Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 ...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained Seller, hiina kapsas, lillkapsas, nuikapsas, baklazaan, sibul, rohelised oad, brüsseli kapsas (võrsed), kurk, suvised kõrvitsalised, magus paprika, spargel, peet, küüslauk, kapsas, magus värske hernes, lehtkapsas, porgand, spinat, noored magusad (teravilja ivad) seemned, brokkoli, naeris, aedsalat, lutserni võrsed * - piimatooteid soovitatakse vältida 6 Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg. Kasutage järgnevaid andmeid, et määratleda: ajavahemikud, mis on vajalikud söödud
Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. ,,Aafrika laulud" oli tema luuleteos, kus oli palju satiirilisi laule. Oma luuletusi hakkas ta välja andma Linnutaja nime all. 14 2.3 Tegevus aastatel 1868-1871 1868.a. juunikuu lõpus sõitis Jakobson kodumaale (vist ema haiguse pärast). Jakobsonil kujunes kindlaks tavaks veeta suvised vaheajad kodumaal, sest koduõpetaja-amet andis tööd ja teenistust ainult talvekuudel ning ka elatuskulud olid väiksemad ja ta ei kannatanud Peterburi halba kliimat ja vajas värsket õhku. 1868. a. suvel tegi Jakobson agarasti kaastööd ,,Eesti Postimehele" ja trükkis oma raamatuid, nii et tal tekkis kavatsus talveks Tartusse jääda. Rahvas hakkas tahtma erapooletut informatsiooni ja soovis selleks Peterburi eesti ajalehte. Sääraselt selgitas
Jne Ird teatrijuhina: · Ird: ,,Mu parim lavastus on Vanemuine" · Vanemuise mitmezanrilisuse säilitamine · Osav lobitöö, Vanemuise tutvustamine üleliiduliselt ja ka rahvusvaheliselt. Eesmärk saavutada teatrile tuntus, tunnustus, aga ka mitmesuguseid majanduslikke hüvesid · Korraldas üleliidulisi seminare, konverentse, kollokviume Vanemuises · Teatrikülastajate konverentsid omapärane Irdi algatuslik üritus! · Suvised vabaõhulavastused · Publiku-uuringud ja sellest tulenev repertuaarivalik Irdi kultuuripoliitiline strateegia · Vanemuise tutvustamine üle NL · Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis jm · Mitmesuguste üleliiduliste ürituste korraldamine Vanemuises · Kontaktid Moskva ja Leningradi teatriteadlaste, kriitikute ja funktsionääridega · Teatripoliitiliselt kaval repertuaarivalik · Vanemuise kui näidisteatri oskuslik esitlemine
• Sepp oli küla kõige rikkam ja lugupeetuv mees. Ja sepa järgi hakati nimetama teisi ametimehi ( puusepp, kingassepp jne). Naiste tööd • Aeganõudvam oli kiudainete töötlemine ja nendest tekstiilide valmistamine. • Vanim tooraine oli lina ja lambavill ja vähesel määral ka kanep ja nõges. • Peenemast linast tehti pidupäeva rõivad, põlled, särgid. • Jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud. • Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks • jakid, seelikud. • Linase ja villase töötlemine toimus 19.sajandil käsitsi vanade tööriistade ja vahenditega. • Püstkangasjalad- kangas püsti. • rõhtkangasteljed- kangas on horisontaalselt. • ketramiseks kasutati kedervarred, värtel ja hokkid. • tähtsamad kangad lasti kududa meistril • Värvimisoskus oli tuntud muinasajast
juurekaela piirkonnas, vanematel puudel tüve allosa jämenemine (pudelikuju) ning võra kahvatu värvus. Juurepessu seeneeosed levivad õhu kaudu, neid kannavad edasi ka putukad (männikärsakad ja 10 11juureüraskid). Nakatumine toimub juure- või tüvehaavandite kaudu ning kändude vahendusel. Haigus levib kolletena ka otseste juurekontaktide kaudu. Juurepessu levikule aitab suuresti kaasa metsade intensiivne majandamine tihedad okaspuupuhtkultuurid, korduvad harvendused, suvised raied, endiste põllumaade metsastamine. Juurepessu tõttu kaotab metsaomanik sageli kuni kolmandiku potentsiaalsest metsatulust. Tõrje. Juba nakatunud puistus on juurepessu tõrje praktiliselt võimatu, kuid tema levikut ja kahjustusi on siiski võimalik metsa otstarbeka majandamise ja muude võtetega piirata. Mida vähem on metsas kände, seda väiksem on juurepessuoht. Kuna juurepessu eosed levivad vaid positiivse temperatuuri korral, tuleb vältida raieid suveperioodil
2. Kvaliteedi kriteerium - struktuursed, füsioloogilised, elustrateegilised karakteristikud, n. Eluvormid, elu ajaloo tüübid, suurus, lehestruktuur, juurestiku sügavus, sümbiootilised kogumikud, gaasivahetuse parameetrid jne. 3.Ruumilise korrastatuse kriteerium - horisontaalne ja vertikaalne jaotus sõltumata taksonoomilisest kuuluvusest, n. võrastiku tipp, põõsarinne, alustaimestik, juurestik. 4. Fenoloogiline kriteerium - seemikud, täiskasvanud isendid, suvised ja talvised üheaastased taimed, suktsessioonide erinevus, ajaline korrastatus ehk tegevus. 5. Leviku kriteerium - ökosüsteemi tüüp, näiteks rannataimed, alpitaimed, parasvöötme taimed, tundrataimed. Morfotüüp eluvormid ja struktuurid. Laialtkasutatav funktsionaalne rühmitus on Raunkiaer eluvormide süsteem kõrgemate taimede liigitus, mis lähtub uuenemispungade paiknemisest ebasoodsal aastaajal.
näiteks Gröönimaa jääkilp. Alpi oruliustikud on nagu pikad jääjõed, mis on kujunenud mäestikuorgudes. Mandri-Euroopas on lisaks Alpidele liustikke ka Skandinaavia mäestikus. Liustikud on ka Maa tohutud mageveevarude reservuaarid. Hinnanguliselt peitub liustikes 23,8 miljonit kuupkilomeetrit magedat vett, kuid ligi kolmveerand sellest hulgast on meile kättesaamatu. ((Foto: Liustikuorg DeGeerdalenis Isfjordi lõunakaldal Teravmägedes Svalbardis. Teravmägedes jäävad suvised temperatuurid 4-5 kraadi C piirimaile, pikkades fjordides puhuvad tugevad tuuled.)) --- 45 ((Kaart: Näide Euroopa ilmakaardist.)) Mõned Euroopa liustikud. Piirkond Liustike pindala (tuh km2) Liustike veevaru (tuh km3) Arktilised saared 72 u 50 Island 12 3 Skandinaavia 5 0,6
Sügiseks areneb pistikutele juurtesüsteem ja need võib istutada avamaale. Esimesel talvel tuleks istikuid katta. Paljundada on võimalik ka talviste puitunud pistikutega. Selleks võetakse võrsed hilissügisel või talve alguses ning hoitakse neid keldris liiva sees. Kevadel lõigatakse neid pistikud, mis pannakse juurduma (Ageeta OÜ veebileht 2008). Tuhkpuu hooldamisel on soovituslik väetamine nii enne istutamist kui ka intensiivsel kasvuperioodil. Tõhusad on suvised pealtväetamised (eriti täiskasvanud taimede puhul enne ja peale õitsemist). Vegetatsiooniperioodil pealtväetatakse mitu korda. Väetamine lõpetatakse augustis, et võrsed kasvu lõpetaksid ja talveks valmistuksid. Lumevaestel talvedel on soovitatav tuhkpuud kuuseokste või kuivanud lehtedega atta (Ageeta OÜ veebileht 2008). Haigustest võib välja tuua tuhkpuu-koorepõletiku (Phompsis cotoneastri), mis toob kaasa võrsete kuivamise alates tipust
hakkab munarakk, mis on läbinud ühe meiootilise jagunemise. Munarakk ühineb polotsüüdiga ja tekib diploidne sügoot pseudoviljastumine kõrbesisalikel. Umbes 20 liiki kõrbesisalikke mis eksisteerivad vaid emastena. Bioloogiline tähtsus: partenogenees on levinud äärmuslikes elutingimutses, kus asustus on hõre ja vastassoo partneri kohtamine on ebatõenäoline kõrbed, kõrgmäestikud. Võimaldab energia kokkuhoidu. Tagab isendite masspaljunemise suvised lehetäid. Ühiselulistel putukatel võimaldab partenogenees kindlaid rollijaotusi. Mesilased, herilased, sipelgad. 2) günogenees. Toimub viljastumine, kuid sperm vaid aktiveerib munarakku ja genoomide ühinemist ei toimu. Selline paljunemisviis esineb eestis hõbekogral. Isaseid hõbekokre on eestis väga vähe 5% piires. 3) Androgenees (kunstlik). Androgeneesil toimub viljastumine, kuid uue organismi geneetiline info ärineb spermilt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
Rohelised pistikud valmistatakse ette suvel. Sügiseks areneb pistikutele juurtesüsteem ja need võib istutada avamaale. Esimesel talvel tuleks istikuid katta. Paljundada on võimalik ka talviste puitunud pistikutega. Selleks võetakse võrsed hilissügisel või talve alguses ning hoitakse neid keldris liiva sees. Kevadel lõigatakse neid pistikud, mis pannakse juurduma. Tuhkpuu hooldamisel on soovituslik väetamine nii enne istutamist kui ka intensiivsel kasvuperioodil. Tõhusad on suvised pealtväetamised (eriti täiskasvanud taimede puhul enne ja peale õitsemist). Vegetatsiooniperioodil pealtväetatakse mitu korda. Väetamine lõpetatakse augustis, et võrsed kasvu lõpetaksid ja talveks valmistuksid. Lumevaestel talvedel on soovitatav tuhkpuud kuuseokste või kuivanud lehtedega atta. Haigustest võib välja tuua tuhkpuu-koorepõletiku (Phompsis cotoneastri), mis toob kaasa võrsete kuivamise alates tipust. Samuti võib okste koorel näha kärbumislaike. Põletiku
Sageli on mai- ja juunikuu väga sademetevaesed, eriti saartel. Kõige rohkem esineb sademeid suve II poolel, maksimumiga enamasti augustis. Ainult saartel on suvine sademete hulk väiksem ja maksimum esineb hiljem kas suve lõpul või sügisel. Keskmine aasta sademete hulk on Eestis küllaltki suur, kõikudes 500-750 mm vahel. Niisked merelised õhumassid, liikudes Atlandi ookeanilt itta, toovad merelähedastele aladele rikkalikult sademeid. Suvised sademed moodustavad meil suurema osa aasta sademete hulgast, olles eriti tähtsad põllumajanduse seisukohast. Sademete hulgad saartel ja rannikul on väiksemad, suurenevad sisemaa poole. Maksimaalne hulk sademeid langeb Lõuna-Eestis otepää ja Haanja kõrgustikul ning Kesk-Eestis Sakala ja Pandivere kõrgustikul. Talvel on sademete erinevused palju väiksemad. Sajupäevade arv on küllaltki suur. Kuni 200 päeva aastas on sajused, sademete hulgaga 0,1 mm ja rohkem
aruteluobjekt nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. (Kase, Juust 2011: 137) Regiooni iseloomustab ekstreemne kuumus suvel, kuid talvel on ilm soe, välja arvatud mägedes, kus sajab lund. Külma ja pilves ilma võib esineda kaugel lõunas Ammani lähistel vastandina Punase mere ranniku soojale ja päikesepaistelisele lähistroopilisele kliimale. (Ibid) Regioonis domineerivad kõrb ja poolkõrb, vahemerelist taimestikku kohtab Vahemere rannikualadel. Suvised temperatuurid ulatuvad keskmiselt üle 30 kraadi. Sealsed loomad on kohandunud Araabia ja Süüria kõrbe kliimaga, kohata võib gaselle, kõrberebaseid, sisalikke, kaameleid ja kitsi. Nomaadi hõimud karjatavad kõrbes kaameleid, kitsi ja veiseid. (Kase, Juust 2011: 137) Regiooni rahvastik koondub aladele, kus on veevarusid ehk jõeorgudesse ning mõnele kõrgemale alale, kus sajab rohkem. Niiluse jõe org on tihedalt asustatud ning seal elab
võrdsed raiutud aurumisega Rohtlad Kontinentaalne, Tasakaaluline üle 1 m O-A-B-C Kamardumine Maailma viljakaim (mandriline koguseliselt (bioturbatsioo piirkond, problee- parasvööde sademed = n) miks suvised ) aurumisega, suvel põuad, lagedatel pikk kuivaperiood, aladel erosioon esineb põuda Kõrb ja Ariidne ja Aurumise õhukesed A-B-C Sooldumine, Vajavad niisutamist
1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...
J.M: et põhimõtselt moodsate telefonide äpid on juba need millega võib oma melanoomikahtlusi hakata kontrollima K: mnjah (.) kui selle telefoni juures on ka termatoskoop ja selle juures on ka tarkvara selle tootja poolt tootja aktsepteeritud tarkvara siis ma arvan et see on see on ma=arvan lausa vajalik kui ikka arvestada seda missugune tefitsiit on ääm (.) eem arsti aegade osas J.M: aitähm doktor vaalberg (.) vaatame edasi välisuudisi (.) kohe näeme tigedaid härgi --- J.M: suvised teemad ringvaates jätkuvad (.) kui me siin vaatasime kuidas päike mõjub nahale siis nüüd me vaatame kuidas päike mõjub maasikatele (.) siiri on eluaeg maasikaid kasvatanud (.) siiri öelge kas maasikad teeb punaseks päike või väetis K: päikä 32 J.M: ikka päike K: ikka kõige=rohkem päike jah J.M: et kui päikest ei ole siis nad on valged aga magusad võ
on standardiga kindlaks määratud. Bensiinid Bensiin on värvitu, kergesti voolav ning tugeva, ainult temale omase lõhnaga vedelik. Bensiinide tihedus on 680...780 kg/ m ³ . Koostis sõltub lähtenaftast ja tootmisviisist. Bensiinide koostises eelistatakse isoalkaane, tsüklaane ja areene. Toodetakse lennuki- ja autobensiine. Lennukibensiinid on väiksema tihedusega ja erinevad autobensiinidest fraktsioonkoostise ning puhastusastme poolest. Autobensiine tehakse kahesuguseid: suvised ja talvised. Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml.Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C Detonatsioonikindlus
on standardiga kindlaks määratud. Bensiinid Bensiin on värvitu, kergesti voolav ning tugeva, ainult temale omase lõhnaga vedelik. Bensiinide tihedus on 680...780 kg/ m ³ . Koostis sõltub lähtenaftast ja tootmisviisist. Bensiinide koostises eelistatakse isoalkaane, tsüklaane ja areene. Toodetakse lennuki- ja autobensiine. Lennukibensiinid on väiksema tihedusega ja erinevad autobensiinidest fraktsioonkoostise ning puhastusastme poolest. Autobensiine tehakse kahesuguseid: suvised ja talvised. Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml.Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C Detonatsioonikindlus
Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses 41 harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Rebane Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Koerlased (Canidae) Alamsugukond: (Caninae) Perekond: Rebane (Vulpes) Liik: Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50..
· Söödad ja söötmine · Pidamisviisid, lüpsmisviisid ja kordade arv · Lehmade vanus, söömus ja kasutusiga · Sigimisrütm · Laktatsiooni ja kinnisperioodi suhe · Poegimissessoon · tervis 45. Poegimissesoon ja piimatoodang. Talvise piimakoguse suurendamiseks on vaja suurendada lehmade poegimiste arvu alates oktoobrikuust arvestusega, et korduva poegimise korral võib poegimisaeg nihkuda kevadkuudele. Praegu on suurim poegimiste arv kevadel. Suvised poegimised on head kuna laktatsiooni kõrgperioodil on piisavalt karjamaarohtu. · Suuremad kontroll-lüpsid mai-august. · Suurema laktatsiooni piimatoodangu annavad lehmad, kes poegisid sügiskuudest kevadeni. · Sügiskuudel lüpsvate lehmade piimas, eriti laktatsiooni lõpus on kõrgem rasva- ja valgusisaldus. · Farmi majandamiseks sobib poegimiste ühtlane jagunemine kuudele. · Ühtlaseks piimakoguse saamiseks igal kuul peaks eelistama sügis-talvisi poegimisi. 46
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
Kevadsuurvee ajal voolab ära 30-40% aastaäravoolust. Suurvesi algab Lõuna-Eestis keskmiselt märtsi lõpus ja Põhja-Eestis - aprilli alguses ning kestab 45-50 päeva, reguleeritud jõgedel 70- 100 päeva. Mida suurem valgla, seda kestvam suurvesi. Eesti jõed on väikesed ja reljeef tasane. Suvine madalvesi - algab - juunis, läänerannikul ja saartel – mais, Emajões Võrtsjärve tasandava toime tõttu alles juulis-augustis. Kestab septembri-oktoobrini. Võib katkestada sademetega. Eesti suvised minimaalsed äravoolumoodulid: alates 0,3 l/s* km2(läänerannikul) kuni 2,6 (Kagu-Eestis) l/s* km2. Talvine madalvesi - algab – detsembris, kestab märtsini. Võib katkestada suladest põhjustatud tulvadega. Eesti talvised minimaalsedä ravoolu M 2-4 l/s *km2. Mõned jõed võivad kuivaks jääda või läbi külmuda. Külmavad kinni soojõed F< 40 km2. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Kase juurpuid peeti väga väärtuslikuks selletõttu, et nendest sai teha hobuse range. Rangipuude leidmise muutis eriti keeruliseks see, et selleks oli vaja kokku saada kaks omavahel täpselt sobituvat ja sümmeetrilist juurpuud. Puude okste kasutamine vanarahva poolt oli äärmiselt mitmekesine. Eriti mitmekülgselt pruugiti kase oksi. Kasekubusid peeti parimaks tulematerjaliks reheahju jaoks. Raagus kaseokstest valmistati luudasid. Suvised luuad valmistati kevadel, talvised sügisel. Keskele paiguti veidi pikemad ja servadesse lühemad oksad. Oksad tõmmati kinni pajuvitsaga ( Loorits, 1940). Lehtedega kaseokstest valmistati saunavihtu. Saunavihad püüti kogu aasta jaoks valmis teha jaanipäeva paiku. Siis olid lehed kasvanud juba täissuuruseni, kuid olid veel kevadiselt pehmed ja lõhnavad. Vihtu lõigati maharaiutud puudelt, kuid vahel ka noortelt kasvavatelt puudelt. Viimasel juhul oli kombeks puu latv puutumata jätta
talluse osadeks jagunemisel ◦ Katteseemnetaimedel juure, varre ja lehe osade ja nende muudendite abil – risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne Vegetatiivne paljundamine põllumajanduses ◦ Mugulad: kartul, bataat, daalia ◦ Risoomid: iiris, floks ◦ Maapealsed võsundid: maasikas ◦ Sibulad: sibul, tulp ◦ Juurevõsundid: vaarikas, kirss Pistik on emataime küljest äralõigatud võsu, juure või lehe osa ◦ Talvised: pikad, lehtedeta, pungadega, 1-3 aastased ◦ Suvised: lühikesed, lehtedega, sama aasta võsud Pookimine on ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega ◦ Ligistamine ◦ oksastamine ◦ Silmastamine Eoseline paljunemine Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid – ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e.
