50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Martinininikesekene
Õppematerjali autor
Joshep II Magnus Kruusing 8D Elukäik Elas 17411790 Oli esimene Rooma Keiser ja Austria Hertsog Vanemad olid Franz I Stephan ja Maria Theresia Abielu kohta Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Isabellaga Parmast suri 1763 aastal Ta oli väga vastu uuesti abiellumisele, kuid poliitlistel põhjustel abiellus ta Maria Josephaga Baierimaalt ,kes suri 1767. aastal Rohkem ta ei abiellunud kunagi Valitsemine Temast sai SaksaRooma keiser kui tema isa, Franz I Stephan suri 1765. aastal Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja
18. sajandi Austriast moodustus rahvusliku koosseisuga territooriumide ühendus. Pikka aega valitses Austriat Maria Theresia (1740-1780), kes tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Maria Theresia rajas oma Versailles` - Schönbrunni lossi Viinis. Raskeks tagasilöögiks Austriale oli riigi ühe arenenuma piirkonna Sileesia kaotamine Preisimaale. Keiser Joseph II: Pärast Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II (valitses 1780-1790), kes juba 1765. aastast ka Saksa keisri tiitlit kandis. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumaks kogu tollases Euroopas. Kui ta tuli võimule, jättis ta seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklaleeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse
· Nõudis, et talupoegade koormiste suurused oleksid määratud kindlaks- määrataks kindlad piirid (et ei laostusk) · Kuninga maadel vähendati teokohustust 6 päevalt 3-le · Rajati viljamagasine (talupoeg sai häda korral abi-laenu) · Arendas kartulikasvatust (lisaks kaalikas), mis oli seni vähelevinud · Vajadusel jagas ise talupoegadele õpetust JOSEPH II Austria hertsog, Saksa-Rooma keiser Joseph II ja Maria Theresia · Juba keiser Joseph II ema- Maria Theresia viis ellu reforme, mille eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine Joseph II (võimul 1765-1790) · Esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser · 1765.a. sai keisriks, valitses koos emaga · 1780.a. sai ainuvalitsejaks, sai hakata reformima ühiskonda. Ümberkorraldused: 1. Maksustas mõisnikud ja aadlikud 2
õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida. Juba ema eluajal oli ta oma tahtmise sageli läbi surunud, sundides Austriat näiteks esimesest Poola jagamisest osa võtma, kuid troonile tõustes algatas ta ühed ajaloo kõige äärmuslikumad muudatused. Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles
õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida. Juba ema eluajal oli ta oma tahtmise sageli läbi surunud, sundides Austriat näiteks esimesest Poola jagamisest osa võtma, kuid troonile tõustes algatas ta ühed ajaloo kõige äärmuslikumad muudatused. Ta kaotas pärisorjuse (mille näiteks Friedrich II oli alles
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (17401748)
Keisritroon jäi peale Karl V surma aga Austriale. · 1740-1780 valitseb Austriat Maria Theresia, kes tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. · Sammuks üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutiksvõtmine. · Maria Theresia rajas ka Schönbrunni lossi, Viinis · Maria Theresia rõhutas kõlblust ja kombelisust. · Peale Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II, kelle valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumateks kogu tollases Euroopas. · Tulnud võimule jättis ta seaduslikud privileegid kinnitamata ja ning deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust · 1781 anti välja tolerantsuspatent, mis kehtestas usu-ja südmetunnistusvabaduse: inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkurjategude hulgast välja,
mistõttu ka ülevõim Saksamaal polnud kindlustatud. Austria poliitiline maine oli langenud, sest selle nõrga kohad olid nüüd paremini teada. Samuti oli langenud keisrinna maine. Austria oli üleni võlgades ning Böömimaa, Saksi, Sileesia ja suur osa Saksamaast oli laastatud. Maria Theresia jõuab nüüd psüühiliselt raskesse ikka ja ta tunneb end sageli halvasti ning teda haaravad melanhooliahood. Tema õnn ja lootus on tema 18-aastane vanim poeg Joseph. 7. septembril 1760. aastal sõlmiti abielu keisrinna poja Josephi ja Louis XV lapselapse Isabella vahel. Joseph armastas Isabellat väga aga sama ei saa neiu kohta öelda, tal olid suuremad tunded hoopis Josephi õe Maria Christine'i suhtes. Isabella oli väga nukker ning sagedaste enesetapumõtetega, tema käitumist võisid mõjutada ka kaks nurisünnitust abielu alguses. Nende esimene laps, tütar Maria Theresia, sündis 1763. aastal. Isabella suri samal aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid