Ajateenistus Eesti kaitseväes (0)

Kool xxx
AJATEENISTUS EESTI KAITSEVÄES
Referaat
Autor: xxx
Türi 2017
SISUKORD
1. AJATEENISTUS EESTI RIIGIKAITSES LÄBI AJA 3
2. AJATEENISTUSE EESMÄRK JA VÕIMALUSED 4
Ajateenistus naistele 5
Ajateenistustuse võimalused 5
3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID 5
4. MAAVÄGI 7
Maaväe ülesanded 7
5. MEREVÄGI 8
Mereväe ülesanded 9
Teenistus mereväes 9
6. ÕHUVÄGI 11
Õhuväe ülesanded 11
KASUTATUD ALLIKAD 11
1. AJATEENISTUS EESTI RIIGIKAITSES LÄBI AJA 3
2. AJATEENISTUSE EESMÄRK JA VÕIMALUSED 5
Ajateenistus naistele 5
Ajateenistustuse võimalused 5
3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID 6
4. MAAVÄGI 8
Maaväe ülesanded 8
5. MEREVÄGI 9
Mereväe ülesanded 9
Teenistus mereväes 9
6. ÕHUVÄGI 11
Õhuväe ülesanded 11
KASUTATUD ALLIKAD 12

1. AJATEENISTUS EESTI RIIGIKAITSES LÄBI AJA

Eesti kaitsestruktuurides on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevatel aegadel 8 ja 24 kuu vahel.
1920–1940
Enne Teist maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste lahinguvalmiduses pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus.
1991–2000
1991. aastal kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. Esines juhtumeid, kus Nõukogude Armees ajateenistust alustanud, kuid sealt seoses Eesti taasiseseisvumisega välja arvatud mehed teenisid oma aega edasi Eesti kaitseväes. Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4 või 3 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka siseministeeriumi haldusalas olevaid teenistusi.
2001–2002
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad -allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.
Alates 2003
2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana : eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris . Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks.
Ajateenistuse väljaõpe jaguneb kursusteks. Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega – SBK (10 nädalat).
Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus – NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus – NAEK (6–8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus – AJEBK.
Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) – EK, siis jaokursus – JK, rühmakursus – RK ning kompaniikursus – KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga-aastane õppus "Kevadtorm". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus , konserveerimine ja tagastamine ladudesse.
Olemasoleva ajateenistusmudeli probleemidena on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või nooremallohvitserideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab distsipliini või suurendab kaadri töökoormust. Muutustes pole aga kokkuleppele saadud.

2. AJATEENISTUSE EESMÄRK JA VÕIMALUSED

Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.
Ajateenistuse lõppedes jätkatakse riigikaitsekohustuse täitmist reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistus naistele

2013. aasta kevadest on naistel võimalik läbida aja- ja reservteenistus meestega samadel alustel. Seaduse kohaselt saavad naised võtta vabatahtlikult kaitseväekohustuse, läbida ajateenistuse ning olla reservväelased. See tagab kaitseväelaste võrdse kohtlemise ja kõigile võrdsete võimaluste andmise. Erinevalt meestest ei ole naiste ajateenistus kohustuslik.

Ajateenistustuse võimalused

Ajateenistuse jooksul omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi – esmaabivõtteid, topograafiat, side- ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja plaanimist ning korra ja puhtuse hoidmist.
Nooremallohvitserid või reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE- või DE-kategooria juhiloa.
Ajateenistuse läbimine annab võimaluse kandideerida kõrgemasse sõjakooli, mille lõpetajad asuvad Kaitseväes teenima ohvitseridena. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas.

3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID

Embleemid on järjestatud vasakult paremale ja selles järjekorras nagu need loetus on.
Tallinnas

• Vahipataljon
  
• Staabi- ja sidepataljon
  
• Toetuse väejuhatuse logistikapataljon
  
• Mereväebaas ja laevastik
  

Jõhvis

• Viru jalaväepataljon
  

Võrus

• Kuperjanovi jalaväepataljon
  

Paldiskis

• Kalevi jalaväepataljon
  

Tapal

• Suurtükiväepataljon
  
• Õhutõrjepataljon
  
• jalaväebrigaadi tagalapataljon
  
• Pioneeripataljon
  

4. MAAVÄGI

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.
Maaväe prioriteet on arendada kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

Maaväe ülesanded

Rahuajal:

• korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase
  
• kinnistada väljaõppe abil kaitsetahet ja -valmidust
  
• osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
  
• abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral
  

Kriiside korral:

• valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile
  
• tõsta valmisolekutaset
  
• alustada, kas osalist või täielikku mobilisatsiooni
  
• luua tingimused liitlaste saabumiseks
  

Sõjaajal:

• kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele
  
• korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed
  

5. MEREVÄGI

Mereväe laevastik koosneb miinijahtijatest ning miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest . Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.
Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Mereväe laevade kodusadam on Põhja-Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused .
Mereväe tunnuslause on "Mere kutsel - mere kaitsel!"

Mereväe ülesanded

• Eesti mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett.
  
• Teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet.
  

Teenistus mereväes

Ajateenistus mereväes kestab 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) sõjaväepolitsei vahipataljonis, mis paikneb sarnaselt mereväe väeüksustele Miinisadama linnakus. Sõduri põhiteadmiste omandamisele järgnevalt õpivad mereväe ajateenijad ära merel olemise põhitõed , millel on oluline osa madrusena mereväe sõjalaevadel teenimisel. Mereväelase baaskursuse (MBK) lõppedes alustavad ajateenijad teenistust mereväe laevadel.  Laevapere sekka arvatuna on igaühel neist oma vastutusrikas ülesanne.
Merevägi otsib oma ridadesse relvastus-, mehaanika -, side- ja elektri valdkondade spetsialiste. Ühtlasi on võimalik õppida mereväetuukriks. Aktiivsed tööpakkumised on kajastatud kaitseväe värbamiskeskuse veebilehel. 
Mereväe ülemale alluvad mereväe laevastik ning mereväebaas. Mõlemad väeüksused paiknevad Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest.

6. ÕHUVÄGI

Eesti õhuvägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide õhukaitse tagamine.

Õhuväe ülesanded

• Õhuväe prioriteet on õhuseire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine.
  
• Võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Eesti peab olema valmis tegutsema vastuvõtva riigina ( host nation) ning selleks on tegutsemisvalmis lennubaas hädavajalik
  
• Lennubaas on NATO Balti õhuturbe ühe lennusalga baasiks
  
• Kogu Kaitseväe lennundustegevust korraldada. Lennuvahendite esmane ülesanne on Kaitseväe väljaõpet toetada
  
• Lennubaasi koosseisu kuulub õhuväe tagalatoetusgrupp, mis toetab kogu õhuväge logistiliselt. Samuti kuulub lennubaasi alla kogu õhuväe jaoks mõeldud väljaõppekeskus. Vajadusel saavad siin koolitust teistegi väeliikide kaitseväelased.
  

KASUTATUD ALLIKAD

• https://et.wikipedia.org/wiki/Ajateenistus
  
• http://www.mil.ee/et/ajateenistus
  
• http://www.mil.ee/et/ajateenistus/vaeosad
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_%C3%B5huv%C3%A4g i
  
• http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvag i
  
• http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevag i
  
• http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavag i