LUUA METSANDUSKOOL
Loodusretke juht
Sessiooniõpe
EESTI SIILLASED
Juhendaja :
Vahur Sepp Koostaja : Krista Kutsar
LRJ II
Luua 2012
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Harilik
siil ja lõunasiil (
kaelussiil ) 4
Määramistunnused (
Masing , 1990, 1993) 4
Lisatunnused 5
Väljavõte loodusvaatluste andmebaasist lõunasiili kohta 6
Elupaik 6
Toitumine 7
Taliuinak 7
Pulmad ja
pereelu 8
Eluiga 8
Ohud ja vaenlased 9
Liigikaitse 9
Huvitavaid fakte kokkuvõtlikult
siili kohta 10
Siil rahvauskumustes 11
Siil kui mõõtühik 11
Mõistatused
siilist 12
Legendid siilist 13
Kuidas siil omale okkalise
kasuka sai 13
Kuidas siil endale okkad sai? 13
Miks on
siilil okkaline
kasukas ? Leedu
muinasjutt 14
Luuletused siilist 14
SIIL 14
SIILI SILMAD 15
SIIL 16
Siilirahval algab ööliblikate
hooaeg (
Arter 20. juuli 2002 artikkel) 17
Mürakaru koomikseid siilist 18
Sissejuhatus
Heatahtlik suhtumine on siili juba muistsest ajast. Siili esivanemad
elasid juba 135 miljonit aastat tagasi. Arvatakse, et inimene on
alati siile enda lähedusse tahtnud, et nad rästikuid hävitaksid
või niisama toreduse pärast...?
Antoine de Saint-Exupėry „ Sa vastutad alati kõige eest, keda sa
taltsutanud oled.“
Eestimaal elab kaks liiki siile:
harilik siil (Erinaceus europaeus )
lõunasiil (Erinaceus concolor )
Harilik siil on levinud üle kogu Eesti, välja arvatud väiksemad
saared ja mandriosa lõunapoolsed alad, mida asustab lõunasiil.
Lõunasiil avastati Eestis paarikümne aasta eest (1988). Kuni
aastani 1987 käsitleti “lõunasiili” “ hariliku siili” (E.
europaeus) alamliigina – Erinaceus europaeus concolor.
Nüüd käsitletakse vorme E. europaeus ja E. concolor
ammugi iseseisvate liikidena. Tehistingimustes on saadud kahe
siililiigi hübriide, kuid hübriidide sigimisvõime on piiratud
(Corbet, 1988) – see kinnitab üsna veenvalt , et tegemist on omaette liikidega, mitte ühe siililiigi alamliikidega. “Lõunasiili”
vanim leid Eestist pärineb aastast 1969 (Masing, 1990). Lõunasiil –
nagu nimigi ütleb – elab meil maa lõunaosas ning tema levila
kattub hariliku siili omaga vähe. Mõnes Lõuna-Eesti paigas, nagu
Võiste, Väheru, Vastseliina ja Värska, võib näha mõlemat liiki
kõrvuti jooksmas – need asulad paiknevad kahe siililiigi levila piiril . Teadlaste DNA-analüüs näitas, et kokkupuutealadel annavad
kaks siililiiki hübriidseid järglasi, üks selline leiti Värskas.
Lõuna-Eesti on lõunasiili levila põhjapiiriks, tema asurkondade
põhilevila jääb aga meist lõuna poole ning ulatub kui Itaalia,
Kreeka ja Krimmini välja.
Harilik
siil ja lõunasiil (kaelussiil)
Siili – meie aedades elutsevat kassipoja suurust okaskera –
tunneb igaüks. Seljapool ja küljed on kaetud umbes 6000
(väidetavalt mitte 16000 nagu varem kirjutatud??!!) püstuva okkaga.
Need on 2—3 cm pikad ja tipust tumepruunid. Kõhupoolt ja pead
katab jämedakarvaline hõre kate. Okkad püsivad kaua (umbes 18
kuud) ning vahetuvad ebaregulaarselt nagu okkad kuusel. Noorte
okastik ja nahk on eredamalt värvunud kui vanadel . Jäsemed, kõrvad
ja saba on lühikesed ning peaaegu ei ulatu karvastikust välja.
Küünised on pikad ja suhteliselt teravad, neid kasutab loom pinnase
uuristamiseks. Ees- ja tagakäppadel on viis varvast. Taldadel on
tallapäkad, mille kuju erineb liigiti ja millel esineb tihti
heledaid (albinootilisi) laike (noortel on need selgemad). Siili
väljaheited on vorstikujulised, kuni 1 cm läbimõõdus ja 4 cm
pikad, tavaliselt mustad. Harilik siil on üks meie kahest
siililiigist. Eestimaa lõunapiiri lähedal elab teine siililiik,
lõunasiil. Mõlemad liigid on nii kehamõõtmetelt kui ka välimuselt
omavahel sarnased, kuid erinevad lähivaatlusel.
Määramistunnused
(Masing,
1990, 1993)
HARILIK SIIL Erinaceus europaeus
LÕUNASIIL (Kaelussiil) Erinaceus concolor
Pilt: Ene Aomets
Pilt: Ene Aomets
nägu hele hallikaspruun (suhteliselt hele), silma ja nina vahel tumepruun pikitriip
nägu mustjas, silma all kitsas valge, põgusat pintslitõmmet meenutav ristivööt, mis mõnikord on väga nõrk ja nähtav ainult hoolikal vaatlusel
kõhupool helehall kuni valkjashall ning kõhupoole keskosas tumepruun pikitriip
kõhupool kahevärviline: rinnal lumivalge laik (mille suurus ja kuju varieerub isenditi), mille ümbrus on kontrastselt tumepruun
koonutipu (ninatipu) ülaserv (madala otsmiku -karvkatte alguse piiril) harilikult madala sälgu kujuline (V-kujuline)
koonutipu (ninatipu) ülaserv (madala otsmiku-karvkatte alguse piiril) sirge või väga lameda kausi kujuline
eeskäpa sisemine tallapäkk muutliku kujuga, suhteliselt väike (välimise päkaga võrreldes) ja tipust tihti terav või kõverdunud; selle eesserv sageli ei ulatu välimise tallapäka eesservast ettepoole
eeskäpa sisemine tallapäkk ühtlaselt ovaalne , suhteliselt suur (välimise tallapäkaga võrreldes) ja selle eesserv ulatub välimise tallapäka eesservast ettepoole.
tagakäpa tallapäka eesserval harilikult kaks või kolm tippu
tagakäpa tallapäka eesserval harilikult üks tipp (harvem kaks)
Lisatunnused
HARILIK SIIL Erinaceus europaeus
LÕUNASIIL (Kaelussiil) Erinaceus concolor
silikera pikiläbimõõt täiskasvanud (suguküpsetel) isenditel on 170—210 mm
siilikera pikiläbimõõt täiskasvanud (suguküpsetel) isenditel on 170—200 mm
psast just lahkunud poegade siilikera piki-läbimõõt on 110-120 mm, talvituma asumisel umbes 150 mm
pesast just lahkunud poegade siilikera pikiläbimõõt on 110-120 mm, talvituma asumisel umbes 150 mm
väljasirutatud keha tüvepikkus (koos peaga) on 230—300 mm
väljasirutatud keha tüvepikkus (koos peaga) on 220—290 mm
sabapikkus 20—30 mm
sabapikkus 20—30 mm
tagakäpa pikkus 40—47 mm
tagakäpa pikkus 38—45 mm
kõrvapikkus 20—32 mm
kõrvapikkus 20—32 mm
kehakaal 450—1200 g
kehakaal 450—1000 g
Siilide elupaigad ja eluviis ning ohutegurid ja kaitseabinõud samad.
Allpool neist siis üldisemalt.
Väljavõte
loodusvaatluste andmebaasist lõunasiili kohta
Loodusvaatluste
andmebaasi andmetel on kaelussiili ehk lõunasiili nähtud:
20.08.1999
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Valga maakond, Karula vald
kinnitatud
20.08.1999
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Valga maakond, Karula vald
kinnitatud
20.07.1996
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Valga maakond, Karula vald
kinnitatud
18.08.1995
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Võru maakond, Haanja vald
kinnitatud
29.05.1995
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Võru maakond, Varstu vald
kinnitatud
20.08.1994
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Põlva maakond, Värska vald
kinnitatud
02.07.1994
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Valga maakond, Karula vald
kinnitatud
28.07.1993
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Võru maakond, Rõuge vald
kinnitatud
26.07.1993
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Valga maakond, Karula vald
kinnitatud
01.06.1993
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Pärnu maakond, Häädemeeste vald
kinnitatud
01.01.1990
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Pärnu maakond, Häädemeeste vald
kinnitatud
01.01.1990
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Tartu maakond, Konguta vald
kinnitatud
01.01.1990
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Pärnu maakond, Häädemeeste vald
kinnitatud
01.01.1990
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Tartu maakond, Tähtvere vald
kinnitatud
01.01.1990
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Tartu maakond, Ülenurme vald
kinnitatud
01.01.1990
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Valga maakond, Tõlliste vald
kinnitatud
01.01.1990
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Põlva maakond, Põlva vald
kinnitatud
01.01.1990
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Pärnu maakond, Häädemeeste vald
kinnitatud
19.09.1988
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Pärnu maakond, Häädemeeste vald
kinnitatud
09.09.1988
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Pärnu maakond, Tahkuranna vald
kinnitatud
07.09.1988
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Pärnu maakond, Häädemeeste vald
kinnitatud
26.08.1988
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Pärnu maakond, Häädemeeste vald
kinnitatud
01.08.1988
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Võru maakond, Urvaste vald
kinnitatud
01.07.1988
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Tartu maakond, Mäksa vald
kinnitatud
01.06.1988
Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil))
1
Võru maakond, Urvaste vald
kinnitatud
Elupaik
Mõlema siililiigi elupaigad on Eestis üldiselt sama tüüpi:
okaskerad elavad aedades, parkides, põõsastikes, põlluservades ja
ka metsades. Meie põhjamaises kliimas on nad koondunud inimese
lähedale asulatesse, kus tihti paremad toitumis - ja varjevõimalused
ning on ka pisut soojem. Paiguti on neid kohatud männikutes,
sarapikes ja kadastikes.
