Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Keskmiselt elavad nad 8-12-aastaseks. Kõige vanem põder on elanud 27 aasta vanuseks. Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa- alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades. Ujub hästi ja läheb tihti vette. Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2.
üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti üleujutused toimuvad? Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üleujutuste põhjuseks olla ka jää sulamine ning äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme). Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: * Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel * Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Kõige tugevamad ja märkimisväärsemad üleujutused toimuvad juulikuus. Juunis, augustis ja märtsis toimuvad üleujutused on tagasihoidlikumad. Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele
tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega ajalehe"Sirb ja Vasar" toimetaja asetäitjana ning ajakirja "Pioneer" toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu esimees 1953.1971. aastani. Oli NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, Muhus, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa Tema enamik raamatuid on seotud tema enda eluga ja koduga. Üks tuntumaid teoseid on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Kuna Smuulile meeldis palju rännata ja merel sõita, siis ta on sealgi teoseid loonud. Juhan
kirjutama taevakehade seisu, et üleujutuse tulekust teda. 24.Jseloomusta Egiptlase igapäevaelu. Suurem osa elanikkonnast asus maal.Talupojad elasid väikestes savionnides.Rikaste majad olid kahekordsed ja mugavad.Aega veetsid rikkad jahiretkedel ja luksuslikel pidusöökidel.Naised olid meestega peaaegu võrdsed. 25.Miks pidid Egiptlased puitu maale sisse vedama? Egipuses kasvas puitu väga vähe 26.Miks toimusid Egiptuses regulaarselt üleujutused? Seda põhjustasid suvised vihmad lõunapoolsel mägismaal kus jõgi alguse saab. 27.Miks oli Egiptuse talupojal vaja lisaks maaharimisele omada ka kariloomi? Härjad rakendati adra ette, millega künti põldu.kui seemed olid külvatud, lasti loomad põllule, et need seemed mulda tallaksid. 28.Mil moel said egiptlased kasu Aasia päritolu vallutajatest? Nad õppisid neilt kasutama hobuseid ja sõjavankreid.relvad valmistati nüüd pronksist. 29.Miks võisid egiptlased pidada vaaraod jumalaks või
vahedada ja staadion ühtlane oleks on noortel igati paremad võimalused oma soojendusringe teha. Teades, et staadionit kasutab Märjamaa Gümnaasiumi õpilased igapäevaselt ja seal hulgas ka algklassilapsed, on see neile mingil määral ohtlik. MTÜ Sipa naisselts Sipa Naisselts alustas tegevust 2002. aasta märtsis. Seltsi eesmärk on ühistegevuse algatamine ja aktiviseerimine oma koduküla elanike hulgas. Traditsioonilised üritused on naistepäeva tähistamine, heakorrapäevad, suvised ekskursioonid, ühised teatrikülastused ja esimese advendi jõulukontserdid. Sipa Naisseltsil on praegu 18 liiget, nii eakaid prouasid kui noori emasid. Naisseltsil on oma logo ja logoga T-särgid. Sipa Naisselts oli endise Loodna valla piirkonna naisseltside kokkusaamise algataja. Sipa Naisselts tänab Loodna Vabaajakeskuse sihtasutust, kes on seltsi projektide rahalistelt toetanud. Sipa Naisseltsi esinaine on Anneli Looring, kes valiti sellesse ametisse seltsi asutamisel. Anneli
aastal heideti ta Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna töötada. Tänu sellele tabas kunstnikku 1955. aastal parempoolne halvatus. Kuna parema käega ei suutnud ta isegi pintslit hoida, hakkas ta maalima vasaku käega. 1953. aastal kutsuti Adamson-Eric siiski tagasi ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti. Viiekümnendate aastate lõpuks taastus ta loominguline potensiaal. Temaatikaks olid suvised maastikud, lilled, vaikelud, käsitluslaad spotaansem, värviskaala pingelisem ja kirkam Tarbekunstnikuna iseloomustavad Adamson-Ericut dekoratiivsed värvilahendused, pingestatud, julged kompositsioonid ja sageli primitiviseeriv joonis. Adamson-Eric tõi eesti tarbekunsti uue vaimsuse, laiendas ja avardas tarbekunsti piire. 3
võivad jääda vee laigud. Tõmbub kokku minimaalselt. Kerge ja õrn, pooleldi pehme, labase sidusega kangas. Batist on õhuke ja poolläbipaistev Luksuslikud labasekoeline riie, ööriided, suvised Batist mida alguses seelikud, kleidid ja valmistati linasest, kleitide aluskihid tänapäeval kasutatakse selleks ka puuvilla ja polüestri segu. Kortsub lihtsasti ja tõmbub kokku. Brokaat Dekoratiivne Kasutatakse palju
lepamaim, peipsi siig). Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab Võrtsjärves vaid luts LINNUD Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki (sh 56 vahetult järvel), 14 liiki on suvised toitekülalised ja 61 liiki on läbirändajad Liigirikkaimad linnuseltsid on kurvitsalised (17 liiki), värvulised (15) ja hanelised (12). Ujuparte on järvel kuni 7 liiki, kuid arvukamalt pesitsevad ainult sinikaelpart ja rägapart Ainus Võrtsjärvel pesitsev röövlind on rooloorkull Viimase 30 aasta jooksul on Võrtsjärve linnustikus toimunud olulisi muutusi. Lisandunud on hulk uusi liike: veelindudest
Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu
hobuserauanaelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstude lukuplaadid. · Sepp oli enamasti küla kõige lugupeetum mees. Tema järgi hakati nimetama ka teisi ametimehi (puusepp, kingsepp) NAISTE KÄSITÖÖ · Aeganõudvam kui meestetöö, peamine käsitöö oli kiudude töötlemine ja tekstiili valmistamine. · Vanim tooraine oli lambavill ja lina, vähesel määral ka kanepit ja nõgest. · Peenemast linasest sai pidupäeva rõivad (põlled, särgid, tanud), jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud. · Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks (jakid, seelikud) · Linase ja villase kanga töötlemine toimus 19. sajandil vanade tööriistade ja vahenditega käsitsi. · Püstkangasjalad ja rõhtkangasteljed. · Ketramisel olid kasutuses kedervarred, värten ja vokid. · Saali, vankti ja hobusetekid lasti kududa meistritel, sest need olid tähtsamad. · Värvimisoskuses tuntud juba muinasajast
eraettevõttele ettekirjutuse tegemata, saades vastutasuks seal töökoha. 9) Rahapesu enamasti ei võrdsustata korruptsiooniga, kuid need on sageli tihedalt seotud. Rahapesu eesmärgiks on n-ö maskeerida ebaseaduslikult saadud tulude allikat, mis tähendab, et rahapesule eelneb alati mingi kuritegu (altkäemaks, terrorosm jne) 3. Iseloomusta erinevaid vastuvõtuliike Alfresco- (Hispaania keelest al fresko- külmalt) Serveeritakse väljas (aias, terrassil). Kerged suvised söögid. Külalised, kas ühe pika laua taga või väkeste lauakeste taga. Lauad kaunistatud elegantselt. Brunch- Ameerika päritoluga eine. Ühendab hommiku- ja lõunasöögi (breakfast, lunch). Korraldatakse restoranis, hotellis või kodus. Tavaliselt pühapäeviti ajavahemikus 11.00 kuni 15.00. Algab rikkaliku hommikusöögiga, mis areneb edasi lõunasöögiks. Pokaal sampanjat (Pokaal veini) e tervitusjook Vabas vormis ajavahemikul 12.00-15.00.
Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski
kogu maailmas. · Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb. · Suurem osa Indiast kuivab. · Põud tabab eriti valusalt Põhja-Ameerika edelaosa, Kesk-Ameerikat, Vahemeremaid ja Lõuna-Aafrikat. · Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad keskmiselt 65 päeva kauem kui praegu, metsatulekahjud jõuavad Alpideni. · Euroopas väheneb alla sadav lumekogus 80% võrra, mis tekitab veepuuduse. · Suurbritannias võivad suvised temperatuurid tõusta 45 kraadini. · Kaspia mere veetase langeb 10 meetrit. · Veidi paremad saagid Kanadas ja Venemaal. · Inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema tervel maakeral puhkevad konfliktid ja sõjad. · Gröönimaa ja Antarktika jää sulab ruttu. See võib tekitada ,,Atlandi tsirkulatsiooni", mis ajutiselt jahutab Lääne-Euroopat ning tekitab tugevaid torme. 4 kraadi kogu jää ja vihmametsad kaovad
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
sajandi III veerandini, osalt kauemgi. Ehted kui hinnalised esemed pärandati põlvest põlve emalt tütardele. 4 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) Helme mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased põlvpüksid, vatt, vest, pikkkuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad ja lambamust kaap või kõrvik. Särk (ame). Viljandi suvised meestesärgid õmmeldi valgest labasest linasest ja talvised takusest riidest ilma siilude ja jätkuta ning kaunistati linase või puuvillase niidiga. Viljandi tüüpi särgid tehti õlaõmbluseta, laia lihtsa mahamurtud krae ja kroogitud käistega. Neil oli T-kujuline kaelaava ja 3036 cm sügavune rinnalõige asus otse ees keskel. Püksid (kaltsad, kalsa). Põhja-Viljandimaal kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda.
Viimaste aastakümnete koos tegemised on tekitanud kultuurikeskkonnas siiski omalaadse väärtusliku ühisosa ja Raplamaa eristub selgelt oma naabritest. Maakonna erinevates paikades viiakse läbi mitmeid traditsioonilisi kultuurisündmusi, mis on jätkuvalt populaarsed. Meie maakonna visiitkaartideks on Rapla Kirikumuusikafestival, Varbola Puupäevad, Koolirahu kirikukontserdid, maakondlikud rahvakultuuripäevad, erinevad teatriprojektid jpm Kasvava osalejaskonnaga on suvised rahvamuusikasündmused. Täheldatav on traditsiooniliste külapidude populaarsuse tõus. Probleemina on tegijad välja toonud, et järjepidevate kultuurisündmuste muutmine projektipõhiseks ja sellega kaasnev bürokraatia ei sisenda tegijates kindlustunnet. Oma pitseri Rapla maakonna kultuurikeskkonnale jätab Tallinna lähedus ja massikultuuri pealetung meediakanalite kaudu. Tallinna tugev mõjuväli nõrgestab
Skagerraki ja läänetsüklonid (14%) - maksimum talvel (21%) ja kevadel (16%), miinimum sügisel ja eeltalvel (10%). Toob sooja õhku kui möödub lõunapoolt, kui möödub põhjapoolt toob jahedamat õhku. Kaasneb enamasti tugev lumesadu. Biskaia lahe ehk edelatsüklonid (12%) - maksimum suve II poolel (20%), miinimum talvel (6%). Enne kõike augustis Lõunatsüklonid (13%) - maksimum suve esimesel (26%) ja teisel poolel (20%), miinimum eeltalvel ja talvel (7-9%). Esineb suvel, suvised tormid. Tekib Itaalia mere juures ja võivad hakata liikuma põhjapoole. Võib kaasneda ekstreemsed ilmastikuolud. Variant I toob sooja ja niisket õhku nt 30kraadi. Variant II puhub põhjas ja toob jahedat õhku ja sademeid nt 10kraadi ja siis võib olla äikest ja trombe. "sukelduvad" tsüklonid (5%) - maksimum talvel (7%) ja miinimum suvel (2%)- liigub põhjast lõunasse. Kesk-Euroopas kõrgrõhkkond, meie jääme sajualalale, peamiselt ida-eestit mõjutab.
· Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. · Endises nõukogude liidus mindi suurte plaanide täitmisega niikaugele, et mitmed alad kõrbestusid. Nii sai Kalmõkkiast (Kaspia merest loodes) Euroopa esimene kõrb- peamine põhjus oli ülekarjatamine. · Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe rohukate, kuid põldudel see puudub. · Rohtlas langevad suvised suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. · Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Okasmets · Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. · Talved on sisemaal kärekülmad. · Taigast põhjapoole jääb matsatundra ja tuntra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi
protsenti välisturistidest. Populaarsed olid ka Saaremaa ja Valga (Ibid:8). 1.4 Eestis tehtud kulutused Keskmised kulutused ühe väliskülastaja kohta olid 2007. aasta väliskülastajate uuringu andmetel suuremad kui kõigil varasematel aastatel- 2004. aastal kulutas üks külastaja keskmiselt 2451 krooni, 2005. aastal 2377 krooni, 2006. aastal 2162 krooni, 2007. aastal 2624 krooni ja 2008. 3 Aastal 2991 krooni. Suvised kulutused olid varasematel aastatel umbes samal tasemel, kuid aastal 2007 toimus selge tõus. Talvised kulutused on aastatega järjest suurenenud, kuid 2004. aasta taset pole need ületanud (http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti_turism_2008.pdf). 1.5 Külastajate hinnang reisile võrreldes ootustega 2007. aasta küsitlus näitas vastanute positiivset hinnangut Eesti-reisile. 66 protsenti hindas reisi
Mulle tundub et traditsioonidest peres hoolivadki just eelkõige vana-vanemad ja nende järgi lapsed. Vahepeale jäävatel pole võibolla lihtsalt kiire elutempo tõttu aega või viitsimist, mõned korrad olen kokkupuutunud ka sellega, et lihtsalt unustatekse aga seda ei juhtu eriti tihti. Sõnapaariga ,,traditsioonid peres" tulebki esimesena kujutlus kas sünnipäevast, jõuludest või mingi tegevus seoses traditsiooniga mis jääb suveaega, sest tavaliselt need suvised ongi just minu lemmikud. Väga meeldib jaanipäev, valmistused jaanipäevaks hakkavad meil tavaliselt nädal varem või veelgi rohkem. Tuleb lammas saslõkiks teha, koduõlut valmistada, lõkke materjali koguda ja hunnikusse lükata. Tavaliselt istume lõkke juures varajaste hommikutundideni ja on ka ette valmistatud muud tegevust kui igav peaks lihtsalt istudes hakkama. Väga huvitavad on vahelduvad traditsioonid. Näiteks loositakse paljudest pakkumistest midagi uut ja huvitavat välja
Sellised taimed on näiteks pajud, võilill, vaarikas, valge mesikas, valge ristik, põdrakanep, viljapuud, marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad sellised taimed nagu valge ristik, roosa ristik, vaarikas, paakspuu, valge mesikas, lutsern, põlduba, mesiohakas, nõihammas. Sügisesed meetaimed õitsevad tavaliselt juuli lõpust kuni hilissügiseni. Neist olulisemad on kanarbik, sügisene seanupp, moldaavia tondipea, kuldvits. (Rohtla, 2001) Meetaimi saab rühmitada veel ka kasvukoha järgi. Need jagunevad järgmiselt: · põllukultuurid
võib segada pudru või kohupiima hulka. Kuivatatud õietolm võib säilida kaks-kolm kuud kuivas pimedas ruumis, mille temperatuur ei tõuse üle 12 kraadi. Kahjuks võib õietolm paljudel inimestel põhjustada allergiat. Mitmesugustest allergiatest on õietolmuallergia üks levinumaid. Õietolm satub organismi harilikult õhuga. Praegusel ajal suudavad arstid küllalt täpselt määratleda, millised ained inimesel allergiat põhjustavad. Võib olla, et kevadised õietolmud on süütud ja suvised ohtlikud, või vastupidi. Õnneks ei pea allergikud õietolmust täielikult loobuma. Mesilased tulevad appi. Mesilaste "laste" toit suir on valmistatud küll õietolmust, kuid allergiat ei põhjusta. 5 Kasutatud kirjandus Kulbin, V. Vahenõmm, V. Raudsepp, N. 1989. Mesinduse õpik Talts, H. 1977. Tegelik mesindus Rohtla, Antu 2007. Mesilaspere aastaring algab augustis Riis, Jaak 2007. Mesinduse oskussõnastik Rohtla, Antu 2007. Kevad mesilas
sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Paljud eurooplased naudivad seda oma talvepuhkusel Kuigi Hispaaniast on loodud tõeliselt sooja päikesemaa kuvand, kehtib see tõde aasta ringi ehk vaid Kanaari saartel, mida mõjutavad nii Golfi hoovus kui ka Shara kõrbest Atlandile kanduvad tuuled. Loode - Hispaania Galicia ilm sarnaneb pigem lähedal asuvale Inglismaale sajab palju, talved on mahedad ja niiskedning suvised temperatuurid põhjamaa kliimaga harjunule vastuvõetavad. Ülejäänud Põhja - Hispaania maakonnad on kuivemad, kuid talviti on mägistes Asturiases ja Baskimaal temperatuuri mõnikord ka nulli lähedal. Barcelona, Valencia, Alicante, Malaga ja kõik teised Vahemeres ranniku äärsed linnad on aasta ringi pehme kliimaga. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on
järel valgub vesi mööda maapinda jõgedesse. Lumeveest ja liustikujääst saab jõgede toiteallikas alles pärast lume/jää sulamist. Jõgede neljandast toiteallikast, põhjaveest, jõuab aga vesi jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Mussoonkliimaga aladel etendavad suvise suurvee tekkes peamist osa suvised mussoonvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn viies aastaaeg. Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete
Arvestades, et masin sooritab mõlemat pesu: harja- ning ka survepesu, siis sellest tulenevalt on ka kliendil võimalik valida paljude erinevate pesuprogrammide vahel. Abiks õige programmi valimisel on seinal näidispildid, juhendid. Samuti aitab teenindaja õige pesuprogrammi valikul. Keskmine pesuhind on 10 eurot. Konkreetselt hakatakse klientidele pakkuma kolme survepesuprogrammi ja kolme surve-ja harjapesuprogrammi. Suvised ja talvised pesuprogrammid on funktsioonidelt samad, kuid erinevad pesuvahendite poolest. Antud pesuseadme opereerimisprogramm võimaldab muuta ja luua ka uusi programme juhul kui peaks tekkima selleks vajadus. Pesuks kasutatakse Tammermatic vahendeid. 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi – tootmise ja/või teenindusega seonduvat. Võid joonistada ka põhiprotsessi mudeli, või kirjeldada neid etapi kaupa.
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
suppelrand,mis olid lahe reostumise tõttu 1976.a.suletud.Kuressaaare on üks suurima külastatavusega turismikeskusi Eestis. 9 Eelnevat kokku võttes väärib Saaremaa oma puhta looduse,kauni ja hästi säilinud vanalinna,taastatud ehitiste poolest Eestimaal esile tõstmist.Magushapu leib,tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.Regionaalse kultuuripoliitika tulemusena on Saaremaal suvised kultuuriüritused laienenud üle kogu maakonna. Kuressaare merepäevad ja Saaremaa ooperipäevad on saanud populaarseteks kogu Eestimaal ja väljaspool Eestit. 10 Viited: 1.Saaremaa.ee 2.puhkaeestis.ee 3.eestiloodus.ee 4."Vana Kuressaare ehitised ja linnused"Toomas Karjahärm.2006.a. 5.et.m.wikipedia.org 11
Abielu sõlmimise otsustaivamaks toiminguks oli tanutamine. Pruudi tanutamine tähendas talle naise peakatte pähe panemist. Mõrsjale seoti ette ka põll ehk ta põlletati. Edaspidi ei tohtinud naine minna "tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda". Nende toimingutega muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Algselt oli tanutajaks isamehe naine, keda nimetati mõõgaemaks. Ajapikku muutus see ema ja ämma ülesandeks. Teadaolevalt toimusid pulmad rohkem talvel, mil suvised tegemised ei takistanud talumehel põhjalikku ja pikka peopidamist. Pidu kestis enamasti 2-3 päeva, vanemal ajal ja jõukamates peredes isegi nädala. Oluline koht tolle aja pulmades oli laulmisel ja tantsimisel. Suur osa mänge ja talitlusi olid vanas Eesti pulmas seotud raha korjamise ja annetamisega pruudi veimevakka. Raha korjamine noorpaari jaoks ei ole mitte kunagi meie pulmakombestikus tabuteema olnud. Tänapäevalgi korraldatakse sellega seotud oksjoneid
suppelrand,mis olid lahe reostumise tõttu 1976.a.suletud.Kuressaaare on üks suurima külastatavusega turismikeskusi Eestis. 9 Eelnevat kokku võttes väärib Saaremaa oma puhta looduse,kauni ja hästi säilinud vanalinna,taastatud ehitiste poolest Eestimaal esile tõstmist.Magushapu leib,tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.Regionaalse kultuuripoliitika tulemusena on Saaremaal suvised kultuuriüritused laienenud üle kogu maakonna. Kuressaare merepäevad ja Saaremaa ooperipäevad on saanud populaarseteks kogu Eestimaal ja väljaspool Eestit. 10 Viited: 1.Saaremaa.ee 2.puhkaeestis.ee 3.eestiloodus.ee 4."Vana Kuressaare ehitised ja linnused"Toomas Karjahärm.2006.a. 5.et.m.wikipedia.org 11
suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üleujutuste põhjuseks olla ka jää sulamine ning äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme). Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: · Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel · Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Kõige tugevamad ja märkimisväärsemad üleujutused toimuvad juulikuus. Juunis, augustis ja märtsis toimuvad üleujutused on tagasihoidlikumad. Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paikneva...
kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. (Eesti imetajad) Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna
Õigus mõisnikud kohtusse kaevata; Talupojad võisid vabalt tegevusala valida ja ka kooli minna - Näljahäda 17. sajandi lõpus Suur nälg 1695-1697 Eestis, näljahäda üle terve Euroopa; Vihmased suved ja külmad ning väga lumised talved; Polnud võimalik heina teha ning toiduks mõeldud annid ei kasvanud; Polnud võimalik talivilja külvata; Suvised loomataud Rootsi ei aidanud kaasa, vilja veeti Rootsi ja Soome Sagenesid vargused 1697 lisandusid erinevad nakkushaigused Kokku suri umbes 70 000 inimest HARIDUSELU ROOTSI AJAL - Luterlik kirik Toimusid eestikeelsed jumalateenistused; Köstrid õpetasid kirikulaulu ja katekismust; Hakkas levima lugemisoskus; Tähelepanu koolide asustamisele; 1645
biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunenud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Looduses esineb tõelist kliimakskooslust harva, Eestis näiteks rabad ja põlismetsad. fluktuatsioon - koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus, üldine koosseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed (nt. seemneaastad), ilmastikumuutused jms. Ilmastikutingimustelt on olulisemad suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus (häirib paljudel liikidel valmistumist talveks ja tekivad ebasoodsad talvitumistingimused), lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jmt. aspekt - taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul. Eristatakse aastaaegade (näiteks kevadaspekt) või hulgi õitsevate või -viljuvate liikide järgi (näiteks salumetsades sinilille-ülase aspekt, kevadise seaherne-kopsurohu aspekt).
Sinivaalade ränne Sinivaal on tuntud pikkade rännete poolest. Nad toituvad suvel planktonirikastes arktartilistes ja arktilistes vetes. Sügiseks ja talveks rändavad nad subtroopilistesse ja troopilistesse vetesse. Seal emavaalad ka poegivad. Kevadel liiguvad nad koos oma imevate poegadega aegamööda tagasi suuremate laiuskraadide poole. Aastas läbivad nad rändel kuni 20000 km. - Krilli levik maailmameres - Sinivaala suvised ränded toitumisalale Sinivaala talvised ränded soojadesse meredesse Joon.3. Sinivaalade sessoonsed ränded. Sinivaalade paljunemine Soojades vetes sünnitab emasvaal iga kahe aasta tagant poja. Poeg on sündides 6-8 m pikkune ja kaalub 2-3 tonni, seega aafrika elevandi suurune. Ta hakkab ujuma ema kõrval ja toitub piimast. Pehmete huulte puudumise tõttu ei saa ta piima imeda. Kui poeg haarab kinni nisanibust, surutakse
Lähispolaarne vööde Seda nimetatakse ka lähisarktiliseks vöötmeks. Lähispolaarses kliimavöötmes on suved suhteliselt jahedad ja talved väga külmad. Seda kliimat esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Suvel on lähispolaarses kliimavöötmes parasvöötme kliimatingimused. Seda mõjutab päikesekiirguse väike langemisnurk, mistõttu päike ei suuda seda ala isegi suvel küllalt soojendada. Suvised temperatuurid jäävad tavaliselt 10 kraadi piiresse. Talved on väga külmad, kuna Päike käib väga madalalt ja poolustelt puhuvad tuuled toovad kaasa väga külma õhku. Taimede kasvuks on lähispolaarsed kliimatingimused ebasoodsad. Neis piirkondades peavad vastu ainult samblad, mõned rohttaimed, madalad puhmastaimed ning samblikud. 9 Polaaralad Seda nimetatakse ka arktiliseks vöötmeks
palju kahju teha. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult on kaetud heleda titekarvaga. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Pruunkaru - Ursus Suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Eelistavad elada suurtes metsades . Ringi liiguvad peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Talve veedavad karud taliuinakus (novembrist märtsi või aprillini)
tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. (Wikipedia… 22.11.2012.) Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega. Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti aurustumine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis, äikese kasulikkus ilmneb nii hüdroloogilises tsüklis kui ka soojuse ümberjaotamises -konvektsioonivooludega kõrgustesse kantav niiskus on oluline varjatud soojuse kandja. (Jänes-Kapp 2009) 7 KOKKUVÕTE
ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Pilt nr 1. 2 VALGEJÄNES Valgejänese rahvapärased nimed on haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg ja kikkkõrv. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades
keskpäevast päikeses lillakaspunaseid toone. Järve lõunatipus on aga omapärased soolasambad (vt joonis 3.). Surnumeri on imeliku õhustikuga koht: seal on vaikne, linnulaulu kuuleb vähe või üldse mitte. Pideva aurustumise tagajärjel on järve kohal alatasa udu. Kontsentreeritud mineraalide ja aurustumise tõttu lõhnab Surnumeri tugevalt väävli järele. Surnumeri asub kliimavööndis, kus esineb kaks aastaaega: suvi ja talv. Suvised temperatuurid jäävad 32-39 kraadi piiridesse ning talvised 20- 23 kraadi piiridesse. Õhk on väga kuiv, sademeid langeb aastas vähem kui 50 millimeetrit. Vee temperatuur on aasta läbi umbes 22 kraadi. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm ja http://en.wikipedia.org/wiki/Dead_Sea ) Joonis 3: Soolasambad Surnumeres (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm)
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poe...
selgesti eristatav veemass põhjavee kasusvaru on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept- põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud suvised sademed. Talvine madalvesi algab pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga materjali (sängierosioon). Keskjooksul detsembri lõpus ning võib kesta märtsikuuni, seotud pinnaveekogudes selleks, et nende ökol voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist seda võivad katkestada suladest põhj tulvad. seisund oluliselt ei halveneks ning et oluliselt ei setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Kogutud vaatlusandmete kasut hüdrol
vähenõudlik - kasvab lubjakividel ja dolomiitidel, samuti liivadel. Musta mändi leidub 250-1400m kõrgusel, kus kasvab peamiselt puhtpuistutena, mistõttu teda kasutatakse Vahemere-äärsetes regioonides kuivade ja kaljusteterrasside metsastamiseks. Lääne-Euroopas (k.a Briti saared) kasutatakse puidu kasvatamiseks Korsika musta mändi, mis on alamliikidest kõige kiiremakasvulisem. Paremini kasvab see kohtades, kus on suvel vähem sademeid, suur päikesepaiste kestus ja kõrged suvised temperatuurid. Harilikust männist kasvab Korsika must mänd paremini just ranniku liivaluidetel, kus esinevad soolapritsmelised meretuuled. Suurbritannias on Korsika musta männi puistuid umbes 50 000 ha ja tema keskmine juurtekasv on 9-13(max 20) m3/ha aastas, mis tähendab, et ta on seal produktiivsem kui harilik mänd. Austria must mänd kasvab paremini kriidimuldadel ja lubjakivil ning talub hästi saastatud õhku. Eestisse toodi must mänd tõenäoliselt 1870
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö a) Nummerda ülemaailmsed globaalprobleemid (puudutavad suurt hulka maakera elanikest)( 5 tähtsamat) sellises järjekorras, nagu nad sinu arvates olulised ja lahendust vajavad on. Püüa arutleda ka põhjuste, tagajärgede ja lahenduste üle. b) MÄRGISTA ROOMA NUMBRITEGA (I,II,III,IV,V) need globaalprobleemid, mis EESTIMAA ELANIKELE ja sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad. probleem ilmingud/ olemus / tagajärg Kus tuntav (esineb) Esinemine Eestis Lahendus, abinõu enam III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekt...
