(kes olid loositud). Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu viisid komplekteeriti samuti loosi teel. Hääletamise teel valiti ainult kümme strateegi. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Ateena demokraatia põhines seega kodanike otsesel osalemisel riigi valitsemises kodanikud ja metoigid: Kodanikest juba rääkisin, aga Ateenas elasid ka metoigid ehk võõramaalased. Metoigid pidid maksma regulaarset maksu ja teenima kodanikega võrdsetel alustel Ateena sõjaväes. Poliitilisi õiguseid neil polnud, kuid elu ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna neil puudus õigus omada Atkas kinnisvara, tegelesid nad peamiselt kaubanduse ja käsitööga või otsisisid juhuslikke tööotsi. Neid oli nii rikkad kui vaeseid. Peloponnesose sõda. pÕHJUSED JA AJEND. 431. a. eKr lahvatasid pinged kahe vastasleeri vahel üle-Kreekalise sõjana, mis on
ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Honoré de Balzac, Stendhal, Lev Tolstoi; Charles Dickens Naturalism 19. saj lõpul taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Émile Zola; Eduard Vilde 19./20. sajandi vahetus 20. sajand Modernism, avangardism... Postmodernism Kaanon Ja mis sai edasi? Küsimusi sellest, milline on kunstiteos, milline on tema mõju jms on teemaks pigem esteetikauuringute ja kunstifilosoofia all; Ka kirjandusteadus tegeleb poeetika küsimustega;
See hinnamuutuse toimel seega pakkumise muutumist konkreetses harus on ka vaheaeg töötamises, mis tekib ühelt kohalt teisele üleminekul või nimetatakse ressursside mobiilsuseks teisaldustulust, mis kujutab seoses viibimisega täiend- või ümberõppel); struktuurne tööpuudus endast teatavat minimaalset summat, mida ressurss peab teenima (tekib, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase, kvalifikatsioon) ja vältimaks selle teisaldust muule rakendusviisile (vastasel korral paiknemine ei lange kokku töö nõudmise ja pakkumisega. Võib olla rakendatakse ressurssi kõrgemat tasu tagaval tegevusalal); teisaldustulu demograafiline, hariduspoliitikast põhjustatud, kapitali puudusest ületavast osast, mida nimetatakse majandusrendiks
külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taani all Rävala Lääniaadli teke · Pärast maade jagamist tuli maaisandatel (piiskopid, ordu, Taani kuningas) oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. · Linnused - rajati maa kindlustamiseks. · Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. · Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud ning linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele. · Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas(lään tuli välja osta). · Põhiliselt moodustus vasallide kiht Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest ja teenistuslastest, kuid sattus ka ülikuid.
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
15. Seleta Rooma poliitika põhimõtet „jaga ja valitse“ Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesüguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid ühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetati roomlaste põhimõtteks „jaga ja valitse“ 16. Kuidas said orjad vabaks, millised olid vabakslastu õigused? Kui orjad olid hakanud endale ise elatist teenima, said ennast vabaks osta Mõned vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest või lihtsalt heast südamest Vabakslastud said kohe Rooma kodanikeks, kuid jäid tavaliselt kliendina oma senise isandaga seotuks Paljud proovisid orjaseisuisest pääseda, tegid hoolsalt tööd, kogusid varandust ja püüdsid ühiskonnas võimalikult kõrgele tõusta
kui ka kogu riigi jäätmemajandusele. Leiutatakse nt eramajadele biogaasi tootmiseks masinaid, et inimesed saaksid eramajapidamistes ise toota biogaasi iseenda jääkidest ( näiteks majapidamise reovesi, toidujäätmed, muruniitmise jäätmed. Biojäätmete kokkuost muudaks väga palju . Inimesed kes varem nt muruniitmisjääke , toidujääke, reoveejääke,sõnnikujääke, tehaste jääke ei väärtustanud, hakkaks selle pealt teenima kasu ning muudaks looduse puhtamaks. Mis muudaks puhtamaks lõppkokkuvõttes ka jõed ning järved ja joogivee. Kokkuvõtteks: Selline tegevus oleks vajalik kogu maailmas ning muudaks selle puhtamaks ja jätkusuutlikumaks kohaks. Nagu jutust selgus, siis on kõik omavahel mingitpidi seotud,nii põllumajanduses väetamine, kui ka ravimijäägid ning biogaasi tootmine on omavahel seotud. Seega aitaks vastavad tegevused ning seadusemuudatused
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat
Minu vanaema meenutusi lapsepõlvest, noorusaastatest ja sõjaajast. Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alusta...
Roosa läheb haiglasse. Temaga tuleb kaasa Tummpi. Roosal läheb väga pikalt aga kõik on korras. Roosa jäetakse paariks päevaks haiglasse. Kui Roosa haiglast välja saab siis on tal halb olla ja ta on magamata. Ta ei saa mitu ööd magada. Mu ema võtab lapse mõneks ajaks enda juurde, et Roosa saaks normaalselt magada. Kui laps on suuremaks kasvanud siis otsustab Roosa tööle minna. Ta käib erinevatel töövestlustel kus ta ühes kohas ka tööle võetakse. Roosa hakkab korralikult teenima ja otsustab omale maja osta. Ta saab omale maja veidi kaugemale minu ema ja isa majast. Tummpi aitab teda kolimises. 32.-34. ptk. Kui Roosa saab kenasti sisse kolitud siis joob ta koos Tummpiga köögis kohvi ja sööb kooki. Kui laps teises toas nutma hakkab siis läheb toob Tummpi ta ära. Ta rahustab lapse maha ja viib ta tagasi magama. Kui Tummpi lahkuma hakkab siis Roosa tõuseb püsti ja hakkab teise tuppa minema, kuid enne seda jõuab
Tänu ristisõdadele jõudsid Euroopasse hinnalised kangad, uhked vaibad, portselan, malemäng, Euroopa käsitöölised õppisid oma idapoolsetelt ametivendadelt uusi töövõtteid ja hakkasid valmistama ka uusi tooteid, nt õpiti valmistama paberit. 7. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud? Ristisõtta minek oli üldiselt palverännu sarnane ajutine eluperiood, kuid pärast püha maa vallutamist selgus, et leidus veel mehi, kes soovisid jäädagi relvis Jumalat teenima. Vajadus püsiva sõjajõu järele Lähis-Idas oli ilmne: tuli kaitsta nii äsja rajatud riike kui ka pühapaikades käivaid palverändureid. 8. Millised olid kolm suuremat 12. sajandil tekkinud rüütliordut? 1. Templiordu 2. Johanniitide ordu 3. Saksa ordu 9. Mille poolest erinesid ordurüütlid tavalistest rüütlitest? Rüütliordudesse kuuluvad rüütlid pidid elama kasinuses, vaesuses ja kuulekuses ning nad pidid seadma oma eesmärgiks uskmatute vastu sõdimise
2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded
Piiblilood juttude kaupa paradiiisiaias käitumine-ei olnud sõnakuulelikud, ahned, sest sõid puult millelt ei tohtinud et saada targaks, erinevus tänap-patukahetsus, olid sõnakuulekad, sarnasus-kiusatused,naiivsed saamueli pühitsemine jumalale hana pani poja nimeks saamuel, mis tähendas jumal on kuulnud, kui poiss oli suurem, tõid vanemad ta pühakotta ja jätsid jumala kätte, ta hakkas jumalat teenima preester eeli juhatusel. saamuel meeldis nii jumalale kui ka inimestele. jumal kutsub saamueli saamuel nägi harva nägemusi kuid ühel ööl ta kuulis et keegi hüüab teda, ta jooksis 3 korda preesti juurde ning lõpuks eeli mõistis, et see kutsuja oli jumal, seega ta saatis poisi jumalaga rääkima, see rääkis talle, et preester eeli pojad ei olnud preestri au väärilised ning ta karistab eelit , kes teadis oma poegade kombeid ning saamuel pidi selle eelile teatavaks tegema, mida
· Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA: mõlemas riigis tugev ja hästi toimiv kuningavõim, seisuste esindused kaitsevad kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus. · Põhineb senjööri ja vasalli suhtel: vasall senjööri kaitse all, aga senjöör annab vasallile kasutada (e. läänistab) maatüki koos seal elavate talupoegadega · Vasall on kohustatud senjööri ustavalt teenima (kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma) · Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega. · Vasall kohustatud 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenima. · Vasallide õigus ja kohustus oli senjöörile nõu anda. · Vasallide poolt ka rahaline toetus lunarahana senjööri vangikslangemisel, kingitus vanema tütre abiellumise puhul. · Tegelikkuses ei saanud senjöörid vasallide ustavuses kindlad olla, toimus maade edasiläänistamine.
Sel perioodil hoogustus ka uute mõisate rajamine Eestimaal. Eelkõige hoogustus see Harjumaal, kus loeti enne Jüriöö ülestõusu olevat 21 mõisa. Vasallide suuremad õigused tõid kaasa ka kogu Harju-Viru vasalkonna osatähtsuse kasvu. (ibid, lk 16) Harju-Viru vasallid jagunesid rüütliteks ja kannupoisteks. Rüütel oli täieõiguslik läänimees, kellele kuulus lääni rajatud mõis. Enne rüütliks saamist pidi vasalli poeg mõnda aega teenima kannupoisina teist rüütlit. Täisealiseks saanud kannupoiss löödi rüütliks siis, kui temast pidi saama lääniõiguse pärija. Nii siis ainult vanem poeg. Pärimisõiguseta kannupoiss jäi pärimisõiguseta elu lõpuni, kusjuures ta ei kaotanud teiste vasallide seas seisuslikku võrdsust. Omaette grupi moodustasid veel allvasallid, vasalli teenivad kannupoisid või rüütlid. Üksikud vasallid, kes ajutiselt teenisid Saksa-Rooma keisrit, said temalt ka riigiaadliku tiitli või vähemalt
2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike?
ning tahtis et ta teeks kividest leiba, siis viis saatan ta Jeruusalemma templi harjale ja tahtis et ta sealt ennast alla kukutaks. Ning viimaks viis saatan Jeesuse väga kõrgele mäele ja näitas Talle kõiki maailma kuningriike ja nende rikkust ning ütles et ta annab kõik selle Talle kui Ta maha langeb ja teda kummardab. Seepeale vastas Jeesus talle ,, sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja üksipäini Teda teenima." Siis läks saatan oma teed ning inglid tulid Jeesuse juurde ja teenisid Teda. Kui Jeesus kuulis Johannese vangistamisest, läks Ta Galileasse ja asus elama Karpernaumi Geneetsareti järve äärde. Jeesus teadis, et Tema avaliku tegutsemise aeg on käes ning rändas paigast paika ja kuulutas ,,parandage meelt, sest taevariik on lähedal." Jeesus õpetas rahvast ja tervendas haigeid. Tema tööpõld laienes iga päevaga. Et rõõmusõnum taevariigist kostaks ka kaugematesse
Suurimaks häbiasjaks oli vallaslapse sünnitamine, seega oldi mõnikord sunnitud abielluma rasestumise tõttu. Tihti abielluti aga vanemate kokkuleppe tulemusena. Suhtumisest naistesse annab hea ülevaate järgnev tsitaat: "Mehed teevad naistele mitmeti palju ülekohut, muret ja suurt vägivalda, juba kasvõi sellega, et on tugevamad ja naised omakorda nõrgema iseloomuga ega suuda enda eest seista ning on alati valmis sõna kuulama ja teenima. Aga ilma nendeta ei suudaks mehed elada." [Setälä, lk. 70]. 4 Perekond Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine. Abielunaise tähtsaimaks kohustuseks oli oma abikaasa armastamine. Naine pidi olema eeskujulik minia, truu abikaasa, arukas ema ja kokkuhoidlik perenaine. Meeste ülesandeks oli naiste üleval pidamine naine pidi saama kõike, mida ta vajas.
Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud. Adratalupoeg kõige arvukam kiht (1/2 5 adramaad) Üksjalgade kiht adratalupoegade nooremad pojad, kellel oli oma talu. Kohustus teha mõisnikule tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad soodsaim kiht. Tasusid koormisi rahas ja teotööst vabad. Maavabad kõrgeim kiht talurahva hulgas; ei kandnud tavalisi talupojakoormisi; pidid sõja teenima feodaali ratsaväes. Valdavaks põllupidamises sai kolmeväljasüsteem. Eestlaste vaimuelu. Kujutelma mõjutas muistses vabadusvõistluses nende jumalate allajäämine ristiusu jumalale. Eestlased oli sunnitud täitma katoliku kiriku kombeid. Kohati eestlased jätkasid Taara (ja Uku) austamist. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted
Kuid pea kõik rüütlid lootsid endale saada lääni ja seega ka kindla elatusallika. Enamik rüütlitest olidki läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikse külaga. Nii suur- kui ka väikefeodaalid kuulusid kõik sõjameheseisusesse, mida üha enam tähtsustama hakati. Kuningad hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid ja püüdsid olla eeskujuks. Sellele aitas kaasa ka kirik, kes püüdis panna rüütleid teenima ristiusku, andes nende seisusele religioose tähenduse. Kirik astus vastu ka feodaalsõdadele ja kehtestas mitmel pool jumalarahu ehk aja mil sõdimine oli keelatud. Keskaja jooksul muutus madalat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujenes järk järgult pärilik seisus aadel. Rüütlieepikal oli kolm põhimõtet: 1. ustavus kuningale kuuluv poliitiline ustavus oli kõige nõrgem. Sellest
Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima. Esialgu ta oli lauljaks Püha Michaeli kiriku poistekooris. Sealt sai ta ülalpidamise, taskuraha ning sai kasutada raamatu-ja noodikogu. Sel ajal oli ta vaimustatud prantsuse heliloojast Couperinist ning selleks, et tema muusikat kuulata läks Bach jalgsi 90 kilomeetrit Celle´i linna. Talle meeldisid ka Thelemanni ooperid. Neid käis ta kuulamas Hamburgis, mis oli 45 kilomeetri kaugusel.Hiljem kirjutas ta need kuumide järgi ümber.
Konfliks laabub aga õnnetu lõpuga. August Kitzberg on maetud Tartu Raadi kalmistule. Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Hiljem proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10-ks aastaks avalikkuse silmist. Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav
Egiptlased õppisid võtma surnult, hiljem ka elavatelt maske.Nii tekkiski Egiptuses portreekunst.Selle suurim õitseaeg langes 14. sajandisse, kui valitses Ehnaton.See vaarao pööras rohkem tähelepanu maistele rõõmudele.Lühikeseks ajaks vabanes kunst jäikadest kaanonitest ja omandas suurema loomutruuduse.Ehnatoni puhul ei varjatud tema füüsilise puudusi, koguni rõhutati neid.Skulptuuride teise rühma kuuluvad teenijate ja orjade kujud.Need olid pandud hauakambrisse teenima surnut hauataguses elus.Tegu on kaanonivabade ja väljendusrikaste väikeseformaadiliste kujukestega.Siiski iseloomustab teatud kohmakus ka neid. Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Reljeefiks peetakse skulptuurteost, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ning kõrgreljeefi, seda vastavalt kujutatava motiivi pinnast esiletõusmise astmele
kõige tähtsamaks eesmärgi saavutamist 4) inimestele suunatud teenib eeskätt liikmete huve ja arvestab nende vajadusi. Elujõulisemad on org-id mille suunitlused peegeledavad nii liikmete ootusi ja lootusi kui ka teiste organisatsioonide vajadusi ja nõudeid. Org-i kõige suurem vara väärtus ja jõud peitub temasse kuuluvatest inimestest. Inimesed loovad org-i ning valivad vahendid ja viisid mille abil kavandatud korda saata. Üksikisiku tegutsemine ja käitumine peavad teenima organisatsiooni ning aitama tõsta selle heaolu. Org-i näol on olemas keskkond mis tagab inimestele majandusliku sotsiaalse ja psühholoogilse kindlustatuse. Org tahaks kasutada osa inimestest kuid tal tuleb tegeleda inimesega kui tervikuga. Org-i käekäiku aitab kõige paremini iseloomustada tema arengutsükkel, see on ilmingute, toimingute ja menetluste korduv ring ning arengu tase antud hetkel. Org-i arengutsükkel mõjutab vahetult kõiki põhilisi
seal kestsid kiidukõned, lood, laulud helasid, maa uhkeist rüütleist kaaskond neid saatis eluteel. Nad haledasti hauda viis kahe naise tülimeel. Maa kuningannaks oli siis Ute, nende ema. Ja kadund isa Dankrat, kes pärust valitsema nad surres oli jätnud, see olnud võimas mees, kes võitnud palju kuulsust ju oma nooreas vägildes. Neid kolme kroonikandjat, nagu väitsin ma, veel mitu voorust ehtis, neid tulid teenima ka toredaimad rüütlid, kes, nagu teada meil, kõik vaprad, vahvad olid ja tõrkumatud sõjateil. Seal olid Tronje Hagen ja Dankwart, tema vend, ja söakas Ortwin Metzist. Kaaskonda ühinend veel olid markkrahv Gere ja markkrahv Eckewart, Alzeye Volker, rändur, kel oli meelt ja käsivart. Siis Rumolt, roameister, mees maitset valima, truu Sindolt ning aus Hunolt. Nad kolme kuninga
FAUST: Võid ahvide ja laste ees, kui sulle piisab, tark ja sügav näida. Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida. (tundmust ei saa teeselda) WAGNER: Kuid menu osaks ettekandele saab siiski tänu kõneandele. FAUST: See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse. Ta ahnelt rühmab aardeid kaevata ja rõõmus on kui leiab vihmausse. MEFISTOFELES: Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis. FAUST: Kui petta suudad mind ja aina meel enam rahutus ei paina, kui elu nautimas mind näed, siis võitnud on su võluväed. MEFISTOFELES: See jutt ei heida teile halba varju. See ala-tean, kui tülgas on ta. Kui haigus, mille laps saab isalt, on seadus koormaks inimsool. (Juurast) MEFISTOFELES: See eit on loodud kupeldaja, Just säärane kui meile vaja. Johann Wolfgang von Goethe- (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar)
Üldse on ta selle zanri üks eredamaid esindajaid eesti kirjanduses. Juba oma esikkogu lõppu oli ta lisanud mõned epigrammid. August Alle oli õiglane ja sirgjooneline mees. 3 Elulugu August alle sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis kivilõhkuja pojana. Allel tuli tänu isa viinalembusele hakata taludes juba seitsmeaastasena karjaseleiba teenima. 1898- 1901 õppis tulevane kirjanik Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis, paistes silma kirjatöö- ja joonistusandega. Pere kolis 1902. aastal Narva. Hiljem töötas ta ketruspoisina Kreenholmis, õppides samal ajal Jaanilinna õhtukoolis, kuni 1909. a. kevadel sooritas eksternina gümnaasiumi IV klassi eksamid ja sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. 1910. a siirdus Alle Vilnosse. Seal elatus ta algul juhutöödest, õppis mõnda aega
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta jätkas õpinguid eratundides, kuid naasis peagi Bussetosse. ...
1956. aastast hakkas tema taustalauljateks gospelvokaalansambel "The Jordanaires", millega kestis koostöö kuni 1960. aastate lõpuni. Aastal 1956 sai filmiga "Love Me Tender" alguse Elvise filminäitlejakarjäär, sinna järgnesid veel paar filmi. Järgmisel aastal ostis Elvis ka oma uueks koduks Gracelandi. Veel lõpetati 1958. aastal neljas film "King Creole", mis jäi ka viimaseks mängufilmiks Elvise osavõtul. 1958. aasta kevadel hakkas Elvis aega teenima. Peagi suri Elvise ema Gladys. Elvis oli väga löödud, kuigi läks peagi teenistusse, mis jätkus Saksamaal. Saksamaale tulid temaga kaasa vaid isa Veron ja paljud head sõbrad, kus nad koos vahetpidamata kõvasti pidu panid. 1959. aastal kohtas Elvis Saksamaal oma tulevast naist Priscilla Beaulieu'd, kes tol ajal alles 14-aastane oli. Üldiselt sõjaväeteenistus ei olnud Elvisele kerge, kuid ta tegi selle auga läbi. 1960. aastal sõjaväes hakkas Elvis tegelema ka karatega. 1960
Ameerika Ühendriike. Mehhikos vähenes vaeste inimeste protsent, kuna inimesed said endale sama raha eest rohkem lubada. Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemine keeras Eesti majanduse pea peale, kuna Eestis muutus juba eksisteeriv vabakaubandus mittevabakaubanduseks. Eelnevalt ei olnud meil ei olnud rakendatud importimist takistavaid piiranguid. Pärast ühinemist, aga oli. Sellest hoolimata, Eesti riik rikastus ja hakkas teenima nii-öelda kasumit lisamaksude pealt. Samuti on tarbijatel suurem valik nii hinna kui ka kvaliteedi suhtes, mis rikastab keskklassi inimesi. WTO üheks eesmärgiks on ka rahu 3 Mari Süda BBA-I säilitamine äri ajamisel. WTO (http://www.wto.org 24.10
" - ,,Meie poliitiline süsteem ei võistle institutsioonidega, mis onn jõus mujal. Me ei jäljenda oma naabreid, vaid püüame ise olla originaal. Meie valitsus soosib paljusid väheste asemel: seetõttu kutsutakse seda demokraatiaks." - ,,Meie seadused võimaldavad eravaidlustes võrdset õiglust kõigile ühtemoodi, kuid me ei jäta märkamata väljapaistvuse nõudmisi." - ,,Kui mõni kodanik tõuseb esile, kutsutakse ta riiki teenima, eelistades teda teistele, mitte eesõigusena, vaid tasuna teenete eest ning vaesus ei ole siin takistuseks." - ,,Vabadus, mida me naudime, laieneb ka tavalisele elule; me ei kahtlusta üksteist ega nori oma naabri kallal, kui ta soovib minna oma teed... Kuid see vabadus ei muuda meid seadusetuteks." - ,,Oma vaesuse tunnistamine ei ole meie seas häbiasi, kuid me peame häbistavaks mitte teha pingutusi selle vältimiseks."
Bütsansis oli hästi korraldatud info hankimise süsteem oma võimalike vaenlaste kohta. See oli siis ja ka täna diplomaadi tähtis kohustus. Nad uurisid: Millised on nende hõimude kombed? Milline on sõjaline jõud? Kellega nad kauplevad? Millised on nende suhted teiste hõimudega? Kas hõimu eliidis on ka sisetülisid? Kes hõimueliidis on kõige mõjuvõimsamad ja kas on võimalik neid ära osta? Bütsantsi diplomaatia oskas impeeriumi ohustavad hõimud ära kasutada ja panna ennast teenima. Selleks võeti nende mehed oma palgalisse sõjaväkke. Ära tuli osta hõimupealikud, et nende sõjamehed sõdiksid Bütsantsi huvides. Riik maksis igal aastal palju raha piiritagustele hõimupealikele. Neile anti kõlavaid tiitleid, auastmeid, kuldseid diadeeme ja igasugust muud võimu atripuutikat. Barbaritele anti isegi maad, kus nad elasid vasallidena. Langobardid said maad Pannoonias (Ungaris), hunnid frankide riigis jne. Hõimupealikke püüti siduda Bütsantsi õukonnaga
lootusrikkad, aga peale ungari mahatõusu ülessurumist kaotati lootus lääne abile, anti alla ja hakati reziimiga kohanema (see oli sellepärast ka, et materiaalne olukord paranes veidi). kuuekümnendatel hakkas noorte aktiivsus kasvama ja usuti, et kommunismi on võimalik inimlikuks muuta. igasugused malevad ja ühingud ja värgid olid. aga peale praha kevade mahasurumist kaotati täielikult see lootus, nii et paljud inimesed andsid lõplikult alla ja hakkasidki kommunismi teenima 5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem
Olid olemas kogukonna pealikud- konungid. Nendest omakorda valiti pealik, kes valitses kogu maakonda. 11) Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII. sajandist? Kuhu toimusid peamised retked? Mida tõid kaasa viikingite retked Lääne- Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu? – Maapuudus sundis skandinaavlasi rändama. Röövretkede peamiseks põhjuseks oli samuti maapuudus. Noored talupojad pidid elatist teenima kas röövretkede või kaubanduse kaudu. Peamiselt toimusid retked poliitiliselt killustunud Lääne-Euroopasse. Lääne- Euroopasse tõid viikingite retked hävingut. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu umbes X. sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? – Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest.
Üüri,gümnaasiumiõpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus ta luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid. Aastal 1879 lõpetas Tšehhov gümnaasiumi, siirdus Moskvasse ja astus Moskva ülikooli arstiteaduskonda,kus ta Ülikooli kõrvalt hakkas ta rahateenimiseks kirjutama ajakirjadele artikleid. 1884. aastal asus Tšehhov leiba teenima raviarstina, kelleks ta ise end eelkõige pidas,patsientidest ravis ta tasuta.Sama aasta detsembris halvenes Tšehhovi tervis järsult, ta hakkas verd köhima ja kannatas kuiva köha all,hiljem avatati tal kopsutuberkuloos. 1888. aastal Tšehhov sai Puškini auhinna. Aastal 1890 sõitis Tšehhov Sahhalinile, kus ta soovis uurida Siberi sunnitööliste elu, lootis end lahti rebida igapäevaelu rutiinist ja saada uut elujõudu.
suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Crusoe rndas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta he Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe lks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad veti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mtles ta vaid pgenemisele. Lpuks nnestus tal koos mauripoisiga pgeneda. Nad hulpisid kaua oma vikese paadiga merel, kuni neid mrkas ks Ginea laev. Nad veti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sita. Kapten ostis ra Crusoe kest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust ma, aga poiss oli ise nus kapteniga minema. Brasiiliasse judes li Crusoe
piiratud või isegi mõnedel juhtudel keelatud. Kodanikealgatuste positiivne mõju seisneb selles, et inimesed käivad koos ja teevad koos erinevaid tegevusi, see omakorda kasvatab ühiskonda kuuluvuse tunnet ning vähendab sotsiaalset tõrjutust ühiskonnast. Kõige positiivsem tunnus minu jaoks Eestis on see, et on tagatud tasuta kõrgharidus. See soodustab haritud elanikkonna teket, kes kunagi peaksid riigile raha teenima hakkama ja seda riiki tulevikus juhtima hakkama. Tasuta haridus on kindlasti investeering tulevikku ning selle rolli heaoluühiskonna kujunemisel ei saa alahinnata. Ideeliselt tagab haridus parema tuleviku ja väljavaated elule, mis heaoluühiskonnas tähtsal kohal on. Paraku praegusel hetkel kaaluvad negatiivsed asjaolud positiivsed üles ning seetõttu ei tunnustata Eestit kui heaoluriiki. Eesti on küll suuri samme heaoluriigiks saamise suunas
korra ja puhtuse hoidmist. Nooremallohvitserid või reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE- või DE-kategooria juhiloa. Ajateenistuse läbimine annab võimaluse kandideerida kõrgemasse sõjakooli, mille lõpetajad asuvad Kaitseväes teenima ohvitseridena. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas. 3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID Embleemid on järjestatud vasakult paremale ja selles järjekorras nagu need loetus on. Tallinnas Vahipataljon Staabi- ja sidepataljon Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Mereväebaas ja laevastik 5
1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament, see koosnes ülem- ja alamkojast. Ristisõdade-aegses Euroopas kiusati taga Juute Ristisõdade käigus tekkisid vaimulikud rüütliordud mille liikmed andsid munga tõotuse. Eesti alal tegutses 13. Sajandil Mõõgavendade ordu Senjöör andis vasallile maa ja talupojad selle eest kohustus viimane teenima senjööri sõjaväes omal kulul 40 päeva. Rüütliks said aadli päritolu noorukid; 7 aastaselt alustasid nad paažina 15. aastaselt kannupoiss ja 20. Aastaselt löödi rüütliks Prantsusmaa esimene valitsejate dünastia V-VIII sajand – merovingid (5-8.saj) Teadlane - loodust saab tundma õppida eeskätt katsete ja vaatluste abil – Roger Bacon(13.saj) Rooma paavst, kelle üleskutsest said ristisõjad alguse – Urbanus II (11.saj)
Pärast gümnaasiumi läks ta Kansas City Law Schooli õigusteadust õppima, aga lahkus pärast esimest semestrit. Ta läks tööle raudtee ehitus firmasse ja pärast veel töötas ta sekretärina Kansas City pangas. 1906. aastal läks ta tagasi Grandviewsse, et aidata oma isa. Ta töötas isa farmis järgmised 10 aastat. Sõjaline teenistus Truman tahtis minna sõjaväe akadeemiasse, aga teda ei võetud vastu, sest tal oli halb nägemine. Selle asemel läks ta 1905. aastal teenima Missouri Army National Guardi kuni 1911. aastani. Esialgu ei saanud ta sinna ka sisse oma silmanägemise tõttu, aga teisel korral õppis ta pähe silmanägemise kontrolli skeemi. 1917. aastal sisenes USA Esimesse maailmasõtta, siis Truman ühines armeega uuesti. Truman valiti ohvitseriks ning ta sai leitnanti auastme. Enne kui ta saadeti Prantsusmaale sõtta, saadeti ta Camp Doniphani treenima. Seal teda edutati kapteniks ja 1918. aasta juulis edutati ta Prantsusmaal koloneliks. Esialgu oli
aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõude, milles sooviti Eestile uut valitsust ja Nõukogude lisavägede toomist Eestisse. Kuna Eesti Vabariigil polnud väga suuri võimalusi ega valikuid, siis andis valitsus alla ja Nõukogude Liidu väed tulid üle Eesti piiri 17.juunil 1940 aastal. 80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti. 17. juuni õhtuks oli Eesti praktiliselt Nõukogude liidu poolt täielikult okupeeritud niisiis moodustatigi Eestis uus valitsus. Enamus Baltimaade mehi pidid teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud teistesse Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. 1940ndal aastal likvideeriti Eesti oma armee täielikult ning korraldati sundmobilisatsioon Punaarmeesse. Üldiselt oli keelatud inimesi võtta armeesse okupeeritud riikidest, kuid olenemata sellest kasutati seekord seda võimalust ära. Kuna teati, et on vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse.
kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli erinev mõtleja, kuid ta kasutas palju keskaegset matemaatikat. 3. Ülevaade elust ja loomingust Rene Descartes sündis 31. märtsil 1596 La Haye'si alevikus ning suri 11. veebruaril 1650 Stockholmis. 1606. aastal, kümneaastaselt asus ta õppima jesuiidide kollegiumisse. 1616 aastal sai ta õigusteaduste diplomi Poitiers'ist.1618 aastal läks ta teenima Hollandi Nassau Maurice'i armeesse. 10. novemberil 1618 kohtab Descartes Breda's Isaac´ Beecman'i, kes omas ta elus kõige olulisemat rolli sel ajal. Beecman oli noor hollandi õpetlane, kes üritas ühendada füüsikat ja matemaatikat. Descartese esimene oluline töö oli kirjutatud 1628-1629, kuid see avaldati alles 1701. See töö näitas Descartese huvi mida ta jagab ka paljude kuueteistkümnenda ning seitsmeteistkümnenda sajandi teadlaste, matemaatikute ja filosoofidega. 1629
vendo, didi, ditum, ere müüma defendo, fendi, fensum, ere kaitsma dispono, posui, positum, ere korraldama, käsutama emo, emi, emptum, ere ostma permitto, misi, missum, ere lubama, möönma scribo, scripsi, scriptum, ere kirjutama solvo, solvi, solutum, ere maksma, tasuma, kohustust täitma tollo, sustuli, sublatum, ere tühistama, kaotama - ire punio, ivi, itum, ire karistama servio, ivi, itum, ire teenima, orjama erandid fero, tuli, latum, ferre kandma, tooma; sallima, taluma; lubama sum, fui, esse olema possum, potui, posse võima, suutma, suuteline olema utor, usus sum, uti kasutama, tarvitama, rakendama fio, factus sum, fieri saama, sündima, toimuma, juhtuma dominor, atus sum, ari valitsema Omadussõnad
Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur. Sõjajärgsel perioodil alustati võitlust nn. kodanliku natsionalismiga. Selleks korraldati EKP VIII pleenum. See oli stalinismi võimutsemise tipphetk Eestis. Moskva leidis, et ENSV olukord ei ole ideoloogilisest seisukohast rahuldav, et on tehtud vigu, mis tuleb parandada. Vahetati ENSV poliitiline juhtkond. Oma koha kaotas ka Nikolai Karotamm, kes asendati Johannes Käbiniga.
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jü...
Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jüri ärritus ja lõi venda. Jüri otsustas, et talle sellisest elust talus aitab ning ta lahkub. Jüri seisis juba õuel, valmis lahkuma, kui isa lubas talu tema nimele kirjutada
· Küllaltki levinud on arvamus, et geograafia ei ole nii pädev või relevantne kui võiks olla - mõjub ebaolulisena, ei valmista tudengeid ette reaalseks tööks - pööramata piisavalt tähelepanu küsimusele, mis üldse teeb ühe teadustöö relevantseks. · Inimgeograafiline teadustöö on relevantne kui see pühendub kolmele aspektile: asjakohasusele käsitletakse midagi antud hetkes ja kohas olulist, kohustumisele uurimistöö peab seda antud hetkes ja kohas olulist teenima, nt. keskkondlik õigus, rahu ülendamine ning kohaldamisele uurimistöö peaks olema rakendatav mõne sotsiaalse või poliitilise probleem lahendamisele. · Kuigi uurimistöö võib mingil hetkel tunduda mitterelevantne, võib see selleks osutuda aastakümnete mööduses. Kõik sõltub ajast, kohast, spetsiifilisest probleemidest ja publikust. Seega on uurimistöö relevantsus suurelt osalt igaühe individuaalne otsus. 3. Image- reality
Põlis eestlased olid neile teenriteks ja sulasteks. Neisse ei suhtutud hästi, võim kuulus rikastele. Sestap on ka raamatu tegelased eelkõige mujalt pärit, kuigi Tweffelli sulane Ludke ja ka Melchiori enda naine olid eesti soost. Kuna oli keskaeg, siis oli väga oluline sotsiaalne positsioon ning rikkus. Vaestel ja väetitel sõnaõigust ei olnud. Samuti olid allasurutud seisused ka naised, kes pidid kodu eest hoolitsema ning oma meest teenima. Tallinna puhul oli väga oluline ka linna ja ordu läbisaamine, mistõttu oli teoses ka mõrvari kiire tabamine äärmiselt tähtis. Üleüldiselt peeti lugu kommetest ning oldi jumalakartlikud. 6. Minu arvamus teosest Minu arvates oli tegemist äärmiselt huvitava ja pinget pakkuva kriminaalromaaniga. Pinge kruviti üles juba raamatu alguses ning teose edenedes see aina kasvas.
merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu jaoks loodud ja et tema pärast võiski laev põhja minna. Crusoe rändas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe läks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad võeti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kõik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mõtles ta vaid põgenemisele. Lõpuks õnnestus tal koos mauripoisiga põgeneda. Nad hulpisid kaua oma väikese paadiga merel, kuni neid märkas üks Ginea laev. Nad võeti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sõita. Kapten ostis ära Crusoe käest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust müüa, aga poiss oli ise nõus kapteniga minema. Brasiiliasse jõudes lõi Crusoe
aktiivne laps. Erki lemmikud lapsepõlvemängud olid "leka"ehk põhjaeesti keeles"kull"ja ka mädamuna, seega jooksumängud. Ujumise õppis Erki ära juba esimeses klassis,sell ajal elas erki Tamlast umbes kilomeetri kaugusel ja seda küll ette ei tulnud et vanemad oleks Erkil keelanud järveäärde minna. Aga kõigepealt õpiise Erki ära veeallujumise. 1978 aastal. läks Erki esimest korda õpilaste töö- ja puhke laagrisse raha teenima ja see raha kulus riiete ja muude otstarbekate asjadele. Tööks oli kõplamine,mis kestis terve juunikuu. Kõplamine polnud just kõige lõbusam töö,eriti väikesele lapsele. Erki mäletab hästi neid viiesajameetriseid kapsavagusi, mida mõnigikord aitasid lõpetada õde ja vend. Erki käis ka majandites marju korjamas. Nõnda kestis see kõik suved kuni koleteistkümnenda eluaastani. Kuni 1983. aastani õppis Erki Võru esimeses 8-kl.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