Aktiivsusperiood vältab harilikult aprillist septembrini. Külmal
aastaajal liigub harva (üksnes soojemate ilmadega), õhutemperatuuril
alla +5 °C pole aktiivne. Siil on öise eluviisiga ; päeva veedab ta
kerratõmbunult põõsas, rohus või varjepaigas. Liigselt
korrastatud aias siil elupaika ei leia.
Siil on levinud üle terve Eesti ning on väga arvukas. Arvatakse, et
ühel hetkaril elab keskmiselt 0,3 - 3 siili.
Toitumine
Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega
põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides . Toidu juurde juhatab
siili tema otseses ja ülekantud tähenduses terava nina - hästi
liikuv ja alati märg. Nägemine ei ole suurem asi.
Meie siilid toituvad maapeal liikuvatest selgrootutest, peamiselt
putukatest. Lisaks putukatele söövad siilid veel konni , tigusid,
usse ja maas pesitsevate lindude mune. Ei põlga ära ka raibet.
Taimset toitu tarvitavad siilid vähe. Lasteraamatud, mille piltidel
siilid jalutavad seljas õunad, seened ja muu taoline toidupoolis, ei
vasta tõele. Toitu leiavad nad oma öistel rännakutel, mida võib
täheldada isegi jahedatel öödel. Öö jooksul
tarvitab ca 70 g toitu, mida korjab 0,5—25 ha maa-alalt. Siilil
on kiire ainevahetus ja kui ta süüa ei saa, viskab ta üsna ruttu
käpad püsti. Kuna siil on kõigesööja ning ei saa ennast okaste tõttu puhastada , siis kubiseb ta kõiksugu putuk- ja
ussparasiitidest. Mõned loomad saavadki parasiitide tõttu otsa,
sest nad ei leia öö jooksul nii palju toitu nagu parasiidid päeval
ära tarvitavad.
Siilile ei tohiks anda lehmapiima, sest erinevate allikate
kohaselt teeb see looma haigeks. Piisab täiesti veest, sest
tegelikult tulevad siilid lihtsalt jooma, mitte ei tõmba neid
eriliselt just piim.
Taliuinak
Taliuinaku veedavad siilid sambla , lehtede ja rohukõrtega
vooderdatud pesas. Talvevarusid nad ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Taliuinak vältab oktoobrist-novembrist kuni
märtsi- aprillini . Taliuinak kestab ümmarguselt pool aastat, sel
ajal jääb kehakaalgi poole väiksemaks. Hea, kui siil läheks
talvituma kehamassiga seitsesada grammi. Peidikuid tagavaradega siil
endale ei soeta. Kõik mis oktoobrist varakevadeni vältavaka
talveuneks vaja, kogutakse naha alla.
Talvituva siili kehatemperatuur langeb +4
kuni +6 kraadini, seda on siis suvisega
võrreldes isegi 35 kraadi vähem. Hingamine aeglustub 20-40 korralt
kuni 9 korrani minutis . Suvisest päevasest
energiatarbest kasutatakse talvel vaid 1/100 (hämmastav
kokkuhoidlikus). Siili organism vajab talvel vett ja seda põletatakse
samuti rasvast. Soolestik peab talvel töötama, et lämmastik
organismist välja viia ehk siis „kakitakse talvepesasse“.
Uurijad kinnitavad, et siil ärkab vaheajaga umbes
korra nädalas, et soojendada organismi vastavalt muutunud
ilmastikule. Taliuinaku ajal ollakse tegutsemisvõimetud ja ei
reageerita isegi häirimise korral.
Palju siile sureb taliuinakut tehes.
Pulmad
ja pereelu
Siilid saavutavad
suguküpsuse ühe aasta vanuselt. Kevadel kui nad taliuinakust
virguvad kõhnadena ja näljastena, siis peab kõvasti sööma, sest
varsti on vaja hakata pilmi pidama . Pulmad on nagu pulmad ikka:
isased püüavad emaste vastu olla kenad, kuid omavahel siiski
ärplevad, tülitsevad ja kaklevad. Isane meelitab emast mitu tundi,
tema ümber tiirutades. Emane laseb armuaktiks seljaokkad
maksimaalselt longu, kuid paarituvad nagu imetajad ikka .
Silma järgi võib emase siili ära tunda ainult...isane siil. Kui
kõik hästi läheb sünnib 49 päeva pärast emasel lehtedest ja
rohust valmistatud pessa 6-7 poega . Algul on pojad pimedad ja paljad , mõne tunni pärast ilmuvad neile selga väikesed pehmed okkakesed. Paari-kolme nädala pärast tulevad silmad pähe, seejärel
saavad nad veel paar nädalat tissi (umbes 40 päeva) ja siis mõni
nädal hiljem peavad nad ise hakkama saama, nii kuidas keegi oskab.
Loomariigis ei ole kombeks täiskasvanutel rügada laste heaks ja
elada nende elu
Poolteisekuuselt on noored siilid juba vanade moodi ja järgmisel
kevadel veereb nende elu nagu vanadelgi, emad jändavad lastega ja
isasid see kõik ei huvita
Poegade kasvatamise eest vastutab ema üksi. Isane põgeneb ammu enne
poegade sündi.
