Großmeister, berühmter Schachtheoretiker), Rückseite Blick auf Hermannsfestung von Narva (Keres' Geburtsort), Narvafluss (Grenzfluss zu Russland) und Festung von Iwangorod (Russland). Ausgegeben 1991, 1992 und 1994 (leicht verändert), gute Qualität. · 10 Krooni: (rot) Vorderseite Jakob Hurt (estnischer Folklorist, Theologe und Sprachwissenschaftler, Gesellschaftsaktivist), Rückseite Blick auf Tamme-Lauri-Eiche in Urvaste. Ausgegeben 1991, 1992 und 1994 (leicht verändert), generalüberholt 2006, gute Qualität, 2007er Jahrgang gleicht dem vom 2006. · 25 Krooni: (hellgrün) Vorderseite Anton Hansen Tammsaare (estnischer Schriftsteller), Rückseite Blick auf Vargamäe (aus dem Werk "Tõde ja õigus" von Anton Hansen Tammsaare). Ausgegeben 1991, 1992 in guter Qualität. 2002 wurde die Note generalüberholt und mit neuen Sicherheitsmerkmalen versehen, sie gibt es auch mit der Jahreszahl 2007.
fikseerida. Kõrgustiku looduslik piir jälgib küllaltki hästi 100 meetri samakõrgus- joont. Üksnes edelas ühendab see samakõrgusjoon Otepää kõrgustikuga ka Karula kuplistiku ning loodes joonistab kõrgustikust eraldi asetsevana välja kõrgema ala Rõngust lõuna pool. Oma kõrguse ja maastikulise ilme järgi kuulub viimane siiski Otepää kõrgustiku juurde. Rõngu ümbrusega analoogiliselt loetakse kõrgustiku juurde Vastse-Antsla--Vaabina ümbrus, mida kõrgustiku põhiosast eraldab Urvaste ürgorg. Kõrgustiku väiksema ulatusega «eelpostid» on Sirvaku ja Voorepalu ümbrus. Kõige suuremaks Otepää kõrgustiku «eelpostiks» on aga põhja-loode poole jääv ja kõrgustikust Elva ürgoruga eraldatud Vellavere ümbrus. Väiksemate kõrguste tõttu ei ole teda loetud Otepää kõrgustiku külge kuuluvaks. Tema ühendamine Otepää kõrgustikuga samasse suuremasse maastikulisse ühikusse oleks küllalt põhjendatud. Sama probleem kerkib ka Karula kuplistiku puhul.
kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi.Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg.Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. 1979. aastal nad oli ühenenud suurimaks Eestis Otepää maastikukaitsealaks pindalaga 23 000 ha. Praegu see on Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa.Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad
....................................................................................................... 14 ~3~ Elu Margus Konnula on sündinud 22. Märtsil 1974 Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppis Urvaste Algkoolis, Kuldre põhikoolis ja Anstla Keskkoolis. On töötanud inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ning Urvaste Vallarahva Lehe toimetajana. Margus Konnula on abielus, kahe lapse isa ning elab Võrumaa metsade vahel Urvastes. Kuidas sai Margus Konnulast Contra? Margust hakati nooruspõlves perekonnanime järgi kutsuma Jimmy Connorsiks (kes on
tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4. Mooste mõisakompleks üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool, Linakoda, Külalistemaja. 5. Värska Setomaa keskus, Tsäimaja, Seto Talurahvamuuseum. Võru maakond 1. Haanja Suur-Munamägi, vaatetorn, all pood, kohvik 2. Rõuge ürgorg Tuntuim org on Ööbikuorg, 7 järve, Rõuge Suurjärv, oru nõlval külastuskeskus ja vaatetorn. 3. Urvaste Püha Urbanuse kirik, Urvaste ürgorg, linnamägi, Tamme-Lauri Tamm (8,2m), ka eesti endiselt 10kroonisel. Contra kodukoht. 4. Antsla väikelinn, mis on kuulus tänu Hauka laadale. Koduloomuuseum ja Vana- Antsal mõis. 5. Vastseliina Piiskoplinnuse varemed (14-15saj), Piiri kõrts (pika ajalooga kõrts, mis on nüüd uuendatud ja taasavatud). Lähedal Vastseliina Katariina kirik. Valga maakond 1
1. Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, kui aina enam pöörati tähelepanu haruldastele loodusobjektidele. 1853
Võrumaast palju suurem. Ta hõlmas enamiku kaasaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad. Ajaloolise Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbrusi, mis kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu. Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda. Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna -- Urvaste, Rõuge ja Vastseliina -- keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele. Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik alasid kaasaegse Võrumaa aladel, kuid ta loodenurk Truuta ja Koigu mõisate ümbruses jääb kaasaegsele Valgamaale. Ka Rõuge kihelkonna valdav enamik alasid asub kaasaegsel Võrumaal, kuid ta kirdenurk Leevi mõisa ümbruskonnas jääb Põlvamaale. Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur
tsüklid ( Bible moralisee) Tahvelmaal ja selle levik 20.Mis on tiibaltar ja mida sa temast tead? õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis 21.Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada 4 piirkonda: a)Põhja-Eesti / Toomkirik, Niguliste kirik b)Lõuna-Eesti / Urvaste, Tartu Jaani kirk c)Lääne-Eesti / Valjala kirik, Käina kirik d)Kesk-Eesti / Ambla ja Koeru kirik 22.Nimeta iga piirkonda vähemalt kaks kirikut 23.Keskaegne ilmalik arhitektuur. Linnused, kindlaustused, lossid ja kindlustused. 24.LINNUSTE HULGAS SAAB ERALDADA 3 PÕHITÜÜPI a)neemiklinnus b)tornlinnus c)kastell-linnus
2) Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk? a) Saarniite jalakas Vastseliina vallas Saarde külas Piiranguvööndi ulatus on 50 m ja kaitse eesmärk on tagada Võru maakonna esinduslikumate põlispuude säilitamine. (Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.1) b) Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk Urvaste vallas Pihleni külas - Piiranguvööndi ulatus on 50 m ja kaitse eesmärk on tagada Võru maakonna esinduslikumate põlispuude säilitamine. (Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.2) 3) Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse? a) Must tuhkpuu kuulub III kaitsekategooria alla. Kahjustamine, korjamine ja muud tehingud selle taimega on keelatud. (III kaitsekategooria liikide kaitse
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
lasteraamatuid kirjutama. Sai kunsti- ja kirjandusloomingu eest mitmeid tunnustusi. Edgar Valter oli maalikunstnik, graafik ja karikaturist. Ta tegi plakateid, filmi- ja lavakujundusi. Ta illustreeris ajakirju ja mitusada raamatut, nii ilu-, aime- kui tarbekirjandust, enamasti aga lasteraamatuid. Ta lõi Sipsiku, Krõlli, naksitrallide, Kunksmoori, Aatomiku ja veel mitme eesti lastekirjanduse tegelaskuju.1987. aastal tuli Edgar Valter Võrumaale Urvaste valda Koigu külla. Algul oli ta Pöörismäe talus suvitaja, varsti aga juba pärisperemees. Talle meelids seal ja linn jäi sealt mitme kilomeetrite kaugusele. Kord ütles ta nii: ,,Tasapisi hakkasid teemad muutuma. Linn taganes ära kuhugi kaugele."Edgar juba Tallinnas mõtles, et ta võiks ka joonistamise asemel kirjutada. Ta hakkas üles märkima laste omapäraseid mõttekäike ja ütlemisi ning tahtis neid edaspidi lasteraamatu tegemisel kasutada
See on küll ainult 280 aastat vana, kuid eriline: ühes oksalohus, kuhu redeliga ligi pääseb, on kogu maailmas saabuvate tutvumissoovide kirjakast, mida post ametlikult teenindab. Selle aadress on: Bräutigamseiche (peigmehetamm), Dodauer Forst, D-23701 Eutin. 15 6.3 Jämedamad tammed Tähelepanuväärne on see, et kümnest jämedamast tammest viis asuvad Võrumaal. 1. Tamme-Lauri tamm kasvab Võrumaal Urvaste kiriku ja mõisa vahelise tee lähedal. Nime on ta saanud Tamme-Lauri talu järgi. Rahvajutt pajatab, et tammes elanud tulevaim, keda kutsuti Lauritsaks. Tamme ümbermõõt on 825 cm, kõrgus 16 m ja ligikaudne vanus üle 680 aasta. 2. Jakobi tamm kasvab Urvaste kihelkonnas Kuldre koolist lõuna pool Jakapi talu lähedal künkanõlval. Ümbermõõt on 775 cm, kõrgus 19 m ja vanus umbes 450 aastat. 3. Lõhtsu-Reinu ehk Mäe-Lehtsoo tamm kasvab Urvaste kirikust läänepool Lõhtsu
Küngastevahelised soostunud või järvedega nõod on tekkelt peamiselt glatsiokarstilised. Peaaegu pool künklikest aladest on moreenkattelised ja moodustavad Porijõe ja Väikese Emajõe keskjooksu vahel paikneva ligi 42 km pikkuse kirde–edela-sihilise vööndi. Peaaegu veerandi kõrgustiku peamised pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad. Kanepist edelas paikneb kõrgustiku suurim liivik (56 km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib Võhandu (ülemjooksul Pühajõe) terrassiline org. Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline võrdlemisi sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurematest väärivad siinkohal nimetamist Kooraste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja ja Urvaste ürgorg. Kõiki neid markeerivad piklike orujärvede ahelikud. All on välja toodud Otepää kõrgusiku pinnamoe joonis(http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k
Käsitöö alal säilis tsunftikord ja tekkisid manufaktuurid. Mõlemal ajastul oli suurimaks sisseveo artikliks Prantsuse ja Hispaania sool. Nii Rootsi kui ka Vene ajal oli Eestis peamiseks usuks Luteri usk. Ning mõlemal ajastul olid kirikud ja muud hooned sõjast räsitud ja kirikuõpetajatest oli puudu. Rootsi aja hakkas räsitud kirikute ja väheste preestrite pärast levima jälle munasusu kombed. Roots ajal toimus ka ohtralt nõiaprotsesse. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonna Osulas Pühajõe mäss. Selle käigus põletasid hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna nad pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Vene ajal jõudis Saksamaalt Baltikumi tehnoloogiline ratsionalism, mis saavutas 18. sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Nii Rootsi kui ka Vene ajal on suur tähtsus Eesti ala kultuuri ja hariduse arengus. 1684
CONTRA, MARGUS KONNULA Selles, et Contra luuletama hakkas ja üheks eesti tuntuimaks poeediks sai, on päris suur osa telestaar Vahur Kersnal. Nimelt on nii Kersna kui ka Contra pärit Antslast, väikesest linnas Võrumaal. Contra ise on öelnud, et Kerna on temast 11. aastat vanem ja kui Contra veel abiturient oli, tegi Kersna juba Antslas diskosid. "Käisin talt mitu korda ühte kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis ka luuletusi. Kersna kutsus mind televisiooni esinema, kuid telekasse jõudsin alles kolme aasta pärast, ennem lihtsalt ei julgenud," meenutab Contra oma tähelennu algust. Contra sõnul on Kersnal lihtsalt selline anne, et ta oskab otsida sealt, kuskohast keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida. Ja leiab igasuguseid tegelasi, kes on palju huvitavamad kui need, keda klantspiltidelt leida võib. Teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996 Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend -...
Millisesse vesikonda kuuluvad sinu kodumaakonna jõed? Soome lahe vesikonda. Nimeta oma kodukoha suuremaid siseveekogusid. Ülemiste järv, Harku järv Too näiteid erinevatest mandrijäätekkelistest järvedest eestis. Liigestatud kaldajoonega saarterohked järved künkliku reljeefiga aladel: Pühajärv, Pangodi, Kavadi Voortevahelised järved: Saadjärv, Soitsjärv, Raigastvere Ooside-ja mõhnadevahelised järved:Aegviidu, Jussi, Neeruti, Kurtna Orujärved: Viljandi, Urvaste, Rõuge järved Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus eestile? See on suurim järvistu eestis. sinna suubub üle 200 jõe ja oja ja see on kalarikas. Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? veehoidlateks enamasti. Miks on Kaali järv eestis ainulaadne? kus see asub? see on tekkinud meteoriidi langemisel maale ning see asub saaremaal. Millised on eesti järvederikkamad ja vaesemad alad? põhjenda
Vallavanem JÜRI NASSAR Meremäe vald Meremäe vald Volikogu esimees ANNI LAHE Vallavanem AIVAR NURK Misso vald Misso vald Volikogu esimees JUHA SAARNIIT Vallavanem LEMBIT SIKK Mõniste vald Mõniste vald Volikogu esimees REIN LEPP Vallavanem TÕNU LINDEBERG Rõuge vald Rõuge alevik, Rõuge vald Volikogu esimees JAAK PÄCHTER Vallavanem KALVI KÕVA Sõmerpalu vald Järvere, Sõmerpalu vald Volikogu esimees GUSTAV HALLER Vallavanem LENHARD ERMEL Urvaste vald Kuldre, Urvaste vald Volikogu esimees ENNO KONTSE Vallavanem RAIN RUUSA Varstu vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees ERE PUDERSELL Vallavanem REIN ANSIP Vastseliina vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees IVAR TRAAGEL Vallavanem KADI KAUR Võru vald Võrumõisa tee 4a, Võru Volikogu esimees HEINO KUUSIK Vallavanem ÜLO TULIK Võru linn Jüri 11, Võru Volikogu esimees TÕNU ANTON Linnapea TÕNU JÕGI
Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a. asutasid nad Tartus gümnaasiumi, mille haridustasemele polnud eesti varasemas ajaloos võrdset. Siis asutasid nad tõlkide seminari, mille eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate. Pühajõe mäss 1642. a. toimunud Urvaste kihelkonnas sündmus, mille käigus hävitasid talupojad Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, sest see pidavat olema pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjus. Pietism kirikuõpetajate usuvool, mis oli vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning nad püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sgavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistid aitasid kirikul saada kiiremini üle Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistid seletasid
1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp"). · Urvaste kirik basiilika tüüpi kirik Võrumaal. · Valjala kirik Kõige vanem maakirik. Sellel esineb ka romaani elemente (läänefassaadil võib näha ümarkaart). Segastiilis. · Kesk-Eesti maakirikud on suuremad (3-löövilised) ning ehitatud hiljem (14.-15. sajandil). Neist vanim on Ambla kirik (ehitatud 13. sajandi lõpus). Need on kodakirikud (puudub valgmik katusel). Tuntud on ka Suure-Jaani kirik
* Lahmuse Kool * Lasnamäe Põhikool * Mihkli Kool * Porkuni Kool * Puiatu Erikool * Põlva Roosi Kool * Päinurme Internaatkool * Pärnu Toimetulekukool * Raikküla Kool * Rakvere Lille Kool * Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus * Salu Kool * Tallinna Heleni Kool * Tallinna I Internaatkool * Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool * Tapa Erikool * Tartu Emajõe Kool * Tartu Herbert Masingu Kool * Tartu Hiie Kool * Tartu Kroonuaia Kool * Tartu Maarja Kool * Türi Toimetulekukool * Urvaste Kool * Vaeküla Kool * Valga Jaanikese Kool * Vastseliina Internaatkool * Vidruka Kool * Viljandi Kaare Kool * Võru Järve Kool * Õismäe Kool * Ämmuste Kool Arvestades Eesti riigi suurust ja elanike arvu võib tõdeda, et kuigi erikoole on kindlasti vaja, on neid kuidagi palju. Samuti on nende ülalpidamine väga kulukas. Õpetajate lehes ilmunud antakse ülevaade sellest, kui palju kulutusi teatud erikoolid aastas nõuavad.
traditsioonid (rahvakalender). o Viis viise on vähem kui tekste, 8 nooti, viisil vähene ulatus. o Esitus eestlaulja + koor Laulus valitseb sõna! Regilaulud lõppevad helilaadi teisel astmel. Põhja-Eestis on palju kiige rütmis laule. Fermaat pikendus; asetseb viisi keskel / viisi lõpus. Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule. 1 Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule. LAULU ALALIIGID: o Hällilaulud lauldi vaikselt; lihtsad, lühikesed, retsitatiivsed. (kuulasime: ,,Uni tule silma peale").
EESTI PIKIM JÕGI Sissejuhatus Maastikud on üks huvitavamatest viisidest meie kultuuri ja ühiskonna mõistmiseks. Maastikud peegeldavad meie rahvusliku eneseteadvust sajandeid või isegi aastatuhandeid. Eesti sisemaa asustusloos on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendanud jahu ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Sajandist 19 kasutatakse Eestis veejõudu villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks. Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust j...
Algselt olid Tallinna kirikud lihtsad alles 15. sajandil ehitati need ümber. Pühavaimu kirik on aga säilitanud algse välimuse. Tallinnasse ehitati ka mitu kloostrit (Pirita klooster, Püha Katariina klooster), 13. sajandil olid Tsistertslaste klooster (Padisel), Püha Miikaeli klooster (ei ole säilinud, oli nunnaklooster), Püha Birgitta (asub Pirital ja on üks suurimaid, oli kolmelööviline kodakirik). Tartu ja Lõuna- Eesti Tartus oli õitseaeg( 13.-14.saj). Nõo kirik ja Urvaste kirik. Kõige tähtsamad olid Toomkirik, praegu on Jaanikirik. Toomkiriku ehitamist alustati 13.sajandil. 14. sajandil laiendati ja 16.sajandil ehitati kirikule lääne fassaad. Toomkirik põles 1614. aastal ja seda ei ole taastatud. Oli ainuke kirik millel oli 2 torni. 19. sajandil ehitati Toomkiriku varemetesse Ülikooli raamatukogu. Jaani kiriku põhiosa sai valmis 14.sajandil. Seal on kuulsad terrakota kujud( põletatud savist kujukesed), mis kõik on ühekaupa tehtud. 1830
Rahvarõivad olid hernhuutlaste arust liiga värvikirevad ja toretsevad, ning torupill oli väga ,,kahtlane" pill. Igasugune liigne toretsemine oli nende silmis taunitav. Et hernhuutlased ja pietistid tõepoolest hävitasid kohati õige rohkesti mitmesuguseid muinasmälestusi, nende mõttes paganliku aja jõledusi, muistseid ohvripaiku, puid ja kive, ning püüdsid juurida välja neid ka rahva teadvusest, sellest kirjutab R. Põldmäe: Urvaste pastor Quandt koos köstri ja koduõpetajaga hävitas juba 18. sajandil kahe nädala jooksul vagadusest nakatatud talupoegade poolt kättenäidatud 24 ohvrikohta ja laskis need üles künda. Vennastekoguse liikumise hääbumine 1839. aastaks oli eestlasi liikumises 74000, nende kasutuses 256 palvemaja. Selline edu tekitas jällegi muret nii riigivõimu esindajais kui luterlikku konfessionalismi edendavates pastorites ja Tartu ülikooli teoloogides
1878 pärandus mõis Anna Auguste Sophiele ja Wilhelm Frommhold Stael von Holsteinile. 1883 Wilhelm Frommhold Stael von Holstein suri ning pojad jaotasid mõisa omavahel. Vanem poeg August Johann sai enesele Tõstamaa mõisa ja noorem, Reinhold Wilhelm, Vana- ja Uue-Antsla mõisad. Vana-Antsla müüs ta edasi Georg von Ungern-Sternbergile ning asus ise elama Uue-Antslasse. Georg von Ungern-Sternberg oli ka Vana-Antsla viimaseks võõrandamiseeelseks omanikuks. 1921. aastal asus mõisahoones Urvaste kõrgem algkool. 19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool. 1944. aastast eri nimede all tegutsenud põllumajandusharidust andnud kool kannab praegu Vana-Antsla kutsekeskkooli nime. Kool kolis 1991. aastal uude õppehoonesse, härrastemaja jäi lõplikult tühjaks 2004. aastal. Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen) pärineb keskajast. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke. Keskajal kuulus mõis von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena.
Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtides nõidu. Liivimaa kindralsuperintendendiks oli Herman Samson - oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus oli Pühajõe mäss 1642.a Urvaste kihelkonnas Osulas. Luterlik kirik Poola Rootsi sõdade järel Luterlik kirik pärast Põhjasõda · Korraldati nõiaprotsesse · Nõiaprotsesse ei toimunud · Luterlust püüti peale suruda väevõimuga · Luterlus levis uute usuvoogudega · Luterlusest kõrvale kalduvaid õpetusi ei · Oldi leebed levivate usuvoogude suhtes sallitud (Pietism ja hernhuutlus)
Võru keel on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis. Võru keel ehk võro kiil on paljudele võrokestele veel tänagi omavahelise suhtlemise keeleks, milles mõistetakse üksteist paremini kui kirjakeeles ja mille pruukimine tähendab usaldust, annab suhtlusele koduse, vahenditu ja eluterve alatooni. Keelemehedki peavad võru murret, nagu tema staatus täna on, omaette keeleks
· 1731 ilmus esimene teadaolev maarahva kalender · 1731 Konsistoorium moodustas Piibli tõlkimiseks komisjoni · 1732 ilmus A. T. Helle eesti keele õpik 2 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik, mis tegutseb ka tänapäeval · 1737 algas Vana Testamendi trükkimine · 1737 avaldas Urvaste pastor Johann Christian Quandt esimese talupoegadele mõeldud lõunaeestikeelse juturaamatu · 1738 sai Eestimaa kindralkuberneriks Gustav Otto Douglas · 1739, 30. november allkirjastas Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Rosen ulatusliku seletuskirja talupoegade õiguste kohta Baltikumis, seega toimus eesti talurahva lõplik pärisorjastamine. · 1739 - ilmus täielik ,,Piibli-Ramat" esmakordselt eesti keeles.
sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelesid vöörmündrid(maarahva hulgast valitud). Võitlus väärusuga. 17. Saj jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642. Aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas (Pühajõe mäss). Hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse. Rahvahariduse edendamine. Maalaste lugema õpetamisel pandi lootusi köstritele. Lugemisoskus levi vaevaliselt, sest köstreid oli väha ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684. Aastal
1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva seast. 1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, mõtles välja range kirikukaristuste süsteemi.Kõrgemaks vaimulikuks nimetati Hermann Samson. 1626.a avaldas ta üksikasjalise juhendi, kui- das nõida ära tunda ja temaga ümber käia.1642.a toimus Urvaste kihelkonnas Osulas Pühajõe mäss, kus talupojad hävitasid võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning seda peeti viljaikalduste põhjuseks. 1684.a loodi Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forselius. Õpetas kolme kuuga lugemise selgeks, usuõpetust, saksa keelt ja raamatuköitmist, rehkendamist.1986.a käib Forselius oma õpipoistega Stockholmis kuninga jutul. 1687
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
Peterburi lähedus. Lõuna-Eesti jäi sel ajaperioodil Liivimaa kubermangu, mille keskuseks oli Riia. Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti piirkonda kuulub 34 kihelkonda: Hargla, Helme, Kambja, Kanepi, Karula, Kodavere, Kolga-Jaani, Kursi, Kõpu, Laiuse, Maarja- Magdaleena, Nõo, Otepää, Paistu, Palamuse, Pilistvere, Puhja, Põltsamaa, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Setumaa, Suure-Jaani, Tartu-Maarja, Tarvastu, Torma, Urvaste, Vastseliina, Viljandi, Võnnu ja Äksi. Talupojarõivastuses püsisid vanad rõivavormid, kuigi rahvariided ise olid ka Lõuna-Eesti siseselt küllaltki erinevad, siis 18. sajandil hakkas kohanema kahar seelik, algul ühevärviline, hiljem pikitriibuline, mis sai üldiseks 19. sajandil. Naised kandsid villaseid või linaseid piklikust kangalaiast õlgkatteid 19. sajandi keskpaigani (või kauemgi), kuigi need olid juba populaarsed muinasajal
ehit kooriruum varem ülikol raamatukogu. Jaani kirik- tart kõige vääruslikum ehit 3löv basilikaalne, põhjaosa valm 14.saj. hoone teeb erilisek ülirikkalik terrakotast ehitusplastik (terrakotaskulp algselt olnud üle 1000) 1944. pommit tekkind tulekahj muutis kirik varemeiks,hetkel restaureeritaxe. L-Est maapiirkond levis 3-löv kodakirikutüp. Kahjux on seal keskaegsed ehit hilisematest sõdadest enamasti purust v muudet vormidest taastat N: Nõo kirik- ainuke basilikaalne maakirik- Urvaste. L-Est kodakirik on suht suure ruudul lähenev kooriruumig ja lühikese ja laia pikihoonega. Profaanarhit Tlin- raekoda-keskne ühiskon hoone-kehast jõuka linna enesekindl ja väärikst. Kindlusetaol hoone,et oleks kaitset ja kaubalaox. Hakat ehit 13.saj lõpus. Põ ilme sai 15saj algus 1402-1404.a siis ehit ta idaviilule 8tahul torn. I korus arkaadkäigu taga olid kaubasaal ja piinakamber, keldris laoruumid ja veinikelder. II kor asus kodanikesal,
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri."
Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid ning see lähendas talupoegi kirikule Kuna pastoritel ei olnud kerge võõrutada talurahvast muinasusunditest, siis nad hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri.
karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri."
Luteri kirik Rootsi aja algul · Joachim Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. · Hermann Samsonist sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. · 1626. Aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. · 1699. Aastal viidi Eestis täide viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus. · 1642. Aastal leidis aset Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Rahva hariduse algus: · 1684. Aastal leidis aset Tartus õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius.
kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Kangro loomemeetodit on põhjendatult nimetatud maagiliseks realismiks, mis tähendab, et reaalsest elupildistikust on enamasti olulisem ja määravam kujutlusmaailm. Vormiliselt esineb Kangro hilisem luule sageli ulatuslike, mõnikord poeemilaadsete sarjadena (Karl Muru, 2008: 140). 3 ELULUGU Bernard Kangro on pärit Võrumaa põlisest taluperest. Tema vanemad on mitu sajandit elanud Lääne-Võrumaal Urvaste ja Karula kihelkonnas. Kirjaniku enda uurimuste järgi ulatuvad dokumentaalsed tõendid suguvõsa kohta aastasse 1683, seega on tegemist ühe vanima eesti suguvõsaga. Rootsi revisjonilehtede andmetel tuli Antsla (Anzen) mõisale kuulunud Kangru talu peremehel Hindrekul tasuda mõisakoormiseid kangakudumisega ning sellest on tulnud ka suguvõsa perekonnanimi. Kangrode suguvõsa elas Kangru talus aastani 1761, mil siirduti Põdra tallu
mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati
.. Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m. Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline järv. U poole kõrgustikust hõlmavad moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad ning ligi 20% fluvio- ja limnomõhnastikud. Kõrgustiku servaaladel paiknevad, sageli järvederohked, ürgorud Kooraste, Urvaste ja Voki-Truuta. Kõrgustikul on u 130 järve. Otepää kõrgustikult saavad alguse Väike-Emajõgi, Elva, Ahja ja Pühajõgi (ed Võhandu). Karula kõrgustik – künklik, mandrijää serva esine kuhjekõrgustik, mis on geneetiliselt seotud Otepää kõrgustikuga. Kõrgustik on kirde-edela suunaline ja tekkinud jääliustiku servaalal viimase jääaja lõpus. Otepää kõrgustikust lahutab seda ürgorg. Kuna Karulas on palju korrapärase põhijoonisega
kompanii). Tumenenud maali hakatakse hüüdma Öiseks vahtkonnaks, praegu on tuntud just see nimi. 164247 Kodusõda Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaa; lõpeb kuninga vangistamisega. Vaata Bellini ooperit ,,Puritaanid". 1643 Reiner Brockmann saab Virumaa praostiks. 1643 Itaalia füüsik Evangelista Torricelli leiutab baromeetri. 164345 Rootsi-Taani sõda, mh võidab Rootsi endale ka Saaremaa. 16431715 Louis XIV valitseb Prantsusmaad. 1644 Tartus ilmub Urvaste pastori Joachim Gutsleffi saksakeelne Kurtzer Bericht.., mis sisaldab ohtralt eesti rahvaluule ja -usundi materjale. 1645 Reiner Brockmann saab Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. 1645 Sureb Vene tsaar Mihhail. Troonile saab tema poeg Aleksei. 164549 Veneetsia sõdib Otomani impeeriumiga. 1647 Reiner Brockmann sureb 30. novembril Kadrinas. 164751 Hoolimata Hispaania kiriku keelust kujutada alasti naisekeha maalib Velásquez akti Venus peegli ees. 4
pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid. Teise üldlaulupeo kava Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust. Vaimulikud laulud: "Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal) "Sanctus" (F. J. Künkel)
Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid. Kava Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust. Vaimulikud laulud: •"Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal) •"Sanctus" (F. J. Künkel) •"Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen) •"Jumala vägevus" (L. Van Beethoven) •"Nüüd paistab meile kauniste" (koraal) •"Kiituse laul" (H. G. Nägeli)
peale, elu kergendamiseks tuli kaevu koogu külge kindad köita, et käed vee võtu ajal külmetama ei hakkaks. Seda, et kinnastel rahvakombestikus kindel ja tähtis koht on, näitavad ka kinnastega seotud vanasõnad ja mõistatused. Üts uss vii viite kambrõhe? (Üks uss viib viide kambrisse?)- Sõrmkinnas. Räpina, Kirmse Neli velle ubrikun, viies vällän vireles? (Neli venda uberikus, viies väljas vireleb)- Labakinnas. Urvaste, Karula Sukk lai- jalg soe, kinnas lai - käsi külm. Kel küüdse külmetäse, küll tuu kinda kätte võtt. 4 1.2 Kinnaste jaotus Võrumaa kirikindaid on rahvapäraselt nimetatud rus(i)kinnasteks. Sõltuvalt mustrist ja lõngast on kindaid jaotatud pidulikeks ja töökinnasteks. Pidulikud kindad on enamasti kootud kahekordsest, harva ühekordsest peenest lõngast. Eriti pidulikud kindad olid kootud potisinise ja valge lõngaga
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ..................
Kaebealuste suhtes rakendati esiteks ,,veeproovi" : jalad ja käed seoti kinni ning lasti vette (usuti, et nõid jääb pinnale). Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, pidi kaebealune jõhkra piinamisega omaks võtma lausa absurdseid süüdistusi. Lisaks karistati inimesi ka libahunti jooksmise ja kuradiga suhtlemise eest. Levinuim karistuse nõidumise eest oli põletamine (viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699). 15. Pühajõe mäss. 1642.aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kuid pastor pidi tõdema, et talupojad ,,ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri." 16
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgene...
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti ...
09.09.1988 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Pärnu maakond, Tahkuranna vald kinnitatud 07.09.1988 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Pärnu maakond, Häädemeeste vald kinnitatud 26.08.1988 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Pärnu maakond, Häädemeeste vald kinnitatud 01.08.1988 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Võru maakond, Urvaste vald kinnitatud 01.07.1988 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Tartu maakond, Mäksa vald kinnitatud 01.06.1988 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Võru maakond, Urvaste vald kinnitatud Elupaik Mõlema siililiigi elupaigad on Eestis üldiselt sama tüüpi: okaskerad elavad aedades, parkides, põõsastikes, põlluservades ja ka metsades. Meie põhjamaises kliimas on nad koondunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
