Theodor Luts (0)

Theodor Luts
Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis.
Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser , kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu.
Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius - Film ja T. Lutsu Filmiproduktsioon). Nendel aastatel lavastas Theodor Luts Eestis kolm mängufilmi: „Noored kotkad “, „ Vahva sõdur Joosep Toots “ ja „Päikese lapsed“.
„Noored kotkad“ on üks väheseid enne 1940. aastat valminud eesti filme, mis on peaaegu terviklikult säilinud. Film räägib kolmest vabatahtlikust - üliõpilasest, sepast ja talupojast – kes astuvad 1918. aastal Eesti rahvaväkke, et kaitsta äsja loodud Eesti Vabariiki. Nad käivad kolmekesi luurel ja peavad raskeid lahinguid vaenlase vastu. Vaenlane lüüakse tagasi ning sepp ja üliõpilane naasevad koju. Talupoiss langeb lahingus. Naasnud mehed on sõjateelt leidnud omale kallimad ja nüüd hakkavad nemad ja teised kaasvõitlejad Eesti riiki üles ehitama.
Vabadussõja-ainelist poliitilis-patriootlikku tummfilmi „Noored kotkad“ peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. Filmi stsenaristideks on Aksella ja Theodor Luts, filmireklaamide kohaselt ka Oskar Luts. Film filmiti 1927. aasta suvel Tartus Aia tänav 19 õuestuudios, Tartu tänavatel, Tartumaal , Mustvee lähedal, Värskas ja Petserimaal. Peaosades on Arnold Vaino, Amalie Konsa, Elli Põder- Roht , Vambola Kurh ja Osvald Lipp . Massistseenides teevad kaasa Vanemuise teatri koori mehed ja Värksa manöövritel osalenud Eesti kaitseväelased. Film taastati digitaalselt 2008. aastal.
Kutsetega esilinastus toimus Tartus kinos Apollo 19. novembril 1927. Mängufilm võeti kodupubliku poolt väga hästi vastu ja filmi levitati ka mitmes välisriigis.
Järgmiseks Theodor Lutsu mängufilmiks sai 1930.-ndal aastal valminud „Vahva sõdur Joosep Toots“, mis kahjuks ei ole säilinud. Film oli žanrilt komöödiafilm, mis rääkis lihvimata talupoisi Joosep Tootsi elust sõjaväeteenistuses ning tema katsetest võita tagasi armsa neiu Teele poolehoid, keda uhkeldav ratsaväeohvitser ähvardab üle lüüa. Peale mõne Oskar Lutsult laenatud kirjanduskuju ja nime pole filmil midagi ühist tema tuntud Tootsi-lugudega. Filmis tegid kaasa Arnold Vaino (Joosep Toots), Linda Vaino (Teele) ja Alfred Rüütli (ratsaväe allohvitser). Filmi stsenaristiks oli Alfred Rüütli. Linateose esilinastus toimus Tartu kinodes Apollo ja Central 6. novembril 1930.
Koostöös Soomlastega valmis Lutsul 1932. aastal Eesti esimene heli- ja tantsufilm „Päikese lapsed“, mis on säilinud osaliselt. Filmi hääled ja sünkronisatsioon tehti Soomes Suomi -Filmi helistuudios. “Päikese laste” esilinastus toimus 3. novembril 1932 Tallinna kinos Modern ning film pälvis Eesti ajakirjanduses nii leebet tähelepanu kui ka ägedat kriitikat. Film läks erinevatel andmetel maksma umbes 25 000 – 30 000 Eesti krooni, mida finantseerisid Päevaleht , Theodor Lutsu Filmiproduktisoon ja Suomi-Filmi. Filmi stsenaristideks olid Alfred Rüütli, Theodor Luts ja Aksella Luts. Linateos räägib maalikunstniku Arno ja tantsijanna Helja suveromansist Eesti pankranniku maalilise looduse taustal. Nende romanssi sekkub ootamatul rikas preili Margot, kes meelitab Arno Pärnusse lõbusat kuurordielu nautima. Helja jääb aga pankrannikule armsama järele igatsema. Pärast „Päikese laste“ edukat läbilööki töötas Luts Eesti Kultuurifilmis.
1928 – 1930 tulid ekraanile suured dokumentaal - ja õppefilmid „Noorsõduri esimesed päevad“, „Kas tunned maad…“, „ Gaas ! Gaas! Gaas!“, „Meie läänerannik ja saared“, „Kihnu“ ja „Ruhno“. Mõnesse neist lülitas autor lavastatud lõike või rakendas mängufilmi dramaturgiavõtteid.
