlv ja noorpõlv Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku (Konstantinoopoli Iisaku, vaga kannataja Isaakiose) mälestuspäevale. Seetõttu on sellele pühakule pühitsetud Iisaku katedraal Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel
talupoja elu jne. Nt laulutüübist ,,Võta naine töölt": Naist võta argipäeval: siga pestakse mõnikord pühapäevakski puhtaks. Üksikuist jutuliikidest on vanasõnadel ja kõnekäändudel olnud kõige elavam ainevahetus kindlasti naljanditega. Üpris palju paralleele on ka loomajuttudega, samuti juttudega rumalast kuradist, üsna vähe aga imemuinasjuttudega. Näiteks motiiv hunt lambanahas esineb vanasõnas Pealtnäha vaga lammas, seest kiskja hunt. Tuge on saanud see motiiv Piiblist, kuid paralleel on ka loomajutuga, kus lambanahas hunt tapab lambaid, karjused tapavad hundi jne. (A. Krikmann ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" lk 116117)7 6 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri 7 A. Krikmann 1997 ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" Tartu Ülikooli kirjastus Vanasõnad on kõikjal meie ümber: igapäevases kõnes, televiisoris, reklaamidel.
mõned inimesed igavesest hukatusest lunastada. See, kes päästetakse, on ette määratud(predestinatsioon), sõltub jumala tahtest. Liturgia - kirikulaul langobardid - Itaaliaasse põhja poolt tunginud germaani hõim Majordoomus - suursugune kojaülem Karli poeg Pippin Lühike (741-768 valitses) sõlmis poliitilise kokkuleppe paavstika, mille tagajärjel paavst ta 751. a frankide kuningaks kuulutas. Hiljem kinkis see riigi kirikule, tekkis kirikuriik. L-Euroopa killustus 9-10 saj Ludwig Vaga, Karl Suure (Martelli poeg) poeg jagas 843a riigi kolmeks (Verduni kokkulepe) Lääne(Prantsus)-, Ida(Saksa) ja Lõuna-Frangi riik (Lagunes hiljem) Tagajärjed: Araablased ründasid Paljude rahvaste komel austasid skandi- rüütlid rüüstasid naavlased loodusjõude, eriti päikest, ungarlased rändasid sisse loodusobjekte(puid, jõgesid, allikad) ning ka esivanemaid.
sajandi algul kogu Põhja-Euroopat tabanud näljahäda. Puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks, vallandades segaduste aja. 21.Nimeta Venemaa arengu põhijooni 17. sajandil. Mihhail Romanovi valitsemise aja jäi Venemaa Lääne-Euroopast äralõigatuks ja see süvendas tema endassesulgumist, Venemaa oli Lääne-Euroopaga võrreldes majanduslikult mahajäänud riik. Peale Mihhaili surma sai Venemaa tsaariks tema poeg Aleksei. Ta oli väga kirikulembene ja vaga, samal ajal aga pani just tema Venemaal aluse absolutismile. Rahva vilets elujärg aga põhjustas tema valitsusajal mitmeid rahutusi. 17. sajandi keskpaigas viidi Venemaal läbi kirikureform. See seisnes selles, et kõrvaldati jumalateenistuse korda vahepealsetel sajanditel tekkinud muutused ja ühtlustati kiriklik kombetalitlus kreeka-katoliku kiriku omaga. 16.-17. sajandil laienes Vene riik tugevasti ida suunas. 1580 lõid Vene kasakalgad ataman Jermaki
*Eeskujuks antiikaeg, *Saavutada teadmiste ja oskuste tase mis mineviku suurkujudele alla ei jääks. *Karl ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnike ning luuletajaid. *Oma järeltulijaid üritati ,,rooma kombel" kasvatada ja harida. *Rajati ilmalikke õppeasutusi. *Kloostritest tehti uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. 1. 843.aastal Ludwig Vaga poegade vahel. *Selle lepingu järgi jagati riik kolmeks osaks. Tekkis Ida-Franfi riik, Lääne-Frangi riik ja Itaalia kuningriik. *Seos frangi tavadega oli see, et riik jagati valitseja poegade vahel võrdselt ära. 2. Keskaegset ühiskonda võib nimetada feodaalühiskonnaks sellepärast, et riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. *Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste
esietendunud ooperit dirigeeris toona Prokofjev ise. Prokofjev oppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Uhendriikidesse, kuid tuli Noukogude liitu tagasi 1936. aastal. Prokofjev suri samal paeval kui Jossif Stalin. Ta on maetud NovodevitSje kalmistule. Ta oli viie Stalini preemia laureaat. 23.4.1891 5.3.1953 Ma olen varem kainud ainult balletti vaatamas ja seekord vaatasin ma esimest korda ooperit. Mulle meeldis see vaga, kuid ballett meeldib mulle ikkagi rohkem, sest seal ei laulda kogu aeg, ainult tantsitakse
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
traditsioonides järjepidevuse. TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning globaalse tähendusega koolkondade rajamises: keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, strukturaalse semiootika ja Tartu semiootikakoolkonna rajaja Juri Lotman, keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste, orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing, arstiteadlane-kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt. Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja -meelse ülikooli säilitamisel võimaldasid taastada Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli. Aastad 1989-1992 olid meie ülikooli organisatsiooni ja akadeemilise sisu muutuse ning akadeemiliste traditsioonide taastamise aastad.
Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõusu põhjused: Clodovech lasi ennast ristida. Läänegootide tõrjumine Hispaaniasse. Liitumine katoliikliku kirikuga. Frangi võimude ühendamine. b) Õitsengu põhjused: Karl Suure valitsusaeg, kultuuri õitseng. c) Lagunemine: Ludwig Vaga nõrk valitsemine ja ei suutnud ka riiki vaos hoida, erinevad piirkonnad hakkasid mässama, riigi jagamine Verduni kokkuleppega. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskaja alguses? – Enamik asulaid (linnu) toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena, linnaelu langusega kaasnes ka kaubanduse allakäik. Domineerima hakkas naturaalmajandus. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. –
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS IMKATS-skeem: I(teosega seotud inimesed): Timotheus Von Bock Keisri hull, tõtträäkiv aadlik. Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma. Aleksander I otsustab jätkata sõda Napoleoni vastu. Timotheus von Bock teeb kaasa kogu Vene armee teekonna kuni Pariisini, osaledes nii 60 lahingus. Sõja lõpuks saab von Bockist polkovnik (kolonel). 1816 Aleksander I sisepoliitika muutub järjest ähmasemaks, mistõttu...
Kas siis postmodernism on kõige parem ühiskond isiksuse arenemiseks? Postmodernism Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi mõistet ei ole lihtne selgelt määratleda. Postmodernism on ühelt poolt vaga kompleksne, kuid teiselt poolt hajus ja kõikehõlmav mõiste. Postmodernismil ei ole kindlat sõnaraamatu definitsiooni ega ühte autoriteeti, mis kinnitaks, et postmodernism on just see. Postmodernismi iseloomustab tähenduste pluralism pigem eksisteerivad "postmodernismid" kui üks kindel postmodernism. Postmodernismi mõiste on laiahaardeline, laialivalguv, ebastabiilne. Võiks öelda, et "postmodernism" on termin, mis käib kõige kohta. Järelikult pole ühest vastust küsimusele, mis
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.``
· 12. Sajand · Clairvaux Bernhard · Kloostreid rajati organiseeritult Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis · Katarid uskusid et maailma pole loonud Jumal üksinda, nagu õpetas katoliku kirik, vaid Jumal ja saatan koos
(naiste...) 3.Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. (prillid) 4.Projektsioon- omistame teisele samu jooni ja tundeid, mis enesel. Ütleme-ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise. 5.Empaatia- teisesse sissetundmise võime, mille abil tajume inimest. Oluline on ka ühine kogemus-mõistame paremini. 6.Tavatõdedest lähtumine- vaga vesi, sügav põhi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Kus suitsu seal tuld. Posetiivsed ja negatiivsed stereotüübid: Naiste positiivsed stereotüübide omadused: on hoolitsev loomus, oskus ja kogemus koduga seotud tööga, suurem manuaalne osavus võrreldes meestega, suurem ausus võrreldes meestega ning atraktiivne füüsiline välimus. Need stereotüübi omadused aitavad naistele omandada need elukutsed: meditsiiniõde, õpetaja, koristaja, ettekandja, raamatupidaja ning müüja.
