Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"suvised" - 190 õppematerjali

thumbnail
2
docx

10.kl ajaloo õpik lk 19 küsimused

Lk 19 1. Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? Indias, nagu ka paljudes muudes maades, kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Kahe kõige suurema jõe, Induse ja Gangese suvised üleujutuse muudavad pinna viljakaks 2. Milline on aarjalaste vallutuse tähtsus India tsivilisatsiooni ja kultuuri järjepidavuse seisukohalt? Aarjalastest said tänapäeva hindude esivanemad. Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust....

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veega seotud looduskatastroofid

Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üleujutuste põhjuseks olla ka jää sulamine ning äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme). Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: · Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel · Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Kõige tugevamad ja märkimisväärsemad üleujutused toimuvad juulikuus. Juunis, augustis ja märtsis toimuvad üleujutused on tagasihoidlikumad. Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele....

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kuivendus

Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...

Kuivendus
109 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

,,Aafrika laulud" oli tema luuleteos, kus oli palju satiirilisi laule. Oma luuletusi hakkas ta välja andma Linnutaja nime all. 14 2.3 Tegevus aastatel 1868-1871 1868.a. juunikuu lõpus sõitis Jakobson kodumaale (vist ema haiguse pärast). Jakobsonil kujunes kindlaks tavaks veeta suvised vaheajad kodumaal, sest koduõpetaja-amet andis tööd ja teenistust ainult talvekuudel ning ka elatuskulud olid väiksemad ja ta ei kannatanud Peterburi halba kliimat ja vajas värsket õhku. 1868. a. suvel tegi Jakobson agarasti kaastööd ,,Eesti Postimehele" ja trükkis oma raamatuid, nii et tal tekkis kavatsus talveks Tartusse jääda. Rahvas hakkas tahtma erapooletut informatsiooni ja soovis selleks Peterburi eesti ajalehte. Sääraselt selgitas...

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Transport

i. Sessoonsus ja ebarütmilisus Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama. Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne. Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu. Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ennustada, nt hinnamuutused, tootmishäired, ilmastikuolud. · Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol:...

Transport
195 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...

Pärandkooslused
108 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kliimavöötmed - referaat

Lähispolaarses kliimavöötmes on suved suhteliselt jahedad ja talved väga külmad. Seda kliimat esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Suvel on lähispolaarses kliimavöötmes parasvöötme kliimatingimused. Seda mõjutab päikesekiirguse väike langemisnurk, mistõttu päike ei suuda seda ala isegi suvel küllalt soojendada. Suvised temperatuurid jäävad tavaliselt 10 kraadi piiresse. Talved on väga külmad, kuna Päike käib väga madalalt ja poolustelt puhuvad tuuled toovad kaasa väga külma õhku. Taimede kasvuks on lähispolaarsed kliimatingimused ebasoodsad. Neis piirkondades peavad vastu ainult samblad, mõned rohttaimed, madalad puhmastaimed ning samblikud. 9 Polaaralad Seda nimetatakse ka arktiliseks vöötmeks...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...

179 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Käitumisõpetus (kordamisküsimused)

9) Rahapesu ­ enamasti ei võrdsustata korruptsiooniga, kuid need on sageli tihedalt seotud. Rahapesu eesmärgiks on n-ö maskeerida ebaseaduslikult saadud tulude allikat, mis tähendab, et rahapesule eelneb alati mingi kuritegu (altkäemaks, terrorosm jne) 3. Iseloomusta erinevaid vastuvõtuliike Alfresco- (Hispaania keelest al fresko- külmalt) Serveeritakse väljas (aias, terrassil). Kerged suvised söögid. Külalised, kas ühe pika laua taga või väkeste lauakeste taga. Lauad kaunistatud elegantselt. Brunch- Ameerika päritoluga eine. Ühendab hommiku- ja lõunasöögi (breakfast, lunch). Korraldatakse restoranis, hotellis või kodus. Tavaliselt pühapäeviti ajavahemikus 11.00 kuni 15.00. Algab rikkaliku hommikusöögiga, mis areneb edasi lõunasöögiks. Pokaal sampanjat (Pokaal veini) e tervitusjook ­ Vabas vormis ajavahemikul 12.00-15.00....

Eetika
37 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Koolileht

Abiks on näiteks toidupäeviku pidamine ja keskkonna jälgimine. Allergeeni selgumisel peaks seda keskkonda või ainet võimalikult palju vältima. Abiks on hügieen, mereõhk ja naturaalsete toodete kasutamine. 2. Täienda vitamiinivarusid! Kuna suvised vitamiinipommid, marjad ja puuviljad pole enam värsketena kättesaadavad, on kasulike ainete omandamine palju raskem. Vitamiinid on siiski väga olulised ning kehale vajalikud. Poest puuvilju ostes tuleks need hoolikalt puhtaks pesta ja koorida, et mürke vältida. Samuti tuleks kaaluda toidulisandite võtmist - vitamiine või muid kindlaid aineid sisaldavad tabletid on apteekides saadaval, vali endale sobiv ning tarvita neid õigesti....

Meedia
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Bioloogia referaat

Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised . Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. (Eesti imetajad) Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Adamson-Ericu kunstimuuseumi retsensioon

Tänu sellele tabas kunstnikku 1955. aastal parempoolne halvatus. Kuna parema käega ei suutnud ta isegi pintslit hoida, hakkas ta maalima vasaku käega. 1953. aastal kutsuti Adamson-Eric siiski tagasi ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti. Viiekümnendate aastate lõpuks taastus ta loominguline potensiaal. Temaatikaks olid suvised maastikud, lilled, vaikelud, käsitluslaad spotaansem, värviskaala pingelisem ja kirkam Tarbekunstnikuna iseloomustavad Adamson-Ericut dekoratiivsed värvilahendused, pingestatud, julged kompositsioonid ja sageli primitiviseeriv joonis. Adamson-Eric tõi eesti tarbekunsti uue vaimsuse, laiendas ja avardas tarbekunsti piire. 3...

