Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator).
2. Mis on maailma energeetikas peamisteks probleemideks? Mis on elektri tarbimise kasvu peamisteks põhjusteks? Energeetikaprobleemid: ● energiajulgeolek ● keskkonna jätkusuutlikkus ● energia võrdsus Tarbimise kasvu peamised põhjused: ● rahvaarvu kasvamine, ● majanduse kasv, ● tarbimisühiskond, ● elektri kättesaadavus, mugavused 3. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Esimesena oli elekter 1882 tehastes Narvas ja Tallinnas Müügiks hakati tootma Pärnus 1907 (Võimsus oli 100kW) 4. Mis ajal moodustati Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis? 1950ndatel, järjest rohkem majapidamisi soovisid endale elektrit ning lisaks kasvas ka nõudlus elektri järele tehastes. 5. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia Eesti elektri kogutoodangus? Aastal 2020 moodustas 57%.
SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD...................................................................
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel
Sama arvväärtus kivisöele on ligikaudu 90 gCO2/MJ. Karbonaatsete mineraalide lagunemisaste põlevkivi tolmpõletamisel on lähedane ühele. Süsihappegaasi emissioon on vahemikus 1,351,45 kg/(kWe·h). 3. Katla mõi ste ja põhitüübid Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse
Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Soojusülekanne juhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Faasimuundumissoojus. Soojusülekande seadmed, soojusvahetid. Soojusisolaatorid. Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja karakteristikud. Ventileerimine ja kütmine hoonetes. Energiaressursside kasutamise optimeerimine, energiat kasutavate protsesside analüüs ja optimeerimine. Elektrienergia tootmine, termodünaamilised alused, ringprotsessid, auru ja gaasi turbiinid, sisepõlemismootorid. Elektri ja soojuse koostootmise alused, Kütuseelemendid. Olulised mõõtühikud Energia: 1J = 1N*m = 1m2*kg*s-2 1Wh = 3600J Võimsus: 1W = 1J/s= 1m2*kg*s-3 Erientalpia, tuntud ka lihtsalt entalpia nime all on energiasisaldus massi või mahuühiku kohta. Mõõtühik vastvalt J/kg ja J/m3 Erisoojus: mass-, maht ja molaarerisoojus ühikud vastavalt J/(kg*K), J/(m3*K) ja J/(mol*K).
Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones
Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones
Kõik kommentaarid