“Armastus kolme apelsini vastu “ (0)

Tallinna 32. Keskkool
ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU
Retsensioon
Sigrid Pihel
7.b klass
03.10.2010
Tallinn
Ma kaisin vaatamas Sergei Prokofjevi ooperit *Armastus kolme apelsini vastu*.
Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00.
Osades olid8
Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja – Priit Volmer
Prints , tema poeg – Andres Koster
Clarice, printsess , kuninga vennatutar – Teele Joks
Leandro, peaminister – Jassi Zahharov
Truffaldino, kojanarr – Aleksander Arder
Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune – Rauno Elp
Celio, maag, kes soosib kuningat – Vaino Puura
Fata Morgana, noid , kes soosib Leandrot – Heli Veskus
Kokatar – Mart Laur
Printsessid apelsinide sees – Linetta – Maire Haava
Nicoletta – Valentina Taluma
Ninetta – Angelika Mikk
Farfarello, saatan – Aare Saal
Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori – Riina Airenne
Tseremooniameister – Aivar Kaseste
Mimansiartistid – Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin
Clarice koerake – Juki-Pedro
Dirigent – Mihhail Gerts
Lavastaja – Dmitri Bertman
Lavakujundus – Igor NeZnoi
Kostuumid – Tatjana Tulubjeva
Valguskunstnik – Neeme Joe
Koreograaf – Edvald Smirnov
Rahvusooper Estonia koor
Rahvusooper Estonia orkester
Viiulisoolo – Kristina Kriit
Sisu kokkuvote
Proloog
Traagikud, Koomikud, Luurikud Kolupead vaidlevad selle ule, et millist etendust vaadata. Veidrikud soovitavad naaklemise lopetada ja vaadata *Armastust kolme apelsini vastu*, sest sellele ei leia teatritukkide seas vordset.
Esimene vaatus .
Kuningas on mures, et tema poeg on suremas hupohondria katte. Arstide sonul paastab Printsi vaid naer. Pantalone teeb ettepaneku kutsuda narr Truffaldino, et too korraldaks *haige* ravimiseks ja naerma ajamiseks suurejoonelisi vaatemange ning pidustusi.
Kuninga soosija, maag Celio kaotab kaardimangus peaminister Leandro soosijale, kurjale noiale Fata Morganale ja seab kuningriigi, Kuninga ja Printsi saatuse suurde ohtu. Kuninga vennatutar printsess Clarice loodab Leandro abiga Printsi tappa ja tousta koos Leandroga troonile. Uudised peatselt toimuvatest pidustustest viivad Clarice endast valja, kuid Smeraldina toob haid uudiseid – peole tuleb maskeeritud Fata Morgana ja teda nahes ei hakka Prints kindlasti naerma.
Truffaldino puuab asjatult koita Printsi tahelepanu. Peole ilmub maskeeritud Fata Morgana, Truffaldino endine naine. Nende vahel tekib sonelus ja ruselus, mille kaigus Fata Morgana komistab ja kukub . Prints hakkab naerma ... Fata Morgana neab Printsi ara – too armub lootusetult kolme apelsini ning peab neid otsides votma ette ohtliku rannaku noid Creonta juurde.
Teine vaatus.
Maag Celio kutsub valja saatan Farfarello, et teada saada Printsi ja Truffaldino asukohta. Farfarello tuletab Celiole meelde, et too mangis oma kaitsealused kaardimangus maha ega saa seeparast takistada teda lennutamast Printsi ja Truffaldinot kuhu tahes, naiteks Creonta juurde. Celio annab Printsile ja Truffaldinole volupaela, mis juhiks apelsine valvava kurja Kokatari tahelepanu korvale. Samas hoiatab ta neid, et apelsine tohib avada vaid vee laheduses.
Volupaela abil hajutavad Prints ja Truffaldino Kokatari tahelepanu ja nappavad apelsinid. Randurid pagevad korbesse, apelsinid paisuvad aga nii suureks, et nende vedamisest kurnatud Prints jaab magama. Eirates Celio manitsusi loikab janu tundev Truffaldino uhe apelsini lahti. Apelsinist astub valja printsess, kes sureb kohe janusse. Truffaldino avab teise vilja ning kurb saatus tabab ka jargmist printsessi . Prints arkab ja teeb lahti kolmanda – seekord ilmub nahtavale kaunis printsess Ninetta, kellesse Prints armub. Veidrikud toovad Ninettale vett ja paastavad ta janusse suremisest. Prints tottab isale teatama, et kavatseb Ninettaga abielluda . Smeraldina muudab neiu aga rotiks ja vaidab end ise olevat Printsi morsja. Kuningas jaab teda uskuma ning poordub oma saatjaskonnaga paleesse tagasi.
Fata Morgana suudistab Celiot sohitegemises, sest too aitab endiselt Printsi, kuigi kaotas kaardimangus. Veidrikud aitavad Celiot ja hoiavad Fata Morganat kinni. Kuningas, Prints ja Smeraldina leiavad paleesse joudes troonilt tohutu suure roti, kes muutub Celio voluvae abil taas printsess Ninettaks. Leandro, Clarice ja Smeraldina reetlikus on paljastatud, kuid Fata Morgana abiga onnestub neil pogeneda. Prints ja Ninetta on taas onnelikult koos ja koik kohalviibijad on roomsad.
Lavakujundus oli minimaalne ja asju laval vahe. Fiktsioonaalse ruumi kujutamine jai pohiliselt 6 teleekraani ja valguse kanda. Ekraanidele ilmusid pildid kuumast paikesest ja korbeliivast voi hoopis merelainetest, vastavalt sellele, mis keskkonnaga oli parajasti tegemist. Olulist rolli mangisid ka universaalse funktsiooniga kohverkastid, mille toimetasid lavale ja avasid vaatajate ees *lavatoolised*.
Teises vaatuses oli lavale toodud ka papist voi plastist hobepaberiga kaetud puu, millel rippusid vatist apelsinid.
Ooperi tegi minu arust eriliseks see, et see oli nii fantaasiarohke, vaatemanguline, kaasaegne ja surrealistlik ja, et teises vaatuses puhuti seebimulle ja kui paar esinejat tulid saaliustest sisse, proZektorid langesid meie peale ja nad kusisid lauldes meilt vett, et paasta printsess Ninetta elu. Mulle meeldis selles ooperis see, et lauldi eesti keeles, mitte itaalia keeles.
Esinejate kostuumide kirjeldused8
Leandro kandis lillat varvi ulikonda.
Truffaldino kandis oranZi ja suurte valgete mummudega riietust , mis toi tegelases esile lustakust.
Kokatar ehk kokk kandis mustasid lakkkingi, halle pitssukki, luhikest puhvis valge pollega musta ja kuldse mustriga seelikut, musta jakki, mille all oli valge pitsist kaharate varrukatega pluus , musta lipsu, musta vaikest kubarat ja punast varvi parukat, mis koik kokku mojus usna humoorikalt.
Printsessid, kes olid apelsinide sees kandsid koik kauneid oranZe kleite, kuid Ninetta kandis hiljem seest musta, kuid pealt oranZi varvi korsetti, pikka oranZi siidist seelikut ja kaelakeed.
Prints kandis esimesel vaatusel oranZi mutsi, pruuni triiksarki, musti pukse ja pintsakut ja teisel vaatusel valget sarki, oranZi ulikonda ja oranZi mutsi.
Salaparane ja paheline Fata Morgana kandis musta pukskostuumi ja kaelakeed.
Sensuaalne Smeraldina kandis mustasid kingi ja sukkpukse, musta sadelevat kleit, kaelakeed ja peas mustadest sulgedest peaehet.
Clarice kandis lillat varvi kleiti, millel olid puhvis varrukad, kaelakeed ja peas musta varvi peaehet. Ta oli paris sulekoerake laval kaasas.
Koor kandis pilkupuudvaid, kirevaid ja varvirikkaid kostuume.
Enamik meestegelasi kandis harilikku ulikonda *varvid varieerusid mustast hallini*.
Uldiselt ei olnud vahet, kas oli tegemist kuninga, oukondlase, maagi voi koguni saatanaga – nad koik olid roivastatud sarnaselt.
1. pala, mida ma iseloomustan on ooperi koige tuntum number *Marss*, mis on levinud ka iseseisva kontsertpalana. Kogu ooperi ajal kolab see viis korda. See marss on kogu ooperit labiv juhtmotiiv ja Rahvusooper Estonias kasutatakse seda meloodiat ka etenduse kutsungina. Pala jai mulle eriti meelde, sest ma olen seda ka varemgi kuulnud , kuid ma ei maleta, kus. Muusika oli rutmiline, energiline, kaasahaarav ja hoogne. Mulle tekitas see muusika sellise emotsiooni, et ma oleksin tahtnud kohe minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus.
2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti. Samal ajal laulis uhest ekraanist uks mees. Muusika oli kiire, voimas, ahvardav, hirmutav ja muusika alguses ja lopus kolas see nagu praami pasundamine. Ma maletan sellest palast ainult natukene, sest see ei olnud eriti meeldejaav muusika.
Teisi palasid ma eraldi ei maleta iseloomustada.
Muusika oli uldiselt varvikirev, elujouline ja lustlik.
Sergei prokofjev oli helilooja , pianist ja dirigent. Ta oli 20. sajandi esimese poole uks isikuparasemaid loomenatuure. Kuigi Prokofjev ei ole kunagi tegutsenud pedagoogina, on ta ometi avaldanud suurt moju erinevate maade paljudele muusikuile, sealhulgas ka eesti muusikuile. Alati on olnud neid, kes on tema loomingut imetlenud, ja neid, kes on selle vastu protestinud. Prokofjevi muusika kolas eesti kontserdilaval juba 1920. aastate algul, esitajaks vene pianist Aleksandr Borovski. Koige olulisemad olid aga Prokofjevi enda kontserdid 1934. aastal Tallinnas ja Tartus ning nagu tollastest jarelkajadestki lugeda, kindlustasid need usku uue muusika tosivaartustesse. Eesti teatrilavale joudis Prokofjevi muusika tunduvalt hiljem kui kontserdisaali. Enim lavastatud on tema balletti * Romeo ja Julia *, ooper *Armastus kolme apelsini vastu* etendub Eestis esmakordselt. 1921. aastal Chicagos esietendunud ooperit dirigeeris toona Prokofjev ise.
Prokofjev oppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Uhendriikidesse, kuid tuli Noukogude liitu tagasi 1936. aastal. Prokofjev suri samal paeval kui Jossif Stalin. Ta on maetud NovodevitSje kalmistule. Ta oli viie Stalini preemia laureaat.
23.4. 1891 – 5.3.1953
Ma olen varem kainud ainult balletti vaatamas ja seekord vaatasin ma esimest korda ooperit. Mulle meeldis see vaga , kuid ballett meeldib mulle ikkagi rohkem, sest seal ei laulda kogu aeg, ainult tantsitakse