toimib ? Pascali seadus; ? gaasisamba poolt avaldatav rohk; ? uleslukkejoud; ? pindpinevus. Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule (voi gaasile) avaldatav rohk antakse edasi igas suunas uhteviisi. Uleslukkejoud on vordne keha poolt valjatorjutud vedelikule (voi gaasile) mojuva raskusjouga Vedeliku pinnamolekulid mojutavad uksteist tombejoududega, mis on suunatud piki pinda ja puuavad pinna suurust vahendada- pindpinevus. Gaasides on molekulide vahekaugused on vaga suured: gaasi on voimalik kergesti kokku suruda. Molekulid liiguvad vabalt, porkudes uksteisega. Vaba tee pikkus on oluliselt suurem molekulide mootmetest. Molekulide keskmine kineetiline energia on suurem kui molekulide vaheline potent- siaalne energia. Gaasides toimib: Pascali seadus; gaasisamba poolt avaldatav rohk; uleslukkejoud. Plasma on taielikult ioniseeritud gaas: elektronid on aatomituumade umbert lahti rebitud. Plas-
pikaajaline portsess ja lühiajalised nähtused (mood, subkultuurid) jälgi ei jäta. Richard Hartshorne (1899-1992). Tema 1939. aastal i1munud "Geograafia olemus" ("The nature of geography") on (euroopa1iku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus. Hartshorne rõhutas üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga allumatust üldistele seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui teaduseks. Hartshorne ja ta töö olid Ameerika ülikoolides vaga mõjukad. Selleparast, kui geograafia areng tõstis päevakorda regiooniparadigma kriitika, koondus see väga tugevasti Hartshorne'i paradigmavariandile ja omandas selleparast mõned erijooned, mida muidu vahest poleks tekkinudki. Regiooniparadigma põhiväited 1.Geograafia ülesanne on Maa kirjeldus. Maa on aga regioonide mosaiik. Seega on geograafia iilesanne Maa kõigi regioonide kirjeldamine. 2.Regiooni kirjeldatakse kui vastastikm6jus olevate loodusnahtuste ja inimtegevuste p6imikut. See
Seda suunda nim verismiks. Eesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Nimetatud suuna meistriks loetakse itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858 1924). EESTI OOPER Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võib lugeda Miina Härma poolt loodud "Murueide tütart", (1902). Sealt on pärit ka sellised tuntud viisid nagu "Meie elu"; "Lauliku lapsepõli"; "Kallis Mari"; "Vares vaga linnukene"; "Kuku sa, kägu" jt., leiavad kasutamist tantsuviisid "Labajalg"; "Tuljak" jpt. Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema "Lembitu tütre" (algvariant "Sabina") valmis 1905. aastal. Eesti algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K. A. Hermann oma "lauleldusega" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907)." Laulelduse" libreto, mille autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega
kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial (Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel.), ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat (Gretchen). Gretchen satub vangikongi ja hukkub ning Faust ei suuda teda päästa, kuid inglid päästavad tütarlapse hinge. *"Fausti" teine osa on märksa keerulisem, arvukate viidetega antikkmütoloogiale. Mefistofeles juhib Fausti rännakul läbi keisri õukonna ja poliitika. Faust otsustab tuua keisrile kingiks puhta ilu kehastuse Trooja Helena, kuid armub temasse. Alkeemiku katseklaasis valminud tehisinimene
poolest on Friedrichi maastikud mõnevõrra sarnased hiina maastikega, ehkki saksa meister neid ei jäljendanud. Veel nõrgemalt kui kujutavas kunstis ilmnes romantiline suund arhitektuuris. Inglismaal igatahes oli kirjanik Walpole`i algatusel, kes ehitas endale keskaegses stiilis lossi, juba XVIII sajandi teisel poolel ärganud huvi gootika vastu. Inglise romantism on oma olemuselt märgatavalt aktiivsem kui saksa romantism; inglise romantikutele oli võõras vaga alandlikkus, unelemine ja religioossus kõik see, mis Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes. Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust. Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme. Selle aja väljapaistvaimaks poola maalikunstnikuks oli Piotr Michalowski (1800-1855), kes kauemat aega viibis Prantsusmaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