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
Metsakasutus oli ühine, varuti küttepuid koos. Mõnikord oli ühiskasutuses heinamaa. Suurtemate külade juurde võis kuuluda veski. Levinum külaamet oli külasepp. Hülgepüük toimus tulirelvade abil. Metsmesindus. Tähtsamate tööde kalender: Aprilli lõpp: Algas kevadiste põllutööde tsükkel, karja väljalaskmine, jüripäev 23. aprill (Taluteenijate teenistusaeg algas jüripäeval, sellel samal päeval algas mõisas oluline koormis ehk jalategu ja rakmetegu). Hakkasid suvised tööd pihta: suvivilja külvamine (kaer, oder), kesapõllu harimine (raskeim töö oli sõnniku vedu). viljalõikus, viljapeksmine ehk rehepeks (Kvart, kõver nui, millega vilja peksti). Mihklipäev 29. september: Suviste põllutööde lõpp (Mihklipäeval veristati oinast ja joodi õlu). Suuremad ühistööd: heinategu, viljalõikus, sõnnikuvedu, viljapeksmine Talurahva koormised: Mõisakoormised: 9/10 kohustustest oli teotöö. Naturaal andamid 1/10 (kanad, munad, vili, palgid jne)
lõigata võib talt vaid kuivanud oksi. Paljundamine Harilikku kuldvihma paljundatakse seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega kui ka puhma jagamise ja pookimise teel. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või kümikusse kui külvata enne talve. Harilik kuldvihm tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi. 81 Tagasilõikamine Tagasilõikamise puhul õitsevad eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. Hariliku kuldvihma puhul lõigatakse peale õitsemist välja õitsenud oksad ja harvendatakse, kuid ei kärbita.
kahvatupruun, karvane. Kaunad valmivad augustis, pakatavad sügisel. Seemned mustad, veidi läikivad (Hariduskeskus). 4.11.2. Paljundamine ja hooldus Seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või külmikusse kui külvata enne talve. Tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi (Seemnemaailm). Kuldvihm ei talu väga tugevat lõikamist (Calmia). Samas vajavad ilupõõsad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevalt poolt. Istutuslõikus tehakse alati kevadel. Kui taim istutatakse maha sügisel, siis
Talurahva eliid moodustasid erinevate kindlaste ametite pidajad tavaliselt, ntks sepad, möldrid ja körtsnikud. Tihti olid nendel ametitel ka nn "väikesakslased". Taludes kogu elu keerles viljakasvatuse ümber, kuni 19 saj keskapigani toiumus see 3välja süsteemis. Valdav oli pölispöllundus, veidi oli ka alepöllundust säilinud. , siis algas ka suvine jalategu mõisas(lihtsalt teomees) , teine oluline oli rakmetegu (teomees härja/hobusega, see toimus aastaringselt). Suvised põllutööd enda pöllul ja suvine jalategi mõisas löppes 29 september mihklipäeval. Üleribasus- talude pöllumaad olid perede vahel ära jaotatud. Maad olid aga erineva viljakusega, niiet selleks et õiglus tagada talunike vahel, oli pöld eri talude vahel ribadeks ära jaotatud. Väljasndus- ühel terviklikul pöllul pidid köik kasvatama ühte ja sama kultuuri. Koormised- umebs 90% moodustas teotöö, ülejäämud olid igast naturaalandamid jne.
Nõmme Spordiklubi rendil olevas Kurgjärve Spordi- laagris on klubi 2005. aastal läbi viinud 16 laagri- Laagris oli lisaks Nõmme Spordiklubi lastele ka vahetust 2111 lapsele. Audentese SK, KJK, Kalevi Korvpallikooli, Kalevi Ujumiskooli, Kalevi Ujumisklubi, Keila Ujumis- Nii talvised, kevadised, sügisesed kui suvised klubi, Haapsalu Ujumisklubi, Kadrina Ujumis- vahetused on möödunud sportliku tegevuse ja klubi, Parksepa Spordiklubi, Tallinna Kunstikooli laste arendamise tähe all. Laagrites olid treenerid, ja paljude teiste lasteorganisatsioonide lapsed. huvijuhid, ujumisinstruktorid ja arstid. Huvijuhi
Rahvusmüütidega seotud traagika mängib rolli. Väga isiklik raamat suures osas. Nt ema hukkumisest luuletus "Ema mälestuseks" (?) mõjutab kirjutamisviisi. Isiklik traagika ema kaotusega suuresti seotud. Ka lahkumine esimesest naisest. Talvine maastik ema luuletuses lõppeb tekst kiviste lumelademetega. Talvemotiivistik läbib raamatut. Tagantjärgi arusaadav, et on talve ja traagilisi meeleolusid silmas pidades luuletused valinud. Suvised tekstid välja jätnud, ilmuvad hiljem. Meie-tunne otsest rahvuslikku seost v viidet ei anna, teistel luuletustel on seda küll. Raamatus võiks öelda, et on domineerimas stiil nagu emaluuletuses. Teatav vabadus värsitehnikas, rütmiimpulss ilmne. Konflikt klassikalise laadiga. 1969 Tuhkatriinumäng 1973 Lugemik-lugemiki 1986 Ajapinde ajab 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 - 68
Elu lõpuaastail kolis Koidula tänavale. Üksikutel perdel üüris oma pisikese töötoa, kus kirjutas. Tlns hoidis Tms avalikest piduõhtutest (nt Estonia) eemale, oli väga tubase eluviisiga. 1921 sündis tütar, 1928 poeg (äärmiselt kohusetundlik isa, perepea). Läbi abielu 2 kohustust: 1)puud ja küte, 2) armastas ise turul käia ja sealt kraami tuua. Tlna perioodi langevad vähesed üksikud lähedased suvised puhkusereisid (Võsul, NarvaJõesuus). Raha lõpuks niipalju, et 2 teenijat. Tms ei ilmunud ta enda auks korraldatud aktusele (kui 50 ja 60 a juubel). 60 a.se juubeli aegu, kui ta sõitis üle pika aja Trtsse, siis ilmmub nendele üritustele, mis ta auks korraldet. Pärast T&Õ 5.nda raamatu ilmumist Tms Eesti kirjanik nr 1, sai raha kultuurkapitalilt (abiraha). Honoraridest ja kult.kapi rahast perele vähe, sest proua oli selline kange eit
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
Tms kolis Tln-sse, järgnevad 20 a-t elas Tln-s erinevates üürikorterites. Elu lõpuaastail kolis Koidula tänavale. Üksikutel per-del üüris oma pisikese töötoa, kus kirjutas. Tln-s hoidis Tms avalikest piduõhtutest (nt Estonia) eemale, oli väga tubase eluviisiga. 1921 sündis tütar, 1928 poeg (äärmiselt kohusetundlik isa, perepea). Läbi abielu 2 kohustust: 1)puud ja küte, 2) armastas ise turul käia ja sealt kraami tuua. Tln-a perioodi langevad vähesed üksikud lähedased suvised puhkusereisid (Võsul, Narva-Jõesuus). Raha lõpuks niipalju, et 2 teenijat. Tms ei ilmunud ta enda auks korraldatud aktusele (kui 50 ja 60 a juubel). 60 a.-se juubeli aegu, kui ta sõitis üle pika aja Trt-sse, siis ilmmub nendele üritustele, mis ta auks korraldet. Pärast T&Õ 5.nda raamatu ilmumist Tms Eesti kirjanik nr 1, sai raha kultuurkapitalilt (abiraha). Honoraridest ja kult.kap-i rahast perele vähe, sest proua oli selline kange eit. Nt suvel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
