Pärilikkus - ülevaade (0)

• Kui suur osa on pärilikkusel ja kui suur osa on keskkonnateguritel organismi 
tunnuste kujunemisel? Pärilikkus: 40%, keskkond: 50% • Millal on keskkonna mõjul toimunud geneetilised muutused pärilikud? Kui 
muutused toimuvad sugurakkudes • Mis rolli mängivad geenid, RNA ja valgud tunnuste avaldumises? Dna-rna-valk-
paljude valkude koostoime-pärilikud tunnused.geen määrab rna ja rna valgud. • DNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus,ülesanded rakus ja seos tunnuste 
avaldumisega, DNA replikatsioon • RNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus, ülesanded rakus ja seos tunnuste 
avaldumisega, RNA transkriptsioon • Valgud: Geneetilise koodi tähtsus valgusünteesis, Valgusünteesi kulg, Valgu 
küpsemine rakus • Milline on DNA ehitus? Kus asub DNA rakus? väga pikk kaksikahel, koosneb 
nukleotiididest, asub rakutuumas, kuid ka mitokondrites ja kloroplastides, on 
histoonide abil kokku pakitud. Komplementaarsusprintsiip = DNA kaksikahelas 
seostuvad nukleotiidid ainult kindla seaduse alusel(A seostub ainult T-ga ja G ainult 
C-ga) • Milline on RNA ehitus? Kus asub RNA rakus? Üheahelaline spiraal, koosneb 
nukleotiididest (riboos, fosfaatrühm, lämmastikalus)4 erinevat lämmastikalust(adeniin 
(A), uratsiil (U),
guaniin (G), tsütosiin (C).), lühemad ahelad, kuju vastab ülesandele, 3 tüüpi 
RNAd( mRNA, tRNA ja rRNA),kopeerib DNAs säilitatud pärilikku infot ja toimetab 
selle vajalikku kohta, valgusüntees, leidub rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides 
ja tsütoplasmas. Bakteritel ainult tsütoplasmas • Mille poolest erineb RNA DNAst? DNA RNA  Kaheahelaline, kaksikspiraal  Nukleotiidid: 
desoksüriboos,fosfaat,lämmastik  4 lämmastikalust(A,T,G,C):
adeniin,tümiin,guaniin,tsütosiin  Väga pikk, 2 komplementaarset 
ahelat  Sisaldab pärilikku infot  Leidub rakutuumas,mitokondrites, 
kloroplastides,tsütoplasmas(bakterid
)  Üheahelaline  Nukleotiidid:riboos,fosfaat, 
lämmastik  4 lämmastikalust(A,U,G,C): 
adeniin,uratsiil,guaniin,tsütosiin  Lühemad ahelad  3 tüüpi: mRNA, tRNA, rRNA  Valgusüntees: DNA kopeerimine  Leidub rakutuumas,mitokondrites, 
kloroplastides,tsütoplasmas,bakterite
l aint tsütoplasmas • Mis on komplementaarsusprintsiip? Komplementaarsusprintsiip = DNA 
kaksikahelas seostuvad nukleotiidid ainult kindla seaduse alusel: A seostub ainult T-ga
ja G ainult C-ga.


• Kuidas ja millal toimub DNA replikatsioon? toimub enne raku jagunemist, DNA 
kahekordistatakse, et saaks identse DNA uue ja vana raku vahel ära jagada, 
Kaksikahel keeratakse lahti ning DNA polümeraas sünteesib mõlema ahela külge uue 
ahela komplementaarsusprintsiibi alusel. • Kuidas ja millal toimub RNA transkriptsioon? Rakus on vaja kindlat valku, seda 
valku kodeeriv geen aktiveerub, RNA-polümeraas seostub promootoriga, RNA-
polümeraas katkestab vesiniksidemed, nukleotiidid seostuvad järjest 
komplementaarsusprintsiibi alusel, RNA vabaneb ja RNA-polümeraas lahkub DNA ja RNA sünteesi võrdlus Erinevused Sarnane  Replikatsioonis tehakse DNA 
pealt DNA-d, transkriptsioonis 
aga RNA-d.  Replikatsioon algab korraga 
mitmest kohast, transkriptsioon 
aga ainult sealt, kus asub geeni 
promootorala.  Replikatsioon toimub siis, kui 
rakul on vaja jaguneda, 
transkriptsioon aga siis, kui rakus 
on vaja kindlat RNA-d või valku.  Nii replikatsiooni kui ka 
transkriptsiooni viivad läbi 
polümeraasid (kuigi erinevad).  Nii replikatsioonis kui ka 
transkriptsioonis seostuvad 
nukleotiidid 
komplementaarsusprintsiibi alusel.  Nii replikatsioon kui ka 
transkriptsioon toimuvad seal, kus 
asub DNA, ehk siis tuumas, 
mitokondris või kloroplastis. 10. Mis on geneetiline kood?  Süsteem,mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle  valgule 11. Mis on geneetilise koodi omadused? • 4 nukleotiidi kombineeruvad 3-kaupa 64 erinevaks koodoniks. • Igale aminohappele vastab vähemalt üks koodon. • Valgusüntees algab alguskoodonist, mida on ainult 1: AUG = metioniin. • Stoppkoodoneid on 3: UGA, UAA ja UAG = neile ei vasta ükski aminohape  ja aminohappeahela süntees katkeb. • Geneetiline kood on universaalne s.t kõigis elusorganismides sama. 13. Kuidas on geneetiline kood seotud valgusünteesiga? Valgu molekuli 
aminohappeline järjestus sõltub mRNA nukleotiidsest järjestusest, sest translatsioonil
rakendatakse geneetilist koodi. 14. Kuidas kulgeb valgusüntees?


1. Mis protsessid ja mis järjekorras toimuvad selleks, et saada valmis  valk? a. Esmane aminohappeahel ehk valgu primaarstruktuur: s.o sirge ahel,  kus aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemete abil b. Valgu sekundaarstruktuur, kus aminohappeahel on kas spiraali  keerdunud või tema kõrvalahelad on kokku volditud. Seda struktuuri 
hoiavad koos vesiniksidemed. c. Valgu tertsiaarstruktuur, kus ahel keerdub veelgi kokku. d. Valgu kvaternaarstruktuur: kaks või rohkem tertsiaarstruktuuris valku  on omavahel liitunud. 2. Millised RNA-molekulid osalevad valgusünteesis?trna,mrna 3. Kus rakuorganellis toimub valgusüntees?ribosoom 4. Millisel viisil toimub valgusüntees?  komplementaarsusprintsiibi 5. Mis side moodustub kahe aminohappe vahele?peptiid 15. Mis toimub pärast esmase aminohappeahela sünteesi ehk translatsiooni? 
Valmib ribosoomis,eraldub tsütoplasmasse(golgi),valk voltub ja omandab kuju,valk
kasutusvalmis,valk rakust välja läbi rakumembraani 16. Mida nimetatakse ontogeneesiks?  organismi areng viljastunud munarakust  kuni küpsuseni või surmani 17. Mida tähendab geeni avaldumine? Organismi geneetilise info avaldumise 
protsess,mille käigus avaldub geenides sisalduv pärilik materjal rna või valguna  18. Millised on geeni avaldumise põhietapid? 1. Tunnust määrav geen aktiveerub. 2. Geeni promootoralale seostub RNA-polümeraas. 3. Geeni pealt tehakse mRNAd ehk toimub RNA transkriptsioon. 4. mRNAd töödeldakse tuumas. 5. Töödeldud mRNA viiakse tuumast välja ribosoomi. 6. Ribosoomis tehakse mRNA pealt esmane aminohappeahel.


7. Aminohappeahel keerdub spiraali ning voltub kokku. 8. Vajadusel liitub kokkuvoltunud valk teiste valkudega või lisatakse talle muid ühendeid. 9. Valk on rakus kasutusvalmis ning tunnus saab avalduda. 19. Millistel geeniavaldumise etappidel on võimalik sekkuda ehk avaldumist 
reguleerida?   Transkriptsiooni tasandil – reguleeritakse, millistest geenidest tehakse RNA. 
Sellest ka all peamiselt juttu.  RNA protsessingu tasandil – reguleeritakse, milliseid RNA-sid või nende osi 
(splaissing) lubatakse tuumast tsütoplasmasse siseneda (mRNA-d).  Translatsiooni tasandil – reguleeritakse, millistest mRNA-dest või nende 
osadest tehakse valgud (tervest mRNA-st ei pruugi valku tulla).  Post-translatsiooniline tasand (valkude modifitseerimine) – reguleeritakse, 
millise lõpliku funktsiooni teatudud valgud saavad (või üldse lagundatakse). 20. Miks ja millal on vaja geeni avaldumist rakus kontrollida ja reguleerida?et
rakud oleksid just sellise ehituse ja ülesannetega, nagu organismi toimimiseks vaja 
on. 21. Millised keskkonnategurid mõjutavad geeniregulatsiooni? 
kemikaalid,ravimid,temp,valgugs,toit,hormoonid,ainevahetus,sisetemp 22. Mis tüüpi haigus on polüdaktüülia? Mis on selle haiguse põhjused, 
sümptomid, võimalik ravi? dominantse alleeli poolt põhjustatud geneetiline  puue, mille tagajärjel inimese käel areneb rohkem kui viis sõrme. 
Kirurgiline ravi 23. Mis tüüpi haigus on Downi sündroom? Mis on selle haiguse põhjused, 
sümptomid, võimalik ravi? Häire 
tekib munaraku või spermatosoidi moodustumisel,mutatsioon,iseloomulik välimus,lühike 
kasv,vaimse arengu mahajäämus,arendusravi 24. Mis tüüpi haigused on prioonhaigused? Mis on selle haiguse põhjused, 
sümptomid, võimalik ravi? Nimeta erinevaid prioonhaiguseid.valesti voltunud 
valgud, ülekanduvad käsnjad ajuhaigused, mitme liigi imetajate, sealhulgas inimese väga 
pika peiteajaga ajuväärastuslikud nakkushaigused, mida tekitavad prioonid., Tekivad 
liikumis- ja koordinatsioonihäired, inimesel mälukaotus ja nõdrameelsus, 
skreipi ja veistehullus, inimesel Creutzfeldti-Jakobi haigus,kuru, 
pärilik,nakkus,sporaadilised,geeniteraapia ennetab


25. Mis tüüpi ravim on talidomiid, millal seda kasutati ja millise mõju tõttu see 
keelustati? Talidomiid oli mõeldud ravimina rasedatele hommikuse iivelduse vastu. Talidomiid 
takistas lootel veresoonte arengut, mille tõttu lapsed sündisid ilma jäsemeteta, labakäed ja 
labajalad kinnitusid vastavalt õlgadele ja puusadele. Laste vaimne areng oli aga normaalne.
(1960) 26. Kuidas on seotud geenide avaldumise häired ja vähkkasvajate teke? 
Geenide avaldumise häired tekitavad vähkkasvajaid