Bioloogia II kursus: TEEMAD- AINE-JA ENERGIAVAHETUS NING ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. (0)

Bioloogia II kodune kontrolltöö nr.1.
TEEMAD- AINE-JA ENERGIAVAHETUS NING ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.
A. AINE-JA ENERGIAVAHETUS.
I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause.
1. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on süsihappegaas . Väär; Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP.
2. Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle orgaanilisteks
Ühenditeks . Väär; Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle hapnikuks.
3. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad tsütoplasmavõrgustikus. Väär; Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses.
4. Dissimilatsiooniprotsessideks vajab organism ATP-sid. Väär; ATP tekib dissimilatsioonilprotsessides.
5. Püroviinamarihape moodustub tsitraaditsükli reaktsioonide käigus. Väär; Püroviinamarihape moodustub glükolüüsi reaktsioonide käigus.
6. Valgu süntees on dissimilatsiooniprotsess. Tõene
7. Glükolüüsi reaktsioonid toimuvad tsütoplasmavõrgustikus. Tõene
8. Assimilatsiooniprotsessideks vajab organism ATP-sid. Tõene
 
II Leia kõige õigem vastusevariant.
9. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas , b) mitokondrite maatriksis, c) mitokondrite harjakestes, d) tsütoplasmavõrgustikus.
10. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida: a) 1g glükoosi, b) 1g lipiidide, c) 1g valkude, d) 1g tärklise oksüdatsioonil.
11. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) piimhape, b) äädikhape , c) hapnik, d) püroviinamarihape.
12. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel glükolüüsi reaktsioonis saadakse: a) 2 ATP, b) 6 ATP, c) 36 ATP, d) 38 ATP.
13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel saadakse: a) 2 ATP, b) 6 ATP, c) 36 ATP, d) 38 ATP.
14. Ühe NADH2 molekuli energia arvelt saab hingamisahelas sünteesida ATP-d: a) 2 molekuli, b) 3 molekuli, c) 6 molekuli , d) 10 molekuli.
15. Aeroobsel glükolüüsil moodustub: a) piimhape, b) äädikhape, c) hapnik, d) püroviinamarihape.
16. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas, b) mitokondrites, c) Golgi kompleksis, d) tsütoplasmavõrgustikus

III Vasta küsimustele.
17. Võrdle auto-ja heterotroofe!
Tunnus
AUTOTROOF
HETEROTROOF
Mille energiat kasutab?
Päikeseenergia või
anorgaanilise aine keemiline energia redoksreaktsioonil kemosünteesijal
Energiaallikaks orgaanilised ained
Kust või millest saab vajalikud orgaanilised ained?
Sünteesivad ise väliskeskkonna anorgaanilistest ainetest
Saavad orgaanilised ained toiduga ja sünteesivad endale olulised orgaanilised ained olemasolevatest orgaanilistest ainetest
Millised organismid kuuluvad vastavasse rühma?
1. Rohelised taimed,
2. tsüanobakterid
3. kemosünteesijad bakterid
1. loomad
2. seened
3. enamus bakterid
4. enamus protistidest
5 liiki erinevatest organismirühmadest
Sinivetikas , tulp, kuusk , tsüanobakter ja piparmünt.
Põder, kärbseseen , korünebakter, koer ja kingloom .
18. Millistesse orgaanilistesse ainetesse talletavad oma glükoosivarud a) taimed,
b) loomad? A) Glükoosivarud talletuvad tärklisena (risoomis,mugulas,sibulas, juures) B) glükogeenina ( maksas või lihastes)
19. Mis on tsitraaditsükli lõpp- produktid ? (2) CO2 ja NADH
20. Millised on hingamisahela lähteained ? (2) NADH ja O2
21. Miks vajab organism makroergiliste ühendite energiat? (2) a)organismi biosünteesireaktsioonides b) ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil
22. Mille poolest erineb ADP ATP-st? (2) Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis on ADP. Kolmanda fosfaatrühma liitmisel ATP molekuliga tekib ATP.
23. Selgita järgmisi mõisteid:
1. assimilatsioon - Assimiliatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse organismile vajalike ühendeid.
2.NAD- tsitraad
3. anaeroobne- kui puudub hapnik
4. glükolüüs - glükoosi lagundamise üks etapp, mille tulemusena saadakse püroviinamarihappe.
5. metabolism- organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
6. etanoolkäärimine - anaeroobsetes tingimustes teostavad pärmseened ja mõned bakterid etanoolkäärimist.
7 dissimilatsioon - selle moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.
24. Võrdle dissimilatsiooni ja ssimilatsiooni
Tunnus
DISSIMILATSIOON ehk organismi kõik lagundamisprotsessid.
ASSIMILATSIOON ehk kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid.
Orgaaniliste ühendite süntees või lõhustamine
Toiduga saadud orgaaniliste ühendite lõhustamine.
Organismile vajalike aineid sünteesitakse.
Mis ained tekivad?
Glükoos , aminohapeja glütserool ,lisaks süsinikdioksiid ja vesi.
Saadakse orgaanilisi aineid-valke, lipiide , sahhariide
Energia vabanemine või neeldumine
Vabaneb energia.
Energia kulub.
Millisel eluperioodil v. ööpäeva osal on ülekaalus
Vanas eas on ülekaalus lagundamisprotsessid.
Noores eas on ülekaalus sünteesiprotsessid.
Näiteid vastavatest protsessidest elusloodusest?
25. Millistesse orgaanilistesse ainetesse talletavad oma glükoosivarud a) taimed,
b) loomad? A) Glükoosivarud talletuvad tärklisena (risoomis,mugulas,sibulas, juures) B) glükogeenina (maksas või lihastes)
26. Milles seisneb tsitraaditsükli tähtsus? Tsükli käigus oksüteeritakse enamus sahhariide, rasvu ja valke ning eraldub CO2 ja H aatomid .
27. Millised on hingamisahela lõpp-produktid? (3) Vesi, ATP ja jääkained .
28. Kuidas saab ATP-s talletatud energiat kasutada sünteesireaktsioonides? DNA sünteesiks, RNA sünteesiks ja valgu sünteesiks.
29. Fotosünteesi 2 lähteainet: Süsihappegaas ja vesi
2        Saadust: Suhkrud ja hapnik
2        toimumise tingimust: Vajab päevavalgust ning taimede varustatust vee ja mineraalainetega
30. Too välja 5 erinevust hingamise ja fotosünteesi protsesside vahel
Toimumise koht
kloroplast
mitokonder
Sõltuvus valgusest
Sõltub
Ei sõltu
Protsessi lähteained
Süsihappegaas ja vesi
Orgaanilised ühendid ja hapnik
Protsessi saadused
Orgaaniline ühend(suhkrud) ja hapnik
Süsihappegaas ja vesi
Milline metabolismi protsess?
Assimilatsioon
Dissimilatsioon
  31.
GLÜKOLÜÜS
TSITRAADITSÜKKEL
HINGAMISAHELA REAKTSIOONID
Toimumise koht
Päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus
Mitokondri sisemuses
Mitokondrite sisemembraanide harjakestes
Lähteained
(1) Glükoos
(1) Püroviinamarihape
(2) NADH2 ja O2
Saadused
(3) ATP, püroviinamarihappe ja NADH2.
(2) NADH2 ja CO2
(3) ATP, jääkained ja vesi.
32.Täida lüngad skeemil ! Kus antud protsess rakus toimub?
See toimub Kloroplastis.
H2O 1. CO2
Valgus valgusfaas ADP→ATP Pimefaas
NADP→NADPH2
2. O2 3. Suhkrud
33.Millist protsessi kujutatakse skeemil? Paranda skeemil vead! Milline on protsessi tähtsus looduses?(4) Skeemil kujutatakse fotosünteesi.
Valgus → valguse käes toimuvad reaktsioonid → O2
Vesi →
CO2 → pimeduses toimuvad reaktsioonid → Suhkrud
Protsessi tähtsus: 1. Talletub päikese energia
2. Toiduahela esimeseks lüliks
3. Hapnik osaleb kõigi organismide hingamisel s.t energia saamisel
4. Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal
34. Millist 2 protsessi kujutatakse skeemil?
Orgaaniline aine
A B
Fotosüntees
Heterotroof
CO2
 
B. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.
 I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata!
1. Kõik inimese sugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Enamasti on inimese sugurakud haploidse kromosoomistikuga, kuid munaraku viljastumisel on diploidne kromosoomistik .
2. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Õige
3. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär; tsütokinees on tsütoplasma jagunemine.
4. Viljastatud munarakku nimetatakse ovogooniks. Väär; Munaraku eelasteks on ovogoonid .
5.Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär; Katteseemnetaimed paljunevad risoomida, sibulate, varre- ja lehetükikeste abil.
6. Kõik inimese somaatilised rakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga.
7. Mitoosi ja meioosi alguses on kromosoomid kahekromatiidsed. Õige
8. Viljastatud munarakku nimetatakse gameediks. Väär; Vanemorganismide sugurakke nimetatakse gameediks.
II Leia kõige õigem vastusevariant.
9. Replikatsioon toimub raku elutsükli : a) profaasis , b) interfaasis , c) telofaasis, d)
metafaasis.
10. Munarakud küpsevad keskmiselt: a) 12-päevase, b) 23-päevase, c) 28-päevase,
d) 46-päevase intervalliga.
11. Meioos esineb: a) sügoodi jagunemisel, b) spermatogeneesil , c) vegetatiivsel
paljunemisel, d) somaatiliste rakkude pooldumisel.
12. Bakterid paljunevad enamasti: a) eoseliselt, b) mitoosi teel, c) meioosi teel, d) vegetatiivselt.
13. Interfaasi lõpuks on inimese keharakkude kromosoomides DNA molekule
kokku: a) 92, b) 23, c) 46, d)12.
III Vasta küsimustele.
15. Millised organismide grupid paljunevad eostega? (3) Suur osa protiste ja seeni nin osa taimi paljunevad eostega.
16. Millist paljunemist nimetatakse suguliseks? Generatiivset paljunemist nimetatakse sugliseks paljunemiseks.
17. Mida nimetatakse rakutsükliks ? Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks.
18. Võrdle omavahel mitoosi ja meioosi (4 erinevust)
Mitoos
Meioos
Kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise.
Kindlustab sugurakkude tekke.
Esimene faas kestab vähem
Esimene faas kestab kauem
Kromosoomid keerduvad täielikult lahti
Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti
Moodustuvad uued tuumakesed
Ei moodustu uusi tuumakesi
19. Mille poolest erineb ovogenees spermatogeneesist? ( 4 erinevust)
Ovogeen
Spermatogeen
Munarakku areng
Seemnerakkude areng
naistel
meestel
Paljunemine lõppeb juba looteeas
Paljunevad kogu suguküpsuse perioodi
Asuvad munasarjas
Asuvad munandites
20. Millistel järgmistest organismidest esineb eoseline paljunemine? Tõmba
õigetele organismidele joon alla! Kuuseriisikas , haug, hallhunt , kartul,
karusammal , maarjasõnajalg, turbasammal , õunapuu, kattekold,põldosi,suur
sirmik, pintselhallik
21. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? (2) Võimaldab lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna ja taimede järglased on indentsed.
22. Mis on mitoosi, mis meioosi põhieesmärk? Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise). Meioos kindlustab sugurakkude tekke.
23. Võrdle omavahel kehavälist ja kehasisest viljastumist ( 2 erinevust).Too kummagi viljastumise kohta 2 näiteliiki
Kehaväline viljastumine
Kehasisene viljastumine
Munarakud ei ole kaitstud
Munarakud on kaitstud
Viljastunud munarakke on palju
Viljastunud munarakke on üks või paar
Näited: Angerjas ja konn
Näited: Inimene ja koer
24. Nimeta interfaasis toimuvaid protsesse. (3)
DNA kahekordistumine ehk replikatsioon; ATP süntees; kromosoomid keerduvad lahti.
25. Selgita järgmisi mõisteid:
25.1.vegetatiivne paljunemine- on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema kehaosadest.
25.2.spermatogoon- spermide eellased.
25.3.diploidne kromosoomistik- enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik
25.4. gameet - organismi sugurakk . Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid .
25.5.kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine , mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus.
25.6. karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
25.7. haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks  sugurakkudes ja eostes .
25.8. ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar
25.10. Partenogenees - on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta.
26.Pane organismi arenguetapid õigesse loogilisse järjekorda!
ovulatsioon, viljastumine, sügoot , embrüogenees , ovogoon , postembrüogenees,
27. Vii kokku protsess ja selle toimumiskoht! Kirjuta sobiva protsessi juurde
sobiv number!
a)embrüogenees 4 1.munasari
b)viljastumine 2 2.munajuha
c) spermatogenees 3 3.seemnesari
d)ovogenees 1 4. emakas
28. Nimeta vaeg-ja täismoondega arenguetapid. Too kummagi arengutüübi kohta 2 näiteliiki!
Vaegmoondega
Täismoondega
Muna- Vastne - Valmik
Muna-Vastne-Nukk-Valmik
Näited: prussakad ja lutikad
Näited: liblikad ja kärbsed