1950 vabastati ametist. · Johannes Käbin Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad. · Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine, võõrtööliste sissevool, tööstuslinnad. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE · 1985, uus NLKP peasekretäär Mihhail Gorbatov. Pidi viima riigi välja majanduslikust ja välispoliitilisest kriisist, sälitades sotsialistliku korra. · Perestroika ühiskonna ümberkorraldamine.
· Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Eesmärgid Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Saksamaa okupeeris Austria (nim. ansluss) Nad liitusid
5. Teine maailmasõda: põhjused, üldine kulg, pöördepunktid, osalevad pooled, tagajärjed. 1. september 1939 2. september 1945. Ajaloo ohvriterohkeim sõda. Põhjused: Teist maailmasõda peetakse I MS jätkuks. II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas. Lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Saksamaa tungib Poola baaside leping Balti riikidega Talvesõda Soomega Hitler vallutab Kesk-Euroopa Saksamaa tungib NSV Liidule kallale Jaapan astub sõtta edu pöördub liitlaste kasuks Itaalia kapituleerub avatakse Teine rinne Saksamaa kapituleerub Jaapan kapituleerub. Osalevad pooled: Liitlased: Suurbritannia, USA, NSVL, Hiina, Prantsusmaa, Tsehhoslovakkia, Poola, Holland, Belgia, Norra, Kreeka, Kanada, Austraalia. Teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Soome, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai. Tagajärjed:
o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt
*II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 4. Külm sõda PÕHJUSED: Mõlema riigi eesmärk oli oma maailmavaadet teistesse riikidesse edasi kanda (USAl Lääne Demokraatiat ning NSVL l kommunistliku totalitarismi). Samuti soovisid mõlemad suurendada oma võimu
alamkoda 80 rahvas valis Eestile valiti PRESIDENT 1938a. K. Päts juhitav demokraatia laiendati demokraatlikke vabadusi Rahvusterviklikkuse rõhutamine rahvusluse riiklik propageermine MAJANDUS Vabadussõjajärgne katse tööstuslikku arengut jätkata. Venelaste suur lahkumine. Probleemiks turu puudumine tööstustoodetele. Suhted N-Venemaaga halvad. Lääneriikides ei vajatud Eesti tööstustooteid. Baltiriikide ja Soomega kaubavahetus väike, kuna Maj. Probleemid olid samad. Baltiriigid olid konkurendid omavahel. --------Tartu rahuga sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 1923 a. Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine RAHANDUS: 1919- väljandati eesti mark, see oli ebastabiilne ja polnud vabalt vahetatav, kestis kuni 1929 aastani 1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon
Tänu helkuri kasutamisele suunatud teavitustööle on selle kandmine aasta-aastalt suurenenud nii laste kui täiskasvanute seas. Helkurite kandmist ja kampaania tulemusi on mõõdetud AS Emor poolt läbiviidud küsitlusuuringutega ning paralleelselt on jälgitud muutusi liiklusõnnetuste statistikas. Eesti Tervisekasvatuse Keskuse poolt läbiviidud täiskasvanud elanikkonna terviseuurimuse andmetel kandis 1995/1996 a. Seisuga helkurit vaid 6% , võrreldes Soomega, kus kandjate arv oli 37%. 2003. aastal Emori poolt korraldatud küsitluse andmetel kandis helkurit reeglina või sageli juba 45 % täiskasvanutest ja 85% lastest, mis on täiesti võrreldav Põhjamaades saavutatud vastavate näitajatega. Järgnevatel aastatel on helkuri kandmise sagedus kasvanud veelgi, ulatudes 2007. aasta detsembris juba 63%- ni täiskasvanutel ning 91%-ni lastel. Edusammud on olnud tõesti märkimisväärsed, kuid
Külm sõda. Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6
Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus pronks oli vaja kuskilt sisse tuua. Eesti aladel olid sidemed Rootsi ja Soomega Uued matmiskombed Lääne mõjude tulemusena hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse Tuntuim kalmete rühm asub Jõelähtmel (36 kiviringi) Rauaaja algus ( u 500 eKr) Raud on pronksist tugevam ja parem materjal tööriistade valmistamiseks. Vanimad raudesemed on mõõk, nuga ja naaskel Oma rauatootmise algus Alates 1.saj eKr õpiti Eestis rauda sulatama kohalikust soo- ja järvemaagist Vanim rauasulatusahi on leitud Tartu lähedalt Tindimurrust
1970ndad – Pingelõdvendusperiood 1. Uus idapoliitika. 1966ndal loobutakse Hallsteini doktriinist. 2. Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). Desarmeerimise kokkulepped NSVL ja USA vahel. Võidurelvastumine, strateegiline relv. Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev...
alla, 3) esitati Jaapanile ultimaatum tingimusteta kapituleerumise nõudega. II Maailmasõja tagajärjed Eesti riigile ja rahvale? NSV Liit okupeerib Eesti esmakordselt 1940.aastal. Teist korda 1944.aastal. Siis jääme okupatsiooni alla 60 aastaks. Küüditamine. Eestis levis kommunism. Pariisi rahukonverents (Milliste riikidega sõlmiti rahulepingud? Mis sai Saksamaast)? Pariisi rahukonverents toimus 1946.aastal. Rahulepingud sõlmiti Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Saksamaa jagati okupatsioonitsoonideks. Seleta mõisted ja nimed ,,Kummaline sõda" sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 kestnud sõda Prantsusmaa ja Suurbritannia vs Saksamaa vahel. Sõda, kus osapooled jäid passiivseks. Operatsioon ,,Overlord" lääne liitlased avasid 6.juunil 1944 Prantsusmaal Normandias teise rinde. Jätkusõda - oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25.06.1941 kuni 19.09.1944. Soome ajaloos käsitletakse seda Talvesõja jätkusõjana.
Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala ANSV-s poliitilistel põhjustel soome keel. Selle asemele loodi nõukogude keeleteadlase Dmitri Bubrichi juhtimisel kiiruga erinevaid murdeid sünteesides ning rohkesti vene laensõnu
· Suurtükivägi. · Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. Nõukogude Liidu agressioon 1939. - 1940. a · MRP salaprotokolli realiseerimine. Endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine sept 1939. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940. · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939. 20-30 tuh punaarmeelast igasse riiki. · 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940 · Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise
Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal
....10 Sissejuhatus Valisin Rootsi kuna see on Eestile põhimõtteliselt nagu naaber riik. Rootsi on suur ja iseseisev. Võtsin sellepärast ka, et saada rohkem teada sellest riigist. Praegu tean ainult mõnda asja näiteks : kus ta enam vähem asub, mis on pealinn ja kuidas nimetatakse seal raha. Rootsi Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi lipp. Rootsi vapp. Rootsi, (punasega märgitud) Rootsi loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.
vastu, uue Türgi vabariigi president Kodusõda Venemaal: Puhkes kuna Venemaa piirkonnad keeldusid uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast, tekkisid valged valitsused kelle eesmärgiks oli ''ühtse ja jagamatu'' Venemaa taastamine Kodusõtta sekkus Antandi riigid, võeti ära sadamad, et need sakslaste kätte ei läheks, Enamlased võitsid(olid rohkem koordineeritud, neil olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed) Sõlmiti rahud Eesti, Läti, Leedu, Soomega kuid Venemaa nendest kinni ei pea Kodusõda lõppes 1922, maailmas kujunes esimene totalitaarne riik Eesti Vabadussõda Algas punaarme rünnakuga Narvale 28. november 1918. Eestlaste löögijõuks olid enamasti vabatahtlikud ja palju oli koolinoori. Lubati tasuta maad, kui sõtta minnakse. Seda ka said. Vallutati suur osa eestist, ei usutud Eesti võitu. 1919 ootamatu pööre (Laidoner)– eestlased palju organiseeritumad, moraali tõstis
Andres Hillep 9.b klass rajamiseks. Tuumaelektrijaamale üleminekul on mitmeid võimalusi. On võimalik ühineda Soome kuuenda tuumajaama ehitamisega. Sellisel juhul tuleb aga paigaldada merealune alalisvoolu kõrgepingekaabel Soomest Eestisse, mis on väga kulukas. Teine võimalus on ühineda Leedu Ignalina uue tuumaelektrijaama rajamisega. Kolmas võimalus on tuumaelektrijaama ehitamine Eesti pinnale Soomega kahasse ja siit elektrienergiat Soome üle kanda merealuse kaabliga. See variant oleks Eestile kõige ratsionaalsem. Nii saaks Eesti energiasõltumatuks. Majandusliku konkurentsi tingimustes ei ole meil tuumaelektrijaama rajamata lootustki odavamat ja keskkonnasõbralikumat elektrienergiat saada. On üsna tõenäoline, et kliima soojenemine on vaid ajutine. Inimese osa kliimamuutustes on võrreldes geoloogiliste ja planetaarsete protsessidega tühine. Kogu maailmas jätkub lähematel
.....................10 2 Sissejuhatus Tahtsin Norrast referaadi teha kuna olen ise seal käinud. Norra oli väga kena maa. Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ja paljudel saartel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). See on pikk ja kitsas. Selle rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 802 km². 3 Loodus 1. Reljeef Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta
· 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi,
Rootsi Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on
9A 1 2.Sisukord 19.Sõja tagajärjed 3.Sõja algus 20.Sõja tagajärjed 4.Eellugu 21.Sõja tagajärjed 5.Eellugu 22.Sõja tagajärjed 6.Eellugu 23.Kaotused 7.Eellugu 24.Kaotused 8.Relvajõud Talvesõjas 25.Kaotused 9.Punaarmee ülesanded 26.Kaotused 10.Punaarmee ülesanded 11.Sõjategevus 27.Pilt 12.Sõjategevus 28.Pilt 13.Sõjategevus 29.Pilt 14.Sõjategevus 30.Kasutatud kirjandus 15.Sõjategevus 16.Välisabi Soomele 17.Välisabi Soomele 18.Välisabi Soomele 2 Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel Osa Teisest maailmasõjast Sõda algas 1939 Nõukogude Liidu rünnak Soome Vabariiki Rünnak toimus sõda kuulutamata 3 Saksamaa ja Venemaa staatuse t...
suutnud eri riikidega tulusalt äri ajada. Olgu selleks siis kodumasinad, söök, autotööstus, nafta jne. d) valitsuse poliitika - Poliitikud peavad varem või hiljem hakkama sellega tegelema, et inimene elaks ära kuupalgast, mille saamiseks ta töötab vahel isegi üle 40 tunni nädalas. Inimene, kes töötab nädalas 40 tundi ja teenib nii alla 500 euro, läheb Eestist ära. Kui me selle probleemiga ei tegele, väljaränne ei pidurdu. Palgavahet, kasvõi näiteks Soomega, saame vähendada vaid jõulise majanduskasvuga. Ja selletõttu saab meie majandus kannatada. e) turism – Kuna eesti pole just kõige populaarsem sihtpaik reisimiseks on turismi mõju meile pigem positiivne. Ütleks et enimlevinud on reisimine Eestisse just meie naabrite seas. Näiteks soomlased tulevad siia ja ostavad suurtes kogustes alkoholi, tubakat. Samuti tulevad venelased näiteks tihti Eestisse puhkama, spaadesse, turismitaludesse, hotellidesse
Pärast II ms HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas + pidi taanduma mandri Hiinast - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivan'i saartel armee ja HV kullavaruga.)? 2 Jagatud riigid pärast II MS (Millal ja mille alusel jagatud) 4 Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. 4 Pariisi rahulepingud (1947) 4 Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo 4 Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). 4 Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina 4 Tsehhoslovakkia Ruteenia 4 Bulgaaria 1941.a. piirid 4 Balti riigid läksid taas NSV Liidu koosseisu: Eesti, Läti, Leedu
poolt). Venemaa tegi Narva tööliste kommuuni, mis näitaks, et Narva ja Tallinn võitlevad oma vahel(See oli tegelt sõda Vene ja Eesti vahel) Samas saab seda nimetada kodusõjaks, kuna Eesti kaks poliitilist võimu võitlesid oma vahel. Eesti Vabadussõja algust võib teatud tingimustel vaadata ka kui kodusõda, kuna sõja esimestel kuudel olid sissetungivas punaarmees ülekaalus eestlased. Samas võrreldes Läti ja Soomega jäi Eestis elanikkonna toetus punastele väiksemaks ja vähenes sõja kestel järjepidevalt. Vabadussõjas tervikuna jäid kohalikud enamlased tühiseks vähemuseks Eesti vabariigi hävitamiseks rakendatud punavägedest. 14. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise Vene impeeriumi alad sh. Balti alad, mis olid sõjas langenud Saksa poolele 2
Maailmas registreeriti 2001. aastal umbes 450 miljonit kuritegu. Kui sinna hulka arvata ka latentsed ehk õiguskaitsetalitustes mitteregistreeritud kuriteod, siis peaks nende hulk olema viis korda rohkem, mis teeb umbes 2,25 miljardit kuritegu aastas. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, on Eesti kuritegevuse tase küllalt kõrge mõnede varavastaste kuritegude osas (röövimine, korterivargus, vargus autost); vahe on veelgi suurem võrreldes Soomega. Vägivallaähvarduste ja kallaletungide puhul ületab Eesti tase samuti Lääne-Euroopa keskmist, kuid vahed on väiksemad. Võrdluses Soomega ei ole kallaletungide osas olulisi erinevusi, kuid Soomes on vägivald mõnevõrra kõrgemal tasemel kui enamikus Lääne-Euroopa riikides. Võrreldes Läti ja Leeduga, on elutingimuste uuringu andmetel kuritegevuse tase Eestis küll kõrgeim, kuid riikidevahelised erinevused ei ole suured. 1999. aasta
8 septemberis oktoobris, siis on Lapimaa kena oma värvikireva ja puutumata loodusega. 9 Kokkuvõte Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel, Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on
Euroopas. Skandinaavia poolsaare kirdeotsast edelatipuni. Rootsist läänes. Põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga. Maismaast piirneb Rootsi, Venemaa ja Soomega. Läänest ja lõunast on Norra ääristatud Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. Põhja poolt aga Barentsi merega. Norra kuningriigi lahutamatuks osaks loetakse Svalbardi
Norra Koostanud: 2008 Sisukord 1. Üldinfo...............................................................3 2. Haldusjaotus..........................................................3 3. Poliitika...............................................................3 4. Ajalugu...............................................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. P...
.......................................................................................................... 7 Kasutatud materjalid:............................................................................................. 8 Norra üldinfo Norra Kuningriik on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga idast ja Soomega idast ja lõunast. 2 Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart
elektrisüsteeme. Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku– Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu. Väga oluline osa elektrienergia ülekandel ja jaotamisel on alajaamadel, mis on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi, lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 6
Peamised partnerid oli Suurbritannia ja Saksamaa, eksporditi põllumajandustooteid imporditi tööstusseadmeid ja toorainet. V Välispoliitika 1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt. 1921 astus Eesti Rahvasteliitu Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega . Eesti Vabariik 1930. aastatel I Majanduskriis ja 1934. aasta riigipöörde eeldused 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse. o vähenesid tootjate sissetulekud – talud, tehased ja ärid läksid pankrotti o kasvas tööpuudus o langes elatustase Sellega seoses süvenes rahva rahulolematus, kõiges hakati süüdistama poliitikuid ja nende erakondlikku võitlust.
Peaminister Andrus Ansip Iseseisvus 24. veebruar 1918 Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .ee EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti jaguneb 15 maakonnaks: Harju maakond, Hiiu maakond, Ida-Viru maakond, Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond. 5 Eesti lipp Eesti vapp 6 PÕHISEADUS
Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjarannikul, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe, umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Tallinna ja Oslo vaheline kaugus on 790,5 km. Geoloogiline asend Norra paikneb nõrga seismilisusega alal
valitsusringkondade ning jäägritega, mis mai lõpul viis tema ametist lahkumiseni. Kuid peagi, sügisel 1918, vajati taas Mannerheimi teeneid. Pariisis ja Londonis viibides tegi ta palju Soome maine tõstmiseks ja 12. detsembril valiti ta riigihoidjaks. Kuid teada oli ka Soome komplitseeritud välispoliitiline seisund ja Mannerheimi tookordsed taotlused. Teatavasti soovisid rahvuslikult meelestatud ringkonnad karjalastega asustatud alade liitmist Soomega, kuid Mannerheim ja tema mõttekaaslased pidasid kõige tähtsamaks Petrogradi vallutamist. Mannerheim tahtis kaasa aidata Venemaa vabastamisele bolsevismist, kuid tema plaanid ebaõnnestusid. Põhjuseks olid nii sise- kui välistegurid: vastuolud Soome ühiskonnas, vene valgete soovimatus Soome iseseisvust tunnustada ning Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vastuoluline Vene poliitika. 25. juulil 1919 seisid presidendivalimistel vastamisi Mannerheim ja juuraprofessor Kaarlo Juho Ståhlberg
Kodusõda Venemaal 1918-1922 · Olukord muutus kriitiliseks 1917.a. lõpul, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. · 1918.a. tekkisid mitmel pool "valged" valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. · Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile · Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse. · Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast Valgete jõud 1918 · Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas admiral...
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti p...
„Noorsõduri esimesed päevad“, „Kas tunned maad…“, „Gaas! Gaas! Gaas!“, „Meie läänerannik ja saared“, „Kihnu“ ja „Ruhno“. Mõnesse neist lülitas autor lavastatud lõike või rakendas mängufilmi dramaturgiavõtteid. Eesti filmiajaloo pioneer Theodor luts oli ka Soome filminduse mitmekülgne tegelane ja mõjutaja. Ta sai tuntuks Soomes nii operaatori, stsenaristi kui ka režissöörina. Lutsu side Soomega algas filmi „Päikeselapsed“ helindamisest. Tutvudes asutuse juhataja Erkki Karuga sai Luts tööpakkumise, milles oli võimatu loobuda: Theodorist sai Suomi-Filmi peaoperaator ja nõustaja. Pärast Ekki Karu tormilist lahkumist Suomi-Filmi juhtkonnast jätkus Theodor Lutsu ühistöö pearežissöör Risto Oroga. Aastatel 1933–1934 valmisid selles koostöös esimesed neli mängufilmi. Tähtsaim neist oli üle miljoni vaataja kogunud “Siltala mõisavalitseja” , mis
Norra riigivapp (vt joonis 2) on üks Euroopa vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. (Gifford 2007: 85) 1.2. Pindala Norra asub Põhja-Euroopas (vt joonis 3). Norra riigi pindala on 323 772 km², mis on natukene väiksem kui Soome riigi pindala. Lähimateks naabriteks on Soome, Rootsi, Taani ja Venemaa. Maismaapiiri on Norral Soomega 727 km, Rootsiga 1619 km ja Venemaaga 196 km. Norra on rikas looduskaunite mägede ja fjordide poolest. Kõrgeim looduslik punkt Galdhopiggen ulatub 2469 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 2,7% territooriumist. (Välisministeeriumi kodulehekülg) 2 Joonis 3. Norra kaart. (Eesti kaart kodulehekülg) 1.3. Pealinn Norra pealinn on Oslo asub Kagu-Norras (vt joonis 3), kus elab 647 676 elanikku (jaanuar 2015 seisuga)
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit.
USA. I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest...
ei ründa. 30.november 1939 alustas venemaa talvesõda, tungides ilma põhjuseta soomlaste territooriumile. Nsv arvas, et sõda kestab vähe, aga soomlased osutasid suurt vastupanu. Venelased pidid tooma lisavägesid, sest nad polnud harjunud külma ilmaga ja nad polnud sõjaks hästi valmistunud. Kõik olid hämmingus ja isegi Prantsusmaa ja Inglismaa olid nõus oma väed appi saatma. Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu. Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus. Baltiriikide okupeerimine Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit.
Tallinna Polütehnikum TA-10 Vaido Villem Pronksiaeg Eestis Referaat Juhendaja: H.Kattago Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat käsitleb pronksiaega Eestis. Referaadi eesmärgiks on tõsta esile pronksiajal Eestis toimunud muutused põllumajanduses, karjakasvatuses, ehitustegevuses, tööriistade valmistamises ning inimeste elus, keeles ja kultuuris.. SISU Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 18001000 aastat eKr ja nooremat pronksiaega ajavahemikus 1000-500 aastat ekr.. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks, jätkus maaviljeluse areng ja selle levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid ning arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (...
LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille
Eks me olemegi ennekõike pärast taasiseseisvust just alt üles Rootsi poole vaadanud ning üritanud pea igal sammul neid järgida. Järgnevalt olengi oma töös välja toonud üldisemad faktid Rootsi ja tema majanduse kohta ning Eesti ja Rootsi majandussuhete kohta. 3 1. ROOTSIST ÜLDISELT Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas ning on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Riigi pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 428 100 (2011) Pealinn: Stockholm Ametlik keel: rootsi keel (de facto) Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Riigikord: parlamentaarne Monarhia Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 KOV-i Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Riigipea: kuningas Carl XVI Gustav Valitsuse juht: Fredrik Reinfeldt Religioon: luterlus (77%) Liitumine EL-ga: 1995
(XV) Masinad ja seadmed 227 28 152 218 24 110 9 (XVI) Transpordivahendid 39 5 56 100 11 317 -61 (XVII) Mitmesugused 56 7 33 15 2 25 41 tööstustooted (XX) Muu 45 5 80 41 4 52 4 2.2 Eesti kaubavahetus Soomega Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist. Sama protsess toimub ka ettevõtete tasandil - pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud kas omandi- või kaubandussuhete kaudu. Soome on jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner. Kaubandusbilanss on siiski jäänud Eestile positiivseks
Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres jaKuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Pindala Norra põhiosa pindala on 323 782 km², millega ta on maailma maade seas 67. kohal või 60. kohal
rauaaega, ehk aega vahemikus 5 saj ekr- 1 saj pkr. aletamine Põllundus, kus saeti maha mets, pandi see põlema ja tühk oli väärtuslik väetis. maaviljelus põhiliselt oli levinud söödiviljelus, kus põld jäeti mõneks aastaks karjamaaks, et looma sõnnik väetaks maad. kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid Kuna oli vaja metalli, tihenes suhlus Kesk- Rootsi, Gotlandi ja Edela Soomega. Peamised artikklid olid keraamika ja metall. aestid Aastal 98. Tacituse poolt mainitud rahvas, kes olid balti hõimud ja võimalik, et ka eestlased. fennid Eestlasi võidi ka fennide hulka pidada, kes oli tegeligult soomlased. Tacitus kirjanik, kelle raamat historia on esmakordne ajalooline teos, sellest ka ajaloo nimi. Kivikirstkalmed Kalme, kus oli inimene maetud kiviringi keskel asuvasse kirstu(Jõelähtme)
sõlmitud siis polnud Venmaal suuremat ohtu karta. Töö allikaga 2. 1939. aastal, kui NSV Liit alustas Soome Vabariigi vastu sõda, pöördus Soome valitsus Rahvasteliidu poole nõudega kuulutada NSV Liidu kallaletung Soomele agressiooniks. Rahvasteliidu järelepärimisele vastas NSV Liit telegrammiga, milles õigustati oma tegevust. Tutvu allikmaterjaliga, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele. ,,Nõukogude Liit pole Soomega sõjaseisukorras ega ähvarda sõjaga Soome rahvast. Seetõttu on viitamine Rahvasteliidu põhikirja art 11 väär. Nõukogude Liit on sõbralikes suhetes Soome Demokraatliku Vabariigiga, kelle valitsusega sõlmis ta k.a. 2. detsembril vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu. Selle lepinguga on reguleeritud kõik küsimused, mille üle peeti edutuid läbirääkimisi Soome endise valitsuse saadikutega, milline on praeguseks oma volitused maha pannud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
