Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NSV Liit pärast Teist maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga?
N Ü. K.
SV Liit pärast Teist maailmasõda

Sissejuhatav meenutus
  • NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja
    • MRP
    • agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine

    b) Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt?
    • osa Poolast
    • Baltikum
    • osa Soomest
    • osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast)
    • osa Rumeeniast
    • osa Jaapani saartest ( Kuriilid ehk Põhjaterritoorium)

    Sõja tagajärjed
    a) Võitjariik
  • Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika , vaenlasele ei tohtinud midagi jätta)
  • Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest
  • Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule.
  • Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist
  • ÜRO asutajariik
    Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k)
    • Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj
    • 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga
    • Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a
    • Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra
    • Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest
    • Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle
    • 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15–lt 15.50-le
    • 1947. a kaotati kaardisüsteem (varem, kui teistes sõjas osalenud maades)
    • 1947. a teostati ka rahareform . Hoiused pangas kuni 3000 rbl vahetati vahekorras 1:1, ülejäänud summa väiksemas väärtuses. Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest
    • Leiva hinda alandati 3 rbl peale
    • Töötamist jätkasid evakueeritud ettevõtted Siberis – tööliste meelepahaks, kes tahtsid koju tulla

    Arstide süüasi (13. jaan 1953 kuni 4. aprill 1953)
    Hakati levitama jutte , et Kremli arstid on seotud vandenõuga, mille eesmärgiks on tappa NLKP juhid. Kuna arstide hulgas oli palju juute, kasvas sellest juutidevastane kampaania. Paljud arstid hukati või hukkusid ülekuulamise käigus. Kampaania lõpetati pärast Stalini surma. Teatati, et mingit vandenõu polnudki .
    Rahva lootused ja lootusetu tegelikkus
    Kui sõda lõppes lootsid inimesed, et elu läheb paremaks. Oli ju Stalin oma võidukõnes tänanud rahvast panuse eest sõja võitu, Stalin oli isiklikult ka paremat elu lubanud. Talupoegade hulgas levisid jutud, et kolhoosid saadetakse laiali ja maa jagatakse talupoegadele. Et talupoegadele antakse kätte passid
    Tegelikkus osutus väga karmiks. Nüüd kulges rinne läbi nõukogude inimeste. Ei usaldatud neid, kes
  • olid naasnud Euroopa sõjaretkelt (nad olid liialt palju näinud, märganud, et mujal Euroopas elavad inimesed palju jõukamalt ega uskunud enam, et NSV Liit on kõige parem riik, et siin hoolitsetakse inimeste eest). Osa sõjameestest oli sõjakäigul liikunud ju läbi Euroopa Berliinini välja
  • olid elanud okupeeritud aladel (kuidas te ellu jäite, miks sakslased teid ei tapnud , millist koostööd te sakslastega tegite....)
  • Saksa sõjavangist naasnuid (need saadeti GULagi vangilaagritesse)
  • sõja ajal KP-sse astunud inimesi (kahtlustamise põhjenduseks: kiiruga vastuvõtt, polnud aega põhjalikult kontrollida). Neid kommuniste oli üle 3 milj
  • piiramisrõngasse jäänud/ piiramisrõngas olnud inimesi
  • süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tšetšeenid, inguššid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne- Ukraina , Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad
  • Järgnes uus katse intelligentsi eraldamiseks rahvast, st algas järjekordne intelligentsi represseerimine

    Intelligentsi represseerimine


  • 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest “Zvezda” ja “Leningrad”. Mõisteti hukka Zoštšenko ja Ahmatova teoste avaldamine
  • 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist “Suur sõprus”. Põhjenduseks: kodanlikud mõjud, kummardamine Lääne-Euroopa ja Ameerika muusika ees. Põlu alla sattusid Šostakovitš, Prokofjev, Hatšaturjan, Kabalevski jmt. Otsus jättis oma jäljed ka Eesti muusikaellu. Rõhutati, et eesti muusikas on levinud formalistlik suund, disharmooniate harrastamine ja dekadentlus. Kritiseeriti ENSV Raadiokomiteed, et pole küllaldaselt populariseeritud vene ja Nõukogude Liidu rahvaste muusikat. Halvasti töötab Tallinna Riiklik Konservatoorium . Ei näidata sotsiaalmajanduslike tingimuste mõju muusikale . Konservatooriumis pole 1945. aastast alates tähistatud ühtki vene muusika klassiku juubelipäeva. Vene keele õppimine on korraldatud ebarahuldavalt. Muusikaõppejõud ei tegele ome tundides piisavalt marksistliku kasvatamisega.
    Soovitus: tuleb kohale kutsuda õppejõude NSV Liidu teistest õppeasutustest. Eesti õppejõude tuleb saata kvalifikatsiooni täiendama Leningradi ja Moskvasse.
    Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek ....
  • NSV Liit pärast Teist maailmasõda #1 NSV Liit pärast Teist maailmasõda #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Porgand12 Õppematerjali autor
    põhjalik

    Sarnased õppematerjalid

    NSV Liit pärast Teist maailmasõda
    4
    doc

    NSV Liit pärast Teist maailmasõda

    Ü. Kõiv NSV Liit pärast Teist maailmasõda 1. Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja · MRP · agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine 2. Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt

    Ajalugu
    Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
    176
    doc

    Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

    jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemusi, vaid aktiivsem pool on NL, ei rünnatud enne, kui NL pommitajad olid teostanud 25. juulil rünnaku Helsingile. 1945 juuli alguses läks taasmobiliseeritud Soome armee rünnakule. Kõigis teistes rindelõikudes Saksa vägede vastu, ka Soome lõigus Punaarmee esialgu põgenes. Juuli lõpuks taastati sõjaeelne piir Karjala kannasel, augusti jooksul Laadoga järvest põhja pool Kesk- ja Põhja-Soomes. Pärast pausi sept-s soomlased jätkasid pealetungi, teine pealetungioperatsioon. Tegevus keskendus ida-Laadoga aladele. Sealgi saavutasid soomlased edu, 1941 lõpuks olid Soome väed välja jõudnud Onega järveni ja vallutanud Karjala-Soome NSV pealinna Petroskoi. Samal ajal vältisid soomlased vanast riigipiirist kaugemale tungimist Karjala kannasel, vaatamata sellest, et sakslased üritasid neid mõjutada ründama Leningradi

    Ajalugu
    Nõukogude Liidu ajalugu
    222
    doc

    Nõukogude Liidu ajalugu

    1905 manifest lubas asutada erakondi, sellest haarati koheselt kinni. Kõikvõimalikke parteisid sündis kohe palju-palju. Vene erakondlik süsteem ei jõudnudki välja kujuneda, enne tuli I ms. Erakondlikust süsteemist mingi selge pildi andmine on võimatu. Trad-lt võib jagada erakonnad parem-pahempoolsuse skaalal. Parempoolsed, tsentrumi erakonnad ja pahempoolsed. Parempoolsed: terve hulk suhteliselt väikseid parteisid. Kõige tuntum Vene Rahva Liit, eesotsas Vene duumasaadik Vladimir Puriškevitš. Kõiki iseloomustas keisritruudus, suurrahvuslik šovinism ja õigeusukiriku rolli rõhutamine. Sellest tulenevalt nende peamiseks eesmärgiks oli võitlus Vm säilimise eest sellisel kujul nagu see oli. Keisri 17.okt manifestis nähti žesti, asjatut järeleandmist, pigem oleks eelistatud piiramatut isevalitsust jne. Olid sõjakalt meelestatud revol ilmingute vastu,

    Ajalugu
    Holokaust
    290
    pdf

    Holokaust

    tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s.o rahvuslikel, rassilistel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel taga kiusatud ohvrite mälestamise päev. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on soovitanud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude

    Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    132
    doc

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

    kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama. Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt. Ja veel varem kirjutati raamatuid käsitsi ümber ­ ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000 käsitsikirjutajat!

    Sotsiaalteadused



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun