Johann köler (2)

Kuressaare Gümnaasium
Johann Köler
Kuressaare 2008
Sisukord
1.Sissejuhatus
2.Lapsepõlv ja esimesed aastad maalikunstnikuna
3.Johann Köler rahvamehena
4..Johann Köler maalikunstnikuna
5.Kokkuvõte
6.Maalid
7.Kasutatud kirjandus
1.Sissejuhatus
Johann Köler ( 1826 -1899) on Eesti rahvsliku maalikunsti teerajaja ja progressiivne ühiskonnategelane.Tema meelisalaks oli portreekunst .Tema portreteeritud isikute ring oli väga suur.Eesti talumehest Vene tsaarideni.Ta on portreteerinud ka paljusi Itaalia ja Krimmi maastikke.
Köleri arvukas looming portree-, ajaloo-, zanri- ja maastikumaali alal lõi eesti professionaalsele maalikunstile kindla aluse, millele järgnevad kunstnike põlvkonnad võivad julgesti toetuda.Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse – ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama kooli õppejõud, akadeemik ja tsaari tütre joonistusõpetaja, kuid ometi ei unustanud ta ära oma rahvuskaaslasi.
2.Lapsepõlv ja maalikunsti esimesed aastad
Johann Köler sündis 8.märtsil 1826 aastal Vastsemõisas Lubjassaare talus talupoja peres.Ta oli perekonna seitsmes laps ja nende pere elas väga vaestes oludes.Vaesusest hoolimata soovisid ta vanemad talle paremat haridust ja saatsid ta algul Viljandi alg- ja hiljem kreiskooli õppima. Johann Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes Köleri kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Cēsise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Köler Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale.
1846 saabus noor 20 aastane Johann Köler, 75 kopikat taskus, Vene impeeriumi pealinna Peterburgi ja leidis teenistust sildimaalrina. 1848 astus JK ühtlasi kuntsiakadeemia õhtuklassidesse.1855 saavutas ta maali " Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldauraha, millega lõpetas akadeemia õppekursuse.
Tehes kiiret karjääri Peterburi õukonnas, ei unustanud JK ometi kodumaad ega seal valitsevat olukorda. Ta koondas enda ümber hulga Peterburis kõrgel positsioonil asuvaid eestlasi - dr. Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. - ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele.Tänu mitme soodsa tellimuse saamisele õnnestus koguda nii palju raha, et teoks teha ammune unistus - õppereis Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Roomas liitus JK saksa õpetlaste ja kunstnike seltsiga "Colonna" ja sai siit tugevaid mõjutusi oma arengule. Välismaareisil lõi Johann Köler oma esimesed tuntud teosed, millest "Kristus ristil " eest nimetati ta 1861 Peterburi kunsiakadeemia akadeemikuks.
1862 saabus Johann Köler Peterburgi tagasi ja tõusis keiser Aleksander II tütre Maria joonistusõpetajaks. Saabus Johann Köleri loomingu kõrgperiood. Riigikantsler vürst Aleksandr Gortśakovi portree eest nimetati Johann Köler 1867 ajaloolise ja portreemaali professoriks. Kölerile langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonile asumist. JK maalingust sai seejärel eeskuju teiste kunstnike keisriportreedele. Paraku viis pikaajaline karjäär õukonnakunstnikuna tema kuulsuse vähenemisele seoses uue realistliku koolkonna esiletõusuga Vene kunstielus ning püüded neile teed sillutada.
3.Johann Köler rahvamehena
Johann Köler oli lisaks eesti rahvusliku kunsti teerajamisele ka väärt rahvamees, kes oli üks rahvusliku liikumise demokraatia juhte.
Suvel 1863 külastas Köler üle pika aja taas kodumaad. Ta pidas eestlaste olukorda täiesti ebarahuldavaks ning soovitas neil võitluses mõisnike vastu rohkem abi otsida Peterburist ja Venemaa võimudelt. Johann Kölerist sai seega Vene-orientatsiooni esimesi selgemaid määratlejaid rahvuslikus liikumises. See omakorda viis lahkarvamustele mitmete teiste rahvuslike tegelastega, eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga. Paljuski tänu Köleri mõjutustele sai 1864 teoks suurema palvekirja esitamine Aleksander II-le. Kirjas olid esindatud ka tärkava rahvusliku liikumise nõudmised. Johann Küler kirjavahetuses teiste rahvusliku liikumise tegelastega tõusevad sel perioodil esile sellised küsimused nagu Eesti Kirjameeste Seltsi loomine, Eesti ajaloo koostamine, uue rahvusliku häälekandja asutamine.
1864 tutvus Johann Köler Peterburis noore Carl Robert Jakobsoniga ja aitas otsustaval kombel kaasa selle rahvuslikule ärkamisele. Jakobsonist sai järgmistel aastakümnetel üks Johann Köleri lähimaid sõpru ja kaasvõitlejaid. Köler toetas Jakobsoni rahaliselt ja andis tema käsutusse ühtlasi oma sidemed Peterburis. Paljuski just Kölerilt pärineb Jakobsoni "ida- orientatsioon ". 1972 pakkus Jakobson Kölerit Eesti Kirjameeste Seltsi aupresidendiks, kuid Johann Köler jäi valimistel F. R. Kreutzwaldile alla. Sellele vaatamata osales Köler jätkuvalt rahvuslikus liikumises, esindades maailmavaatelt pahempoolset ja orientatsioonilt Vene keskvõimule tuginevat liini. 1881 aitas Johann Köler mõjusaimal kombel, et Aleksander III Eesti organisatsioonide saatkonna vastu võtaks. Jakobsoni surma järel 1882 tõusis Johann Köler tema suuna autoriteetseimaks tegelaseks.
1882 tekkis Köleril idee osta eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus . Johann Köler üritas selleks saada laenu Aleksandikoolist, kuid projekti utoopilisust nähes seadis Jakob Hurt sellele peakomitee presidendina veto . Järgnes terav kokkupõrge, mille tulemusel Hurt tagandati presidendi kohalt ja selleks valiti Johann Köler. Hurda kaebuse peale peatasid võimud Aleksandrikooli komiteede tegevuse. Kuntaugani projekt ebaõnnestus täielikult ja ruineeris Köleri majanduslikult. 1891 valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Sellel kohal pidi ta olema tunnistajaks, kuidas noorem rahvuslik põlvkond seltsi üle võtab ja see võimude poolt 1893 suletakse.
Eestis oligi Köler rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna. Kuigi Köler maalis mitmeid pilte ka kodumaa teemadel , polnud need Eestis kuigi tuntud. See kehtib ka Köleri allegoorilise poliitilise maali "Ärkamine nõidusunest" kohta. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani kirikus, mis aga Kristuse modelliks olnud Kassari mõisa kutsari Villem Tamme vastuolulise isiku tõttu ägedat poleemikat tekitas. Johann Köler maalis ka portreesid paljudest rahvusliku liikumise tegelastest.
4.Köler maalikunstnikuna
„Iga rahva kunstiajalugu tunneb üksikuid erandlikult väljapaistvaid meistreid, kelle nimega on seotud iseseisvad ajajärgud kunstielu liikumist ja kunstimõistete arenemist ... Nad loovad traditsioonid ja sünnitavad kandepinna järgnevate põlvede kunstilistele püüetele ja otsingutele. Sammudes oma eluteed rajavad nad ajalugu." Nii kirjutab professor Alfred Vaga kunstnik Johann Kölerist.
Johann köler oli Eesti rahvusliku kunsti rajaja, kes oli eelkõige huvitatud portree ja maastikumaalide maalimisest.Tema maalide hulgas oli ka mütoloogilisi- kui ka ajaloolisi maale(Nt."Herakles toob Kerberose põrguväravast" ja "Lorelei needmine munkade poolt".)Kuigi Köler maalis mitmeid pilte ka kodumaa teemadel, polnud need Eestis kuigi tuntud. See kehtib ka Johann Köler allegoorilise poliitilise maali "Ärkamine nõidusunest" kohta. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani kirikus, mis aga Kristuse modelliks olnud Kassari mõisa kutsari Villem Tamme vastuolulise isiku tõttu ägedat poleemikat tekitas. Johann Köler maalis ka portreid paljudest rahvusliku liikumise tegelastest.Tallinnas maalis J. Köler, peamiselt akvarellis, eesti talupojatüüpe ning portreteeris folklorist H. Neusi. Hiiumaa retkel peatus ta Vaemla mõisas, kus nägi mõisa kutsarit, Kassari möldri poega Villem Tamme. Teda modellina kasutades lõi ta teose " Talumees kirvega". Kui 1878. a. H. Köler maalis Tallinna Kaarli kirikule altarimaali "Tulge minu juurde", siis kasutas ta sellel V. Tamme näojooni.
5.Kokkuvõte
Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik . Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.Ta oli lisaks suurepärase kunstnikuandega kunstnikule ka üks rahvusliku liikumise juhtidest.Johan Köler oli ka see mees kes tegi ettepaneku eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus.See plaan aga kahjuks ei õnnestunud, sest plaani peeti liialt utoopiliseks ja raha ei eraldatud.
Elu lõpupoole tõmbus Johann Köler avalikust elust pettunult tagasi.
Johann Köler suri enda vana sõpra Jakov Groti maalides rabandusse. Johann Köler maeti suurte auavalduste saatel kodusele Suure-Jaani kalmistule.
6.Maalid
Johann Köleri maal „Itaalia maastik “ mis lõi Eesti absoluutse oksjonirekordi
1 305 000 krooniga .
Johann Köleri usuteemaline maal „Lorelei needmine munkade poolt“
7.Kasutatud kirjandus
Wikipedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Köler
Eesti ajalugu elulugudes Sulev Vahtre
101 tähtsat eestlast Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997
Talvepaleest Lubjasaarele Herbert Salu 1995