Paljusid neist kiirendavad erilised valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Ühtedes keemilistes reaktsioonides ained lõhustuvad, teistes moodustuvad uued ained. Seda protsessi nimetatakse ainevahetus ehk metabolism. Oksüdeerumine keemiline reaktsioon, milles aine ühineb hapnikuga. Organism kasutab hapnikku energia saamise protsessis, mida nimetatakse aeroobne hingamine. Kofaktor tegur, mille toimel aine peab koos toimima teise teguriga. Ksenobiootikumid - inimorganismile kehavõõrad looduslikud (taimsed ja loomsed) ühendid; võõraine. Neurotransmissioon närvilõpmetest erituva vahendusaine (neuromediaatori) toime sihtrakku (nt. neuronisse), impulsi vahendamine keemiliselt ühest rakust teise. Gradiendid - kahe või mitme samaaegselt eri kohtades mõõdetud kontsentratsiooni, temperatuuri, rõhu või muu suuruse vahe.
- Uute seadmete soetamise kulud. Finantsinvesteeringud - Kapitalimahutus väärtpaberitesse. b. Eriaegsed kulud: Teede-ehituse kulud on alati eriaegsed, kuna investeeringud ja kasutuskulud (-tulud) realiseeruvad erinevatel ajahetkedel. Raha ajaväärtuse kontseptsioon: Makstava/laekuva rahasumma väärtus on seotud maksmise/laekumise ajastamise momendiga. Kulude ajaldamine: Enne baasaastat tehtud kulude ajaldamine: Korrutatakse liitkasviku teguriga rt=(1+i)t, kus rt liitkasviku tegur; i diskontomäär; t aeg kulude teostamisest baasaastani Pärast baasaastat tehtud kulude ajaldamine Korrutatakse liitkasviku teguri pöördväärtusega. c. Diskontomäär Üldreegel peab olema suurem ressursside alternatiivselt kasutuselt saadavast tulumäärast. Tasuvusnäitajad: - Ajaldatud (praegune) puhasväärtus (net present value - NPV).
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsa...
mittehoole ja isahoole ning mittehoole ja emahoole vahel (paksud nooled), kusjuures punktiirnooltega tähistatud suundades ei toimunud ühtki üleminekut. Sealjuures kõige tavalisemaks fülogeneesisuunaks oli üleminek mittehoolelt isahooleks, edasi biparentaalseks hooleks ja lõpuks emahooleks (Gittleman 1981). Vanemliku hoole tähtsus järglastele elukeskkonna omaduste tõttu Vanemhoole tähtsus järglastele sõltub tugevasti ka nende elukeskkonna ressursirohkusest või stabiilsusest. Selle teguriga on seletatud näiteks kaladel esineva vanemhoole ilmseid korrelatsioone veekogu tüübiga, kus nad elavad. Nimelt esineb ookeanikaladel vanemhoolt harva, mageveekaladel aga sageli. Ookeanides on keskkonnatingimused (soolsus, temperatuur jne) üldiselt väga ühtlased, võrreldes mageveekogudega. Järelikult viibib kalamari, mis merre koetakse, ühtlastes tingimustes. Kaladel saavad välja kujuneda kohastumused kudeda mari kohtadesse, kust maimud hiljem piisavalt ise toitu leiavad
Tulemuseks saadakse maatriks Bn×m = || aj i || = (Am×n)T , millel on n rida ja m veergu. 2) MAATRIKSI ELEMENTAARTEISENDUSED. Operatsiooni, mille puhul maatriksi ühele reale (või veerule) liidetakse elementhaaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg), nimetatakse maatriksi ELEMENTAARTEISENDUSEKS. LAUSE. Maatriksi kahe rea (veeru) koha ümbervahetamine on teostatav järjestikuste elementaarteisenduste abil, korrutades viimaks ühe rea (veeru) teguriga -1. Tõestada! 3) MAATRIKSITE LIITMINE. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid. Olgu antud maatriksid Am×n = || ai j || ja Bm×n = || bi j ||. Nende maatriksite summaks on samade parameetritega maatriks Cm×n = ||ci j ||, mille elemendid on liidetavate maatriksite vastavate elementide summad (vrd vektorite liitmist koordinaatides): ci j = ai j + bi j , i = 1, 2, . . . , m; j = 1, 2, . . . , n.
Tulemuseks saadakse maatriks Bn×m = || aj i || = (Am×n)T , millel on n rida ja m veergu. 2) MAATRIKSI ELEMENTAARTEISENDUSED. Operatsiooni, mille puhul maatriksi ühele reale (või veerule) liidetakse elementhaaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg), nimetatakse maatriksi ELEMENTAARTEISENDUSEKS. LAUSE. Maatriksi kahe rea (veeru) koha ümbervahetamine on teostatav järjestikuste elementaarteisenduste abil, korrutades viimaks ühe rea (veeru) teguriga -1. Tõestada! 3) MAATRIKSITE LIITMINE. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid. Olgu antud maatriksid Am×n = || ai j || ja Bm×n = || bi j ||. Nende maatriksite summaks on samade parameetritega maatriks Cm×n = ||ci j ||, mille elemendid on liidetavate maatriksite vastavate elementide summad (vrd vektorite liitmist koordinaatides): ci j = ai j + bi j , i = 1, 2, . . . , m; j = 1, 2, . . . , n.
kokku ja nad hakkavad koos tegutsema, võttes vastutuse ja pühendudes tööle viivad soovitud ideed ellu. 60. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. Muutus- planeeritud või planeerimatu vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org. vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Org. muutus on seotud 4 teguriga: - inimesed - struktuur - tehnoloogia - ülesanne/eesmärk Muudatuste juhtimisel võib olukorda käsitleda kahel äärmuslikul viisil: ,,vaikne vesi"- org. on nagu suur laev, mille kapten ja meeskond teavad täpselt kuhu minnakse, sest nad on seda läbinud mitu korda.
Op võimendi sagedus karakteristika: Op võimendi sagedus karakteristikast sõltuvad tema baasil koostatud võimendite sagedus omadused. Seejuures ilma tagsisideta Op võimendi on väga suure võimendus teguriga ja ta võib väga kergesti minna genereerima. Automaatreguleerimis süsteemides kaob selliseljuhul süsteemi stabiilsus ja ta lakkab töötamast. Seega on korigeerimatta Op võimendi mitte stabiilne. Stabiilsuse saavutamiseks lisatakse Op võimendile
ja Zts. Operatsioonivõimendi muundab sisendsignaale seaduspärasuse Uvälj = - Zts * Usis,i / Zsis,i ) järgi. Lihtsaimal juhul, kui eksisteerib ainult üks sisendsignaal ning kui nii sisend- kui tagasisideahelasse on lülitatud aktiivtakistid R1 ja Rts, muundatakse sisendsignaali all- järgnevalt: Uvälj = - Rts * Usis / R1 = - k * Usis , st sisendsignaali korrutatakse teguriga k = Rts / R1, samuti muutub signaali märk vastupidiseks. Kui Rts = R1 ja seega k = 1, toimub ainult signaali inverteerimine. Kui nii sisend- kui tagasisideahelasse on lülitatud aktiivtakistid, siis summeerib operatsioonivõimendi sisendite signaalid ja korrutab nad samaaegselt vastava teguriga: Uvälj = - (Usis,i * ki) , kus ki = Rts / Rsis,i . Kui sisendahelasse ja tagasisideahelasse lülitada takistite asemel kondensaatoreid või
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 ...
vajadust käivitada konkreetne ühenduse programm metsade kaitseks, mis keskenduks metsatulekahjude ärahoidmisele ja sellega seotud riskijuhtimisele ning mis oleks kohandatud liikmesriikide metsade liigile. Euroopa Parlament väljendas kahetsust, et komisjoni teatises Euroopa Liidu metsandusstrateegia rakendamise kohta ei pöörata tähelepanu metsatulekahjude probleemile, vaatamata sellele, et tegemist on metsade seisukorda kõige enam halvendava teguriga. Euroopa Parlament nõudis, et tegevuskava hõlmaks sätteid, mis oleks suunatud Euroopa metsatulekahjude vastu võitlemise fondi või Euroopa metsarikkuste säilitamise fondi loomisele. Mainitud fondid toetaksid meetmeid, mille eesmärk on Natura 2000 võrgustikku lülitatud metsa- ja mäestikupiirkondade kaitse ja taastamise tagamine.(1) 18 Metsanduse tegevuskava võeti vastu 15. juunil 2006. aastal. Tegevuskava kestuseks on viis
Riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või nende vähendamine vastuvõetava TÖÖKESKKOND (TKK) ümbrus, milles inimene töötab. TKK's toimivad igasugused tasemeni. tegurid. Need on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised. 3. Ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtliku teguriga. Füüsikalised temperatuur, valgustus, müra, vibratsioon, tuuletõmbus, kukkumisoht, 4. Töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks. komistamine. 5. Töövahendite ja meetodite kohandamine tehnika arengule. Keemilised kahjulikud aurud, vedelikud 6
olukord on soodus. Fiedleri järgi on osa olukordi eestvedajale soodsamad kui teised ning seetõttu on eri situatsioonides vaja erinevalt käituda. Fiedler jagab juhid ülesande-keskseteks ja suhete- keskseteks. Esimestele on oluline ülesandele keskendumine, teistele head suhete säilitamine töötajatega. Fiedler jõudis oma uuringutes järeldusele, et liidri poolt rakendatava juhtimisstiili ( ülesandele või suhtele keskendumine) tõhusus sõltub olukorrast, mida ta kirjeldas kolme teguriga: liidri ja rühma liikmete omavahelised suhted : töörühmas valitsev õhkkond ning sellest tulenev lojaalsus, usaldus jne; ülesande struktuur: tööülesannete selgus ning rühma eesmärkide mõistmine; legitiimne võim: liidri seaduslik võim panna rühmaliikmed ülesannet täitma Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on suur mõju eestvedamisele. Heade ja usaldusväärsete suhete korral kujunevad ka töötajate endi vahel välja meeldivad suhted
keha. Koormamisel toimub müüritise deformatsioon peamiselt mördi deformeerumise arvel. Peale elastsete deformatsioonide tekivad ka plastsed deformatsioonid. Üldiselt võib müüritise elastsusmooduliks võtta E m = 650 fk silikaattellise ja autoklaavsete mullbetoonkivide puhul ning teiste müürikivide (savitellis, betoon- ja kergbetoonkivid) puhul Em = 1000 fk. Ristlõigete projeteerimisel soovitatakse elastsusmooduli E m väärtust korrutada teguriga 0,6 (arvutusjoon joonisel). Nihkemooduliks võib võtta (täpsemate andmete puudumisel) 40% elastsusmoodulist. 5. MÜÜRITISE TUGEVDAMINE ARMEERIMISEGA. 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine. Eelmises peatükis vaatlesime müüritise purunemise põhjusi survel. Üheks põhjuseks oli müüritise horisontaalsuunas laienemine (kutsutud esile vertikaalse surve poolt elemendile), mis põhjustas kivide pinnakihtides tõmbepingeid
Valik nende vahel tehakse praktilistest kaalutlustest lähtudes, näiteks käepärast olevate takistite väärtuste põhjal. Järgnevates tabelites [2] on toodud T- ja P-tüüpi attenuaatorite takistite väärtused 50 W süsteemiimpedantsi puhul. Muu väärtusega süsteemiimpedantsi korral tuleb takistite väärtused läbi korrutada vastava suhteteguriga. Näiteks 75 W attenuaatori jaoks tuleb 50 W attenuaatorile vastavad takistiväärtused korrutada teguriga 75 / 50 = 1,5. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 22 (22) Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 23 (23) Arvutusnäide
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustu...
Ratu juhendmaterjale on lubatud kasutada ainult õppeotstarbel. TÖÖLIIGID 42-0290 Kulud ja meetodid Oktoober 2005 1 (12) Asendab kaarte 42-0082 ja 42-0083 PLOKKMÜÜRITISED Blocklaying Harkkomuuraus Juhendkaart käsitleb plokkvundamentide, -seinte ja -lõõride ladumi...
89. Muudatuste juhtimise sisu Muutus on planeeritud (org. strateegia, struktuur jne) võ i planeerimatu (tö öjõ u koosseis, riiklik reguleerimine) vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tö öjõ uvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org-s vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Organisatsiooni muutus on seotud 4 teguriga: inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne /eesmärk. Muudatuste juhtimisel võ ib olukorda käsitleda kahel äärmuslikul viisil: - „vaikne vesi“ – org. on nagu suur laev, mille kapten ja meeskond teavad täpselt kuhu minnakse, sest nad on seda läbinud mitu korda. - „valged lained“ – org. on nagu väike paat tormisel merel, kus liikmed pole varem koos tö ötanud ega tea täpselt, mida konkreetses olukorras teha, sest ei tunne konkreetset „merd“. 90
Harjumused enesejuhtimises. 44. Muutused organisatsioonis. Muutus on planeeritud (org.strateegia, struktuur jne) või planeerimatu (tööjõu koosseis, riiklik reguleerimine) vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne.). Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org-s vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Organisatsiooni muutus on seotud 4 teguriga: inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne /eesmärk. Muudatuste elluviimise protsess. · Organisatsiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist; tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine; kahe meetodi kombineerimine · Muutmine, et saavutada uut seisundit
Vahelduvpinge soodustab mikropragude arenemist, mis võib viia makroprao tekkele. Kui see on olulise osa ristlõikest läbi lõiganud, siis detail puruneb töötava ristlõike vähenemise tõttu. Sellist kahjustuse järkjärgulist arenemist nimetatakse väsimuseks ning tekkivat makropragu väsimuspraoks. Väsimuspiir on suurim pinge, mida materjal talub purunemata kui tahes paljude tsüklite vältel. Konkreetse teguriga R väsimuspiir määratakse proovikehade sarja teimimisega spetsiaalses katsemasinas. Tulemused Wöhleri diagrammina. Väsimustugevuse diagramm – kasutatakse asümmeetrilise tsükli puhul. Iga väsimuskõver annab ühe punkti diagrammi. 8. Varda deformatsioonid: Deformatsiooniks nimetatakse varda mõõtmete ja kuju muutust. Igale varda sisejõule vastab põhideformatsioon, kitsamas mõttes deformatsiooniks nimetatakse ka moondeid (suhtelisi deformatsioone).
C1, R2, C2, kasutatakse taolises lülituses ka veel negatiivset mittelineaarset tagasisidet. See on teostatud takistitega R3, R4, ja ta toimib inverteerivas sisendis. Selle tagasiside ahela alumises õlas on termistor mille takistus sõltub temperatuurist. See tagasiside toimib võnkumiste amplituudi stabiliseerivana. Kui mingil põhjusel suureneb väljundpinge siis suureneb ka vool ahelas R3, R4. Selle voolu toimel termistor soojeneb ja tema takistus suureneb (siin kasutatakse positiivse temp. teguriga termistori ehk posistori). Kui suureneb R4 takistus, siis suureneb inverteerivasse sisendisse antav tagasiside pinge, st. tugevneb negatiivne tagasisid ja kui negatiivne tagasiside tugevneb siis väheneb võimendi võimendustegur vähendades väljundpinget endisele tasemele. R=R1=R2; C=C1=C2 LC generaatorid LC genekad kujutavad endast võimendus astet, mille koormusahelas(kollektorahel) on kollektortakistuse asemel võnkering ja milles on teostatud positiivne tagasiside. Vaadeldaval
2,5 1,4 p 2 - 1,7 - muudel poltidel: k 1 = min d 0 2,5 Poldiaugu serva muljumiskandevõimet Fb,Rd vähendatakse - suurendatud poldiaukude puhul teguriga 0,8 - piklike poldiaukude puhul, mille pikem telg on risti jõu suunaga, teguriga 0,6 Ühe poldiga liite poldiaugu ääre muljumiskandevõimet Fb,Rd ei tohi võtta suuremaks kui fu d t Fb ,Rd 1.5 M2 Kui poldi jõud ei mõju otsakauguse sihis, võib muljumiskandevõime leida otsa- ja äärekauguse suunalisele komponendile eraldi.
LT + 2 LT - LT 1,728 + 1,728 2 - 0,75 1,582 2 Sellele kiivetegurile vastav kiivekandevõime: fy 355 M b,Rd = LT W y = 0,3595 1020 10 3 10 -6 = 130,2 kNm. M 1 1,0 Korrigeerime kiiveteguri väärtust sõltuvalt paindemomendi epüüri kujust valemiga (6.18) teguriga f, kus parandustegur kc = 0,94 (vt tabel 6.8). [ ( f = 1 - 0,5 (1 - k c ) 1 - 2 LT - 0,8 ) ] = 1 - 0,5 (1 - 0,94) [1 - 2 (1,582 - 0,8) ] = 1,0067 > 1. 2 2 Teras 1 67 Seega tuleb antud juhul võtta f = 1, s
- seina ja pinnase vaheline hõõrdenurk (monol rb = ; mont.rb = ½ ...2/3 ). Aluspinnase püsivust (pingeid tugiseina talla all) kontrollitakse valemiga: max = V / A + M / W < 1,2 qu min = V / A - M / W > 0 Õhukestel tugiseintel tuleb teostada seinakonstruktsiooni tugevuskontroll. Seina üldstabiilsust kontrollitakse nõlva püsivuse arvutamise meetoditega. Kõigis arvutustes tuleb soodsalt mõjuvad pinnase omakaalud korrutada teguriga 0,9 ning ebasoodsalt mõjuvad pinnase omakaalud korrutada teguriga 1,1. 7. P I N N A S E O M A D U S T E P A R A N D A M I N E . GEOTEKSTIILID. Vundamentide projekteerimisel tuleb täita vundamentidele esitatavad põhinõuded V < R (qu) ja S < Slub. Nende nõuete täitmine sõltub olemasoleva pinnase omadustest. Nõrkade pinnaste puhul on mõnikord ökonoomsem parandada pinnase omadusi vaivundamentide kasutamise asemel. Pinnaseomaduste
Eristatakse lihtsat ja allergilist kontaktdermatiiti. Lihtsa kontaktdermatiidi korral tekib põletik otseselt ärritajaga kokkupuutunud nahal. Allergilise kontaktdermatiidi korral tekivad organismis antikehad ehk vastuained ärritavale ainele. Nahalööve tekib ka nahapiirkondadesse, mis ärritajaga otseselt kokkupuutes ei olnud. Kontaktdermatiit võib muutuda ka krooniliseks. Kontaktdermatiit ilmneb kohe või mõne päeva jooksul pärast kontakti kehavälise ehk eksogeense teguriga. Kontaktdermatiidi nähud varieeruvad mõõdukast ja kiiresti mõõduvast punetusest raskete keemiliste põletusteni. Võivad tekkida: * punetus * turse * villikesed/villid * erosioonid ehk marrastused (villikeste/villide lõhkemisel) * koorikud * ketendus * sügelus Ägeda dermatiidi korral kasutatakse kaaliumpermanganaadi lahust, kummeliteed jms. Kui nahk on kuiv ja ei leemenda, siis kasutatakse loksutussegusid, kortikosteroide sisaldavaid
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...
D = c1 - c2 1 3 + c3 1 2 = b2 b3 b1 b3 b1 b2 = ( × ) = ( × ) ehk D = ( × ) . (3) Teoreem. Vektorkorrutis × on risti mõlema teguriga ja . Vektorkorrutise × pikkus × on arvuliselt võrdne vektoritele ja ehitatud rööpküliku pindalaga. Tõestus. Vaatleme vektorite = ( a1 ; a2 ; a3 ) ja = ( b1 ; b2 ; b3 ) vektorkorrutist × . Võrduse (3) kohaselt a1 a2 a3
, kasutades nudlustegurit kn. Samuti saab leida reaktiivkoormuse: , kus on elektritarbijate grupi keskmine vimsustegur. Nudlusteguri suurus on harilikult kn = 0,15..0,95 ning selle tpne vrtus leitakse ksiraamatutest vastavalt hoone/ehitise tbile. Keerulisemate koormuste korral tuleb veel arvestada, et koormuste maksimumid harilikult ajaliselt ei kattu, mistttu nende summa letab tegelikku vrtust. Seda arvestatakse samaaegsuse teguriga Ksa ja Ksr vastavalt aktiiv- ja reaktiivkoormustele: Aktiivkoormuste puhul harilikult Ksa = 0,9..1,0 ja reaktiivkoormuste puhul Ksr = 0,95..1,0. Kui sltumatute vahelduva treiimiga elektritarbijate grupi t jb vahetuse ajal tuntavalt ebahtlaseks, on kasulik asendada nudlustegur jrgneva avaldisega: , kus kkas - kasutustegur ja - maksimumtegur, mis sltub elektritarbijate arvust, vimsuse jaotusest ja elektritarbijate treiimist
Sellisel juhul saab juht ise kõrvalt vaadata. Juht õpetab välja tema äranägemise järgi tulevasi juhte. 41. Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. Muutus- planeeritud või planeerimatu vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org. vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Org. muutus on seotud 4 teguriga: - inimesed - struktuur - tehnoloogia - ülesanne/eesmärk Muudatuste juhtimisel võib olukorda käsitleda kahel äärmuslikul viisil: ,,vaikne vesi"- org. on nagu suur laev, mille kapten ja meeskond teavad täpselt kuhu minnakse, sest nad on seda läbinud mitu korda.
1. Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökonomeetriliste mudelite abil saab analüüsida erinevate majanduspoliitiliste otsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosida vastavate maj. näitajate kujunemist tulevikus. Teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame, nim. ökonomeetriliseks mudeliks. Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või/ja võrrandisüsteemidest, mille lahendamiseks kasut. matemaatilisi ja statistilisi lähenemisviise ja meetodeid. Ökonomeetrilise mudeli põhikomponendid: 1)modelleeritavad näitajad on sõltuvad e. endogeensed muutujad (Y); 2)modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad on eksogeensed e. sõltumatud muutujad (X); 3)juhuslik komponent; 4)matem. ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudelite parameetrid. 2. Klassikaline regressioonanalüüs. Regressioonivõrrand. Seose tiheduse näitajad. Klassikaline regres...
Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele (16). Söömishäired, nagu paljud teisedki psüühikahäired, on mitme teguriga haigused, mis arenevad isiksuse, tema tunnetuse, emotsionaalse ja bioloogilise olemuse ning kogemuste ja teatud sotsiaalse korraldusega seotud kandepinna baasil. Seoses söömishäiretega tundub bioloogiline faktor olevat kõige tähtsam, aga teisi faktoreid ei tohi kõrvale jätta, kuna neil on samuti tugev mõju haiguse arengule. Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transpor...
võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 118. Muudatuste juhtimise sisu Muutus on planeeritud (org. strateegia, struktuur jne) või planeerimatu (tööjõu koosseis, riiklik reguleerimine) vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org-s vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Organisatsiooni muutus on seotud 4 teguriga: inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne /eesmärk. 119. Muudatuste elluviimise protsess 1. Organisatsiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: · mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist; · tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine; · kahe meetodi kombineerimine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. ,,Taaskülmutamine", et ei taastuks endine olukord 120
Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid, põlved ja küüned. Kuigi üldiselt on põhjused ebaselged, teatakse, et tegemist on päriliku eelsoodumusega haigusega. Arvatakse, et varajasem haigestumine on rohkem seotud päriliku eelsoodumusega kui hiline haigestumine. Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla: 1)traumad 2)teised ravimid 3)hormonaalsed muutused 4)haigused 5)stress VORMID punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. RAVI/SOOVITUS Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme. Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest
kasut 3 spektrikanali väärtusi (NIR; RED, BLUE), R-d üleval on atmosfäärivälised. L väidetakse, et selle juurde liitmisel mulla mõju väheneb, aga see on empiiriline. C1 ja C2 vähendavad atmosfääri mõju vastavalt punases ja sinises spektrip-k. RSR metsade kaugseires lisaks punasele ja NIR ka keskmise infrapun kanal SWIR. See indeks erineb suhte indeksist RNIR / Rred selle poolest, et ta on läbi korrutatud keskmise infrapunase piirkonna heledust arvestatava teguriga. Väidetakse, et selline indeks on vähe tundlik alustaimestiku mõju suhtes ja sobib lehepinnaindeksi hindamiseks satelliidipiltidelt Indeksite head ja vead: lihtne kasutada, kiire hinnangumeetod, vähendab andmehulka, arvutuslikult lihtne. Miinused - Oleneb mitmetest faktoritst (tehnika, bioom, koht, atmosfäär jne); aluspinna topograafia (nt metsad, mis on kaldu eri ekspositsiooniga mägedel), aluspinna segupikslite keerukus. Lineaarne spektrisegu lahutamine
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Suur- konnakotkas Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus 17.04.2015 Juhendaja: … Sisukord Table of Contents Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Suur- konnakotkas.......................................................................................... 4 1.1 Kirjeldus.................................................................................................... 4 1.2 Toitumine................................................................................................... 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik.............................................................
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitil...
Šansisuhe e. Riskisuhe (odds ratio OR) eksponeeritute suhe juhtude hulgas võrreldes eksponeeritute suhtega kontrollide hulgas Näitab efekti/mõju suurust, ja kirjaldab seose tugevust kahe erineva rühma vahel. OR võrdleb 2 gruppi sümmeetriliselt. Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Näitab mingi sündmuse tõenäolist riski (näiteks haiguse teke) seostatult mingi teguriga: ehk tõenäosus, et see sündmus juhtub eksponeerituse korral versus mitteeksponeerituse korral. Tulemi mõõtmine Haigus + Haigus – (juhud) (kontroll) Ohutegur + a 53 b 53 Ohutegur - c 43 d 85 Juhtkontrolluuring – sansside suhe on (a/c)/(b/d)= ad/bc =1,98 – vaatleb kahe grupi erinevust: efekti suurust ja seose tugevust
Teatavasti sisaldavad kõik mittesiinuselised signaalid harmoonilisi, ning tulemusena tekivad väljundsignaali komponendid, mis sissendsignaalis puuduvad. Mida rohkem on moonutatud signaale st. mida rohkem ta erineb siinuselisest, seda rohkem on signaalis harmoonilisi. Mittelineaar moonutuste määra iseloomustatakse mittelineaar Rakenduselektroonika 5 I 2 2 + I 2 3 + ... + I n 2 moonutuste teguriga. = 100 [ % ] I1 on esimese harmoonilise vool I1 jne. Kvaliteetse võimendite puhul ei tohi olle harmooniliste moonutused olla üle 1%. Vähemkvaliteetsel üle 3%. Kõnesignaalidel on lubatud 8% ja üle selle muutub kõne raskesti mõistetavaks. 1.4. Mittmeastmelised võimendid I aste Sidestus II aste Usis ahel jne.
mittelineaarseks süsteemiks. Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi meetodeid ja teisi keerulisi matemaatilisi meetodeid. Kui mittelineaarseid elementidel kasutada tema karakteristikust väikest osa, siis võib oletada, et selle osa piirides tema karakteristik on lineaarne. Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete elementide jaoks välja töötatud meetodeid. Staatilisi omadusi iseloomustatakse staatilise ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude.
Puitmastide puhul dünaamilist komponenti ei arvestata Isolaatorkomplektidele toimiv tuulejõud (Eurostandard EN 50341-1) Tuule otsene jõud toimib tuule suunas ja loetakse rakendatuks komplekti kinni- tuspunkti QWins = qh·Gq·Gins·Cins·Ains qh − dünaamiline tuulesurve (vt p 2.2.2) Gq · − iilireaktsioonitegur (vt p 2.2.2) Gins − isolaatorkomplekti mehaanilise resonantsi tegur − võetakse võrd- seks masti mehaanilise resonantsi teguriga (Gt või Gpol) Cins − isolaatorkomplektide tuuletakistustegur, mis võrdub 1,2 Ains − isolaatorkomplekti pinna horisontaalprojektsioon isolaatorketi tel- jega paralleelsele püsttasapinnale ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 37 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Juhtmetelt mastile kanduvad tuulejõud (Eurostandard EN 50341-1)
mittelineaarseks süsteemiks. Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi meetodeid ja teisi keerulisi matemaatilisi meetodeid. Kui mittelineaarseid elementidel kasutada tema karakteristikust väikest osa, siis võib oletada, et selle osa piirides tema karakteristik on lineaarne. Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete elementide jaoks välja töötatud meetodeid. Staatilisi omadusi iseloomustatakse staatilise ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude.
katsealused, keda teavitati süstitud ravimi füsioloogilise toime tagajärgede kohta õigesti, ilmutasid selle mõju all olles vähememotsionaalseid reaktsioone, kui need, keda ei teavitatud. Teadlikud isikud panid oma vappumise ja puperdava südame enamasti arstimi, kui välise olukorra arvele. Teavitamata katsealused aga vastupidi, oletasid, et nende sisemised reaktsioonid olid põhjustatud mingi väljastpoolt toimiva teguriga...et süüdi selles on mingi väljastpoolt põhjustatud ülemeelikus või vihastama panev tusatuju. Andnud oma emotsioonidele väljastpoolt tuleva põhjuse, seavad nad oma emotsionaalse seisundi sõltuvusse üksnes ümbritseva keskkonna mõjudest, mille tagajärjeks võib olla nii ülevoolav rõõmutunne kui ka vihastumine. Teavitamata katsealuste kirjelduste järgi oli nende tuntav
teoreem ei anna vastust rea koonduvuse või hajuvuse küsimusele)
Tõestus1. olgu L<1. Vaatleme arvu a, mis rahuldab seost L teguriga q>1
geomeetriline rida. Järelikult ta koondub. Sellest järeldub:
Tõestus2: Olgu L>1. siis võrdusest limnun+1/un=L (kus L>e) järeldub see, et alates
teatud järjenumbrist N, (n>=N) korral kehtib võrratus un+1/un>1 ehk un+1/un, iga n>=N.
See tähendab, et alates järjenumbrist N+1 rea liikmed kasvavad ja seetõttu rea üldliige
ei lähene nullile. Rida hajub
35. Arvrea koonduvuse Cauchy tunnus (sten)
36. Arvrea koonduvuse integraaltunnus
37. Vahelduvate märkidega read
Näiteks, kui dollari hind oleks New Yorgis 1.59 marka ning Londonis 1.60 marka, ostaks arbitraator New Yorgist dollareid kursiga 1.59 ning müüks need kohe Londonis kursiga 1.60 edasi, saades nii iga dollari kohta 1 penni kasumit. Arbitraazitehingud aga ühtlustavad kursi erinevatel turgudel. Eelnev arbitraazi näide oli kahepositsiooniline ( kaks erinevat valuutat), võib aga kasutada ka kolmnurkset e. kolmepositsioonilist arbitraazi. Valuutaarbitraazides peab arvestama kahe teguriga: · Esiteks, kuna vahetuskursside erinevused eri turgudel pole suured, peab arbitraazist kasu saamiseks tegema tehinguid väga suurte summadega. · Teine arbitraazi iseärasus on operatsiooni teostamise kiirus, sest vahetuskursside vahed ei püsi kaua (valuutaarbitraaz ise silub need). 43) Devalveerimine (odavnemine) toob kaasa antud riigi kaupade odavnemise välismaiste ostjate jaoks, mille tulemusena suureneb eksport. Väliskaubad muutuvad aga kodumaiste
kuivavad, olenevalt ümbritsevast keskkonnast Sellise niiskusesisalduse muutusega käib koos mahumuutus, mida vastavalt nimetatakse niiskuspaisumiseks või kahanemiseks. 1.5.3.11.Gaasikindlus Gaasi (õhu) kindlus on materjali võime takistada gaasi (või õhu) läbi tungimist materjalist. Gaasitakistus sõltub materjali gaasiläbivusest. Gaasiläbivust iseloomustab materjali läbinud gaasi (Vg) (õhu) hulk, mis on võrdeline materjali gaasiläbivuse teguriga (i), gaasi rõhkude vahega (p1-p2) materjali vastaspindadel ja pinnaga (Fo), mida gaasivool läbib aja z vältel ning pöördvõrdeline läbitava materjali paksusega 1.5.3.12.Aurujuhtivus ja läbilaskvus. Materjali auru(eri-)juhtivus (vapour permeability) on auru mass (kg), mis läbib materjali paksuseühikut (1m) ühe pinnaühiku suuruses (1m2) ühe sekundi jooksul kui materjali vastaspooltel on aururõhkude vahe üks rõhuühik (N/m2=Pa ) antud temperatuuri juures.
mootori pidurdamiseks vaja muuta staatori faasijärjestust, milleks piisab mis tahes traadist, mille tõttu trafo tuleb odavam kahe mähisega ühefaasilisest trafost. Et at mähised ei ole elektriliselt kahe toitejuhtme ümberlülitamisest. As.mootori sellist tööolukorda nim ka elektromagnetiliseks isoleeritud siis ei valmistata neid suure ülekande teguriga. pidurdamiseks. Kui paigalseisva rootori korral (s=1) on staatorivool 5.....7 korda suurem nimivoolust, siis 17. Keevitus trafod. Elekterkeevitusseadmete toiteks kasutatakse ühefaasilisi pingemadaldustrafosid, mis
taandarengut. Kuna antikehade teke nõuab teatud aja, siis kujuneb kaitsevõime nakkushaigustele mõne päeva kuni mõne nädala jooksul. Sellega peab arvestama ka vaktsineerimisel. Veelkord rõhutades – immunsus on organismi spetsiifiline kaitsevõime, mis kaitseb kindla haigustekitaja suhtes. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Organismi mittespetsiifiline resistentsus. See kaitsevõime on omane igale organismile veel enne kohtumist konkreetse infektsioosse teguriga. Ta on kaasasündinud omadus. Ta pole aga spetsiifiline konkreetse mikroobi (haigustekitaja) suhtes, vaid avaldub erinevate tekitajate suhtes. Mittespetsiifilise resistentsuse ehk vastupanuvõime loovad erinevad ained või süsteemid organismis. Nendeks on: 1. Mikroobide organismi tungimist takistavad barjäärid. Nendeks on maonõre happesus, nahal higi tänu happelisele reaktsioonile. 2
Keemilised süsteemid püüdlevad energia miinimumi poole, s.o. U ja H vähenemise suunas (∆U<0, ∆H<0). Looduses on palju endotermilisi reaktsioone, kus soojus neeldub ((∆U>0, ∆H>0). Protsessi termodünaamiline pöörduvus Termodünaamiliselt pöörduva protsessi tunnused: 1. protsess on üksteisele lõpmatult lähedal olevate tasakaaluolekute jada 2. protsessi saab igal ajahetkel panna vastassuunas kulgema, mõjutades mingi välise süsteemi mõjutava teguriga 3. protsessi kulgemise kiirus on lõpmatult väike 4. protsessis saadud töö on maksimaalne Protsessi suunda saab muuta igal ajahetkel, kui muuta veidi mingit süsteemile mõjuvat välist faktorit. Pöördumise astmed on erinevad. Keemiliselt pöörduvad protsessid pole samad, mis termodünaamiliselt pöörduvad protsessid. Termodünaamiliselt täiesti pöörduvaid protsesse looduses ei esine. Täielikult mittepöörduvaid esineb, töö on siis 0
standardmääramatuste summa MÄRKUS Kui mõõtemudelis esineb sisendsuurustevahelisi korrelatsioone, siis tuleb liitmääramatuse arvutamisel arvesse võtta kovariatsioone. Suhteline standardmääramatus relative standard measurement uncertainty Standardmääramatus jagatud suuruse absoluutmõõdisega. Laiendmääramatus U, laiendmõõtemääramatus expanded measurement uncertainty Liitmääramatuse korrutis ühest suurema teguriga Tegur sõltub mõõtemudeli väljundsuuruse tõenäosusjaotusfunktsiooni tüübist ja valitud tõenäosustasemest.Tegur selles määratluses viitab kattetegurile. 22. MÕÕTEMÄÄRAMATUSE KOMPONENDID PIKKUSMÕÕTEVAHENDITE KALIBREERIMISEL LREAL=LMI+KST+ KREAD+ KMET+ KENV+ KOBJ, kus: - LREAL on tõeline mõõtetulemus ja LMI on mõõtevahendi näit, - KST on parand etalonist, - KREAD on parand lugemi võtmisest (ümmardamine ning parallaks), - KMET on parand meetodist,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
