Drittes Reich`i majandus ja Saksamaa majandus aastast 2004 (0)

KUUSALU KESKKOOL 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Drittes  Reich `i majandus ja Saksamaa majandus aastast 2004 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SISSEJUHATUS 
 Saksamaa majandus moodustab kogu Euroopa Liidu majandusest 21% ja on maailmas üks 
suurima jõukusega riike. Saksa majandus keskendub põhiliselt tööstuskaupadele ja teenustele. 
Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Kuid nii 
kõrge majanduseni jõudmine ei ole sakslastele olnud kerge, Saksamaa majandus on käinud 
läbi aastate üles-alla. 
 Valisin just selle teema, sest mind huvitab väga Saksamaa ajalugu. Saksamaa majanduse 
kõikumine on põhjustanud üle maailma sõdu ja muutnud paljude riikide riigikorda .  
 Käesolevas referaadis on kirjeldatud Drittes Reich´i majanduslikku seisu ja ka tänapäeva 
majandust.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
DRITTES REICH 
Drittes Reich ehk Kolmas Riik oli Saksamaa kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki 
valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik riigikord . 
 1932. aastal saavutas haripunkti eriti rängalt Saksamaad tabanud ülemaailmne majanduskriis : 
töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga 
võrreldes 40%. 
 Adolf   Hitler viis Saksamaa riigikantslerina läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas 
leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas. 
 Saksamaa välispoliitika oli 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimese 
maailmasõja lõpetanud Versailles ' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja 
võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist. 
 1933. aastal sai Saksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei valimistel 17,3 miljonit häält ja 
võitis koguni 230 saadikukohta, saades Riigipäeva suurimaks parteiks. 1933. aastal soovitas 
osa ministreid president Paul von Hindenburgil pakkuda kantsleri koht Hitlerile ja 
põhiseaduslikul teel tuligi võimule Adolf Hitler. Valimiste päev kuulutati “Ärganud rahva 
päevaks”. 
 Siitpeale toimus Saksamaal üks tähelepanuväärsemaid ja maailma suurimaid majanduslikke, 
poliitilisi ja sõjalisi revolutsioone, mida üks mees on suutnud kunagi korda saata. Kaotades 
erinevad piirangud tööjõu vabale liikumisele töökohtade ja erialade vahel, vähenes töötute arv 
ühe aastaga rohkem kui kuus korda. Miljonid inimesed leidsid töö kiirteede nimega 
,,Autobahne`` võrgu ehitamisel . 
 Peale Hitleri võimule tulekut tõusis Saksamaa majandus hüppeliselt kõrgeks. Riigis valitses 
kord ja see on suur majandusliku edukuse alus. Kolme aastaga saavutati majanduslik õitseng. 
Eelkõige valmistus Saksamaa riigivalduste suurendamiseks ja ideoloogia edasiviimiseks, see 
aga nõuab väga head  majanduslikku seisu, millega Hitler sai hästi hakkama. 
 
 
 
 
SAKSAMAA MAJANDUS AASTAST 2004 
 Tänapäeval on Saksamaa liidumaad majanduse kuju ja majandusarengu poolest üpriski 
erinevad. Nii Lõuna- kui Lääne-Saksamaa on majanduslikult väga hästi arenenud ja tugeva 
tööstuse osakaaluga. Majanduslikult kõige tugevamad regioonid asuvad Müncheni, Stuttgarti, 
Frankfurti ja Mannheimi ümbruses. Saksamaa pealinn Berliin on arenenud maailmamastaabis 
suuresti arvestatavaks iduettevõtete keskuseks. 
 Saksamaa majanduspoliitika lähtub sotsiaalse turumajanduse põhimõtetest, mille juured 
ulatuvad Lääne-Saksamaa esimese sõjajärgse majandusministri Ludwig Erhardi aega. Läbi 
erinevate valitsuste on sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonis olnud suurem rõhuasetus 
turumajanduslikul kui ka sotsiaalsel vaatenurgal. 
 2004. aastal sai majandus langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, 
mis tabas Saksamaa majandust tugevalt, sest see oli tihedalt põimunud ülejäänud maailmaga . 
Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 5,6%. 
 Peale suurt langust tõusis Saksamaa 2010. ja 2011. aastal tänu tugevale ekspordisuunitlusele 
ja ülilmsele majanduse kiirele arengule. Pärast seda on majanduskasv olnud tagasihoidlikum 
kasvades eelkõige tänu tugevale sisenõudlusele 2014. aastal 1,6% ning 2015. aastal 1,7%. 
 Saksamaa majandus on täna väga heas seisus. Sisenõudlus on kõrge, kuid 2015. aasta teine 
pool tõi kaasa välisnõudluse vähenemise tulenevalt kasvutempo aeglustumisest uutel turgudel. 
Keskpikas perspektiivis oodatakse mõõdukat majanduskasvu, umbes 1%-2% aastas. 
Saksamaa majandus mängib vaga suurt rolli kõikides EL riikides. 
RAHANDUSPOLIITIKA  
 Saksamaa rahanduspoliitika kõige oluliseim eesmärk aastate jooksul on olnud Maastrichti 
kriteeriumide täitmine. Saksamaa majandus finants - ja majanduskriisi negatiivsetele mõjudele 
vastu, mistõttu kujunes 2009. ja 2010. aasta valitsussektori eelarve defitsiidiks vastavalt 3,2% 
ja 4,3%. Alates sellest ajast on riigieelarve olnud tasakaalus ning 2014. aastal jõuti 0,3% 
ülejäägini. Vaatamata pagulaskriisile jõuti 2015. aastal 0,7 protsendilise eelarve ülejäägini. 
 Saksamaa sotsiaaldemokraatlik valitsus seisab peale finants- ja majanduskriisi ülesande ees 
lõpetada kriisiaegsete majandust stimuleerivate meetmete kasutamine, tagades samaaegselt 
Saksamaa majanduse jätkusuutlik kiire kasv ning töötuse kiire ja pidev vähenemine. 
Rahanduspoliitika keskmes seisab valitsussektori võlakoorma järk-järguline vähendamine. 
Ametisoleva valitsuse kõige üldisemaks eesmärgiks riigieelarve koostamisel on vältida uute 
võlgade võtmimist. 
 
 
 
 
 
SAKSAMAA OLULISEMAD MAJANDUSHARUD 
● Masinatööstus 
● Autotööstus 
● Keemiatööstus 
●  Elektrotehnika  
● Keskkonnatehnoloogiad 
● Bio- ja nanotehnoloogiad 
● Lennu- ja kosmosetööstus 
●  Logistika sektor 
 
SAKSAMAA TÖÖTURG 
Saksamaa tööturg liigub rekordite kursil  –töötajaid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal 
oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016 . a esimesel poolel jätkus langus. Kõrge tööga hõivatus on 
Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või 
IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas. 
Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib Saksamaal üleriigiline alampalk. Tunnitasu alammääraks on 
8,50 eurot tunnis (bruto), alates 2017 . aastast 8,84 eurot. Mõnedes sektorites oli juba varem 
kehtestatud kõrgem tunnitasu alammäär ning need jäid kehtima. Lisaks kaasnevad 
alampalgaseadusega täiendavad aruandlusnõuded nii Saksamaa kui välisettevõtetele. Ka 
välisettevõtted, kelle lähetatud töötajad Saksamaal teenust osutavad, peavad olema valmis 
esitama kontrolli käigus Saksa tollile täiendavaid dokumente nagu näiteks tööleping; tõendid 
tööaja kohta, palgaarvestused ja tõendid makstud palga kohta. Üheksas valdkonnas tegutsevad 
välisettevõtted on kohustatud Saksa tolli töötaja lähetamisest eelnevalt teavitama, need 
valdkonnad on välja toodud Saksamaa ebaseadusliku töötamise tõkestamise seaduses 
(Schwarzarbeitsbekämpfungsgesetz) ning nende hulka kuuluvad näiteks ehitus, toitlustus ja 
majutus, reisijate vedu. 
 
 
 
 
 
 
VÄLISKAUBANDUS 
 Saksamaa väliskaubandus püsis kaua maailmas teisel kohal USA järel. Viimastel aastatel on 
sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud 
väliskaubanduses kolmandale kohale. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 
2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ning on hetkel kolmandal kohal Hiina ning USA 
järel. 
 Saksamaa majandusei oluline komponent ja kasvumootor on eksport , mis moodustab üle 
39% riigi majandusest. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu 
Saksamaa ekspordib umbes 58% kogu kaubast. Kokku toimub umbes 68% Saksamaa 
ekspordist Euroopa riikidega. Tähtsuselt teine eksporditurg on Aasia osakaaluga kuni 17% 
ning kolmandal kohal on Ameerika ligi 12%-ga. Saksamaa on kõige suurema 
väliskaubanduse ülejäägiga riike maailmas. 
 Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: sõidukeid ja nende osi; masinaid ja 
seadmeid; keemiatooteid; arvuteid, elektroonia - ja optikaseadmeid; elektriseadmeid.  
 Suur osa Saksamaa kaubandustegevusest toimub samade majandusharude piires. See 
tähendab, et arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed; sõidukid ja nende osad, keemiatooted 
ning masinad ja seadmed kuuluvad ka peamiste importkaupade hulka. Väga olulised 
impordiartiklid on ka toorained, esmajoones naftasaadused ja maagaas, aga ka metallid. 
 
SAKSAMAA PEAMISED EKSPORT  PARTNERID  
● USA 
● Prantsusmaa 
●  Suurbritannia  
●  Holland  
● Hiina 
● Austria 
● Itaalia 
● Poola 
● Šveits 
● Belgia 
 
 
 
 
SAKSAMAA PEAMISED IMPORTPARTNERID  
● Hiina  
● Holland 
● Prantsusmaa 
● US 
● Itaalia 
● Poola 
● Šveits 
● Tšehhi 
● Suurbritannia  
● Austria 
 
 
KOKKUVÕTE 
Saaksamaa on aastate jooksul läbinud majanduslikult hüppelisi tõuse ja languseid, ometi on 
nad suutnud kõigest välja tulla ja jõuda maailma tipp-riikide hulka. Languseid põhjustasid 
sõjad ja ülemaailmsed majanduslangused ning tõuse rahva süvikus ja targad riigipead.  
Sain referaati tehes väga palju uusi teadmisi ja huvitavaid teadmisi, mida rakendan ka 
kindlasti tulevikus. 
KASUTATUD KIRJANDUS 
https://www.destatis.de/DE/Startseite.html 
https://de.wikipedia.org/wiki/Wirtschaft_Deutschlands 
https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmas_riik 
http://www.kool.ee/?5864 
https://de.statista.com/infografik/7556/prognosen-institute-und-institutionen-zum-wirtschafts
wachstum- 2018 / 
https://www.destatis.de/DE/PresseService/Presse/Pressemitteilungen/Pressemitteilungen.html ;
jsessionid=4DBC166DE4E90CF7539D7CF89B966196.InternetLive2 
http://vm.ee/et/majandus-13 
https://books.google.ee/books?id=rHJGz3HiJbcC&pg=PA225&dq=Angus+Maddison+2003
&hl=et&sa=X&ei=8gH2VMKtLoTIPMGwgfAL&ved=0CB4Q6AEwAA#v=onepage&q=An
gus%20Maddison%202003&f= false