Pojad väljuvad pesast kolme nädala vanustena ja iseseisvaks saavad
kuuenädalalselt.
Eksinud pojakesed piiksuvad, ema räägib nendega vile abil.
Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Teise
pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos
emaga. Hilissuvel sündinud pojad hukuvad, kui talvitumise alguseks
pole nende kehakaal saavutanud vähemalt 400 g.
Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel
kevadel.
Eluiga
Vabas looduses kuni 5 aastat. Vangistuses on mõned siilid elanud ka
10 aasta vanuseks.
Käitumine, suhted inimesega
Vaiksel ööl on rohus liikuvat siili
kuulda kuni 20 m kaugusele. Konna või suuremat putukat süües
matsutab ta kõvasti. Siilide
omavahelisel kohtumisel võib täheldada turtsumist ja isegi kaklust.
Kätte võttes tõmbub siil kerra
ja "podiseb" või turtsub; väga harva teeb valjut
kriiskavat häält. Võib hammustada üsna tugevalt, kuid nüride
hammaste tõttu inimest harilikult ei kahjusta. Siil
harjub inimesega, külastades õuele pandud toitu ja prügipaiku.
Mõnes riigis on rajatud nn. "siilihaiglaid" (hedgehog
hospitals), kus kosutatakse vigastatult või
haigena leitud siile.
Ohud
ja vaenlased
Siilidel on mõned omapärased vaenlased, sest siilid on kaitstud
peaaegu tervet keha katvate okastega . Ohu korral tõmbab siil kerra
nii, et ka katmata nägu ja kõhualune jäävad okastega varjatuks. Kassikakk võib neelata siili koos okastega. Nugis võib kraapida
siili talvel magamiskohast välja ja ära süüa. Siilidest saavad
jagu mäger ning mõned suuremad päevased ja öised röövlinnud.
Täiskasvanud rebane ei saa siiliokastest üldjuhul jagu. Alfred Brehm väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast
lahti ja kaitsetusse kõhualusesse tungivad kiskjahambad.
Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid , kuida koer veeretab
käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada.
Vaenlaste nimekiri on pikem noortel, veel pehmete okastega siilidel.
Nemad langevad tihti rebaste, nugiste ja mitmesuguste röövlindude
ohvriks.
Palju siile hukkub maanteedel autorataste all või sureb talvel
nälga. Esimesel eluaastal on surevus väga kõrge: 60—70%.
Turvalisemateks elupaikadeks on pargid ja aiad,
kus tihti puuduvad siilide looduslikud vaenlased.
Parkide liigne korrastamine on oht - kui kaovad prahihunnikud, tihedad põõsad ja lauavirnad ning hooned liigselt üles
putitatakse, kaovad ka siilile sobivad praod ja õõnsused hoonete
all ning sissepääsud kuuridesse jm kõrvalhoonetesse, kus osa siile
talvitub. Samuti ohustab siili kulu ja prahihunnikute põletamine.
Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude
hävitajana. Seega ohustavad teda ka aias marjadele kaitseks laotatud
võrgud (muide, maasikapeenras ei nopi siil mitte marju, vaid kahjureid ), kuhu ta võib kinni jääda, ning augud ja süvised, kust
loom oma jõul välja ei roni . Lõksujäänud siil sureb kiirelt
nälga.
Kui kevadel liiga ruttu lehti riisuma hakatakse, võib kogemata vigastada veel talveund magava siili pesa. Pesa tuleks siis
võimalikult loomulikult tagasi sättida. Nii on lootust, et siil
saab une magatud ja ärkab õigel ajal.
Liigikaitse
2004. aastal riikliku
kaitse alt välja arvatud. Oli Eestis
kaitse all alates 1958. a.; aastail
1995—2004 kuulus III kaitsekategooriasse. Oli
kaitse all siili nime
all
Huvitavaid
fakte kokkuvõtlikult siili kohta
- Siil kogub rohukõrtelt ja vartelt oma okaste vahele rohkesti kahjurputukaid, iseäranis puuke . Arvata võib, et siil okaste vahel pidutsevatest kahjuritest vaimustuses pole. Ilmselt sügeleb tema keha väljakannatamatult. Siil sõdib siiski söödikute vastu ning inimese seisukohalt uudsemail meetodil – laseb käiku keemiarelva. Muidugi pole loomakestel võimalik endale pulbrit selga puistata või end aerosooliga üle pihustada. Kõik käib lihtsamalt. Zooloogid arvavad , et siil haagib endale õunad okaste külge, et õuna hapu mahl kirpudel ja muudel piinajatel elu kibedaks teeks .
- Siilid ei armasta vett ega vihma, siil kardab vett rohkem kui tuld !
Siilid ei elutse soode läheduses ning neile ei meeldi üldse niisked paigad .
Vesi jätab nad kaitseta - okkaline kera ajab ennast lahti. Vaenlased
korraldavad siilidele veeprotseduure. Alfred Brehm väitis, et rebane
pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse
kõhualusesse tungivad kiskjahambad.
Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab
käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada.
- Siili saab kerast lahti ka, kui puhuda talle tubakasuitsu ninna lasta, loom jääb uimaseks ja ajab ennast sirgu. Kerratõmbunud siil vähendab 15 minutiga hapnikutarbimist poole võrra.
- Siilile ei meeldi kui teda selili keeratakse kui soovite teda altpoolt näha, siis tõstke ta üles.
- Vasikas sünnib sarvedeta, elevandipoeg kihvadeta, siilipoeg seeeest tuleb ilmale, okkad seljas. Kuid jõmpsika ilmaletuleku ajal on okkad hästi pehmed, et ema haavata ei saaks.
- Kui pojad on veel väetid ja rumalad , hoolitseb nende eest ema nii hellalt , kui oskab. Kui tema pesa on avastatud, kannab siiliema oma võsud teise kohta.
- Siili okkad on meie juuste sugulased – vanad langevad välja (mitu tükki päevas), nende asemele kasvavad uued. Siili okkad on muudunud karvad . Okkad kaitsevad siili ka kukkumise eest. Okkaid 6000, vanal isasel 8000 , mitte 16000 nagu varem väideti. Vastsündinul ainult sadakond. Okkas vahetuvad järk-järgult, täielik vahetus umbes aasta jooksul.
- Siilidele ei mõju mesilaste nõelamine.
- Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Tõenoliselt ei tee siil nastiku ja rästiku vahel vahet ja kasutab mõlemaid oma toiduks! Rästik hammustab okkaid ja kulutab oma mürgi ära ning siil saab tast kergelt jagu. Samas kui rästik saab hammustada siili kärsast võib siil siiski surra. Väidetakse ka, et halvalõhnalist nastikut siil ei teha??!
- Kui palju peaks siil sööma, et ta kõht täis saaks? Keegi zooloog arvas , et üks kuuekümne sentimeetri pikkune rästik, kaks kärnkonna, kolm ninasarvikpõrnikat ning kolm rohutirtsu. Väikese looma kohta on seda päris palju!
- Siil sööb ka hiiri . Mardikad ja muud putukas vajutab algul siil jala alla ning alles siis hammaste vahele.
- Siilil on nina on hea nagu koeral kuid pisikesed silmad ei näe ninaotsast kaugemale.
- 2003 alguses valisid Tokio kineastid maailma kõigi aegade parimat multifilmi. Kolmanda koha sai Walt Disney “ Fantaasia ” (1940), kuid kaksikvõidu sai Juri Norštein. Teise koha sai “Muinasjuttude muinasjutt” ning milline 1975 valminud multifilm tunnistati kõigi aegade parimaks? Vastus: Juri Noršteini teos „Siil udus“.
( Postimees , 25.05.2003)
Siil
rahvauskumustes
- siili saab teisele inimesele sisse nõiduda, nagu usse, sisalikke ja konni;
- ta imeb lehma nisast piima ära nagu kärnkonn – nõialoom;
- langetõbisele on koos kohviga sisse joodetud siili verd;
- siilinaha suitsutamisega raviti väikelapse rahutut olekut;
- siili okkaga tuleb haigeid hambaid torkida;
- abieluvoodisse toob sinna pandud siil lasteõnne.
Siil
kui mõõtühik
Puukide loendamiseks kasutatakse üht looma, kelle külge neid eriti
rohkesti jääb.
. …tunniga märgitakse tund aega katselapil (metsas) ringi liikunud
sellele loomale kogunenud puukide arvu. Kelle järgi nime saanud
ühikuga loetakse puuke?
Vastus: Siili
„Siilitund“ tähistab erialakirjanduses puukide arvu, mida siil
kogub oma kasukasse kui tal lastakse ühe tunni jooksul katselapil
rohus ringi joosta . Parasitoloogid on teinud siilist abimehe puukide
hulga kindlaksmääramiseks uurimispiirkonnas. Rohus ringi liikuva
siili okaskasukas kogub lesti nagu riidehari tolmu.
Siil ei saa piinajaid välja rehitseda, vaid toidab neid, kuni nad on
läbi teinud vastse-, nümfi-, ja valmikufaasi.... Väidetavalt
siilid siiski sõdivad söödikute vastu. Mõned zooloogid arvavad
nagu haagiksid siilid endale hapusid õunu külge, et hapu mahl
kirpude ja muude piinajate elu hapuks (põrguks) teeks.
Samuti võivad nad haakida enda külge mahapillatud sigaretti või
haisvat kaltsu, mis võiks olla desinektsioonivahendiks.
Teine seisukoht on esitatud Korõtini raamatus „Lõhnad loomade
elus“ kus väidetakse, et siilidel on omapärane komme , mida lääne
zooloogid „eneserüvetamiseks“ nimetavad - mitmesugused lõhnavad
ained (tubakas, higi, liim jne) kutsuvad siilides esile rohke
süljeerituse, mida nad üle terve keha laiali määrivad.
Mõistatused
siilist
Hall kera, okkaid täis? (Viru-Jaagupi, 1936).
Üks saks ja sada nõela? (Pärnu- Jaagupi, 1896).
Põrsas, põnjas, ise üsna nõelas, metsas lepapuu tüika pääl? ( Paistu , 1888).
Madala jalgega, terava sulgega, kui laulab , teeb pott-pott? ( Haljala , 1936).
Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popppopp? (Vaivara, 1936)
Ülal näited väljaandest “Eesti mõistatused”
Juba 1732 . aastal ilmus Anton Thor Helle keelekäsiraamatus mõistatus Nina nirsis, karvad kärsis? Seda mõistatust on trükitud õige mitmes raamatus ja tuntud on ta ka rahva seas, näiteks edasiarendatuna:
Nina kirsis , karvad kärsis, jalad all kui murakalehed?
Mis saab olla hirmsam,kui elevant portselanipoes?
Vastus: siil kondoomitehases!
Okkapall, jalad all, jookseb vutt -vutt, vudinal?
Kes kannab nõelakoormat turjal ?
Liigun metsas, põllul, aias,olen usse sööma maias.
Vahel koduõue astun,tassilt piima maitsen,
ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen.
/ Erika Esop/
Mis on okastraat ? – Siili ja vihmaussi ristand.
Mis vahe on siilil ja jalgrattal? – Istu peale, siis tunned .
Mis vahe on ema- ja isasiilil? – Isasiilil on üks okas rohkem.
Kuidas isasiil ja emasiil armastavad? – Ettevaatlikult.
Kas võib palja tagumikuga siilile istuda? Vastusevariante on kolm:
jah, võib, kui siil on pöetud;
võib, kui on võõras tagumik ;
siis, kui partei käsib.
Legendid
siilist
Kuidas
siil omale okkalise kasuka sai
Kuldsel ajal tahtnud Kalevipoeg üle Emajõe silda ehitada. Selle
tarvis toonud ta Võhma veskilt seitsesada saelauda. Tee peal tulnud
temale põrgupoiss vastu ja hakanud teda kiusama . Kalevipoeg lasknud
lauad õlalt maha, võtnud ühe laua ja hakanud põrgupoissi
vemmeldama. Tugeva löögi hoobis murdunud laud keskelt katki. Nõnda
purustanud ta juba kolmsada lauda ära, aga põrgupoiss ei ole veelgi
taganenud. Seda näinud veike siil põesast. See ütelnud: «vägimees,
vägimees, löö ikka servi lauda, servi lauda!» Kui Kalevipoeg seda kuulnud , pöörnud ta laua käes servi ja hakanud siis vemmeldama. Ja
vaat, laud oli hoopis tugevam vastu pidama. Nüüd põgenes
põrgupoiss, et sinine tolm taga. Nüüd käskinud Kalevipoeg, et
see, kes teda õpetanud, põesast välja tuleks. Aga siil vastanud:
«Ma häbenen tulla, sest ma olen alasti!» Nüüd astunud Kalevipoeg
siili juurde, lõiganud enese kuuehõlma ära ja annud siilile
katteks selle eest, et ta teda oli õpetanud laudadega põrgupoissi
vemmeldama. Nüüd, kui keegi siili näeb, see tuletagu seda meelde,
et ta oma okkalise ülikonna Kalevipoja käest on saanud.
Kuidas
siil endale okkad sai?
Elas kord siil kauges maas kus elas väga palju olendeid . Kuigi kõige
rohkem oli seal metsloomi. See saar oli kõige kummalisem. Seal aga
elas üks nukker siil kes vajas endale okkaid. Kõik narrisid teda,
sest ta oli paljas . Järgmisel kevadel mõtles siil , et peab endale
okkad saama, sest kõik narrisid teda. Saabus siis see kevad mida
siil nii väga ootas. Üks päev läks siil jalutama kõik metsloomad
narrisid teda kui ta nendest mööda läks. Kõndis siis natuke ja
komistas väikese kivi vasta. Ta veeres kiiresti kibuvitsa põõsasse
kui ta välja tuli sealt, imestasid kõik loomad teda nähes. Siil
mõtles kaua, et aru saada miks nad kõik vaatavad ? Lõpuks sai siil
aru, et tal on okkad. Ta oli väga õnnelik nende üle. Ja sellest
ajast peale on siilil okkad !
Miks
on siilil okkaline kasukas? Leedu muinasjutt
Jumal loonud taeva ja maa. Maa aga sai pisut suur ja lai. Mõtles
Jumal, mida teha. Tuli talle siil vastu ja andis Loojale head nõu.
„Aja maa kokkupoole, kühvelda või hunnikusse mägedeks!” Jumal
tegigi nii ja maa sai päris paras . Jumal tänas siili hea nõu eest
ja küsis, ehk saab ta mõne siili südamesoovi täita. Siilil oli
tol ajal tavaline, lihtne hall kasukas. Nagu kassilgi. Tema aga
soovis endale midagi uhkemat, kuldset. Jumal hoiatas küll, et vaata
siilike, ega ilu alati õnne too. Siil aga oli väga õnnelik oma kuldse kasukaga. Mõne aja pärast pöördus tema õnn siiski puhta
õnnetuseks. Inimesed hakkasid talle kuldse kasuka pärast jahti
pidama. Ka loomadele oli ta alati näha ja murda. Ei saanud enam
viimaks sugugi rahu. Läks siilike Jumala palvele taas, et see tema
vana kasuka tagasi annaks või ehk midagi uut, aga väga
tagasihoidlikku. Jumal vastas:”Annan sulle sellise kasuka, mida
keegi enam puutuda ei taha.”
Luuletused
siilist
SIIL
Miloš Macourek
TALVEÕHTUD ON PIKAD JA IGAVAD ,
talvel on iga meelelahutus väärtuslik, pole ju võimalik aina magada ja magada,
aga mida peab üks siil talvel tegema, mida peab üks siilipere
tegema,
pikutama ja lakke vahtima,
jutustada pole enam midagi, mine või hulluks, talv on kohutavalt
pikk,
ei saa ju alatasa unepulbreid võtta,
ja nõnda siilid otsustasid,
et järgmiseks talveks ostavad grammofoni ja mõne plaadi
suvemotiividega,
konnade krooksumise või millegi taolisega,
ja nad hakkasid tõesti raha koguma, et saaksid osta grammofoni,
kogusid terve kevade, suve ja sügise,
ja siis läksid ostma vanemat grammofoni
ja selle juurde plaati suvemotiividega,
konnade krooksumise või millegi taolisega,
ja nad hakkasid tõesti raha koguma, et saaksid osta grammofoni,
kogusid terve kevade, suve ja sügise,
ja siis läksid ostma vanemat grammofoni
ja selle juurde plaati suvemotiividega,
konnade krooksumisega näiteks,
kuid, oh häda, maksmisel selgus,
et neil ei jätku nõela jaoks,
see oli muidugi löök,
grammofon ilma nõelata ei kõlba kuhugi ,
siilid olid sellest täiesti masendunud,
tujutult läksid nad koju,
grammofon meil küll on, kuid nõela jaoks peame koguma veel aasta,
ütlesid nad,
kui nad aga olid koju jõudnud, pani väike siil magamistoas
tantsima,
kõik siilid arvasid, et ta on hulluks läinud,
kuid väike siil hüüdis,
milleks osta nõelu, me oleme ometi siilid,
nõelu on meil viiekümneks aastaks,
siilid vaatasid üksteisele otsa,
hakkasid naerma,
ja grammofon hakkas mängima
ja mängis kevadeni.
SIILI
SILMAD
Mart Raud
Kena kuusikuäär. Kevad soojendab nägu,
kui istun siin kivil , kus purukuiv rägu
tuulemurruga väänatud kännu najal
umbtihkeks on vajunud talveajal.
Tüvetükid on saetud ja viidud siit.
Ainult uurakil känd. Ja see oksariit.
Need oksad — mis äkki nii kergitab neid,
et risuriit murdub
kui ragelev leib?
Läbi roostjate raagude, okkapuru —
mis
mees sealt nii vapralt end üles surub ,
et raginal laguneb koost kogu onn?
See on siil, kes sealt tuleb. Siil — visa kui jonn .
SIIL
Toomas Kersalu
Pobiseb ja nuuskab nina,
aevastab ning turtsub aina
siilipoiss, kes sügismarus
korjab kokku talvevarud.
Võtab selga õunu, pirne,
tassib pessa seenesirme.
talvel suure külma aegu
siilipoiss peab pesas naeru .
Kuid ninake tal vesine -
vist riietus on kesine.
Karusnaha poodi tema
vahel võiks ka külastada.
Karvamantel ostku selga,
siis ei ihu külma pelga.
Soojad tossud jala otsas
sobima peaks hästi metsas.
Pakane kui paugub väljas,
Siilike ei ole näljas.
Kuuma teega ravib nohu ,
marjadki on arstirohuks.
Kevadpäikse soojus teda
jälle kutsub askeldama.
Ära metsas siili sega,
Ta võib sulle haiget teha.
Siilirahval
algab ööliblikate hooaeg (Arter 20. juuli 2002 artikkel)
Peeter Ernits [email protected]
Kui paljud meist on kuulnud, et Eestis elutseb tervelt kaks
siililiiki? Lõunaeestlaste kaelussiil on neist tõeline kaunitar ,
kelle tõmmut rinda ehib lumivalge manisk.
Mõni minut enne kümmet teeb siilivana vasaku silma lahti. Vasema
seepärast, et ta lösutab paremal küljel. Sel tunnil hakkab palavus järele andma ja kõrge rohi magesõstrapõõsa ümber, mille all
siili pesa asub, lõhnab erutavalt. Tõotab tulla kena õhtu. Ta ajab
end vaevaliselt jalule ja ringutab magusalt. Kui ta tagajalad kaugele
välja sirutab, venib ta niisama pikaks. Siis lakub ta oma
kohvipruuni silmnäo korralikult puhtaks. Jahiretk võib alata .
Kaks kilomeetrit ööga. Mõõdukal sammul liikudes asub ta
kontrollima rohudžungli asukate peamisi liikumisradasid, peatub
siin-seal, et kuulatada, kuidas mõni sitikas lehte järab või suur
ja lihav ööliblikas tiibu vuristades ennast soojendab. Kui kevadel
tuli leppida vihmaussidega, siis hiljem hakkasid lehelindude,
punarindade ja kiurude pesad värskete munadega täituma,
hiirepesadesse siginesid pimedad ja magusad hiirepojad ning hämariku
saabudes ilmusid rohudžunglitesse tuhatjalgade, konnade, liimukate
ning jooksikute näljased hordid. Kõik nad olid omamoodi maitsvad .
Pimedas pole silmadest suuremat abi, seepärast juhindub siilivana
lõhnadest, häältest ja omaenda rikkalikest elukogemustest.
Viimasel ajal on ta märganud, et jooksikuid jääb vähemaks,
seevastu loivab üha sagedamini ringi ööliblikate röövikuid. See
tähendab, et kätte on jõudmas ööliblikate hooaeg. Kui siilivana
umbes kelle kolme paiku öösel rampväsinuna koju naaseb ja
magesõstrapõõsa all kerra tõmbab, on seljataga enam kui paari
kilomeetri pikkune jahiretk. Selle käigus on ta ennast kurguni täis
õginud ja saanud külge paar uut puuki. Tal võiks olla samasugune tunne nagu mehel, kes on pärast paarikümnekilomeetrist jalgsimatka
õhtusöögiks kaksteist kilo liha nahka pistnud.
Kodu magesõstrapõõsa varjus . Siilivana on rikas mees, tal on palju
kodusid. Talvekodu asub vaarikatihnikus. Pärast seda, kui ta on
ennast rasvaste tõukude, magusate ploomide ja õuntega nuumanud,
valib ta oktoobris sobiva paiga välja ja asub sinna usinalt suuremat
sorti puulehti tassima. Tassib päratu hunniku kokku, siis aga hakkab
ennast nendes veeretama. Keerleb mitu ööd ühtejärge, seni kuni
okaste külge on tekkinud ühtlaselt tihe polster. Siis tõmbab
ennast mõnusalt kronksu ja sulgeb oma mustad silmanööbid. Järgmine
kord avab ta need alles ühel sumedal märtsiõhtul, kui lumi aurab
ja musträstas kõrgel saareladvas nukralt vilistab.
Selleks ajaks on rasvarullist saanud kiitsakas ja pahur olevus .
Magesõstrapõõsa all asub siilivana üks suvistest magamistubadest.
Teine koht, kus ta pärast väsitavat jahiretke leiba luusse armastab lasta, asub mahalangenud hobukastanitüve varjus. Aga tal on neid
kohti ilmselt veelgi, sest alatihti pole peremeest päise päeva ajal
ei magesõstrapõõsa all ega kastanitüve kõrval.
Põõnavat naabrimeest vaadates olen tihti mõelnud, kui ropult on
tal õigupoolest vedanud. Tema jahimaid ei poolita ükski maantee .
Vastasel korral oleks ta juba ammu looja karjas. Saksamaal ja
Hollandis läbiviidud põhjalikud uuringud näitavad, et kõige enam
hukkub autorataste all just isasiile. Kui isasiil riskib üheainsa
ööga kümmekond korda maanteed ületades oma eluga, siis emasiil
vaid paaril korral. Põhjus on väga ürgne ja üldine - meessugu on
juba loomu poolest liikuvam. Seepärast tekivad vähegi suuremate
maanteede servadesse surnud tsoonid . Aeg-ajalt ilmuvad sinna vaid oma
kodu otsivad uljad siilinoorukid.
Lõunaeestlaste oma siil. Samal ajal kui siilivana uljalt jahti peab,
on ta naised paikseks muutunud. Kus sa raskejalgsena ikka tormad!
Siiliemad valmistuvad poegimiseks. Peagi mugistab igas lastetoas
vähemasti viis pimedat ja paljast selli. Esialgu on neil seljas vaid
sadakond pehmet okast. Kuid isu on neil õnneks hundi oma.
Kasvamisega on kiire.
Talve saabudes peab juba pool kilo kaaluma . Vastasel korral kevadel
enam ei ärka. Selleks ajaks katab siili selga kuni 8000 okast. Mitte
16 000, nagu lugematud kirjatükid enamasti korrutavad.
Paljudele on ilmselt üllatus kuulda, et Eestis elab kaks erinevat
siili. Lõunaeestlastel on seejuures täiesti oma siililiik. Ta on
põhjaeestlaste omast palju ilusam, kauni kohvipruuni näo ja
lumivalge kaelusega , mis mõnikord venib lausa põlleks välja. Seal,
kus elab üks, teist reeglina pole.
Mürakaru
koomikseid siilist
Kasutatud
kirjandus
Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebipõhine õpikeskkond http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.ht m
Pisiimetajad - kaitset vajavad pisiimetajad Eestis (raamatu e- versioon )
Autor: Matti Masing http://www.hot.ee/pisiimetajad/
Toomas Kersalu, Tosin Metsalaulu
Postimehe laupäevane lisa Arter, 20. juuli 2002
Loodusõpe, Harilik siil, koostanud : Sven Zacek, http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=105
Torkel Hagström, Elisabeth Hagström, Põhjamaade imetajad, Varrak , Tallinn, 2011
Fred Jüssi, Rebasetund, Tallinn, Valgus, 1981
Stanislav Starikovitš, Loomaaed läve ees, Tallinn, Valgus, 1990
Mall Hiiemäe, Loodusajakirja artikkel http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel528_512.html
Matti Masing, Loodusajakirja artikkel: Siil tahab elada inimese lähedal
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel527_512.html
19
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Krista62
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid