Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane.
Karüoplasma – tuumaplasma Kromatiin – moodustuvad lahtikeerdunud kromosoomid ÜLESANDED Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse (kromosoomid) Osaleb päristuumse raku jagunemisel KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS 7. Kromosoomid Inimese keharakkudes 46 kromosoomi (esinevad paaridena) Inimese sugurakkudes 23 kromosoomi Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene7 Nähtavad raku jagunemise ajal, muul ajal lahti keerdunud ja moodustavad kromatiini Sugurakkude küpsemisel väheneb kromosoomide arv 2 korda Üks kromosoom koosneb ühest nukleosoomsest fibrillist 8. Histoonid Kromosoomivalgud Kaitsevad DNA-d Aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida
ühenduses emasorganismiga 9. Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut 10. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n 11. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n 12. Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus 13
Nende ülesanded? Kromosoomid koosnevad kromatiinidest. Kromatiin koosneb DNA-t ja seda siduvatest histooinidest. Nad paiknevad raku tuumas, on iga raku tuumas. Histooni ülesandeks on kokku pakkida u 2m DNA-d. Kromosoomide ülesanne on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. 18. Millal on näha kromosoome, nende arv inimese erinevates rakkudes(põhjendusega). Mis ja milleks on telomeerid? Kromosoome on ainult näha raku jagunemise ajal. Kõikides inimeste rakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes 23 sugurakku. TELOMEER – piirkond kromosoomi otstes, mis tagavad selle, et raku jagunemisel kromosoom lüheneks, kaitsevad kromosoomi ja määravad ära kui palju saab rakk jaguneda.
pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenide ja nende alleelide ümberkombineerumises järglaste fenotüüpideks. genotüüpide arv sõltub, kui palju alleele on ühel või teisel geenil. Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. ...
järgnevuse.Haiploidsed ainsad rakud, mis viivad meioosi. Ühinedes loovad totipotentse raku - sügoodi. Esmased sugurakud: Imetajatel indutseeritakse de novo varases gastrulas. Imetajate sugurakud tekivad alati väljaspool embrüot (embrüovälistes kudedes), aga erinevatel liikidel erinevas kohas.Hiirtel: esmased sugurakud tekivad rakuvälises mesodermis. Naaberkudedest (trofoblast) sekreteeritavate BMP’de (valgud)indutseeritakse esmastes sugurakkudes transkriptsioonifaktorid Blimp1/Prdm1 ja Prdm14 mis determineerivad nende saatuse. Embrüonaalne induktsioon. Imetajate sugurakkude eellased rändavad rebukotist mööda tagasoolt gonaadide algmetesse. Fluorestseeruvate (GFP) PGC jälgimine hiire embrüos: rändavad E7-E9 tagsoole kaudu gonaadi algmesse. Rännu jooksul paljunevad 10-100 2500-5000ks. Steam cell factor (SCF) ja tema türokinaasretseptor Kit: vajalik nende eluhoidmiseks,liikumapanekuks.Sugurakude eellased
või nukleotiidipaari. 4 tüüpi. 1. Nukleotiidipaari väljalangemine 2. Kahekordistumine 3. Asendumine 4. Ümberpaiknemine Jaotusviisid I 1. dominantsed - üldjuhul alati avaldub tunnusena 2. retsessiivsed - avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel Retsessiivse mutatsiooni korral kaob vastav valk, mida alleel määrab. II 1. normaalne alleel 2. mutantne alleel III 1. generatiivsed - mutatsioon toimub sugurakkudes 2. somaatilised - mutatsioon toimub keharakkudes Eelistatult päranduvad generatiivsed, somaatilised vegetatiivse paljunemise juhul IV 1. spontaansed - iseeneslikud vead DNA kahekordistumisel 2. indutseeritud - mutageenide poolt esile kutsustud V 1. kasulikud - esineb suhteliselt harva, võime nendena käsitleda organismide vastupidavust mürkkemikaalidele 2. kahjulikud - eluvõime langus, kasvajate teke jne, neid on oluliselt rohkem VI 1
koos rakugenoomiga. 6) Bioloogia osa meditsiinis (pärilikud ja mittepärilikud) Haigused võivad olla pärilikud,mittepärilikus või päriliku eelsoodumusega. 1)Pärilikud haigused: *Pärilikud haigused kombinatiivse muutlikuse tagajärjel Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse. Näiteks kurtus,lühinägelikkus,hemofiilia,daltonism. *Pärilikud haigused mutatsioonilise mutlikuse tagajärjel Geen,kromosoom või genoommutatsioonid tekitavad sugurakkudes,mis võivad põhjustada ainevahetushäireid,väärarenguid,kasvajaid. Näiteks Downi sündroom,Klinefelteri sündroom. *Pärilike haiguste profülaktika Mutageenide vältimmine, sest võimalikud kahjulikud tegurid võivad mõjutada munarakke. Hoidumine sugulusabieludest. Sünnieelne diagnostikaDNA dianostika võimaldab uurida inimese kromosoome enne sündi ning leida mutatsioone.Kromosoomuuringud on soovitatavad peredele,kus
TAIMEKASVATUS TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, na...
Tema koostisainet nimetatakse kromatiiniks. DNA keerdub aina tihedamini ümber valkude ja moodustuvad kromosoomid. Kromosoonides asuvad geenid (DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA-molekuli sünteesimiseks). Ülesanded: päriliku info avaldamine ja edasiandmine. Lahtipakitud kromosoonide pealt sünteesitakse RNA molekule, mis osalevad valgu sünteesis. Ehitus: moodustub ühest pikast DNA-ahelast. Igal liigil on kindel arv kromosoome, inimesel on 46, va sugurakkudes, kus on 23. ● Kõikidel rakuorganellidel on küll oma ülesanne, kuid lõpuks tegutseb rakk ikkagi tervikuna.
tagajärjel. a. Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel tekkinud haigus võib vanematel mitte esineda. Sel juhul on organismi genotüüpi kokku sattunud vastavad retsessiivsed alleelid (genotüübi erivormid), mis määravadki päriliku haiguse esinemise (kurtus, lühinägevus, hemofiilia). b. Mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel tekkinud haiguste korral on muutus tekkinud sugurakkudes, mille tulemusena saab organism endale muteerunud genotüübi (nt Downi sündroom). 2) Päriliku eelsoodumusega haigused kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud keskkonna tegurite suhtes (lühinägevus, alkoholism, suhkrutõbi jne), keskkonnategurid seejuures kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Tervislike
I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk Idulase areng Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u 3cm pikk Tekib sarnasus inimestega ja teda nimetakase looteks 3. kuul toimub kiire organite areng 4. kuul luustik, saab määrata sugu Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eelasrakku Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine, esineb sugurakkudes Interfaas- rakutsüklis kahe jagunemise vahele jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer- päristuumse raku kahte DNA ahelat ehk KROMATIIDI ühendav koht Karüokenees- mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma ning rakuorganellide jagamine mitoosis tekkiva kahe uue raku vahel Kromosoom- DNAst ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad kindlas järjestuses paiknevad geenid
tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (meioosi v mitoosi) telofaasis mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustub üks tütarrakkudest. 1
paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Selgita! *) Võivad tekkida kahjulike mõjutuste tõttu: 1) bioloogiliste (haigused); 2) keemilised (ravimite, alkoholi, narkootiliste ainete mõjul); 3) füüsikalised (põrutused, löögid) -) Selgita, millal ja millest tekib platsenta? Mis ülesanne platsental on? (2p) *) Platsenta tekib kõldkesta ja emakaseina ühinemisel juba esimesel nädalal. Platsenda kaudu liiguvad toitained hapnikuga. Lisaks kaitseb see ka haiguste eest. -) On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nhtuse otstarve? (2p) *) Kahe suguraku liitumisel tekib uus diploidne rakk. * 6. Joonisel on kujutatud üks mitoosi faasidest. (4p) -) See mitoosi faas on: metafaas. -) Kirjeldage, mis toimub sellele faasile järgnevas mitoosifaasis? *) Kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromandid eralduvad teineteisest, tsendhomeeni ekslevad, lahknevad ja jõuavad vasakpoolustele. -) Milles seisneb mitoosi tähtsus organismile?
Tuumake – piirkond, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide alaüksuste moodustumine, tuumakesel membraan puudub. Karüoplasma – peamiseks koostisosaks vesi, lisaks selles lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained, DNA, RNA. Tuuma ülesandeks on raku elutegevuse juhtimine, pärilikkusinfo säilitamine. Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi, v.a. sugurakkudes, kus neid on 23. Tsütoplasma. Rakuvaheaine. Koosneb veest ja selles lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Ülesandeks rakk üheks siduda, raku siseainevahetus. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplastiline retiikulum (ER). Erinevate suurustega torukeste ja tsisternikeste süsteem. Jaguneb kaheks: Karedapinnaline ER – kaetud ribosoomidega, seal toimub valkude biosüntees ja transport Golgi kompleksi.
Näit. imetajad, linnud. C. Vaegmoondega ja täismoondega areng Vaegmoone on areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. Näit. täilised, prussakad. Täismoone on moone, kus muna, vastse, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk. (muna- vastne-nukk-valmik) Näit. liblikalised. D. Mitoos ja meioos E. Haploidne ja diploidne Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näit. Sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n, inimesel n-23. Näit. meioos Diploidne kromosoomistik- enamikele liikidele omane kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Tähistatakse 2n, inimesel 2n- 46. Nt. mitoos F. Spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees- Esineb meestel. Seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi.
etapp-TELOFAAS (kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuumakesed, telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku) DIPLOIDNE(2n) kromosoomistik-kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk paaridena, on kõigis inimese keharakkudes. Diploidsest saab haploidne kromosoomisik. HAPLOIDNE(n) kromosoomistik- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, on kõigis inimese sugurakkudes KROMOSOOMIDE RISTSIIRE- meioosi alguses (esimeses profaasis) toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi, kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 3. Ovogeneesi ja spermatogeneesi (mees- ja naissugurakkude areng ja teke) erinevused ja sarnasused. Kus toodetakse nais-, kus meessugurakke
• Kui suur osa on pärilikkusel ja kui suur osa on keskkonnateguritel organismi tunnuste kujunemisel? Pärilikkus: 40%, keskkond: 50% • Millal on keskkonna mõjul toimunud geneetilised muutused pärilikud? Kui muutused toimuvad sugurakkudes • Mis rolli mängivad geenid, RNA ja valgud tunnuste avaldumises? Dna-rna-valk- paljude valkude koostoime-pärilikud tunnused.geen määrab rna ja rna valgud. • DNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus,ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, DNA replikatsioon • RNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus, ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, RNA transkriptsioon
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jag...
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koos...
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidil...
geenmutatsioonides on hälve mõnes nukleotiidis geeni sees, genoommutatsioonis on muutused kromosoomide arvus 33. Mis on mutageenid? Nimeta viis mutageeni. Mutageenid on organismivälised tegurid, mis põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenid on näiteks: radioaktiivne kiirgus, viirused, keemilised ühendid, narkootikumid, mõned ravimid jne. 34. Millistes rakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad järglastele? Sugurakkudes 35. Mis on inimese veregruppide erinevuse põhjus? Kuna esinevad arinevates veregruppides erinevad antikehad ja antigeenid, 0 veregrupis puuduvad antigeenid ja antikehad. 36. Miks ja millistel vereülekannetele tekivad konfliktid? Konfliktid toimuvad, kui ülekantavas veres on teised antikehad. Konfliktid toimuvad, sest antikehad hävitavad üksteist ja punalibled kleepuvad kokku(selle tagajärjel võib surra). 37. Mis on kombinatiivne muutlikkus?
meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide nägemine sinise ja rohelise ning violetne ja punane või rohelised, oranzid, kahvatu punased ja pruunid toonid. Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Hüübimisfaktori puudulikkuse tõttu häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Geen, kromosoommutatsioonid tekivad sugurakkudes, mis võivad põhjustada ainevahetushäireid, väärarenguid, kasvajaid. Näiteks Downi sündroom, Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom. 3. Klienfelteri sündroom Klinefelteri sündroomi korral on poisslapsel kaks või enam Xkromosoomi ja üks või enam Ykromosoomi. Sündroom avaldub vaimse alaarengu ja naiseliku kehaehitusena, see on kaasasündinud geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud. Vastsündinud poisslapse kohta esineb sagedusega 2,2:1000. Üks üleliigne
Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi voi meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees - tsutolpasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi voi meioosi) telofaasis. meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n = 23). diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde
Pärilik muutlikus muudab genotüüpe. Mutatsiooniline muutlikus tekitab mutatsioone, mille põhjusteks on mutageenid. N: kiirgus või kemikaalid. Kui muutused tekivad geeni nukleotiidide järjekorras, või kadumises või lisandumises, siis on need geen mutatsioonid. Kui muutused tekivad kromosoomi ehituses, siis on need kromosoom mutatsioonid. Kui muutused tekivad kromosoomide arvus, siis on need genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikus sõltub sugurakkude ühinemise tulemusest. Sugurakkudes on poole väiksem kromosoomide ja geenide arv, kui keha rakkudes. Sugurakkude küpsemisel eelrakkudest , väheneb nende arv 2x. Sellest ka see, et tunnust määrav geen tuleb mõlemalt vanemalt kokku. 5. Geneetika ja meditsiin: - Mitte pärilikud - Pärilikud - Komplekshaigused Inimese haigestumine on tingitud kas pärilikkusest, keskkonna teguritest või mõlema koostoimest. Vastavalt sellele eristatakse mitte pärilikke, pärilikke ja komplekshaigusi
20.Mutatsioonid, nende tähtsus evolutsioonis Mutatsioon muutus raku kromosoomides või geenide struktuuris või arvus. Tähtsus evolutsioonis: geenimutatsioonide tagajärjel tekivad uued alleelid; sagedaste mutatsioonide tõttu kohastub mõni liik muutuvate keskkonnatingimustega kiiremini kui teine. 21.Pärilikud haigused ( selgitus ühe näite põhjal ) Pärilik haigus isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Näiteks nii ovo- kui ka spermatogeneesis võivad aset leida mitmesugused geen-, kromosoom- või genoommutatsioonid. Geenmutatsiooni tagajärjel kujuneb välja Downi sündroom, mida põhjustab liigne 21. Kromosoom vastav mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 22.Geneetiliselt muundatud organismid : hea või halb Nagu ikka, on nii plusse kui miinuseid, aga mina kaldun seda pooldama, sest GMO
Barri kehake. ühe kromosoomi moodustab üks pikk ja katkematu DNA kaksikahel, mis on spetsiifiliselt seostunud valkudega – aluselised globulaarsed valgud - histoonid ja mittehistoonsed valgud , mis on erinevates rakutüüpides erinevad. ...mitoosi metafaasis kondenseerunud kromatiin (valkudega seostunud kromatiin) DNA on seotud valkudega: - struktuursed valgud (histoonid) - regulatoorsed valgud: transkriptsioonifaktorid replikatsioonivalgud Inimesel on sugurakkudes 23 kromosoomi. Haploidne e. ühekordne kromosoomide arv (sugurakkudes) vs diploidne e. kahekordne (keharakkudes). Polüploidsus- Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n), heptaploid (7n), oktaploid (8n) jne. autosoomid- (inglise autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb
anafaasi või telofaasi. 3) On antud meioosi esimene metafaas ja küsitakse, et mis toimub järgnevas faasis. 4) On antud krossingover joonisena, küsitakse miks on tähtis ja kus toimub. 5) Mis organites toimub inimestel meioos? 6) Põhjenda bioloogiliselt, miks samade vanemate samast soost lapsed on väliselt erinevad. 7) Miks on sugurakkude poole vähem võrreldes keharakkudega aj kuidas see tagatakse. SUGURAKUD: sugurakkudele omased üldtunnused: 1) sugurakud on haploidsed. 2) Sugurakkudes on muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe. 3) Viljastumisvõimelised sugurakud ei jagune, on kaotanud jagunemisvõime 4) Sugurakkudes on allasurutud ainevahetus. Mutatsioonide vältimine. 5) Sugurakkudes on DNA kokkupakkimise aste väga kõrge sugurakutasandil otsest DNA kasutust ei toimu. 6) Sugurakkude eripäraks on see, et nad ei kuulu ühegi koe koostisse. 7) Sugurakud on kehavõõrad ja ei tohi otseselt verega kokku puutuda.
ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi käigus õied ja viljad. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib Histoloogia bioloogiateadus, mis uurib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub hulkraksete organismide kudede ehtitust ja talitlust. sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele Homoloogilised kromosoomid- kromosoomid, mis põlvkondadele. sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid Generatiivne paljunemine suguline paljunemine geene. mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad
Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. tsütokineesiks. 3.Meioosiks nimetatakse raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. haploidseks (seega on organismide sugurakkudes enamasti haploidne kromosoomistik) . Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest lagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku. Üldine käik esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku, samal ajal tsentrioolide paariv eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas (nende vahele moodustuvad kääviniidid) . Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised
energiat. Oogaamia - ei ole isogaamia. Isogaamia on see kui mõlemad gameedid(sugurakud) on ühe suurused. Oogaamias on üks suurem(seda kutsume emassugurakuks ehk munarakuks) ja selle järgi jagatakse kõrgemad loomad emasteks ja selle puudumisel isasteks. Meioos inimesel(astmed) Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena kahekordistuks, selleks peab nende arv sugurakkudes vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga. Kõigi nimetatud protsesside poolest sarnaneb meioosi esimese jagunemise profaas mitoosi algusega. Põhiline erinevus seisneb
Kuna geneetilise info vahetamist mitoosis ei toimu, on tütarrakkude DNA identne. Ühe mitoosi kohta tekib vaid kaks rakku, meioosis 4. Tütarrakk võib mitoosil ka haploidne olla, kui seda on vanemrakk, kuid imetajatel sellist nähtust ei tunta. KÜSIMUS Paljunemine 7. Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär! 7.1. Meioos toimub ... a) igas elavas raku b) paljunevates rakkudes c) sugurakkudes d) sugurakkude eellasrakkudes e) ovotsüüdis 7.2. Polotsüüdid tekivad... a) viljastamata munarakust b) viljastatud munarakust c) sügoodist d) ovogoonist e) spermatiidist 7.3. Sügoodi viljastamine toimub... a) tupes b) emakas c) munajuhas d) munasarjas e) ei toimugi 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne... a) ovulatsioonile b) partenogeneesile c) spermatogeneesile d) ekvatsioonjagunemisele e) regeneratsioonile Kommentaar Paljunemine 7. 7.1. Meioos toimub sugurakkude eellasrakkudes (d)
*meristeempaljundus 2. gametofaas meioosist viljastumiseni rakud on haploidsed Taimedel poolduvad mitootiliselt nii diploidsed kui haploidsed rakud! Gameet e sugurakk Eosed spoorid, mis idanevad mullas. Tolmuterad idanevad teisel taimel. Partenogenees neitsisigimine seeme valmib ilma viljastumata (võilill). Mitoos somaatilistes rakkudes (diploidsed) 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Meioos sugurakkudes (haploidsus), 2 jagunemist st 4+4 faasi. FOTOSÜNTEES LK 27-31 Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine veest ja CO2 -st päikeseenergia abil. Eraldub hapnik O2 ! FS toimub taimelehtede põhikoerakkude kloroplastides. I. FS mitmeastmeline protsess: 1. Valgusenergia neelamine ja selle muundamine keemiliseks energiaks. a)Valgus ergastab klorofülli molekulid. b) Kogutud energia suunatakse reaktsioonitsentritesse.
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraan...
paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Geneetika · DNA pärilikkusaine Ülesanded Säilitab pärilikku informatsiooni Tagab geneetilise info täpse ülekande · Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi · Pärilikkus seaduspärasused, mille tõttu järglased ja vanemad on sarnased · Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Keharakkudes 46 kromosoomi Sugurakkudes 23 · Geen DNA lõik, mis määrab ära organismi tunnused · Genotüüp organismi kõik geenid · Fenotüüp organismi tunnuste kogum(silmavärv, kehakaal, pikkus jne) Sõltub: Genotüübist Väliskeskkonnast Molekulaargeneetika · Uurib pärilikkust molekuli tasemel · DNA on päriliku info kandja Koosneb nukleotiididest · Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome · Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist
o Kui telomeerid saavad otsa, siis kromosoom sureb Vähese kalorisisaldusega toit aitab kauem elada, tervislik eluviis Liiga kaua elamine pole evolutsiooniliselt lihtsalt mõttekas 24. Kuidas ja millal inimest elustada? Kui inimene on kliinilises surmas (teadvuse kadu, südametöö ja hingamise seiskumine). Teha südamemassaazi ja kunstlikku hingamist. 25. Mõisted: HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes kordsuses, esineb sugurakkudes DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena, esineb keharakkudes GAMEET - sugurakk KROMOSOOMIDE RISTSIIRE meioosi alguses (I profaasis) toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi ning kindlustavad sellega järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikkuse OVULATSIOON küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse
Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 25.5.kromosoomide ristsiire- meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 25.6.karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 25.7. haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. 25.8.ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar 25.10. Partenogenees- on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 26.Pane organismi arenguetapid õigesse loogilisse järjekorda!
olema esindatud kõik kombinatsioonid Mendeli 1. seadus: ühtlikkusseadus Homosügootsete (mõlemad alleelid ühesugused) vanemate omavahelisel ristamisel on esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübilt ühtne. Genotüübilt ainus kombinatsioon Aa ehk heterosügootsus, fenotüübilt kõik seemned on kollased. Mendeli 2. seadus käib samuti monohübriidse ristamise kohta: P: Aa x Aa (heterosügoodid) sugurakud: pooltes sugurakkudes A, pooltes a ; 50% A, 50% a. Viljastumine: F1: AA/Aa/Aa/aa (sugurakud ühinevad juhuslikult, välja tuleb kirjutada kõik kombinatsioonid) või esitatakse tabelina: / A a A AA - kollased Aa - kollased a Aa - kollased aa - rohelised Mendeli 2. seadus: lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel ilmneb esimeses järglaspõlvkonnas lahknemine. Tunnuste
lahknevad. Evolutsioonis on püsima jäänud mõlemad protsessid aheldunud pärandumine ja geenivahetus (ristsiire) Aheldunud pärandumine: + välditakse kõikvõimalikke geenikombinatsioonide teket, millest osa on surmavad + end õigustanud geenikombinatsiooni ei muudeta (eriti stabiilses keskkonnad) + sama molekuli eri osade sünteesi määravad geenid peavad päranduma koos. Geenivahetus + Vanematelt saadud geneetiline materjal kombineeritakse järglase sugurakkudes ringi + tagab ulatusliku päriliku muutlikkuse (sugulisel paljunemisel on kõik järglased erinevad) + annab materjali looduslikule valikule evolutsiooniprotsessis. Muutlikkus 1. Pärilik Mutatiivne kombinatiivne 2. Mittepärilik Mutatiivse muutlikkuse väljundiks on mutatsioonid. Mutatsioon on juhuslik muutus kromosoomide struktuuris või arvus. Mutatsiooni kandvaks isendiks on mutant, sõltumata sellest, kas mutatsioon avaldub või mitte
Aheldunud geenid geenid, mis asuvad kromosoomil üksteise lähedal ja päranduvad koos (nt: valgessilmsuse geen + sugu määrav geen) Mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioonid DNA-s toimunud muutused, mis on organismile: - kahjulikud rikuvad geeni või selle regulatsiooni ära - kasulikud erinevate alleelide teke, looduslik valik (tugevam/ilusam/osavam saab sigida) Mutatsioonide pärandumine - järglastele päranduvad vaid sugurakkudes toimunud mutatsioonid - keharakkudes toimunud mutatsioonid järglastele ei pärandu võivad tekitada vähkkasvajaid (onkogeenid) - ONKOGEENID tekitavad vähkkasvajaid - ANTIONKOGEENID võitlevad vähkkasvajate geenide vastu Mutatsioonide tüübid Duplikatsioon DNA-lõik on kahekordistunud. ( Nt üks geenilõik võib olla kahekordistunud, kusjuures üks lõik sellest täidab esialgset ülesannet aga teine juurde tekkinud lõik omab mingi uue ülesande)
Alkoholi mõju sugufunktsioonile Isegi mõõdukas, kuid sage ja pikaajaline alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub esile impotentsuse. Suguvõime kutsub progresseeruvalt puhuti näiliselt kõrgendatud sugulise külgetõmbe foonil. See on seletatav pea- ja seljaajus asuvate sugu tsentrumite hävitamisega alkoholi toimel. Lahanguandmed on näidanud, et alkoholi kuritarvitajatest on 52% mandunud sugunäärmed. See on üheks meeste viljatuse põhjuseks. Krooniline alkoholism rikub sugurakkudes toimuvaid ainevahetusprotsesse, muudab sugurakkude valmimise erinevate etappide rütmi ja takistab küpsete spermatosoidide normaalset moodustumist. Kõige rohkem suguhormoone tekib mehe organismis 25-35 aasta vanuses ning nende hulk veres langeb järk-järgult. Alkohoolikutel algab sugunäärmete tegevuse taandareng hoopis varem, eriti neil, kes hakkasid alkoholi tarbima enne täisealiseks saamist Ka naistel-alkohoolikutel nõrgeneb sugufunktsioon, tekivad menstruaaltsükli häired ning
nende järglastele. 2011 PTG - Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi ja tavaliselt ka ühe tunnuse. - Kromosoom - rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine (DNA), mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Inimese rakus on 46 kromosoomi (23 kromosoomipaari sugurakkudes aga poole vahem). 18.Mendeli seadused ja nende rakendamine Mendel avastas oma katsete analüüsil geenid kui pärilikkuse püsivad ja segamatud tegurid ning nende äarandumise ja avaldumise seaduspärasused. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid, mis on kasutusel veel tänapaevalgi. - I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
Geneetika alused ja ajalugu · Gregor Mendel(1822-1884)- molekulaargeneetika rajaja. Ristas herneid. Sõnastas pärandumise seadused tundmata geene ja kromosoome. · Alleel- geeni eri vorm(A,a, või B,b jne). Geen määrab ära ühe tunnuse(silmade värv). Alleelid on erinevad variandid, mis geenil olla võivad nt rohelised/sinised silmad. Alleele märgitakse tähestiku tähtedega. Saame jagada kaheks(dominantne ja retsessiivne) · Dominantne alleel(A,B)- surub maha retsessiivse alleeli(a,b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Avaldub alati. · Retsessiivne alleel- avaldub ainult homosügootses olekus · Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega(AA, aa). Kui alleelid on organismis ühesugused, siis see genotüüp antud tunnuse suhtes on homosügootne. · Heterosügoot- vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega(Aa, Bb). · Monohübriidne ristamine...
Profaas- kromosoomid keeruvad kokku, moodustuvad kääviniidid. Metafaas- koromoosid raku keskossa, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kromatiidide lahknemine. Telofaas- kääviniidid kaoad, moodustuvad kaks tütarrakku. Mitoos on vaja sest tagada organismi kasvamine ja areng, rakkude aendamine vigastuse parandamine. Meioos- et kromosoomide arv viljastumisel ei 2x peab nende arv sugurakkudes 2x vähenema. Rakk jaguneb nii et kromosoomide arv tütarrakkudes 2x vähäeneb. 2 jagunemist. 1 jag- profaas- homoloogiliste kromosoomide liibumine ja vahetatakse võrdse pikkusega osad, geenivahetus et oleks pärilik muutlikus. Metafaas- kääviniidid. Anagaas- niidid lühenevad, telefaas- kaks tütarrakku. 2 jag- interfaas profaas metafaas anafaas. Meioosi tulemusel ühet rakust neli haploidset tütarrakku
arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. 43) Võrdle mitoosi ja meioosi. Mitoosi ja meioosi võrdlus Mitoos Meioos Üks jagunemine Kaks jagunemist Keharakkudes Sugurakkudes Kaks tütarrakku Neli tütarrakku Tütarrakkudes sama arv kromosoome Tütarrakkudes poole vähem kromosoome Kromosoomide ristsiire puudub Toimub kromosoomide ristsiire
Eugeenika-õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna genofondi parandamine Epigeneetika- teadusharu, mis uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest põhjustest kui DNA järjestuse muutus. Nt DNA-le keemiliste rühmade lisamine, mille tulemusena muutu geenide avaldumine. 3.5 Soo määramine ja suguline pärandumine Sugukromosoomid 46 kromosoomi ( 23 paari) Sugurakkudes on 23 haploidne kromosoomistik Naisel on XX (u 2000 geeni) Barri kehake – naiste keharakkudes asuv inaktiveeritud X-kroosoom Meestel XY (alla saja geeni) SRY-geen- Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemist maheks. Suguliiteline pärandumine-pärandumine on suguliselt erinev 3.6 Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju tervisele
Tuum on täidetud karüoplasmaga, mis sisaldab vett, RNA-d, DNA-d ja teisi anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Tuumas asuvad kromosoomid. Tuuma tähtsaimad komponendid. Mittejagunevas rakutuumas kromosoome pole näha. Enne raku jagunemist nad keerduvad kokku. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Inimese keharaku tuumas on 46 kromosoomi. Kromosoomid paiknevad paaride kaupa, ühe paari kromosoome nim. homoloogilisteks. Kromosoomid koosnevad DNA-st ja valkudest. Sugurakkudes kromosoomide arv on 23. Tuumas on üks või mitu tuumakest, kus toimub rRNA sünteesja ribosoomide moodustamine. Tuuma funktsioon: *reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määdavaid geene. Erandi moodustavad mehe sugukromosoomid (tähistatakse X ja Y). Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. 2.dihübriidne ristamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