Eesti filmiajaloo pioneer Theodor luts oli ka Soome filminduse mitmekülgne tegelane ja mõjutaja. Ta sai tuntuks Soomes nii operaatori, stsenaristi kui ka režissöörina. Lutsu side Soomega algas filmi „Päikeselapsed“ helindamisest. Tutvudes asutuse juhataja Erkki Karuga sai Luts tööpakkumise, milles oli võimatu loobuda : Theodorist sai Suomi-Filmi peaoperaator ja nõustaja. Pärast Ekki Karu tormilist lahkumist Suomi-Filmi juhtkonnast jätkus Theodor Lutsu ühistöö pearežissöör Risto Oroga. Aastatel 1933–1934 valmisid selles koostöös esimesed neli mängufilmi. Tähtsaim neist oli üle miljoni vaataja kogunud “Siltala mõisavalitseja” , mis tõi firmale sisse ligi 3 miljonit Soome marka .
Järgnes koostöö vene päritolu noore režissööri Valentin Vaalaga, keda peeti Soome filmi tulevikulootuseks, kuna ta oli alustanud juba tummfilmi ajastul. Meeste koostöö sujus hästi, kommunikatiivseid raskusi ei tekkinud. Nende koostöös on valminud kolm väga menukat komöödiat, näiteks “Vaimoke” (1936) ja üks tõsine draama “Koskenlaskijan morsian” (1937), mis tõid Soome linale suure hulga filmikaunitare – kelle jäädvustamisel oli oluline roll just Theodoril.
Varsti tekkisid Theodoril erimeelsused Suomi-Filmi juhataja Risti Oroga, mis viisid lõpuks selleni , et Luts siirdus Erkki Karu poolt ellu kutsutud Soome Filmitööstuse Osaühisuse (Suomen Filmiteollisuus Osakeyhtiön ehk SF) teenistusse. SF pakkus Theodorile hulga väljakutseid ja tellimusi, kuni komöödiateni välja. Tuntuimaks sai film “Tuletikke laenamas” (“Tulitikkuja lainaamassa”, 1938), samuti osales Luts suuremahuliste ajalooliste draamade filmimisel. Vene rõhumispoliitikat kajastav “Veebruarimanifest” (“Helmikuun manifesti”, 1939) tõi kuulsust nii režissöörile ja omanikule Toivo Särkkäle (1890–1976) kui ka peaoperaator T. Lutsule.
1939. aasta sügisel sõitsid Theodor ja Aksella töö- ja õppereisile Itaaliasse. Reisi eesmärgiks oli tutvuda sealse filmitegemistöö ja oludega. Kojupöördumist takistasid teated Soome ja Nõukogude Liidu vahel puhkenud Talvesõjast. 1940. aasta suvel sõitsid Lutsud tagasi Soome. Kuna Theodor soovis jätkata iseseisvat loomingulist tööd lõpetas ta 1942. aastal töösuhte SF stuudioga. Koos pikaajalise koostööpartneri ja režissööri- helindaja Yrjö Nortaga asutati Fenno -Filmi nimeline stuudio . T. Lutsu ja E. Uotila ühistööna valmis romantiline seiklusdraama „Salarelv“ („Salainen ase“, 1943), mida saatis suur menu nii publiku kui ka kriitikute hulgas. Film jutustab Nõukogude poole katsetest panna Soome kodurindel toime sabotaažiakte.
Teise maailmasõja lõpu eel, aastal 1946 otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid Rootsi, kus veetsid aasta. Seejärel siirduti edasi Brasiiliasse, kus Theodor Luts tegeles peamiselt filmiaparaatide ekspordiga, kuid jätkas tööd mängufilmi operaatorina. 1950. aastal valmis tal seal film "Caraça, Porta do Céu". Koos Aksellaga tegi ta ka dokumentaal- ja reklaamfilme.
Theodor Luts suri 24. september 1980 Brasiilias. Pärast Lutsu surma hävitas abikaasa tema soovi kohaselt kogu ta arhiivi. Aksella Luts elas Brasiilias veel 16 aastat, seejärel siirdus tagasi Eestisse.
Theodor Luts on oma eluajal teinud üle 50 filmi, teda on peetud omaaegseks meediageeniuseks. 1996. aastast toimuvad Palamusel Theodor Lutsu sünniaastapäeva paiku Theodor Lutsu filmipäevad. Kuigi Theodor Luts on rohkem tegutsenud Soome filmimaastikul, mis tõttu on ta Soomes tuntum kui Eestis, on Luts siiski panustanud Eesti mängufilmi arengusse , seda eriti filmiga „Noored kotkad“.
Kasutatud kirjandus:
https://www.efis.ee/et/inimesed/id/8606/biograafia
http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/theodor-luts
https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_Luts
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/luts_theodor
http://www.ef100.ee/index.php?page=124
https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/337
http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/TykkylainenLauri_TheodorLuts_TUNA2006_3.pdf
http://www.postimees.ee/2524197/unustatud-rezhissoor-tundmatu-film-ajalugu