Vastus leiad õppematerjalist: Rakk ja rakuteooria

Rakk ja rakuteooria (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mille poolest erineb valgusmikroskoobi töö elektornmikroskoobi omast?
Millised ained sisenevad rakku passiivseltkuidas millised aktiivse transpordi abil?
Milleks on vaja Millised rakud teostavad?
Kuidas teevad rakud omavahel koostööd Golgi kompleksi näitel Õ lk 86 17Mille poolest erinevad kromosoomid ja kromatiin?
Kus nad paiknevad?
Millal on näha kromosoome nende arv inimese erinevates rakkudespõhjendusega Mis ja milleks on telomeerid ?

KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED
1. Rakuteooria ( teadlased, teke, väited).
Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann . Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited:

Kõik organismid koosnevad rakkudest

Uus rakk tekib olemasolevast

Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud.
2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed , organell, protistid , mikromeeter , preparaat, kude, sünaps , osmoos , difusioon , aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos , füsioloogiline lahus, geen, poorid , DNA replikatsioon .
Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan .
Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma
Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed
Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees
Protistid – eukarüoodid , kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised.
Mikromeeter – üks tuhandik millimeetrist
Preparaat – laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud eritotstarbeline aine.
Kude – sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum
Sünaps – närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele
Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse
Difusioon – gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse
Aktiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat
Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat
Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
Füsioloogiline lahus – lahus, mille lahustunud ainete kontstetratsioon on võrdne rakkudesisese lahuse kontsetratsiooniga
Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesti
Poorid – tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel
DNA replikatsioon – DNA suudab teha endast koopia
3.Rakkude uurimise võimalused, rakkude suurus. Võrdle omavahel viiruse, bakteri ja päristuumse raku suurust.
Uuritakse elektronmikroskoobiga. Rakkude jaoks kasutatakse mõõtühikut mikromeetrit (1/1000 millimeetrist), nende ehitust uurides aga nanomeetrit (1/1 000 000 millimeetrist). Rakkude suurus jääb umbes 10-100 mikromeetri juurde.
Rakk – 50mikromeetrit
Bakter – 1-10mikromeetrit
Viirus - 100 nanomeetrit
4.Mille poolest erineb valgusmikroskoobi töö elektornmikroskoobi omast? Mille poolest erinevad elektronmikroskoobid? Konstrueerimisajad, maksimaalne suurendus .
Valgusmikroskoobi töö põhineb sellel, et valguskiired tungivad läbi piisavalt õhukese uuritava objekti. Esimesed valgusmikroskoobid tehti juba 17. sajandil, aja jooksul uuendati, sellega näeb rakke ja baktereid, aga mitte viiruseid. Elektronmikroskoobi töö põhineb elektronkiirtel. Elektronmikroskoobiga näeb palju kordi väiksemaid rakke. Neid saab suurendada kuni 800 000 korda. 1930. aastatel ehitati esimene elektronmikroskoop.
5. Võrdle erinevaid lihaskudesid, oska joonistada.
Silelihaskude – vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu
Südamelihaskude – töötab automaatselt, kui ei tööta, sured
Skeletilihaskude – kinnituvad skeleti külge, tänu nendele liigud
6.Võrdle omavahel erinevaid vererakke.
Punalible – ERÜTROTSÜÜT , transpordib hapnikku ja süsihappegaasi, punane, kettakujuline
Vereliistak – TROMBOTSÜÜT, tuumata, vere hüübimises, verejooksu peatumisel, näeb välja nagu liistak (:D)
Valgelible – LÜMFOTSÜÜT , tuumaga, tähtis osa organismi imuunkaitses
7. Rakuorganellide ehitus, ülesanded. Oska joonistada.
Ribosoom – valkude süntees. Puudub membraan, sinine kera
Mitokonder – rakkude varustamine energiaga. Viinerilaadsed asjad, topeltmembraan, seest torujas
Tsütoplasmavõrgustik – Karedapinnalisel: valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnalisel: süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport
Golgi kompleks – võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid, sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke ning osaleb rakumembraani moodustamises
Lüsosoomid – ühekihilised põiekesed. Kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, kudede lagundamine, rakku sattunud võõra orgaanilise aine ja rakule mittevajalike ainete lagundamine
Tsütoplasma- geelitaoline vedelik, mille sees paiknevad rakuorganellid – seob rakuorganellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks, sisaldab raku jaoks elutähtsaid aineid, toimub aminohapete süntees, paiknevad raku rasvade ja glükoosivaru
Tsütoskelett – valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks. Seob raku ühtseks tervikuks, ühendab rakuosad , annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises
8.Oska kirjelda ja joonistada rakumembraani ehitust.
Kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest. Üks fosfolipiidi otstest on hüdrofiilne , mis jäävad rakust väljapoole, teine hüdrofoobne . Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi membraani. Loomarakul on ka kolesterool , mille ül on molekule omavahel siduda ning reguleerida membraani voolavust erinevate temperatuuride tingimustes. Selle välispinnal on süsivesikud , millel on mitmeid olulisi ülesandeid.
9.Millised ained sisenevad rakku passiivselt(kuidas), millised aktiivse transpordi abil?
Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat. Molekulid liiguvad aine kõrgema kontsentratsiooni poolt madalama suunas. Niimoodi transporditakse nt :vesi, gaasid, etanool, eeter .
Aktiivne transport – peavad olema spetsiifilised transportvalgud , mis vajavad täiendavat ATP-energiat. Madalama kontsentratsiooniga kõrgema poole. Aktiivse transpordiga viiakse rakku: glükoos, aminohapped , ravimid, vitamiinid .
10.Oska joonistada ja kirjeldada ainete transporti transportvalkude abil. Vihik
11.Osmoos ja vererakud
OSMOOS – molekulide liikumine läbi membraani. Toimub madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Kui teatud osmootne siserõhk on saavutatud, vee liikumine rakku peatub.
Kui molekule läheb liiga palju, võib vererakk paisuda ja lõhkeda, kui läheb liiga vähe, võib vererakk kokku kuivada.
12.Fagotsütoosi iseloomustus, avastamine, milleks on vaja? Millised rakud teostavad? Oska joonistada.
FAGOTSÜTOOS – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. On tähtis roll immuunsüsteemis. Avastas Metšnikov 1882. aastal uurides meritähti. Nad kaitsevad meid ohtlike sissetungijate eest „õgides neid“ Neid teostavad valged verelibled . See ümbritsetakse rakumembraaniga ning siis „õgitakse“ ära.
13.Erinevate RNA-de ülesanded valgusünteesis.
mRNA – valgu koostise onfo
tRNA – transpordib aminohappeid
rRNA – paneb valgu kokku. Kõik need osalevad valgu sünteesis
14.Endosümbioosi hüpotees( mille kohta, mida väidab, mis seda tõestab-3 fakti).
Selle teooria järgi olid mitokondrid varem bakterid, kes asusid elama loomarakku. 1)üksteise sisse läinud membraan, nüüd on topelt 2)oma DNA 3)oma ribosoomid
15.Erinevad valguniidid rakus ja nende ülesanded.
Mikrofilamendid – seovad rakumembraani kokku peale fagotsütoosi või raku jagunemist
Keskmise jämedusega valguniidid: annavad rakule mehaanilise tugevuse ja püsiva kuju
Mikrotorukesed – nendes liiguvad organellid ja need liigutavad kromosoome raku jagunemisel
16.Kirjelda ( joonista), kuidas teevad rakud omavahel koostööd Golgi kompleksi näitel. Õ lk 86
17.Mille poolest erinevad kromosoomid ja kromatiin ? Histoonid ? Kus nad paiknevad? Nende ülesanded?
Kromosoomid koosnevad kromatiinidest. Kromatiin koosneb DNA-t ja seda siduvatest histooinidest. Nad paiknevad raku tuumas, on iga raku tuumas. Histooni ülesandeks on kokku pakkida u 2m DNA-d. Kromosoomide ülesanne on päriliku info avaldamine ja edasiandmine.
18. Millal on näha kromosoome, nende arv inimese erinevates rakkudes(põhjendusega). Mis ja milleks on telomeerid?
Kromosoome on ainult näha raku jagunemise ajal. Kõikides inimeste rakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes 23 sugurakku. TELOMEER – piirkond kromosoomi otstes, mis tagavad selle, et raku jagunemisel kromosoom lüheneks, kaitsevad kromosoomi ja määravad ära kui palju saab rakk jaguneda.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 9 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

n6okas Õppematerjali autor

NRG rakk bioloogia rakk kromosoom organell organismid fagotsütoos tsütoplasma organellid bakter rakuorganellid osmoos protistid rakud passiivne transport kromosoomid replikatsioon ainete omastamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia kolmas kursus

● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka

Kategoriseerimata

docx

Rakuõpetuse kordamisküsimused kontrolltööks. 11 klass

Rakuõpetuse kordamisküsimused kontrolltööks. 11 klass 1. Mida nimetatakse rakuteooriaks? Bioloogia aluspõhimõte, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest 2. Kirjuta rakuteooria põhiseisukohad. Kõik organismid koosnevad rakkudest; uued rakud tekiuvad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel; rakul on olemas kõik elu tunnused; rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 3. Mis on üheks bioloogia aluspõhimõtteks? rakuteooria 4. Selgita järgmist rakuteooria põhiseisukohta: rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Raku ehitus sõltub sellest, milline on selle ülesanne. 5. Võrdle ülevaatlikult prokarüootset ja eukarüootset rakku. Eukarüoossed ehk päristuumsed rakud on suuremad, neis on rohkem rakuorganelle jaa pärilikusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas. 6. Kuidas jagatakse prokarüoote? Aherbakterid e ürgid ja pärispakterid 7

Bioloogia

docx

Bioloogia KT- Rakk

Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida orga

Bioloogia

docx

Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73)

Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest.

Bioloogia

doc

Rakud

17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Tänapäeval kasutatakse rakkude uurimiseks elektronmikroskoope. Elektronmikroskoop:

Bioloogia

doc

Raku ehitus

3.1. Rakuteooria kujunemine · Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. · Schleiden töötas Tartu Ülikoolis. Järeldas, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Schwann järeldas, et kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. · Karl Ernst von Baer töötas Tartu Ülikoolis. Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava

Bioloogia

docx

Rakubioloogia

Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu

Rakubioloogia

doc

Kontrolltöö küsimused rakust

näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? Baer- Baer avastas 1826.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. SCHLEIDEN- jõudus 1838.a järeldusele , et kõik taimed on rakulise ehitusega Schwann-rakuteooriat aitas arendada VIRCHOW- sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: " Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5.Millal tekkis rakuteooria? Nimeta rakuteooria 3 põhiteesi. 17 saj 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega.. 2. Uued rakud tekivad vaid olemas olevate rakkude jagunemisel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 6.Too näiteid kõige suurematest ja kõige väiksematest rakkudest Väikseim- Mükoplasma Suurim-lindude munarakk 8.Miks on kõik 1-rakulised organismid väikesemõõtmelised?

Bioloogia

Rohkem sarnaseid