Pillid-5 ööpäeva jooksul saab kasutada SOSpille..saab vabalt osta,kehtib soodustus. Seda peab jälgima,sest seadusandlus muutub. Plaaster räägitud Rasestumisvastane rõngas-hormonaalne vahend,kaitse kestab üks kuu üks rõngas.Sisaldab kahte hormooni: östrogeen ja kollaskeha hormoon. Tuppe asetuvad.Imenduvad tupe kaudu limaskesta. Sealt läbi limaskesta lähevad vereringesse. Tuperõnga ja kombineeritud rõnga . Toime-pärsib munaraku küpsemist ja ei lase tal munasarjast vabaneda. Munarakku ei vabane ja ei toimu rasestumist. Pärast sünnitust ja rasestumise katkemist,võib seda kasutada ainult arsti loal! Pärast aborti võib kohe paigaldada. Minipillid:Kollaskeha sees.Emakakeha lima ja limaskest muutuvad raskesti läbipääsetavaks. Võib mõjuda nii,et ovulatsiooni ei toimu. 1-hormooniga selle tõttu sobivad ka imetavale emale. Need kellele kombineeritud on vastunäidustatud.Aga kui on poisslaps,siis ei tohiks kasutada minipille,sest tüdrukuga on emal...
individuaalsust, rolli võivad täita erinevad inimesed. Ootustele mittevastav käitumine toob kaasa sotsiaalseid sanktsioone. Rolli täitjast lähtudes võime rääkida rollikujutlustest- subjektiivsetest arusaamisest antud rollist, oma õigustest ja kohustustest, rolli omaksvõtmise astmest. Rollikäitumine- sotsiaalse rolli täitmise individualiseeritud variant. Et inimene kuulub väga mitmesugustesse sotsiaalsetesse gruppidesse, on tal väga palju rolle (nt. tööalaseid, perekondlikud, soorollid jne). Osa neist on universaalsed, teisi tuleb täita ainult üksikjuhtudel. Vastuoluliste ootustega rollide täitmine võib tuua kaasa rolli konflikti. Igas situatsioonis tõuseb esiplaanile üks rollidest, toimub rollivalik. Suhtlemisel toimub see valik partneriga kohtumisel, psühholoogilise kontakti loomise ajal. Partnerite vahel võib rollivaliku ajal tekkida võitlus situatsioonimääratluse alusel. Võidab see, kes kiiremini
Ootustele mittevastav käitumine toob kaasa sotsiaalseid sanktsioone. Rolli täitjast lähtudes võime rääkida rollikujutlustest- subjektiivsetest arusaamisest antud rollist, oma õigustest ja kohustustest, rolli omaksvõtmise astmest. Rollikäitumine- sotsiaalse rolli täitmise individualiseeritud variant. Et inimene kuulub väga mitmesugustesse sotsiaalsetesse gruppidesse, on tal väga palju rolle (nt. tööalaseid, perekondlikud, soorollid jne). Osa neist on universaalsed, teisi tuleb täita ainult üksikjuhtudel. Vastuoluliste ootustega rollide täitmine võib tuua kaasa rolli konflikti. Igas situatsioonis tõuseb esiplaanile üks rollidest, toimub rollivalik. Suhtlemisel toimub see valik partneriga kohtumisel, psühholoogilise kontakti loomise ajal. Partnerite vahel võib rollivaliku ajal tekkida võitlus situatsioonimääratluse alusel. Võidab see, kes kiiremini reageerib, paremini valdab
ühiskonnakorraldust. Kultuurantropoloogilist analüüsi kõrbetingimustes elavast kiviaegsest ühiskonnast võib eesti keeles lugeda: Marjorie Shostak. Nisa. !Kungi naise jutustus oma elust. Üldiselt on täheldatud, et püügimajanduslikud ühiskonnad on egalitaarsemad, kui viljelusmajanduslikud. Kuigi sotsiaalne hierarhia eksisteerib, pole sotsiaalsed erinevused väga silmatorkavad. Samuti pole sellistes ühiskondades soorollid kuigi täpselt paigas. Mehed teevad vajaduse korral ka naiste töid ja vastupidi. Spetsialiseerunud tööjaotust ei eksisteeri, kõik teevad kõiki töid olenemata ühiskonnasisesest hierarhiast. Lihtsustatud ettekujutus meestest kui küttidest ja naistest kui korilastest on praeguseks vananenud: kuigi väga laialt üldistades võis see nii olla, olid tegevusvaldkonnad tegelikkuses ilmselt tugevasti kattuvad. Tegevusala määras eelkõige praktilisus ning alles teises järjekorras kultuurilised
Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Uushistoritsism
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ 18. ja 19.saj.suurromaanid mõtisklevad teema üle kuidas saada/kasvada meheks või naiseks. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas.
särada. -) Hüsteeriline inimene võib valida endale kellegi väljapaistva ja rikka, et tema särast ise osa saada. -) Armastuse ja abielu suhtes on neil illusoorsed ootused ning nad nõuavad rohkem, kui on ise valmis panustama ja seega võivadki jääda oma suurt armastust otsima. * Kriitiliseim vanus on 4-6 aastat ja sel ajal oleks vaja, et lastel oleks eeskujusid ning selles vanuses hakkavad neil tugevalt avalduma soorollid. * Hüsteerilised inimsed on suured rivaalitsejad ja ületrumpajad. * Kooselus vaieldakse tihti kes on süüdi teemal ja kasutatakse laimamist ning intriige. * Hüsteerilise inimese agressiivsus meenutab sageli rivaalitsemist ning seisneb ületrumpamises. -) Eelkõige seisneb see soovis oma väärtust tõestada. -) Hüsteerilise inimese agressiivus on spontaane, muretu ja annab kiirelt järele. - ) Sageli esineb see läbi hooplemise ja liialdamise.
alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, ,,teise", mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: ,,Me ei sünni, pigem saame me naiseks." Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Feministliku kirjandusteooria alused. Mis huvitab feminislikke kirjandusteoreetikuid? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Fem. kirjandusteooria alused:
Mis võiks tänapäeval veel efektiivsemalt mõjutada noori ja kujundada nende arusaamu stereotüüpsetest soorollidest, kui seda teeb reklaam, mille kuulekad marionetid me kõik mingil määral ju oleme. Seega, alustada tuleks eeskätt reklaamivaldkonnast. Hävitamaks neid ahistavaid stereotüüpseid soorolle, tuleks välja töötada väga nutikas reklaamistrateegia. Võiks ju ka lihtsalt proovida vägivaldselt asendada naiselement meeselemendiga ja vastupidi; ehk siis pöörata need nn soorollid tagurpidi. Vaevalt see meid siiski päris soovitud eesmärgini viiks. Tegelikult tuleb nentida, et esimesed sammud selles suunas on juba astutud ja loodetavasti kannavad need ka vilja. Millist vilja, seda näitavad alles järgnevad põlvkonnad... Igatahes tänane Eesti on soolise võrdõiguslikkuse osas veel täiesti lapsekingades. Probleem number üks seisneb selles, et probleemi kui sellist nagu ei paistagi eksisteerivat. Või kui üldse sellest naiste-meeste
erineva mõju vaatlemise sama pere liikmete seas, kes kogevad samu sündmusi ja muutusi. Näiteks ema-tütre düaadile uurimuses laiemas ajaloolises kontekstis seoses soorollides pärast Teist maailmasõda toimunud ühiskondlike muutustega pakkusid Moen ja Ericson (see köide, ptk 6) välja kokkuvõtliku kommentaari, lähtudes oma andmete statistilisest analüüsist kahe põlvkonna kohta: Tavalised emad, kes on võtnud omaks traditsioonilised soorollid, võivad end leida koos tütardega, kes on naisliikumise avangardis. Mõned emad võivad isegi tõugata oma tütreid saavutama seda, et mis nende endi jaoks oli võimatu. Asjaolu, et emad ja tütred kogevad ajaloolisi sündmusi ja ühiskondlikke muutusi erinevatelt vaatekohtadelt, tähendab, et need puudutavad nende elusid erinevalt ja et nende perspektiivid võivad üksteisest kaugeneda (lk 180) Keskkonnamuutused ajaloolise aja jooksul võivad põhjustada olulisi arengumuutusi igas suunas.
milles oli 20 mehelikkust ja 20 naiselikkust kirjeldavat iseloomujoont. Meeste kohta käisid muu hulgas sellised väljendid nagu agressiivne, analüüsiv, auahne, domineeriv, enesekindel, ennast kehtestav; naiste kohta järeleandlik, kaastundlik, lapselik, kergeusklik, õrn jne. Aga nii nagu võivad erineda sotsiaalsed väärtused ja ootused iga isiku käitumise suhtes, võivad erineda ka soostereotüübid. Sestap ei pruugi USAs loodud soorollid olla samasugused kui need, mis domineerivad Eestis. Sellele räägib omakorda vastu tõsiasi, et eelnevad kultuuridevahelised uuringud on (küll väikeste eranditega) andnud põhiliselt toetavat tõendusmaterjali ülalnimetatud stereotüüpsetele arusaamadele. Aeg muudab ka soorolle Lisaks on viimastel aastakümnetel maailmas toimunud muudatused puudutanud ka traditsioonilisi soorolle. Kui 30 aastat tagasi võis mehelikkuse ideaaliks olla Rambo-taoline olend, siis 21. sajandil
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID..........................................................
erapooletult 2. subjektiivset mõtteviisi, mille alusel isikud tõlgendavad oma elu * 3. objektiivsete näitajate seost, mida luuakse teadustöö raames mõistmaks inimkäitumist 4. näitajate omavahelist seost, mille abil saab mõista sotsiaalse nähtuste tekkimist 8. Milline alltoodust ei ole hüpotees? 1. Perevägivalla tõenäosus on suurem neis peredes kus domineerivad traditsioonilised soorollid 2. Inimese varase lapsepõlve kogemus on positiivselt seotud vägivaldse käitumisega keskeas 3. Perevägivald on tänapäeval üks levinumaid probleeme Eestis ja mujal Euroopas * 4. Enamus perevägivalla ohvreid ei oska ennast kehtestada. See suurendab perevägivalla kordumise tõenäosust 9. Põhjendava uurimistöö peamine küsimus on 1. Miks? * 2. Kuidas? 3. Kes või mis? 10
käituma, ilmnes mitu märkimisväärset tähelepanekut: 1. Sugude võrdust nähakse erinevates riikides rabavalt erinevalt. 2. Sihtkultuurist hoolimata jagasid mehed ja naised samas kultuuris võrdlemisi sarnaseid vaateid sugudevahelisele võrdsusele. 3. Peaaegu igas riigis (va Malaisa ja Pakistan, kus vahe oli olemas, aga pmst tähtsusetu) suhtusid mehed soorollidesse traditsionaalsemalt kui naised (v-o seetõttu, et traditsionaalsed soorollid on meestele kasulikumad kui naistele. Konkreetse religiooni tunnistamine muutis kultuuri suhtumist egalitaarsetesse soorollidesse. Kristlus (protestantism) = egalitaarsemad vaated soorollidesse; moslemid traditsionaalsemad. Klt geograafiline asukoht mõjutab: põhjamaades egalitaarsem, lõunapoolsemates maades traditsionaalsemad vaated, urbaniseerunud klt’id egalitaarsemate vaadetega – korrelatiivsed andmed! Ajalooline vaade soorollidele: 1
Inimeste moraalid ja käitumine ei ole sageli kooskõlas. Saadakse aru, et tapmine ja varastamine on halb; teiste aitamine ja inimeste austamine on hea. Religioon ei tee sinust head inimest ja kindlasti ei taga kõlbust ühiskonnas. Jah, religiooni kaudu on loodud koole, haiglaid ja abiprogramme, kuid samas on paljud sotsiaalsed konfliktid seotud religioosse vastandumisega. Üldiselt on religioossed inimesed konservatiivsemad abort, abielu, soorollid ja abielueelne seksuaalkäitumine. Religioossemad inimesed on ka karmimad pettuse vastu. 16. Religioon ja mõnuainete tarvitamine. Religioossed inimesed kasutvad vähem mõnuaineid. Võib välja tuua järgmised argumendid: 1. Usulistes kogukondades toimib sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem. See tähendab, et normiks on pigem karsked ja vaoshoitud eluviisid. Nende normide rikkumist taunitakse ja rikkujaid toetakse tagasipöördumisel. 2
erinevusi selles, kuidas naisi ja mehi kujutatakse? Kas meeste ja naiste rollid teleekraanil ja selle välises maailmas on vastuolulised? Kas on lihtne kindlaks teha stereotüüpne lähenemisviis soorollidele telesaadetes? Või on see keerukam kui esmapilgul tundub? Sugu on bioloogiline tunnus, mis eristab mehi ja naisi. Kuid ühiskond kipub lisama kõikvõimalikke tähendusi kummalegi sugupoolele. Aja jooksul saavad neist kultuurilistest tähendustest soorollid või identiteedid, mida me nimetame maskuliinseteks või feminiinseteks. Soo aspektile tähelepanu pööramine annab telesaadetele parema kvaliteedi. (http://www.jrnl.ut.ee/telesugu/sugutelepildis.php) Kokkuvõtteks Genderi aspektidest niipalju, et on pidevalt vaidlusi, kas telemaailm on nüüd naiste või siis meeste pärusmaa. Aeg aereneb ning nüüdseks on juba naisi päris palju telepildis ning on hakanud ka vaibuma jutud diskrimineerimistest. Nagu öeldud, soo
auditooriumis osalemine on saanud teadtud kindla tähenduse nais-või meeskogemuses. Soolised erinevused seostuvad mõnikord erinevate eelistusete ja rahuldusega. Nt stressis naised eelistavad vaadata lõõgastumiseks telemänge ja estraadietendusi. Mehed vaatavad stressis olles rohkem märuli-ja vägivallasaateid. Teiseks auditooriumi kallutamise aspektiks on määr, kust alates mõjutavad kodust meediakasutust (nt tv vaatamist) sugupoolte suhted ja konkreetsed soorollid. (Morley sellekohane uurimus enamasti kontrollis õhtust telerivaatamist mees, naised tegid tv vaatamisega paralleelselt ka midagi muud). 59. Auditooriumi peamised dimensioonid · Aktiivsuse või passiivsuse aste. · Interaktiivsuse ja omavahelise vahetatavuse aste. · Suurus ja kestvus. · Asukoht ruumis. · Grupi iseloom (sotsiaalne ja kultuuriline identiteet). · Üheaegne kontakt allikaga. · Koosseisu heterogeensus.
Proosajutustuse liik MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Mõlemas loos on naine see, kes oma liigse uudishimuga mehe patu tegemiseni viib ja sellega halva elujärje kaasa toob. Mõlemas loos on kurjajuur madu, järgneb karistus ja on väga kindlad soorollid. 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12- 21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Inglid langesid taevase sõja tõttu, mõned neist jäid taeva aga mõned langesid ja neist said allilma olendid, rahvausundis said neist aga haldjad ja see olenes sellest kuhu mingi ingel langemise hetkel kukkus, vette kukkunud inglist sai veehaldjas. Inglid on haldjatega sarnased, sest mõlemad ei joo ega söö. 17. Kirjelda [nt Ü
marksistide arvates kodanluse leiutatud ekspluateerimismeetod ja postmodernistide arvates lääne ratsionaalse süsteemi loomulik laienemine. 3. Ajalooline ja rahvastikukeskne lähenemine üleilmastumisele. Seotud demograafilise üleminekuga – üle-eelmisel sajandil dem.ülemineku läbi teinud P-Ameerika ja L-Euroopa asusid esmalt majandusliku heaolu suurenemise teele. Demograafilise ülemineku jooksul muutub ühiskondlik eluhoiak, teisenevad soorollid jms, osadeks on sündivuse ja suremuse langus, rahvastiku vananemine, ränne jne. 19.sajand oli lääne ränderevolutsiooni aeg, sel ajal emigreerusid valged Uude Maailma, maailmasõdade ajal ränne pidurdus, samuti aeglustus pärast sõdu rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu Euroopas, kui samal ajal on rändama hakanud n-ö Kolmas Maailm. 4. Üleilmastumise algus: erinevad tõlgendused. Üldiselt peetakse globaliseerumist hiljuti alanud protsessiks ja võimalusi on palju
arutada mängu reeglite üle. Reeglite üle arutamine on kasulik arendatakse nii tõhusalt oma läbirääkimisoskusi, kuulatakse teisi; tekib mõistmise oskus (kaaslasega arvestamine) ja eneseväljendus. Mäng ka kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine. Oluline, tähtis on, et mäng võimaldaks erinevate märgisüsteemide kasutamist. Loogilise mõtlemise arendamiseks kasulik. Nt ühest asjaga kujutatakse hoopis midagi muud. Soorollid. Soorolli omastamine algab juba siis kui laps on veel kõhus. Soorollid kujunevad sellest, mis on ootused, mida erinevast soost inimesed võivad teha ja mida ei või ja milline laps võib või ei või välja näha. Pooleteistaastane laps hakkab juba käituma oma rollile sobivalt, ta on siis juba natukene aru saanud, mida talt oodatakse. Umbes kolmeaastaselt hakatakse eelistama samasoolisi mängukaaslasi ja oma soole sobivaid mänguasju. Meeste
ütlema. Kui tal ei ole mingisuguseid eeskujusid, soove, siis ta jääbki terveks eluks natukene lapselikuks, vastutustundetuks (ehk hüsteeriliste joontega). Veel võib soosida nende joonte teket see, kui laps kasvab kaootilises, vastuolulises miljöös. Lapsel ei ole millegi järgi orienteeruda. Tal puudub pidepunkt. Siis ta eelistabki jääda vastutustundetuks. Raske on selline olukord, kui soorollid on peres vahetunud (püksid on peres naise jalas). Võib olla ka põhjuseks lapsevanemate õnnetu abielu. Eriti on sellisel juhul ohustatud ainukesed lapsed. Võib juhtuda see, et lapsevanem hakkab kohtlema last kui partneri asemikku (üritab talle rääkida oma muresid, käituda temaga nagu laps oleks ta partner). Usaldab talle selliseid asju, mis lapse maailma ei kuulu. Tal pole elutervet võimalust armastada oma vanemaid kui paari. Ka selline olukord tasuks ära
· Eneseteadvus ei ole alati inimest iseloomustanud see on suhteliselt hiline nähtus. Oma suhtelises ajaloos on inimene nn grupiloom. Eneseteadvus ja iseenda avastamine on arenenud ühises ajaloos. Rühmale allumine (võtmeotsused kellega abielluda, kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm- rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine · Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes.
Inimesena uues maailmas püüakse luua tervikut, aga ei saa olla päriselt tervik. 3) Sümboolse korra faas – otseselt seotud keelega. Meenutab freudi superego käsitlust. Ihaldamine on keskne mõiste. Nimetamise aspekt on oluline. MINAIDEAAL. Kui ideaalnmina puhul püüdled kedagi kehastama, siis minaideaal on justkui norm, mis sind järgib ja see on keeleline. Siin õpib inimene asjadest õigesti aru saama. Õpib maailmas õigesti liikuma. Saab aru mida tähendavad soorollid, milline on tema sot positsioon, õpib ära rituaalid, ühiskonna reeglid, teistega arvestamise. Keskpunktiks on mõiste PHALLUS. Isanimi. Jõud, mis valvab selle järele, et tekiksid seosed, kord. Iga inimene aktsepteerib Phalluse olemasolu kui sümboolse korra keskpuntki. Siin saab ring täis. Phallus ja reaalne on teineteisega sarnased. Jõutakse paradiisi siis kui järgid sümboolse korra etteantud seadusi. Kui allud isanimele jõuad täiuslikkuse seisundini
*Sotsiaalse investeeringu paradigma – 90ndatest See on küll üsna levinud jaotus, kuid on ka neid, kes vaidlevad selle üle, kas üldse oli kuldaega ja/või kokkutõmbumist ja kui, siis millal jne 21. sajandi (Hemerijck 2013) 5 peamist muudatust keskkonnas, mis esitavad kaasaegsele HORile väljakutsed *From outside – intensiivistunud rahvusvaheline konkurents esitab väljakutse HORi ümberjagamisvõimele *From within – muutunud soorollid ja pere- ja tööelu tasakaal, pikenenud eluiga, vähenev sündimus, teenindussektori esiletõus, töösuhete nn destandardiseerumine – uued sotsiaalsed riskid (USR) 20 *From the past – crowding out-fenomen *At the supranational level – EL, kes nii piirab kui ka soosib HORi arengut; nn semi-suveräänsed rahvusriigid
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
siis on nõus laps sellest lapselikust käitumisest lahti ütlema. Kui tal ei ole mingisuguseid eeskujusid, soove, siis ta jääbki terveks eluks natukene lapselikuks, vastutustundetuks (ehk hüsteeriliste joontega). Veel võib soosida nende joonte teket see, kui laps kasvab kaootilises, vastuolulises miljöös. Lapsel ei ole millegi järgi orienteeruda. Tal puudub pidepunkt. Siis ta eelistabki jääda vastutustundetuks. Raske on selline olukord, kui soorollid on peres vahetunud (püksid on peres naise jalas). Võib olla ka põhjuseks lapsevanemate õnnetu abielu. Eriti on sellisel juhul ohustatud ainukesed lapsed. Võib juhtuda see, et lapsevanem hakkab kohtlema last kui partneri asemikku (üritab talle rääkida oma muresid, käituda temaga nagu laps oleks ta partner). Usaldab talle selliseid asju, mis lapse maailma ei kuulu. Tal pole elutervet võimalust armastada oma vanemaid kui paari. Ka selline olukord tasuks
turujõududele, kus sportlaste, treenerite ja klubide heaolu (palk ning sponsor- ja reklaamrahad) sõltuvad ala populaarsusest, vaatajate numbritest, meedia huvist. 22.9. Kuidas on sport seotud stratifikatsiooni ja mobiilsusega? Sport on samaaegselt demokraatlik (egalotaarne) ja kõrgelt stratifitseeritud. Ühelt poolt "maksab" talent, töö ja pingutas aga teiselt poolt määrab spordiga tegelemise võimaluse ning spordiala sotsiaalne klass ja soorollid. Alad, mis nõuavad kallist varustust, vahendeid ning kalleid treeninglaagreid - auto ja motosport, tennis, golf, purjetamine, ratsutamine, polo aga ka ujumine ning mäesuusatamine on kättesaadav jõukamatele ühiskonnakihtidele ja nende lastele. Alad, mis vajavad vähe varustust, mida saab praktiseerida laialt (nt jalgpall), ning mis rõhutavad maskuliinsust (nt poks) on kättesaadavad (ka) madala sissetulekuga ühiskonna liikmetele ning nende lastele.
- Vastsündinu hoolitsus - Vanemlik side Väikelapseiga - Kiireneb motoorne ja intellektuaalne areng - Kõnnioskus - Kõne areng – oskab nimetada objekte, 3. eluaastaks kasutab lühilauseid - Tavaliselt õpitakse enne ütlema ei Arengulised verstapostid Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Hea ja halb eralduvad üksteisest Keele ja kognitsiooni areng Seksuaalne areng - Sooidentiteet ja soorollid Potitreening Vanemlikud väljakutsed - Piiride seadmine - Lapse arenev vabadus - Autoritaarne vs liberaalne - Võitlus vanemate tähelepanu eest - Hirmud Eelkooliiga Arengulised verstapostid Keele ja kognitsiooni areng - Sõnad saavad kindlama tähenduse - Egotsetnraalsus ja vähene empaatia - Sümboole mõtlemine Emotsionaalses ja sotsiaalne areng - Ärevusega toimetulek (õpitakse vanematelt) - Armastus, kurbus, kadedus, armukadedus
püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Arengusuund: autonomiseerumine Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos inimrühm, mitte üksikindiviid Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda, kus elada, sõtta minna), tasuks rühma toetus ja kaitse (veritasu, orbude ja vanurite ülalpidamine) Rühmasisene hierarhia, selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda- sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu Arengusuund individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus, individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused! Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina
Seetõttu soovisin käesoleva bakalaureusetööga uurida, intervjuudele toetudes, milliseks peavad ENSV punkliikumises osalenud naiste rolli pungis. Intervjueeritute hinnangul oli naispunkareid punkarite kogumassist umbkaudu 10-20%. Intervjueeritavad on üldiselt seisukohal, et naispunkareid oli oluliselt vähem kui meespunkareid, kuid seda kallutatust tollal üldiselt enda jaoks ei teadvustatud. Kindlasti aitavad naiste vähesusele pungiskenes kaasa traditsioonilised soorollid: mehed on agressiivsemad, südikamad ning julgevad tõenäolisemalt kehtiva korraga (või mis tahes autoriteediga) vastuollu minna, samas, kui naised on alalhoidlikumad. Näiteks mainis Merca intervjuus, et naiste puhul mängid märkimisväärselt rolli hirm tuleviku ning oma võimaliku karjääri ära rikkumise ees, sest miilitsa harilik praktika oli punkarite represseerimine hariduslikul tasandil või töövallas, takistades näiteks koolidesse sisse astumist.163
Osad tema vägitegudest on allilmsed- nagu Kerberose toomine, Geryoni karjad, mida valvasid põrgukoera vend Orthos. Läänepoolse maailma tugisammas on Atlas, idapool on tugisammas Prometheus. Seotud ka kentauridega (see naisekandmise, vee ja mürgi lugu)- nende tapja ja tema sai nende kavaluse poolt tapetud. Ta on nagu kentaur- tapahimune ja karvane. Herakles oli seotud naistega allutatud rollis. Ühelt poolt Hera ori, aga pidi ka teenima Omphaled, kellega ta vahetas soorollid. Naise armukadedus hukutas ta. Olymposel abiellus Hebega (Hera tütar). Mingis seoses on ta ka Hera poeg (imetamise pildid) Lõpuks: Hera seondub laia maaga ja tal on samad lapsed, mis Gaial st ürgsel tasandil võib olla maajumalanna. Hera ja Zeusi abielu on seega maa ja taeva abielu äkki. Athena. Ilmselt kreeta päritolu. Palladion on sõjakat tüüpi kuju tal. Tritoseneia- pole selge, miks teda nii nimetati, aga merega seotud. Parthenos ehk neitsi. Sõjakas neitsi
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
Soolised erinevused enamjaolt on tõestust leidnud fakt, et mehed on naistest agressiivsemad. Erinevate uuringute kohaselt rakendavad mehed füüsilist agressiivsust naistest sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatiud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb … • Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R. Inglehart ja Co Arengusuund: autonomiseerumine • Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos – inimrühm, mitte üksikindiviid • Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda, kus elada, sõtta minna), tasuks rühma toetus ja kaitse (veritasu, orbude ja vanurite ülalpidamine) • Rühmasisene hierarhia, selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati • Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu • Arengusuund – individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus, individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks • Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused! Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina
uut) täis ning sotsiaalne elu toimus teiste silmade all (mitte ainult patseerimine vaid ka vastuvõtud muutusid tavalisemaks, tekkisid kohvikud, teatrid jne). Maailmanäitused 19 sajandi teisel poolel olid juba hinnasiltudega varustatud. Habermasi avalikkuse teke Seksuaalsus kui hedonismi osa: erootika ja sensoorne nauding. Naise estetiseerimine teatud viisil. 4. Kodu ja majapidamine Mugavusest juba rääkis Taylor, kuid koduga on seotud veel kaks asja: soorollid ja töökohale vastanduv tarbimiskoht. Naiste ja meesterollide erinevus mõjutas kodu kujunemist: tarbimine oli naiste osa. Luksus, maitse, edevus, peataolek - kuigi staatus, mis sellega saavutati, rääkis eelkõige mehe staatusest - vastandus meeste kainele tootmisele pühendatud osale. Mees tuli töölt koju ja puhkas ja naine pidi selle kõik temale võimaldama. Naiste järele tuli pidevalt valvata - mida nad hullud jälle ostavad või teevad.
lapses seda soovi tekitada, siis on nõus laps sellest lapselikust käitumisest lahti ütlema. Kui tal ei ole mingisuguseid eeskujusid, soove, siis ta jääbki terveks eluks natukene lapselikuks, vastutustundetuks (ehk hüsteeriliste joontega). Veel võib soosida nende joonte teket see, kui laps kasvab kaootilises, vastuolulises miljöös. Lapsel ei ole millegi järgi orienteeruda. Tal puudub pidepunkt. Siis ta eelistabki jääda vastutustundetuks. Raske on selline olukord, kui soorollid on peres vahetunud (püksid on peres naise jalas). Võib olla ka põhjuseks lapsevanemate õnnetu abielu. Eriti on sellisel juhul ohustatud ainukesed lapsed. Võib juhtuda see, et lapsevanem hakkab kohtlema last kui partneri asemikku (üritab talle rääkida oma muresid, käituda temaga nagu laps oleks ta partner). Usaldab talle selliseid asju, mis lapse maailma ei kuulu. Tal pole elutervet võimalust armastada oma vanemaid kui paari
· Tugev patriarhaalsus, naine võimetu sooritama õiguslikke tehinguid, · naisel kohustus võtta mehe nimi, · naine vastutav laste kasvatamise eest, kuid kasvatusmeetodi valib mees, · lahutuse korral jääb laste eestkoste ikkagi mehele, olgugi, et naisel on hooldusõigus, · naisel on kohustus majapidamist korraldada, mees võib keelata naisel tööle minna, kui ta kodu ideaalselt ei korralda. 1958a. reformiga säilisid ikkagi samad soorollid. BGB Abieluvaraõigus Esialgu nägi BGB seadusjärgse põhimudelina ette niinimetatud "naise vara haldamise ja kasutamise mehe poolt". Ajavahemikus 1. aprill 1953 kuni 30. juuni 1958 kehtis seadusliku abieluvarreziimina niinimetatud "lahusvara". Iga abikaasa haldab oma vara põhimõtteliselt isesisvalt (BGB § 1364). Siiski võib üks abikaasadest üksnes teise nõusolekul võtta endale kohustuse käsutada tema vara tervikuna.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
