Bioloogia kolmas kursus (0)

Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest.
2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel
3) Rakul on olemas kõik elu tunnused
4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille  pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] 
ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga  ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj
Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE
Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad 
haavad ruttu.
Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheainet on vähe. 
Ülesanded: eraldab keha väliskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Võimaldab 
ainevahetust keha ja väliskeskkonna vahel. Haavade paranemine. Eritab nõresi. NÄRVIKUDE
Iseloomustus: koosneb neuronitest. Närvikoest on moodustunud pea-ja seljaaju ning sealt 
saavad alguse närvid ja närvi sõlmed. Eristunud närvirakud ei jagune uuteks rakkudeks.
Ehitus: igal närvirakul on keha, üks pikk jätke ja mitu lühikest mitmeharulist jätket. Ärrituse 
võtavad vastu lühikesed jätked, sealt suundub see pika jätke kaudu närviraku kehasse ja edasi
teistesse rakkudesse. 
Ülesanded: ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. LIHASKUDE
Iseloomustus: rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis 
võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased. 
Vöötlihaskude skeletilihastes(saame liikuda, kokkutõmme on kiire), silelihaskude 
siseelundites(ei allu tahtele, kokkutõmme on aeglane) ja südamelihaskude südamelihases (ei
allu tahtele, on võimeline juhtima erutust, töötab rütmiliselt kuni surmani).
Ehitus: rakud on pikad ja peenikesed. Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest.
Ülesanded: reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma, võimaldab teha tahtele 
alluvaid ja allumatuid liigutusi. SIDEKUDE
Iseloomustus: rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet. 


Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks.
Ehitus: palju rakuvaheainet, rakke on suhteliselt vähe ning need paiknevad üksikult.
Ülesanded: kaitseb (veri ja rasvkude), toestab (luu-ja kõhrekude), tagab elastsuse, seob 
lihaseid luudega (kõõluseid), transpordib aineid (veri).  ● Rasvkude - selle koe rakud on võimelised endasse rasva koguma. Moodustavad  nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja 
talletab varuaineid. ● Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on  suurel hulgal mineraalsoolasid, täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. ● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk  erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) 
valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja 
võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille 
ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, 
peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad 
ja võõrad rakud. 
Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses 
nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad 
väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud.
Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka 
loomaraku koostisesse. 
Ülesanne: kontrollib ainete transporti rakku ja rakust välja, kaitseb rakku välismõjude eest, 


ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ainete liikumine läbi rakumembraani: 
1) passiivne transport ei vaja täiendavat energiat ● Difusioon - aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast  madalama kontsentratsiooniga piirkonda. See toimub seni, kuni konst. on võrdne. ● Membraanivalgud - tahked ained läbivad nende abil rakumembraani, transporditav  aine seostub valguga, mis juhib ta läbi rakumembraani justkui läbi kanali (nt 
glükoos, aminohapped). ● Osmoos - vee molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama  kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Vesi liigub 
osmoosi teel rakku ja tekitab seal siserõhu. 2) ainete aktiivne transport vajab aga lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madala 
konst. kõrgema konst. keskkonda. ● Ioonkanalid
● Fagotsütoos - tahkete ainete(nt bakterid) omastamine rakumembraani  sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Ribosoomid - sünteesitakse valke, ning mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda 
rohkem ribosoome selles rakus on. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome.
Ehitus:väiksed kaheosalised, mis koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Neid esineb ka 
rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. Mitokonder - Neis toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine ja ribosoomid, 
nad sünteesivad mõned endale vajalikud valgud ise. Paljunevad pooldudes.
Ülesanne:rakkude varustamine energiaga.
Ehitus:kaks membraani (sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan). Ümara 
kujuga. Tsütoplasmavõrgustik - membraanidest torukeste süsteem raku sees, kus toimub ainete 
rakusisene liikumine, täidab suurema osa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude 
tuumamembraaniga. 1) Karedapinnaline tsütoplasma. - on ribosoomid ning nendes toimub valkude süntees, sünteesitud valkude kogumine ja transport. 2) Siledapinnaline tsüto. - ribosoome pole, süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport. Golgi kompleks - sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid, osaleb ka 
rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises.
Ehitus: koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist. Kanalites toimub 
ainete vastuvõtmine ja ümbertöötlemine, põiekesed transpordivad sorteeritud ja pakitud 
ühendeid. Ained tulevad siia tsütoplasmavõrgustikust.


Lüsosoom - u ühe mikromeetrise läbimõõduga ühekihilise membraaniga põiekesed, mis 
sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lõhustavaid ensüüme.
Ülesanded: kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, 
kudede lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine. Tsütoplasma - rakku täitev geeli sarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid. 
Koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest. 
Ülesanded: seob rakuorganellid ja raku tuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö, ta
sisaldab raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on 
jääkainete eritumise kohaks ja aitab säilitada raku kuju. Aminohapete süntees ja glükoosi 
lagundamine. Tsütoskelett - valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja 
liikumissüsteemiks. 
Ülesanded: seob raku ühteks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi 
ning osaleb rakkude ja nende organellide liikumises.
Ehitus: koosneb peenetest valguniitidest ehk mikrofilamentidest. Keskmise jämedusega 
valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju. 
Jämedad valguniidid ehk mikrotorukesed on seest õõnsad. Rakutuum - membraaniga ümbritsetud tuum, kus asub pärilikkusaine DNA.
Ülesanded: juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Membraan kaitseb 
tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja 
erinevaid aineid.
Ehitus: ümar või ovaalne, piklikes rakkudes on piklik. Teda ümbritseb kahekordne 
tuumamebraan, milles on poorid. Tuum on täidetud tuumaplasma, milles asuvad DNA-, 
RNA- ja valgu molekulid. Tuumas asub kas üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomi-
RNA ja ribosoomide moodustamine.  Kromosoom - on üks DNA molekul, mis on valkudega kokku pakitud, asub tuumas. Tema 
koostisainet nimetatakse kromatiiniks. DNA keerdub aina tihedamini ümber valkude ja 
moodustuvad kromosoomid. Kromosoonides asuvad geenid (DNA lõik, mis sisaldab infot 
ühe valgu või RNA-molekuli sünteesimiseks).
Ülesanded: päriliku info avaldamine ja edasiandmine. Lahtipakitud kromosoonide pealt 
sünteesitakse RNA molekule, mis osalevad valgu sünteesis. 
Ehitus: moodustub ühest pikast DNA-ahelast. Igal liigil on kindel arv kromosoome, inimesel 
on 46, va sugurakkudes, kus on 23. ● Kõikidel rakuorganellidel on küll oma ülesanne, kuid lõpuks tegutseb rakk ikkagi  tervikuna.