Otepää kõrgustik (0)

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK
Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.
Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga.
Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde — lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120–130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve — Pangodi , Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi.Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere -Ahja org ning Urvaste ürgorg.Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad . 1979. aastal nad oli ühenenud suurimaks Eestis Otepää maastikukaitsealaks pindalaga 23 000 ha. Praegu see on Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa.Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad Ugandi lavamaa , Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund ja Võru- Hargla nõgu.
Tekke: Otepää kõrgustik on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest . Setted on paiguti 200 meetrit paksud. Tavaliselt nimetatakse Otepää mägesid moreenküngasteks. Pinnavormidest võib kõrgustikul näha veel vallseljakuid, nõgusid ja ürgorgusid. Vahelduva pinnamoe tõttu on Otepääl põllumaad killustatud. Suuremaid põllupiirkondi leiame peamiselt kõrgustiku äärealadel, kus pinnamood on rahulikum.Otepää ümbruses leidub palju looduskauneid paiku. Nende hulka kuuluvad Nüpli järv ning
kõrged metsaga kaetud kuppelmäed Väike Munamägi ja Tedremägi. Pilkuse järve äärde jääb
Võnnumägi. Seal kasvab põline tamm, mitme sajandi sündmuste tunnistaja.
Palju on Otepää kõrgustikul moreenkünkaid ja mõhnu, keskosas on erineva kujuga suure suhtelise kõrguse (kuni 50 m) ja nõlvakaldega künkaid. Kaguosas laiuvad liivadest ja kruusadest koosnevad tasandikud, mis kujunesid mandrijää sulamisvete äravoolu käigus.
Otepää kõrgustik saab märksa rohkem sademeid kui ümbritsevad tasandikud. Suvel sajab
tugevaid hoovihmu. Vihmad soodustavad mulla erosiooni (ärauhtumist) ja tekitavad mõnikord
kahju teedele. Sügisel on mäed sageli uduvines, talvel aga sätendavad erksas lumerüüs.
Lumikate püsib Otepääl paar nädalat kauem kui madalamatel aladel. Tänu sellele saavad
inimesed kauem talverõõme nautida.