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Meeste mood 2011

Mehed 2011 Kristiina Lõhmus Merike Lind RR-71 Stiil Naiselik look Värvid · toontoonis värvigamma · Mustvalge kontrast · Neoonvärvid · Naturaalsed toonid Kitsad kahe Up · või üherealised pintsakud · Ülerõivas endiselt militaarsus · Suvised puuvillased safaristiilis jakid ja pintsakud · Erinevad detailid pintsakutel ja jakkidel · Linased ülikonnad · Kihilisus · Läbikumavu s Püksid: väga Down · lühikesest kuni pahkluuni · Ratsapüksid · Slimfit püksid ·...

Kaasaegsed moesuunad
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Traditsioonid peres, kirjand

Vahepeale jäävatel pole võibolla lihtsalt kiire elutempo tõttu aega või viitsimist, mõned korrad olen kokkupuutunud ka sellega, et lihtsalt unustatekse aga seda ei juhtu eriti tihti. Sõnapaariga ,,traditsioonid peres" tulebki esimesena kujutlus kas sünnipäevast, jõuludest või mingi tegevus seoses traditsiooniga mis jääb suveaega, sest tavaliselt need suvised ongi just minu lemmikud. Väga meeldib jaanipäev, valmistused jaanipäevaks hakkavad meil tavaliselt nädal varem või veelgi rohkem. Tuleb lammas saslõkiks teha, koduõlut valmistada, lõkke materjali koguda ja hunnikusse lükata. Tavaliselt istume lõkke juures varajaste hommikutundideni ja on ka ette valmistatud muud tegevust kui igav peaks lihtsalt istudes hakkama. Väga huvitavad on vahelduvad traditsioonid. Näiteks loositakse paljudest pakkumistest midagi uut ja huvitavat välja...

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Segametsad

Türi GümnaasiuM SEGAMETSAD Kalev Peil 8b LOODUSVÖÖNDI ASEND Ø Põhja-Euroopa Ø Ida-Euroopa Ø Põhja-Ameerika KLIIMA ISELOOMUSTUS Ø Talvised temperatuurid on 0- (-10), kohati kuni ­20 kraadi Ø Suvised temperatuurid on 10- 20 kraadi Ø Sademete hulk ja jaotus on 500-1000 mm, enamus sademeid langeb suve lõpul ja sügisel Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Jaan Kaplinski

Perekond elas algul Tartus Tiigi tänaval (maja on sõjas hävind), siis ostis Jaan R. Tartu külje all asuva maja, mille 1912 oli soome arhitekti Valter Thomé projekti järgi lasnud ehitada Aino Kallas, kes seal, alguses Kallaste, siis Lastela nime kandvas majas kuni 1918. aastani ka elas. Seal majas möödusid Jaan Kaplinski esimesed eluaastad ja sealt on pärit tema elu esimesed suvised mälestused. Pere pid i Saksa sõjaväe nõudmisel majast lahkuma 1943. aasta lõpus. Nüüd on maja Kaplinskitele kui Raudseppade pärijatele tagasi antud. Raudseppade peres oli neli last, kellest üks, Mart, suri üliõpilasena. Leo õppis õigusteadust ja töötas juristina Tartus ja Tallinnas, hakkas hiljem ikka rohkem tegelema lauluga. Tütar Eva 4 oli arenguhäirega ja töötas nõukogude ajal lihttöölisena...

Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

elus organisimides on 70 ­ 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid ­ 97 ­ 98% · C/O/H/N/P/S ­ mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 ­ 2,5,...

Üldbioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Juhan Smuul

aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 1930­36 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Must mänd

Musta mändi leidub 250-1400m kõrgusel, kus kasvab peamiselt puhtpuistutena, mistõttu teda kasutatakse Vahemere-äärsetes regioonides kuivade ja kaljusteterrasside metsastamiseks. Lääne-Euroopas (k.a Briti saared) kasutatakse puidu kasvatamiseks Korsika musta mändi, mis on alamliikidest kõige kiiremakasvulisem. Paremini kasvab see kohtades, kus on suvel vähem sademeid, suur päikesepaiste kestus ja kõrged suvised temperatuurid. Harilikust männist kasvab Korsika must mänd paremini just ranniku liivaluidetel, kus esinevad soolapritsmelised meretuuled. Suurbritannias on Korsika musta männi puistuid umbes 50 000 ha ja tema keskmine juurtekasv on 9-13(max 20) m3/ha aastas, mis tähendab, et ta on seal produktiivsem kui harilik mänd. Austria must mänd kasvab paremini kriidimuldadel ja lubjakivil ning talub hästi saastatud õhku. Eestisse toodi must mänd tõenäoliselt 1870...

Dendroloogia
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maalima mullad

Üle 1 m O-A-B-C-D Kamardumine Maailma viljakaim aurumisega, suvel pikk kuivaperiood, (bioturbatsioon). piirkond, probleemiks esineb põuda. suvised põuad, lagedatel aladel erosioon. Kõrb ja Ariidne(kuiv) ja semiariidne(niiske), Aurumise ülekaaluga Õhuke A-B-C-D Sooldumine, mullad Vajavad niisutamist ja...

Geograafia
79 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun