Võrrelge Läänemere riikide valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas (0)

Võrrelge Läänemere riikide valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas.
Pärast enneolematuid purustusi, mida põhjustas Esimese maailmasõja lõpp lootis kogu maailm, et rahu kestab pikka aega. Paraku pidasid, aga Esimese maailmasõja võitjad kättemaksu stabiilsusest olulisemaks ning hakkasid Saksamaalt välja nõudma ülisuurt sõjahüvitist. Teine maailmasõda toimus 1. september 1939 – 2. september 1945 ning see oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Mina oma essees võrdlen ainult Läänemere riikide ehk Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas. Räägin lähemalt Teise maailmasõja sündmustest, mis toimusid Lääneriikides, et välja tuua just riikide vahelisi erinevusi ja sarnasusi valikute, võimaluste ja saatuse osas. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks.
Balti riigid
Baltimaa jaoks oli Teine maailmasõda väga raske ja kaotusrohke aeg. Balti rahvad lootsid , et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada. Kuid kahjuks ainult oma jõududega, iseseisvust taastada ei suudetud.
1940.aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõude, milles sooviti Eestile uut valitsust ja Nõukogude lisavägede toomist Eestisse. Kuna Eesti Vabariigil polnud väga suuri võimalusi ega valikuid, siis andis valitsus alla ja Nõukogude Liidu väed tulid üle Eesti piiri 17.juunil 1940 aastal. 80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti. 17. juuni õhtuks oli Eesti praktiliselt Nõukogude liidu poolt täielikult okupeeritud niisiis moodustatigi Eestis uus valitsus.
Enamus Baltimaade mehi pidid teenima okupeeriva võimu sõjaväes , kui just ei põgenetud teistesse Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. 1940ndal aastal likvideeriti Eesti oma armee täielikult ning korraldati sundmobilisatsioon Punaarmeesse. Üldiselt oli keelatud inimesi võtta armeesse okupeeritud riikidest, kuid olenemata sellest kasutati seekord seda võimalust ära. Kuna teati, et on vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse.
Siiski leidus tuhandeid eestlasi, lätlasi ja leedulasi, kes olid kommunistide kuritegudest nii kibestunud, et tahtsid vabatahtlikult 1941. aastal Saksa armeega liituda. Samas leidus neid, kes suhtusid sellesse täielikult vastumeelselt. Leedus põgenesid vastumeelsed mehed metsadesse, Eestis aga Soome, et võidelda küll kommunistidega, kuid mitte Hitleri lipu all. Neist moodustati omaette grupp ja neid nimetati Eestis soomepoisteks. Paraku pidid kümned tuhanded sunniviisiliselt siiski Nõukogude Liidu all olema. 8 päeva enne NSV Liidu - Saksamaa sõja algust 14.06.1941 viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestis läbi esimese massiküüditamise.
Kohalike elanike toel liikusid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi. 1941. aasta juuli alguseks hõivati täielikult Leedu ja Läti. Eesti mandriosas, aga jätkusid lahingud kuni augusti lõpuni ning saartel kuni novembri alguseni. Algne rõõmustamine sakslaste tulekuga asendus peagi suure pettumusega, kuna selgus karm tõsiasi, et Balti riikide iseseisvust siiski ei taastata. Nende jaoks tähendas see lihtsalt seda, et üks vallutaja oli asendunud teisega.
7. juulil 1941 jõudsid sakslased Eestisse. Väga kiiresti vallutati Lõuna-Eesti, seejärel rinne peatus . Edasi toimusid lahingud hävituspataljonide ja metsavendade vahel. 28. augustil jõudsid sakslased lõpuks Tallinna. Saartel kestsid lahingud, aga veelgi kauem. Lõppesid umbes septembris- oktoobris. 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon .
1944. aastal jõudsid, aga Punaarmee väed taas Eestisse. Sellel hetkel lõppes Saksa okupatsioon ja algas uuesti Nõukogude okupatsioon.
Balti riigi rahva jaoks on Teine maailmasõda väga õudne sündmus. Eestlastest üle 10 000 inimese deporteeriti, lisaks veel toimus samal ajal massiküüditamine nii Leedus kui ka Lätis. Samas seisus nagu Balti riigid oli ka Poola, millest räägin kohe ka lähemalt.
Poola
Teine maailmasõda saigi alguse sellest, et 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. Edasi okupeeris Venemaa Ida-Poola, seega Poolal palju variante enam ei olnud ning ta lakkas olemast. Punaarmee sissetung oli reeturlikuks seljataguseks löögiks poolakatele, kes võitlesid sakslastega, kaitstes meeleheitlikult oma vabadust, ning kellel polnud riigi idaosas peale piirivalve ja tagalaüksuste mingeid muid vägesid. Poola riik hävitati kiiresti, ning jagati vaenlase vahel sõbralikult ära.
Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotused nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas olid Lääne-Euroopaga võrreldes suuremad Ida-Euroopas.
Poola oli ka üks nendest riikidest, kes oleks tahtnud pigem hoida oma iseseisvust, kuid kellel ei olnud mingit võimu ega erilist sõjaväge, et kahele suurele riigile vastu astuda. Seega jäi ka Poola oma iseseisvusest ilma. Poola riik kadus täielikult Euroopa kaardilt.
Poola vallutamine läks sama lihtsalt kui Balti riikide oma, see aga pani uusi mõtteid pähe, et edasi võiks võtta käsile Soome ja seegi enda alla vallutada.
Soome
Punaimpeeriumi juhid lugesid Soomet, nagu ka teisi läänepoolseid piiririike, oma ajutiselt kaotatud aladeks juba alates Vene kodusõja päevist. Soome ja Nõukogude Liidu vahel peeti 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini Talvesõda . Talvesõda lõppes Moskva rahulepinguga. Sõja alustas Nõukogude Liit. Soome loovutas sõja tulemusel oma alasid Nõukogude Liidule, kuid nende võimuses jäi neil õigus säilitada oma iseseisvus.
Võrreldes Balti riikidega läks Soomel hästi, kuna sai ainsana säilitada oma iseseisvus. Ma imestan, et tal nii läks, kuna hiljem astus ta ikkagi NSVLi vastu välja.
Rootsi, Taani ja Norra
Rootsi, Taani ja Norra jäid kõik Teises maailmasõjas neutraalseks. Kuigi tegelikult on Rootsi neutraalsuse üle Teises maailmasõjas palju vaieldud. Rootsi oli terve sõja aja Saksa mõju all, kuna Rootsi sidemed teiste riikidega lõigati vahelt ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas ja tahtis aidata salajaselt ka teisi liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.
1940.aastal vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra. Nendest kahest riigist olid mõlemad neutraalsed. Nende vallutamist põhjendas Saksamaa ainult sellega, et sellisel juhul ta kaitseb neid riike ning nende neutraliteeti. Seega võib öelda, et ka Taanil ja Norral puudusid erilised valikud Teises maailmasõjas, ka nende eest otsustasid ära võimsamad riigid.
Võrreldes Balti riikide ja Soomega, siis võib öelda, et neil kolmel Skandinaaviamaa riigil läks isegi Teises maailmasõjas hästi. Tänu nende neutraalsusele suuri kaotusi nende riikides ei olnud. Võib öelda, et nende saatus oli üpris ilus, kuigi neil endil erilisi valikuid ei olnud ning nad pidid sunniviisiliselt Saksa võimu alla minema.
Saksamaa ja Venemaa ( NSVL )
Teise maailmasõja puhkemisele aitas enamasti kaasa Esimeses maailmasõjas purustatud Saksamaa ja NSVLi eesmärgid. Adolf Hitleri Saksamaa tahtis laiendada oma maad ehk nn „eluruumi” Ida-Euroopas. Jossif Stalini NSVL aga pärast Esimest maailmasõda kaotatud Vene keisririigi alade tagasivallutamist.
Teine maailmasõda saigi alguse Saksamaa kallaletungiga Poolale.
22. juunil 1941 tungis Saksamaa (nende sõjaväe nimetus oli Wehrmacht ) kallale Nõukogude Liidule ehk Punaarmeele. Nõukogude Liidu jaoks oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan. Nõukogude Liit ja Saksamaa olid valmistunud ainult ründeks, oli eelis sellel, kes ründas esimesena. Saksamaa hõivaski esimesena suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, kuna Nõukogude Liidu väed polnud sõja tulekuks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud sakslased siiski ära vallutada).
Üsna kohe peale Saksamaad kuulutasid Nõukogude Liidule sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari ja Soome. Nõukogude Liidus hukkus ametlikult 20 miljonit inimest. Tegelikult oli neid siiski rohkem olnud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et keegi eriti sellest sõjast midagi ei võitnud, pigem kõik kaotasid suure osa oma sõjaväest, riigist ja rahvast. Kõige vähem kannatada said Taani, Rootsi ja Norra, kuna jäid neutraalseks ja ei hakanud väga Saksamaale vastu, sest said aru, et neil puudub muu valik. Eestil, Lätil, Leedul ja Poolal läks minu arvates kõige halvemini ja raskemalt, kuna nad jäid ilma oma iseseisvusest, vabadusest ja mehed saadeti sunniviisiliselt Punaarmeesse. Soomel oli ka olukord üpris nukker , kuid kuna neil jäi alles nende iseseisvus ja pidid loovutama vaid osad oma alad NSVL’i kätte, siis ei saa neid liigitada Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga ühte. Saksamaa ja Venemaa olid kaks kõige suuremat ja tugevamat riiki, kes omavahel tõestada tahtsid kumb siiski parem ja võimsam on, tegelikult tegid nad nii endale kui ka teistele riikidele ülekohut ja selles sõjas otseselt ühtegi positiivset tagajärge ei olnud.
Kasutatud kirjandus:
1.
A. Kasekamp (2010) Balti riikide ajalugu. Tallinn: Varrak . 62-84
2. M. Õun, H.Ojalo (2010) Võitlused Läänemerel. Grenander
3. N.Stone (2013) Teine maailmasõda. Tallinn: Varrak
4. M.Bendt (2007) Edukas algus, väärikas lõpp. Tartu/Põltsamaa: Vali Press
5. A. Laaneots [2014] NSV LIIDU KALLALETUNG SOOMELE. TALVESÕDA 1939–1940 [08.12.2014] http://www.ksk.edu.ee/wpcontent/uploads/2013/02/KVUOA_toimetised_5_Laaneots.pdf
6. Wikipedia [2014] http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da [08.12.2014]