Tundravöönd Liigniisked, igikelts takistab Õhukesed Veget.per.liiga lühike ja külm läbiuhtelise veerez.teket Okasmetsad Läbiuhteline Kuni 1m Vajavad väetamist ja lupjamist Lehtmetsad tasakaaluline ~1m Sobib paljude kultuuride kasvtamiseks. Rohtlad tasakaaluline Üle 1m Maailma viljakaim piirkond, probleemiks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon mustmullad Kõrb ja Aurumise ülekaaluga Õhukesed Vajavad niisutamist ja aluselise reaktsiooni neutraliseerimist pookõrb Vihmametsad läbiuhteline 6-10m Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks
Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi.Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis)
· Põranda ja vaiba puhastamiseks · Tekstiilipindade puhastamiseks · Tolmuimemiseks · Pragude puhastamiseks · Lisahari 5 erinevat plekki ja kuidas neid eemaldatakse Põhilised viis plekki mis võivad esineda on: · Kohviplekid võib juhtuda et kohvi läheb riietele. · Poriplekid tulevad poriste ja vihmaste ilmadega. · Higiplekid palju tööd või soe koht ajab higistama, või suvised palavad ilmad. · Loomakarvad, suled kui endal on koduloom või kus sa teenust pakud. · Mahlaplekid kui mahla ajada riietele. Kuidas eemaldada: · Loomakarvad, suled eemaldada harjaga. · Kohviplekid eemaldada pesumasinas või käsitsipesus. · Poriplekid eemaldada pesumasinas või käsitsipesus, kui on väiksemad poripiisad võib ka riiet hõõruda riide vastu. · Higiplekid eemaldada pesumasinas või käsitsipesus. · Mahlaplekid
Kasvufaasid I idanemine *nähtamatu(suhkrute lagundamine); *nähtav(idupung ja idujuured on tunginud läbi kesta) Vajalik: *valgus *niiskus *soojus II tärkamine Algus...10% Lõpp....75% III Võrsumine · moodustub võrsumissõlm, kust saavad alguse külgvõrred ja lisajuured · suvised võrsuvad rohkem kui talvised ta IV kõrsumine *taim vajab piisavalt niiskust ja toitaineid V Loomine *taime õis tungib läbi lehetupe Kaeraõisik- põris Mais- tõlvik VI Õitsemine Alguses: tolmnemine Lõpp: viljastumine *Õies on enne terise moodustumist emakas ja tolmukad *Rukis on risttolmneja(tolmuterad, mis pärinevad teiselt taimelt viljastuvad emakalt) *Isetolmnejatel viljastuvad eraka, samas õiel asuvad tolmukad
pallimängualadega on märgatav. Kes meist ei teaks kui pingeline on Kalev/Cramo ja Tartu Rocki vaheline vastasseis ehk siis, üldiselt võib kokkuvõtta, et Eesti rahval on meeletu huvi korvpalli vastu nii meistriliiga kui balti liiga vastu. Kahtlemata on kõige selle huvi taga see, et korvpallil on väga pikk ajalugu, millele me oma töös ka välja toome. I periood 1945.a. kuni 50-ndate aastate keskpaik Iseloomustavad näitajad: 1. NL-i süsteemi integreerumine suvised meistrivõistlused väljas ja talvised siseesivõistlused või karikavõistlused saalis ja kõik muud võistlussüsteemid. 2. Tallinn-Tartu vastasseisu jätkumine, vaheldumisi NL-i meistrivõistlustest osavõtt vastavalt Eesti meistrivõistluste või katsemängude tulemustele. 3. Balti turniiride teke omavaheline konkurents. 4. NL-i süsteemis ühe juhtiva korvpallivabariigi roll. 5. "Kalevi" n.ö. esimese kuldaja aeg, 1940-ndate aastate lõpus ja 1950-ndate aastate alguses
Mõned Horvaatia pajaroad: Guljašš (gulaš), kalapada (riblja corba), rohelise herne pada (varivoo d mahuna), Dalmaatsia singi pada kuivatatud viigimarjade ja kuivatatud ploomidega (pašticada). Pasta: Gnocchi (tihti serveeritud nt guljaššiga), traditsiooniline pasta, mis on maitsestatud kaneelimaitselise lihakastmega, pasta hautatud kapsaga, polenta. Supid: Tillisupp, seenesupp, vasikasupp suitsulihaga, selged puljongid. Lisandid: Duvec (sarnane ratatouillega, suvised juurviljad), tomatisalsa, keedetud ja küpsetatud kartul 8 sibulaga, friikartulid, keedetud kartul spinatiga, riis, pasta. Magus: Krepid, struudlid, magus leib kreeka pähklitega, Horvaatia mesi, Horvaatia pannkoogid veini- ja munakastmega, isetehtud moosid, kompotid, jäätised, värsked puuviljad, crème-caramel. Muu populaarne:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
