EESTI PIKIM JÕGI (0)

EESTI PIKIM JÕGI

Sissejuhatus

Maastikud on üks huvitavamatest viisidest meie kultuuri ja ühiskonna mõistmiseks. Maastikud peegeldavad meie rahvusliku eneseteadvust sajandeid või isegi aastatuhandeid.
Eesti sisemaa asustusloos on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa.
Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendanud jahu ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Sajandist 19 kasutatakse Eestis veejõudu villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks.
Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus.
Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks.

Eesti jõed

Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Jõgedega on seotud suur hulk Eesti kaitsavaid loodusobjekte. Jõgedega on seotud rahvapärimusi, uskumisi ning ajaloosündmusi.
Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitutuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõdederikas maa.
Meie jõed on aga enamasti lühikesed ja vee hulk on neis väike: vaid 15 jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi.
Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi.
Tabelis 1 on kujutatud 5 Eesti pikemat jõed.
Jõgi
Pikkus (km)
Valgala (km2)
Langus (km)
Lang (m/km)
Vooluveestik (m)
Kogupikkus (km)
Tihedus (km/km2)
Võhandu
162
1420
86
0,55
599
0,42
Pärnu
144
6920
78
0,54
3367
0,49
Põltsamaa
135
1310
72
0,53
557
0,42
Pedja
122
2710
67
0,55
1195
0,44
Keila
116
682
75
0,65
282
0,41
Tabel 1, Eesti pikimad jõed, Eesti Entsüklopeedia, 2015
Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumisulamiveest. Põuasel suvel ning pikal ja külmal talvel toiduvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest (Eesti Entsüklopeedia, 2015).

Eesti pikim jõgi

Võhandu jõgi pikkus on 162 km. Võhandu jõe nimetatakse ka Pühajõeks, Väike-Võhandu jõeks, Suur-Võhandu ja Voo jõeks. Vahel kandis ta Vahejõe nime.
Võhandu jõgi paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning selle allikas asub Otepää kõrgustikul, Ilmjärve külas. Suubub jõgi Peipsi nõos Lämmijärve, läbides vahepeal Võru orundi ja Kagu-eesti lavamaa ning jõuab lõpuks Läänemerre.
Suuri linne ega asulaid Võhandus jõe ääres ei ole, vaid asub jõe lähedal Saverna küla.
Jõgi ei voola kunagi üksinda. Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemad lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Võhandu jõel on palju lisajõgesid. Tähtsamatest lisajõgedest on: Mügra oja (pikkus on 10 km), Kokle jõgi (7 km), Sillaots jõgi (8 km), Pähtpää jõgi (14 km), Mädajõgi (27 km) ja Varesmäe oja (9 km).
Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on 102,4 m ja keskmine lang oon 0,63m/km.
Jõe algusosas (vt pilt 1) on ülekaalus põllustatud alad. Varematel aegadel oli Võhandu jõel palju vesiveskeid. Lisaks vesiveskidele asus Räpinas elektrijaama pais . Praegu töötavad vesiveskitest vaid vähesed ja on rajatud hüdroelektrijaam Leevakule. Lisaks Leevaku hüdroelektrijaamale asub Võhandu jõel vanim järjepidevalt töötav Eesti tööstusettevõtte – 1734 . aastal tegevust alustanud Räpina paberivabrik. Pilt 1, Võhandu jõe algus
Võhandu jõgi on Eesti kaitsealune loodusobjekt.
Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Jahedaveelise Pühajõe piires on kalastik liigivaene ja mõõdukalt mitmekesine . Siit registreeritii 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli, haugi, särge, teibi, lepamaimu, viidikat, trullingut, lutsu , luukaritsat, ahvenat ja võldast. Kõige rohkem on aga särge (vt pilt 2) ja viidikat, keskmiselt leidub avhenat. Pilt 2, Särg
Kuna jõe org on kitsas ja kõrge, siis on jõe lõigus Leevist Reoni jõe kallastel rohkelt liivakivipaljandeid, mida kohalikud elanikud kutsuvad müürideks.
Võhandu kallastel asub mitmeid allikaid . Paljudest allikatest omapärasem on Märaläte.
Võhandu voolab läbi männi- ja segametsade, mis vahelduvad henamaadega.
Võhandu orus asuvad erinevad luhaniidud, mis on perioodiliselt üleujutatud alad. Luhaniitude taimesti koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja –võsastike liikidest. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lammuniitudel õitseb kevadeti kullerkupp.
Võhandu jõe väärtuste juures ei saa eraldi tähelepanu pööramata jätta nimedele ja legendidele, mida on teada väga palju.

Pühapaik

Võhandu jõge peavad eestlased juba ammusest ajast pühaks. Pühas on ka selle allikas, mis asub Otepääs, Ilmjärve külas.
Võhandu veel on olevat imetegev jõud ning rahvas käib tema pühas vees pesema ja tema vett jooma. Aino Kallaste jutustes “Põha jõe kättemaks” peetakse Võhandu jõgi Pikse elupaigaks ehk pühaks. Vanasti usuti , et kui visata vette midagi, mis ei ole puhas, tekitab see halba ilma.
Räägitakse, et Võhandu vesi on parandanud selliseid tõbesidnagu sügelised, maaviha ja pidalitõbi.
Jõge hoiti puhas, tema kaldal käidi palumas ja palvetamas, et halbu aegu ja viljakaldust eemale tõrjuda (Marju Kõivupuu, “101 Eesti pühapaika”, lk 14).
Pühajõega seotud uskumused on kandunud ka tänapäeva ning rahvasuust tehtud üleskirjutused illustreerivad ka ametlikke dokumente, selliseid nagu nt valla üldplaneering või arengukava (www.somerpalu.ee/.../smerpalu_kla_arengukava_2008_2.doc).
Võhandu jõe harust, mis voolab Räpina luteri kiriku kalmistu tagant läbi on pandut legend, mis räägib kahest noormehest, kelle paadi lõi ümber saladuslik jõe veekerist ning nad olid uppunud, vaatamata oma ujumisoskusele. Sinna olid ka paljud teised uppunud. Jutustuste järgi oli sinna uppunud liigi 10 inimest. Jõe kaldalt vaatades, tundub see koht väga vaikseks, kui aga mõni part või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakes, et seal on näkk, kes alatasa hingi püab.

Turism

Võhandu jõe piirkonnas tegutsevad mitmed turismiteenust sh majutust ja toitlustust pakkuvaid ettevõtjad (Tiina Köök Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalu, Saarjärve puhkemaja , Maasikatalu).
Pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi puhkamiseks, milleks on loodusturism , hobumatkad, veematkad, rajatud on matkarada .
Turismiobjektidest on tuntumad Viira veski ja Süvahavva veski.
Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis.

Kokkuvõte

Võhandu jõe ääres saab nautida puutumatut loodust, pidada piknikku, püüda kala. Võib veeta aktiivset puhkust kanuu sõites või hoopis kasutada võimalust uurida ajalooluseid paiku.

Kasutatud kirjandus

Arvi Järvekülg “Eesti Jõed”, Tartu 2001;

Aino Kallas, “Põha jõe kättemaks”, Tallinn, 1984;

Marju Kõivupuu, “101 Eesti pühapaika”, Tallinn 2011;

Nele Nutt, Age Merila “Võhandu ürgorgu maastikuhoolduskava”, Tartu 2003;

http://www.folklore.ee/lepp/urvaste/?sel_id=2