Caspar David Friedrich (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Kuressaare Gümnaasium
Caspar David Friedrich
Referaat
Koostaja : Kattre Adramees
Kool: Kuressaare Gümnaasium
Klass: 11D
2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Elulugu 4
2. Looming 5
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Lisad 9

Sissejuhatus

Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool . Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna „romantism“ päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust.
Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Sellega algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile.
Vastureaktsioon klassitsismile, mida iseloomustas kord, harmoonia , tasakaal, idealiseerimine ja mõistuspärasus, vastandus ka Valgustusajastu teaduslikule maailmakäsitlusele ja industriaalsusele, põgenemine reaalsuse eest. Romantismi pooldajad rõhutasid intuitsiooni , kujutlusvõimet, tundeid, spotaansust ja individuaalsust. Tugevad emotsioonid kui uue esteetilise kogemuse alus: ärevus ja hirm, aukartus looduse ülevuse ees.

1. Elulugu

Saksamaal oli samuti poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Friedrich oli võimsaim saksa maalikunstnik , üks romantismi esindajaid. Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774 . aastal Greifswaldis ja suri 7. mail 1840. aastal Dresenis.
Friedrichi maalidel on keskseks teemaks looduse majesteetlik jõud. Tema inspiratsiooni allikaks oli tema kodumaa Saksamaa loodus, kuid tema elulugu võib anda seletuse pahaendelisele pingele ilu ja õuduse vahel tema töödes. Lapsepõlves uisutas ta koos vennaga Läänemere jääl, kuid see murdus. Caspar kukkus sisse ja tema vend hukkus teda päästes.
Täiskasvanupõlve masendus viis kunstniku Dresdenis enesetapukatseni. Pärast seda, kui ta oli püüdnud oma kõri läbi lõigata, kandis ta armi varjamiseks habet.
Suhe trauma ja inspiratsiooni vahel saab selgeks Friedrichi ütluses: „Kunstnik ei tohi maalida mitte ainult seda, mida ta näeb enda ees, vaid ka seda mida ta näeb enda sees. Kui ta mitte midagi ei näe, siis peaks ta lõpetama enda ees oleva maalimise.“

2. Looming

Caspar David Friedrich oli Saksa romantismi juhtivaid kunstnikke, kes vormis oma melanhoolia ühtedeks meisterlikemaks maastikeks, mis üldse loodud.
Ta maalis „Erinevad eluetapid “ 61-aastaselt, kuus aastat enne oma surma. Kuigi see on noorpõlves reisidel tehtud visandite patišš, on „Erinevad eluetapid“ tema loomingus ainulaadne, kuna kujutab väljamõeldud kohta. Äratuntavad geograafilised viited tema töös on kõik väga isiklikud ja maastik toimib peaaegu sügavalt endasse vaatava kunstniku autobiograafiana. Maali põhiosa meenutab ta sünnilinna Greifswaldi sadamat . Viis laeva on kujutatud veel peal erineval kaugusel. Need sümboliseerivad elu kaduvust. Kaldal seisab esiplaanil vana mees ja vaatab vee poole. Arvatakse, et see on Friedrich maali valmimise ajal. Samas lähedal seisab noor mees kõvakübaras, kes on maalitud tema nõbu järgi ning sümboliseerib küpset iga. Taamal mängivad kena noor tüdruk, kes on maalitud tema vanima tütre järgi ja sümboliseerib noorust, ning viimaks kaks tema noorimat last, kes mängivad Rootsi lipuga ja kujutavad lapsepõlve. Keskmise laeva mast moodustab krutsifiksi, mis viitab Friedrichi sügavale usule, kuid tüüne, läbikumav, poeetiline maal pole tulvil mitte lootust lunastusele ega surmajärgsele taevapääsule, vaid magusmõrudat teadmist sureliku elu väärtuslikkusest ja kiirest möödumisest.
Friedrichi maastikupildid olid motiividelt tavaliselt ülilihtsad. Neid valitseb romantiline, sageli traagiline põhitoon. (Pilt 1)
Pilt 1 Caspar David Friedrich „Eluetapid“ ( http://uofugeron.files.wordpress.com/2009/03/caspar_david_friedrich_013.jpg )
Ta valib looduse seisundeid, mis vastasid romantismi maitsele – päikese loojang, kuuvalgus, ja esitab neid keskendatud mõtliku hoiakuga. Uudne ja üllatav oli Friedrichi selge palett ja meisterlik valguse kujutamise oskus. Näiteks maalil „Kahekesi kuud vaatamas“ (Pilt 2).
Friedrichi maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Ta eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
Pilt 2 Caspar David Friedrich „Kahekesi kuud vaatamas“ ( http://www.nga.gov/exhibitions/2001/spirit/large/02.jpg )
Maailil „Rändur mereudu kohal“ näeme kurjakuulutavat mäslevat merd üksiku elegantse inimkogu ees. See ülimalt paeluv maal, mille Friedrich maalis oma abiellumise aastal, võib edasi anda tema enda katseid vaigistada oma noore pruudi pärast mäslevaid tundeid. Tema, kes hakkas õlivärvidega maalima alles pärast kolmekümnendat eluaastat , ilmutab selle meediumi sügavat mõistmist, loob tumedate värvidega sügavikus oma emotsionaalselt rusuvad kujutised. (Pilt 3)
C. D. Friedrichilt sai tõuget nt. Norra uuema aja maalikunsti teerajaja Johan Clausen Dahl , kes aastast 1818 tegutses Dresdenis. Dahl maalis värskeid ja loomutruid maastikupilte, pöörates tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele, kuid ta oli vähem romantiline kui Friedrich.
Pilt 3 Caspar David Friedrich „Rändur mereudu kohal“
( http://www.sexualfables.com/images/Caspar_David_Friedrich_Wanderer.jpg )

Kokkuvõte

Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Sellega algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine.
Friedrich oli võimsaim saksa maalikunstnik, üks romantismi esindajaid. Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis ja suri 7. mail 1840. aastal Dresenis. Ta oli Saksa romantismi juhtivaid kunstnikke, kes vormis oma melanhoolia ühtedeks meisterlikemaks maastikeks, mis üldse loodud. Friedrichi maastikupildid olid motiividelt tavaliselt ülilihtsad. Neid valitseb romantiline, sageli traagiline põhitoon,need olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Ta eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
Friedrichi maalidel on keskseks teemaks looduse majesteetlik jõud. Tema inspiratsiooni allikaks oli tema kodumaa Saksamaa loodus, kuid tema elulugu võib anda seletuse pahaendelisele pingele ilu ja õuduse vahel tema töödes. Lapsepõlves ta vend hukkus, teda päästes.
Täiskasvanupõlve masendus viis kunstniku Dresdenis enesetapukatseni. Pärast seda, kui ta oli püüdnud oma kõri läbi lõigata, kandis ta armi varjamiseks habet.
Suhe trauma ja inspiratsiooni vahel saab selgeks Friedrichi ütluses: „Kunstnik ei tohi maalida mitte ainult seda, mida ta näeb enda ees, vaid ka seda mida ta näeb enda sees. Kui ta mitte midagi ei näe, siis peaks ta lõpetama enda ees oleva maalimise.“

Kasutatud kirjandus

Kirjalikud allikad:
1) „Üldine kunstiajalugu “ Jaak Kangilaski ; Tallinn - Kunst 1998, lk 217-218
2) „Üldine kunstiajalugu“ Voldemar Vaga; Tallinn - Koolibri 1999, lk 779, 807
3) „ 1001 Maali mida elu jooksul peab nägema“ Stephen Farthing; Tallinn - Varrak 2007, lk 367, 390
Interneti allikad:
1) http://et.wikipedia.org/wiki/Caspar_David_Friedrich
2) http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.ht m

Lisad

Pilt 1 Carlos David Frierdrich „Autoportree“ ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Caspar_David_Friedrich.jpg )
Pilt 2 Caspar David Friedrich „Kaarnapuu“, 1882. ( http://russellmcneil.blogspot.com/2007/08/caspar-david-friedrich-1774-1840.html )
Pilt 3 Caspar David Friedrich „Jäine meri“
( http://etc.ofthiswearesure.com/2008/11/the-ism-schism.php )

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katariina92 Õppematerjali autor

Referaat ühest mõjukast Saksamaa maalikunstnikust, romantisimi esindajast.

caspar david friedrich referaat kunstiajalugu romantism

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Romantism Inglismaal, Saksamaal ja Hispaanias

mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. Johann Heinrich Füssli ''Luupainaja'' 4 Romantism Saksamaal Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774- 1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne

Kunstiajalugu

docx

Romantism

Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli PHILIPP OTTO RUNGE (1777-1810). Oma

Kunstiajalugu

odp

Romantismi slideshow

ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Chalk Cliffs on Rügen (1818), Caspar David Friedrich Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. John Constable, View on the Stour near Dedham 1822

Kunstiajalugu

odt

Romantism - referaat

Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. ROMANTISM KIRJANDUSES Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving.

Kunstiajalugu

rtf

Romantism ja Klassitsim

sajandi Inglismaal väga populaarne. Hiljem pöördus ta õlimaali juurde MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka FRANCISCO GOYA (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. MAALIKUNST SAKSAMAAL Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT [teodoor erikoo] (1791-1824)

Kunstiajalugu

ppt

Romantism kunstis ( slaidid )

· Loominugus on samuti kohata romantilisi jooni. · oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa. · Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Francisco Goya. Marquesa de Pandejos´i portree Francisco Goya. Carlos IV perekond Francisco Goya.Alasti maja Saksamaa romantism C. D. Friedrich. · maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. · Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. · Ta eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Caspar David Friedrich. Rändaja udumere kohal C. D.Friedrich. Kloostrikalmistu lumes. C.D. Friedrich. Tammesalu kloostrikirik Skulptuur · Skulptuuris pole romantismandnud eriti tähelepanuväärseid teoseid. põhjus sama,mis ehituskunstiski.

Kunstiajalugu

doc

Romantism versus realism

"Kogemuse laulud", "Taeva ja põrgu abielu". William Turner(1775-1851)- Tähtsaim inglise romantik ja üks suurimaid mariniste (meremaalijaid). Kuigi ta alustas akvarellidega, on tuntum tema voolav maaliline värvikäsitlus, mida ta rakendas õlivärvidega töötades. Värvid näisid kui lõuendile visatud, paljudes teostes nõrgenevad või kaovad kõik kontuurid ja värvid hakkavad elama objektidest sõltumatut elu. Teosed: ,,Viies Egiptuse nuhtlus", ,,Matus merel". Caspar David Friedrich(1774-1840)- Saksa romantik, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui vormilt. Kasutas äärmuslikke, isegi ülepakutud tähendusrikkaid ja külluslikke motiive. Eelistas maalida üksindust ja lõpmatuse avanevaid maastikuvaateid. Teosed: ,,Vanade kangelaste kalmud", ,,Rist Läänemere ääres" Théodore Géricault (1791-1824)- Prantsuse maalikunstnik loobus kompositsioonis figuuride paigutusest kihtidena ja see taandus kahele ristuvale diagonaalile

Kunstiajalugu

doc

Klassitsism, romantism

SKULPTUUR ANTONIO CANOVA, kelle töödes on näha veel rokokoolikku pehmust, sarmikust ja meelelist värskust. Populaarsed teosed on tema "Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche" Parim prantsuse skulptor ja portreebüstide meister oli JEAN ANTOINE HOUDON. Tema kuulsaim teos on Voltaire`i istuv figuur. Küpsklassitsismi kuulsaim esindaja on aga taanlane BERTEL THORVALDSEN, kes on teinud töö "Jason". MAALIKUNST Jacques Louis David . Kuigi ta oli järjekindel klassitsist, leidus ta loomingus ka realismi sugemeid. Omamoodi tähiseks sai 1784.a. valminud "Horatiuste vanne", kus esmakordselt olid kajastatud kõik eelnimetatud klassitsismi tunnused. Tema järgmised antiikkompositsioonid ei leidnud nii vaimustavat vastuvõttu. Seda rohkem tähelepanu pälvisid Davidi need maalid, mille ainestik oli võetud kaasajast

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid