Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni...........................
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3
.......................15 10. INIMMÕJU...................................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Otepää kõrgustik on Kagu-Eestis asuv künkliku-nõolise reljeefiga liustikukuhjelisel saarkõrgustikul kujunenud maastikurajoon. Oma viljaka ja varieeruva mulla tõttu on Otepää kõrgustiku taimkate väga mitmekesine. Iga-aastase pika ja rohke lumikatte ja omapärase künkliku reljeefi tõttu on Otepää kõrgustikust kujunenud Eesti talispordi keskus ning Otepää on ühtlasi ka Eesti talvepealinn. Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal.
3.1 Loodus- ja maastikuväärtused 11 3.2 Turismimagnetid 12 4. Inimmõju 13 5. Kultuur 14 Kasutatud allikad 17 Lisad 18 Lisa 1. Otepää kuhjekõrgustik Eesti kaardil 18 Lisa 2. Otepää kõrgustiku pinnamood 19 Lisa 3. Mandrijää liikumine üle Eesti viimasel jääajal 20 Lisa 4. Otepää kõrgustiku reljeef pealtvaates 21 Lisa 5. Pühajärv Otepää looduspargis 22 Lisa 6. Eesti ja Otepää piirkonna mullastiku kaart 23 Lisa 7
ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid
mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ja sulades maha jättis. Eestis on see laialt levinud sete, mis koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest. Moreenkünkaid leidub Eestis enamasti Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme -
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid