leidmiseks ning paljud relvad jälgivad sihtmärke. Samuti aitab GPS määrata relval sihtmärgi ning seda rünnata. GPS-il on mitmeid plusse. Inimestel on kergem enda ja objektide asukohta määrata. GPS-i on võimalik kasutada meelelahutuseesmärkidel ning tõsisemates valdkondades. GPS-i miinuseks on pidev areng, mis ei võimalda inimesel enam mitmeid toiminguid privaatselt teha. Kõik tema tegevused kaartistatakse. Kui inimene võtab pangaautomaadist sularaha välja, siis on ta automaatselt jäänud kaartile. Kõrgematel riigiametnikel on võimalik tuvastada inimese asukohta läbi tema telefoni. Viimane on nii pluss kui ka miinus. Kui inimene on kaduma läinud, siis üks lihtsamaid viise tema tuvastamiseks on asukoha määramine. Asukoha määramise lihtsus võtab aga ära teatud määral inimese privaatsuse. Allikad: Kätlin Kallas
Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud. 17 Deebet ja kreedit Majandustehing, mis suurendab bilansivõrrandi vasakut poolt on deebit ja tehing, mis suurendab paremat poolt on kreedit. Majandustehing, mis vähendab vasakut poolt on kreedit ja tehing, mis vähendab paremat poolt on deebet. 18 Mida näitab rentaabluse analüüs Rentaablus – kasumi suge mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid, millisel määra mõjutasid kasumi kujunemist.
piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le 1947. a kaotati kaardisüsteem (varem, kui teistes sõjas osalenud maades) 1947. a teostati ka rahareform. Hoiused pangas kuni 3000 rbl vahetati vahekorras 1:1, ülejäänud summa väiksemas väärtuses. Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest Leiva hinda alandati 3 rbl peale Töötamist jätkasid evakueeritud ettevõtted Siberis tööliste meelepahaks, kes tahtsid koju tulla Arstide süüasi (13. jaan 1953 kuni 4. aprill 1953) Hakati levitama jutte, et Kremli arstid on seotud vandenõuga, mille eesmärgiks on tappa NLKP juhid
C /D b. C +R c. C + D d. C - D Oletame, et majanduses toodetakse ainult üht toodet, kokku 1000 ühikut. Selle tooteühikuhind on 15 senti. Raha hulk majanduses on 50 eurot. Kui suur peab olema raha kvantitatiivse tasakaaluvõrrandi kohaselt raha käibekiirus? a. 1,5 b. 5 c. 0,33 d. 3 Stagflatsiooniks nimetatakse kõrge inflatsiooni ja majanduslanguse üheaegset esinemist. Rahamass M1 koosneb a. sularahast ja nõudmiseni hoiustest b. M0+nõudmiseni hoiused c. M0 + kõik pangadeposiidid d. M0 + sularaha Kiire inflatsioon tagajärjel võidavad suhteliselt laene omavad ettevõtjad. Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse Phillipsi kõveraks. Selleks, et raha täidaks oma funktsioone, ei pea ta olema tagatud kulla või hõbedavarudega. Kui inflatsioon alaneb 6 protsendilt 4-le ja kõik muud tingimused on püsivad, siis a. nominaalintress alaneb 2 protsendi võrra, aga reaalintress ei muutu b. alaneb nii reaal- kui nominaalintess c
..................................................................................10 3.1 Varade inventuur ....................................................................................................... 11 3.2 Kontoplaan................................................................................................................. 12 3.3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................... 12 3.3.1 . Sularaha arvestus............................................................................................... 13 3.3.2. Arvestus arvelduskontodel ................................................................................. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu.................................................................................................. 14 3.4.1 Muud nõuded........................................................................................................ 14 3
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute R h nõudlus Raha õ dl Finantsmotiivid rahanõudlus Ettevaatusmotiiv Spekulatiivne Likviidsus tähendab rahanõudlusena motiiv tugineb vaba sularaha või likviidsusele vara, mida saab kiiresti rahaks muuta. Vastand: V t d ""sukasäär" k ää " - paraku k võib õib sularaha l h Likviidsusrida:
muutmisega. Eesmärgid-majanduse stabiilsuse ja arengu tagamine, pearõhk soodsa finantskeskkonna loomisel. 11.Rahapoliitika teostamise vahendid(instrumendid) avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded
K: kaubavaru (materjal) D: materiaalse kahju hüvitamise arveldused K: puudujäägid ja riknemiskaod D: kassa (arvelduskonto) K: materiaalse kahju hüvitamise arveldused KÄIBEVARA ARVESTUS: kassa ja panga tehingud. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja rahaks arvelduskontol. Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularaha tehingut võivad teha materiaalselt vastatavad isikud kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Sularaha tehingute dokumentideks on nummerdatud kassa orderid. Milledel ei tehta õiendusteta parandusi ega ülekirjutusi. Orderid saavad oma järjekorra numbrid kassa raamatu alusel milles fikseeritakse kõik kassaga seotud tehingud. Eraldi numeratsioon on sissetulekutel ja välja minekutel. Kassa tehinguid kajastatakse kassa raamatus ning päeva ja pearaamatu vastavatel kontodel
teenuste ostmisel. Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend; üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad; hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; objekt, mis on vahetuses üldiselt aktsepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina. Raha liigid: sularaha, arveldusraha, väärtpaberid, tšekid, pangakaardid. Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Raha funktsioonideks on olla vahetusvahend (saab maksta sularaha eest), väärtusmõõt (hinnatakse kaupade ja teenuste väärtust), maksevahend (saab maksta ülekandega pangas) ja akumulatsioonivahend (raha saab koguda). Raha funktsioonid: maksevahend
ressurssidega. Kasumiaruanne ei iseloomusta reaalse raha liikumist, sest kasum võib tekkida ka arvestuslikult ehk virtuaalselt. Rahavoogude aruannet kasutatakse firmasiseselt finantsotsuste tegemisel, kuid sellest on huvitatud ka paljud teised huvigrupid. Rahavoogude aruanne koosneb kolmest osast: 1. Äritegevus (põhitegevus) see on seotud toodangu väljalaskmisega ja müügiga või teenuste osutamisega. Tüüpiliseks laekumiseks on toodete ja teenuste müügist saadud sularaha. Tüüpilised väljaminekud, näiteks 5 toodete ja teenuste müügikulud, töötasu kulu, materjali kulu, maksud, kindlustus, reklaam ja muud ärikulud. Normaalses ettevõttes peavad äritegevuse laekumised ületama kulusid. 2. Investeerimine mis tähendab põhivarade ning väärtpaberite soetamist või müüki. Tüüpilised laekumised
ressurssidega. Kasumiaruanne ei iseloomusta reaalse raha liikumist, sest kasum võib tekkida ka arvestuslikult ehk virtuaalselt. Rahavoogude aruannet kasutatakse firmasiseselt finantsotsuste tegemisel, kuid sellest on huvitatud ka paljud teised huvigrupid. Rahavoogude aruanne koosneb kolmest osast: 1. Äritegevus (põhitegevus) see on seotud toodangu väljalaskmisega ja müügiga või teenuste osutamisega. Tüüpiliseks laekumiseks on toodete ja teenuste müügist saadud sularaha. Tüüpilised väljaminekud, näiteks toodete ja teenuste müügikulud, töötasu kulu, materjali kulu, maksud, kindlustus, reklaam ja muud ärikulud. Normaalses ettevõttes peavad äritegevuse laekumised ületama kulusid. 2. Investeerimine mis tähendab põhivarade ning väärtpaberite soetamist või müüki. Tüüpilised laekumised on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagasisaamine ja väärtpaberite müük.
ja toodab rohkem kaupu,sest palk ei olene vaid tööst vaid ka sellest kui suurt kasumit kapitalist taotleb. Thomas Robert Malthus leidis,et kõiges on süüdi rahvastiku liiga suur iive.Tema teooria kutsus esile ägedaid diskussioone,mis jätkuvad tänapäevani. Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert . Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Valgustusaeg e. füsiokraatia : Francois Quensy , Anne Robert Jacques Turgot. Rõhutasid,et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Nad väitsid,et kaubandus on
maksuseadusega satestatud ja kehtestatud riiklikesd maksudest ning kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid arvestusühik mille abil on voimalik uhtsetel alustel arvutada ja vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A
Kirjendi sisu Käive nr. päev u Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 500 177351 43568 685000 2 03.03. Laekumine ostjatelt 1 41000 41000 41000 3 04.03. Sularaha pangast kassasse 2 3500 3500 3500 4 08.03. Kauba ost 3 195600 163000 5 09.03. Töötasu maksmine 4 19935 19935 6 09.03. Kauba ost 5 299400 249500 7 10.03
Sellest moodustas 82% sadama ,,Shadow Marine" käive. Kui palju raha saadi antud sadamast 2012. a jooksul? Ülesanne 2. ärnu linna ettevõtete registris oli 2011. a alguses 2891 ettevõtet, millest 48% oli eraomanduses olevaid ettevõtteid. Mitu eraettevõtet oli ärnu linna ettevõtete registris? Ülesanne 3. Firma ,,Most Hotels" käibest andis hotelli ,,Margareta" müük 72 870 eurot ehk 78%. Kui suur oli firma kogukäive? Ülesanne 4. Eesti anga poolt 1. märtsiks 2013 käibele lastud sularaha 12 425 000 eurot moodustas panga aktivatest (kuld ja valuutareservid) 57,3%. Kui palju oli Eesti Pangas kulda ja valuutat? Ülesanne 5. LHV Pank andis lühiajalist laenu 267 firmale, mis moodustab 94,4% kõigist pangalt laenu saanud firmadest. Ülejäänud laenusaajad said pikaajalist laenu. Mitu firmat said pikaajalist laenu? Ülesanne 6. Firma ,,My Motels" käive 2012. a oli andis 3 672 100 eurot. Firma ühe ettevõtte, restorani Motelly käive oli 784,3 tuhat eurot
Jäid orjad võrdlemiseks, kuid siin ma ei saa tuua näiteid tänapäevase ühiskonnast, sest täna orjad puuduvad. Rooma juristid olid arvamusel, et orjad on asjad .Orjadel nagu ka asjadel polnud mingit õigust , polnud õigust kaitsele ja nende pidaja võis neid maha müüma . Täna paljud võiksid öelda, et võib võrrelda pagulastega kuid ma pole sellega nõus . Tänapäeva juristid asjade hulka viivad kehalised esemed näiteks arvuti või sularaha ja isegi loomi. Asjadel pole kohustusi, pole õigusvõimet ja asjad mitte kunagi ei saa endale ega täisteovõimet ega piiritletud teovõimet. Seda tänapäeva juristid pole üle võtnud rooma juristidelt , täna isegi pagulastel Eestis on kohustused riigi suhtes kus nad viibivad ,pagulastel on teovõime , õigus kaitsele on olemas ja isegi on olemas hagiõigus ehk õigus pöörduda kohtu poole. Ikka pagulastel on vähem
clean payments) ii. Lunatasu, selle eelised ja puudused 9 • Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud (vt maksetähtajad – kohemakse). • Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale (vedajale) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse. • Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla asendatud ka tšekiga (vt eelmine loeng). • Eelised: – sobiv kasutamiseks juhul, kui ostja tausta ja tema majanduslikku seisu ei ole võimalik kontrollida; – senised kogemused ostjaga ei ole maksedistsipliini osas positiivsed; – tegemist on väikepartiide ja üksikute harvade saadetistega, kus ostja tausta kontrollimine võib osutuda liiga aeganõudvaks või kulukaks;
11. ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja eeldab,et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha ka välja laenatakse. Tegelikkuses see nii ei 1 esine ja tegelik rahakordaja on väiksem. Valem: m = , r- kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja r 12. raha pakkumise kolm mõõtu M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. kullastandardi alamliigid
3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20
Siiani elas ikka vanematega koos ja püüdsin oma joomisi hoolega varjata. Rikkumised Tulid ajad, kus rahanappus ajas teda pandimajja. Viis korduvalt ema või isa abielusõrmuse sinna, sest selle ostis ema alati tagasi, isegi kui ema pidi selleks laenu võtma kuskilt. Mõnikord kutsus koju prostituute ja ükskord läks isaga kaklema, kui isa peale sattus ja selle lõbunaise vihaga välja viskas. Kodus vanemad alkoholi enam ei hoidnud ja sularaha samuti mitte, ehted ja muu säärase peitsid nad ära. Andres tuulas tihti korteris poolhullunult ja omette midagi pobisedes ringi, otsis peidetud alkoholi, esemeid, mida saaks pandimajja viia. Osad väga kallid ja ka vanematele sentimetaalse tähendusega väärisasjad müüsin lihtsalt maha. Isa oli muutunud ükskõikseks ja ema valas pisaraid. Miski aga ei muutunud paremaks, vaid ainult halvemaks. Analüüs, riskitegurid, prognoos Mis eristab alkohoolikut mitte alkohoolikust
leia kiiret lahendust. Kuna raha, mida lennukilt alla visatakse, on teise riigi poolt trükitud raha, siis see mõjutab otseselt rahapakkumist ning rahabaasi. Turul oleva raha hulka nimetatakse raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib rahapakkumist riigist keskpank. Rahapakkumine on võrdne raha nõudmisega. Rahabaas on inimeste käes sularahana olev raha ja pankade reservina olev raha hulk. Paberrelva mõjul rahabaas suureneb, sest sularaha on inimestel rohkem. Tavaliselt öeldakse, et kui rahabaas suureneb mingi % võrra, suureneb rahapakkumine sama palju. Sellest lähtudes, kuna rahabaas on suurenenud, suureneb ka rahapakkumine. Lõpuks võib tekkida riigis inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides.
Avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine valitsuse poolt vastavalt konkreetsele majandusolukorrale, Keskpank teeb otsuseid. Defitsiidiga finantseerimine Avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk Olukord, kus avaliku sektori kulud ületavad tulusid. Kitsas rahapakkumine (M1) Sularaha majanduses, jooksvad arved kommertspankades. Laiem rahapakkumine (M2) Lisaks M1le sisaldab see tähajalisi hoiuseid ja välisvaluutahoiuseid. Reservisuhe Kommertspankade poolt loodava raha/deposiitide hulk tuleneb reservisuhtest. Selle alandamine>pangad saavad rohkem laenata, selle suurendamine> Keskpangad on sunnitud laene tagasi saama ja nende andmist piirama. Raha loomine pankade poolt Pangad loovad raha mitmekordistades hoiuseid. Keinsistlik majanduspoliitika
Viimsi Kool 10ml 2018 Tarbijad ja säästjad • Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks • Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutada • Küsimus, mis kujul on inimestel säästud ja missugused säästud on kõige mõttekamad/kasulikumad? Tarbijad ja säästjad Likviidsu Tulusu Kuluku Keeruku s s Risk s s Sularaha 5 0 2 4 0 Krüptoraha 5 5 5 1 5 Arvelduskonto 5 1 1 1 0 Säästuhoius 4 2 1 0 1 Tähtajaline hoius 3 2 1 0 1 Investeerimishoi us 3 2 2 1 1 Võlakirjad 4 4 4 1 4
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TÄHELEPANEKUD ARVEPIDAMISE AJALOOST Kodutöö Mõdriku 2014 Tähelepanekud arvepidamise ajaloost 1. Majandusarvestus kui süsteem on arenenud tegelikult juba aastatuhandeid. Raamatupidamise tekkimise põhjuseid ja aega on raske määratleda. Algusajaks hinnatakse ajajärku 10 000 8000 aastat e.m.a Lähis-Idas. Arvepidamise tekkimise eelduseks oli jõukuse suurenemine ja oskust välja tuua kogus. Muistsete tempite preestrid loendasid olemasolevat vara ning tegid selle kohta märkmeid. Algselt oli arvepidamine eelkõige faktide fikseerimine seega staatiline. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järgi. 2. Teadaolevalt on kasutatud koos esimeste kaubandusoperatsioonide toimumisega arvepidamise vahenditeks mit...
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja
ja arvestustes tugineda stabiilse ostujõuga rahale. Selle eelduseks on suurte hinnakõikumiste ärahoidmine. Milleks omakorda on keskpangal vaja teha rahapoliitilisi otsuseid ehk otsuseid raha hinna ja pankadele laenatavate koguste kohta. Keskpanga otsused mõjutavad elanikke ja ettevõtteid peamiselt pankade kaudu, kes väljastavad laene ja võtavad vastu hoiuseid. Eesti pank tagab selle, et elanikud ja ettevõtted saaksid kasutada kvaliteetset sularaha ja teha makseid turvaliselt ja ilma tõrgeteta. Eesti Pank laseb ringlusesse europangatähti ja – münte ning tagab vajaliku sularahavaru. Eesti pank analüüsib ja hindab finantssektorit ohustavaid riske ning astub vajaduse korral riske vähendavaid samme. Eesti Pank nõustab valitsust majanduspoliitilistes küsimustes. Eesti Pank hoiab oma reservidega raha väärtust ja katab selle pealt teenitud tuluga oma tegevuskulud. Kuni veerand Eesti panga aastasest kasumist läheb riigieelarvesse.
AS Näidis kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse 2. lisas toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Eelnenud aruandeperioodil kasutatud arvestuspõhimõtteid, hindamisaluseid ning informatsiooni esitusviisi ei ole käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel muudetud. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 31. detsembril 2005 hinnatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval.
(Danske Bank) Nordea noortepakett Check-in on mõeldud 20-26 aastastele noorukitele, kellele pakutakse soodustusi kõige sagedamini pakutavatelt pangateenustelt. Ise on nad väitnud, et paketi eesmärgiks on muuta esmaste iseseisvate pangatoimingute korraldamine noortele klientidele soodsamaks ning luua seeläbi hea võimalus edasiliikumiseks kliendiprogrammi teistele tasemetele. Välja toodud soodustuste all on rahvusvaheline deebetkaart, mille kuumaksumus on 0.4.- ja selle kaardiga on sularaha väljavõtmine selle kaardiga tasuta kõigis Nordea sularahaautomaatides Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Samuti pakutakse paremaid reservhoiuse intresse. Mind isiklikult kumbki neist soodustustest Nordea panka ei kutsu.(Nordea Bank) SEB pank pakub minuvanustele noortele kahte võimalus – ISIC kaart ning noortepakett. SEB-i noortepakett on mõeldud 18-25 aastastele klientidele ning hõlmab endas mitmeid pangateenustega seotud soodustusi
Konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine Keskpanga monetaarpoliitika impulsside majandusele edastamine Ülesanded: Omanike taotluste ja ootuste täitmine Klientide tellimuste ja soovide täitmine Üldriiklikud ülesanded, näiteks: o Majanduse finantseerimine ja efektiivsuse ergutamine krediteerimise ja väärtpaberi tehingute vahendusel o Raharingluses sularaha osatähtsuse vähendamine sularahata arvelduste kasuks ja seega raharingluse üldkoormuse vähendamine o Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega o Pensioni reformi läbiviimisele kaasa aitamine pensionifonide asutamise teel o Rahareformide läbiviimisele kaasa aitamine o Teised ülesanded. Teenused: Hoiustamisteenused Krediiditeenused Garantiiteenused Väärtpaberiteenused
Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt. 10111-kassa kontoris, 10112- kassa kaupluses jne. Dokumendid: Orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga Nt. 31.05.2011 ostab ettevõtte SEB pangast 2000 LVL, kurss 1 EUR = 0,7055 LVL. Raha tasutakse ettevõtte pangaarvelt eurodes, valuuta kajastatakse eraldi arveldusarvel.
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad
juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda): · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Raha pakkumise mõõtmine näitab, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa rahast asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub raha ringlusse mitmel viisil: 1. Sularaharingluseks emiteerib keskpank paberraha ja münte. Nii on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. Keerulisem on asi pangaarvetel oleva rahaga, mida sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad. 2. Keskpank saab pangaarvetel olevat raha kontrollida ainult kaudsete meetoditega (tabel 8.1). Nimelt
mille rahvusvaheliseks tähiseks on CNY. Kõik hinnad on toodud jüäänides tähistusega ¥ või . Eurosid, dollareid ning muid levinud valuutasid on Hiinas üsna lihtne kohalikuks rahaks vahetada. Krediitkaarte üldjuhul väljaspool hotelle, supermarketeid ning häid restorane ei aktsepteerita ning teenuste eest tuleb tasuda sularahas. Sularahaautiomaate leidub ohtralt igal pool, enamik neist kuuluvad Bank of China'le või Industrial and Commercial Bank'ile. Enamikest automaatidest saab sularaha võtta väikese kindla tasu eest. Kui automaat nõuab 6-kohalist pin-koodi, tuleb 4-kohalise koodi ette sisestada 2 nulli. Pangad on avatud E-R 9:00 16:00/ 17:00. Mõned pangad on suletud lõunavaheajaks 12:00 13:00. Valitud kettide pangad suuremates linnades on kohati avatud ka õhtuti ning nädalavahetuste Toit Hiina toit on kogu maailmas väga populaarne. Igas Euroopa ja Ameerika nurgas on võimalik leida restoran, mis pakub Hiina kööki
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused Nominaalne SKP inflatsiooniga korrigeerimata 3. Investeeringud 3. Välisvaluuta hoiused Reaalne SKP inflatsiooniga korrigeeritud 4. Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade
kohta- tõene, väär 18. Hoonemakse objektiks on · Honed ja mud rajatised, maa hinda arvestamata · Maa ja honed 19. Kas maksuhalduril on õigus saada teavet krediitiasutustelt- jah-ei 20. Document loetakse kättetometatuks ka juhul kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 18 aastasele perekonnaliikmele-tõene, väär 21. Maksuhalduril on õigus revusjoni käigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenätamist- tõene, väär 22. Intresse makstakse siis · Kui maksumaksja jätab tasumata osa või kogu määratud summast tähtaegselt · Kui maksuamet ei tagasta maksumaksjale tema poolt enammakstud summat tähtaegselt 23. Mis on maksu ja lõivu peamine erinevus? 24. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidenti taandamist(, , ). tõene, väär 25. ARK-s registreeriti 19 tonnise raskeveoki omanike vahetus 21. 10. 2007 . Auto oli ja jääb
(600 000 + 800 000) = 1,57 Võõrkapitali kasutamine pärast laenu saamist: · Võlakordaja = 2 525 000 / 3 925 000 = 0,64 · Omakapitali võlasiduvus = 2 525 000 / (600 000 + 800 000) = 1,8 V: Võõrkapitali kasutus firmas oli ebaefektiivne ning pärast laenu saamist läks olukord pisut hullemaks. Ülesanne 2: Ettevõtte Terminal X käibe kogurentaablus oli möödunud aastal 25% ja netokäive 9 miljonit eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara oli 1,5 miljonit eurot. Arvutada: 1) keskmine raha laekumise välde päevades, kui nõudeid ostjate vastu oli 560 000 eurot; 2) debitoorse võlgnevuse (nõuete) summa, kui võlgnevus oleks 20 päeva; 3) tootmisvarude suurus, kui nende käibesagedus on 6 korda. Lahendus: 1)Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360 / debitoorse võlgnevuse käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75)/560 000 = 12,05
Geograafia kirjalik arvestus 1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikk...
vähemalt selle sündmuse kaugemasse tulevikku lükkamiseks. 17 9. KOLME MILJONI MARGA SKANDAAL 1991. aasta suvel puhkes skandaal Eesti Panga rahaveo osas, mida kirjutati ajalehes Molodjoz Estonii toimetuseartiklis ,,Kadunud miljonite saladus", et aprilli lõpul oli mootorlaevaga Georg Ots toimetanud Helsingisse 3 miljonit Soome marka sularaha. 1991. aasta 5. aprillil oli Moskvast saadetud kiri nr 10512/212 Eesti Vabariikliku Tolliameti ülemale V. Arusaarele (Rahva Hääl, 20.06.1991): ,,Eesti Pangal kui vabariigi keskpangal on õigus sooritada N Liidus ja välismaal kõiki valuutaoperatsioone, mis kooskõlas N Liidu seadusandlusega ja mida kasutatakse rahvusvahelises panganduses, kaasa arvatud pangandustegevuses vajaliku sularaha valuuta sissevedu N Liidu ja väljavedu N Liidust."
NÄIDIS Ettevõtja Mari Maasika raamatupidamise sise-eeskirjad. 1.Ettevõtja Mari Maasika raamatupidamises kasutatakse kassapõhist raamatupidamist. 2. Majandustehingud registreeritakse päevaraamatus. Päevaraamatut peetakse arvutis. Arvutist trükitakse päevaraamat pärast aasta lõppu välja ja seda säilitatakse väljatrükina. 3. Majandustehingud kantakse päevaraamatusse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast raha laekumist või selle ülekandmist või sularaha tasumist. Ettevõtlusega ainult osaliselt seotud varade ostmisel kajastatakse päevaraamatus nii vara täishind kui selle ettevõtlusega seotud osa. 4. Põhivaraks loetakse inventar, seadmed, masinad ja muud varad, mille ühiku soetusmaksumus on 10 000 kr või enam. 5. Elektrikulude jagamine ettevõtlusele: a. töökoja elekter 100% b. kuivati elekter - 100% c. majapidamise elekter 20% 6. Ettevõtlusega loetakse seotuks 60 % ettevõtjale kuuluva sõiduautoga seotud kuludest
- loob juurde raha kontode näol - valuutavahetus - finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga. Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum. Klientide usaldusväärsuse ja maksevõime hindamine on siin kõige olulisem. Teine suurem risk on seotud võimalusega jätta rahuldamata hoiustajate nõudmised. Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika ja hoiustajad võtavad raha pangast välja. Panga likviidsus – panga võime rahuldada igal ajal hoiustajate õigustatud nõudeid. Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe. Tulenevalt tagatisfondi seadusest on hoiused kindlustatud ja hüvitatakse 100 protsendi ulatuses. Alates 01.01. 2011 on hüvituse piirmäär 100 000 eurot. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4
Sõlmiti videkonverentsi süsteemidemaaletoomis leping firmaga Picturetel ja kiirete kommunikatsiooniseadmete maaletoomise leping firmaga Extreme Network. Paigaldati esimesed Siemens Nixdorf makseterminalid Ühispanka. · 2001 Viidi sisustuse ja ergonoomia alane tegevus üle tütarfirmasse AS Intera. · 2004 Loodi Ida-Virumaa infosüsteemide arenduse ja hooldusega tegelev tütarfirma Datel Viru OÜ. Alustati Esimesena Eestis sularaha sissemaksmist ja väljavõtmist võimaldavate firma Wincor Nixdorf sularahaautomaatide maaletoomist. 1.2 Juhtimis- ja administratiivne struktuur, struktuuri skeem. Laias laastus jaguneb firma nelja osakonda: Tarkvaraarendus, Esitlustehnika, IT süsteemid ja Ekspordi osakond mida ühendab üks juhtkond. 1.3 Finants näitajad Ülal toodud graafik näitab tulude kasvu, mis 2006. aastal jõudis 164,9 miljoni kroonini.
piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest · Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle · 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le · 1947. a kaotati kaardisüsteem (varem, kui teistes sõjas osalenud maades) · 1947. a teostati ka rahareform. Hoiused pangas kuni 3000 rbl vahetati vahekorras 1:1, ülejäänud summa väiksemas väärtuses. Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest · Leiva hinda alandati 3 rbl peale · Töötamist jätkasid evakueeritud ettevõtted Siberis tööliste meelepahaks, kes tahtsid koju tulla 1 Arstide süüasi (13. jaan 1953 kuni 4. aprill 1953)
siis ma enne sellest ka aru ei saanud, kui tähtis on hea programmi kasutamine. Programmi Standard Books moodulid ja registrid, mida ettevõttes kasutatakse: e-mail on Standard Books programmis sisse integreeritud; finants – kanded ja kontod, päevaraamat, pearaamat, kasumiaruanne, käibeandmik, saldoaruanne, bilanss; 7 kassa – sularaha kassa puudub, sularaha toimingud kajastatakse laekumistena; kliendihaldus – kontaktid ja klientide statistika; komplekteerimine – tootmised, artiklid ja retseptid; logistika – laoliikumised ja mahakandmised; müügiarved – artiklite nimekirjad ja statistika, müügiarvete laekumised ja nende statistika, laekumiste hetkeseis k.a klientide lõikes; ostuarved - arvete tasumine ja ostustatistika; üldine – seadistused.
Kui suur on tõenäosus, et võistleja A saab 8 karistuspunkti? Lahendus Tekstist selgub, et k = 8 (võistleja ületab 8 takistust). Veel algandmeid: p = 0,7 q = 0,3 n = 10 P10,2 = C108 ×0,7 8 ×0,32 = C102 ×0,7 8 ×0,32 = ... = 0,1 4. Tuntud kampaania "Maksa kaardiga!" tulemusena eelistab 80% ostjatest maksta pangakaardiga. Kui järjekorras on 5 inimest, kui suur on siis tõenäosus, et nende hulgas on siiski üks inimene, kes eelistab tasumisel kasutada sularaha? Lahendus n=5 k = 1 (üks inimene maksab sularahas) p = 0,2 (tõenäosus selleks, et juhuslikult valitud inimene eelistab sularaha) q = 0,8 P5,1 = C15 ×0,21 ×0,8 4 = 5×0,2×0,4096 = 0,4096 5. Statistika andmetel ületab iga teine auto lubatud sõidukiirust. Kui suur on tõenäosus, et viiest mööduvast autost vähemalt üks sõidab lubatud kiirusega? Lahendus Kui iga teine auto ületab lubatud kiirust, siis see tähendab, et juhuslikult valitud auto
lisaseadmete tuppa paigaldamise kohta. Joonis 69.5. Hotellikülastajate reisieesmärgid.1 Allikas: Hotis Expressi majutusettevõtete infosüsteem. Aruandeid koostatakse üldjuhul õhtuti või öösiti. Sel ajal liigub hotellis vähe külastajaid ning vastuvõtutöötajatel on aega tegelda aruandluse korrastamise, maksedokumentide ja sularahamaksete kontrollimisega. Vastuvõtupersonal peab kassasse laekunud sularaha üle lugema, säilitama kassa algseisu ning ülejäänud sularaha koos muude dokumentidega raamatupidamisele üle andma. Samuti kontrollitakse kõiki maksekaartidega toimunud arveldusi, ettevõtetele ja reisibüroodele väljastatud arvete korrektsust. Kui hotelli vastuvõtus vahetatakse valuutat, tehakse selle kohta eraldi aruanne, kus on välja toodud kõik päeva jooksul laekunud valuutad koos vahetuskursside ning summadega. Sageli on hotelli vastuvõtus müügil linnakaardid, hügieenitarbed, joogid jm külastajale vajalik varustus
Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid Raha ja raha ekvivalentide juhtimise võtmeküsimused: optimaalse rahajäägi planeerimine; Ettevõtte rahandus Kristo Krumm raha puudujäägi vältimine; raha ülejäägi otstarbekas kasutamine. Optimaalse rahajäägi planeerimine Kuna vaba raha kassas või pangaarvetel ei teeni tulu (või teenib minimaalselt),
(kinnisvara, seadmes jms.) kui ka mittemateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms). Finantsterminina on investeering väärtpaberite ehk finantsvara ost tulu saamise eesmärgil. Kapital raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isikliku või talle kuuluva ettevõtte arengusse. Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara maa, honed, tarbekaubad jne 2) finantskapital sularaha, pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. Sotsiaalteaduses kasutatava laiema mõiste kohaselt räägitakse sotsiaalsest ehk suhete kapitalist, kultuurilisest ehk väärtuste ja tavade kapitalist ning poliitilisest ehk tuntuse kapitalist. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma Majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem
RAHANDUSE ALUSED EKSAMI KONSPEKT Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
