Venemaa 1918-1940 (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Kodusõda Venemaal 1918-1922

Olukord muutus kriitiliseks 1917.a. lõpul, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada.
1918.a. tekkisid mitmel pool “valged” valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele .
Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus – oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest).
Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud
Saksamaaga sõlmitud kokkulepe ( Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile
Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse.
Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast

Valgete jõud 1918

Siberis ja Uurali - Volga piirkonnas – admiral Koltšak, Tšehhi leegion
Lõuna-Venemaal – Kindralid Denikin , Krasnov, Wrangel
Eestis – kindral Judenitš
Põhja-Venemaal – kindral Miller

1919

Veebruaris loobuvad valged USA president Wilsoni ettepanekust kõigi Venemaa parteide konverentsi korraldamiseks;
Liitlased lükkavad tagasi ka prantslaste ristisõja plaani
Toimub liitlaste vägede väljaviimine Venemaalt

Interventsiooni läbikukkumise põhjused

Inglismaa ja Prantsusmaa valitsused ei suutnud veenda oma valijaid toetama suurt sõda enamlaste Venemaa vastu.
Läänes tekkis liikumine “Käed eemale Venemaast!” – rahvahulkade soovimatus minna veel kord sõdima pärast I maailmasõda.
Inglismaa ja Prantsusmaa ei suutnud otsustada, kellele teha põhipanus – kas Vene valgekaartlastele või rahvusliikumistele.
Kardeti enamlaste ideede levikut.

1919-1920

Poola-Vene sõda – poolakad üritasid lükata Poola piiri itta kuni Dnepri jõeni.
Kui Poola oleks täielikult purustatud , oleks Punaarmeel avanenud tee Saksamaale, s.t. Nõukogude võim Saksamaal ja Punaarmee Euroopa südames.
Nn. Wisla ime – Punaarmee sai Varssavi all lüüa.
1920 novembris viimased valged väed asuvad Krimmis laevadele

Venemaa kodusõda

Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud poliitika viis ulatuslike vastuhakkudeni
1919 olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometi suudeti sõda võita
Arvuline ülekaal oli Punaarmeel, kuhu võeti sõjamehi mobilisatsiooni korras
Enamik Venemaa elanikkonnast nägi valgekaartlastes “endiseis isandaid”, kes tahavad taastada endise korra ja talupoegadelt maa ära võtta

Sõjakommunism – majanduspoliitika kodusõja ajal
Kogu majandus allutati riigi kontrollile :

kaotati palgad , kaupa jagati tasuta (kaardisüsteem)
kaotati tasu paljude teenuste eest
toitu ja esmatarbeid jaotati tsentraliseeritud korras
riigistati tööstusettevõtted, rakendati sõja teenistusse
talupoegadel toiduainete andmise kohustus
toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima (relvastatud toidusalgad). Viljaga kauplemine keelati

Valgete lüüasaamise põhjused

Venemaa piirimail olevad tülikad riigid oleksid võinud sõja valgete kasuks otsustada. Kuid valged ise keeldusid lühinägelikult neid tunnistamast. Sellega võeti ära ka väikeriikide huvi valgeid toetada, piirduti oma piiride kaitsega
Puudulik koostöö ning reaktsioonilised ja restauratsioonilised eesmärgid.
Puudusid programmid ja loosungid, mis oleksid võinud masse kaasa kutsuda.
Liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast.

Enamlaste edu põhjused

Punaarmee oli hästi organiseeritud
Oma ressursse suudeti maksimaalselt ära kasutada
Enamlaste käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada
Enamlased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust ( rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega)

Kodusõda 1921-1922

Volgamaad ja mitmeid teisi piirkondi tabas näljahäda
Sõdida tuli ka rohelistega, s.t. relvastatud rühmitustega, mis koosnesid põhiliselt talupoegadest ja võitlesid nii valgete kui ka punaste vastu
Suured talupoegade hulgad hakkasid mässama toidujaotamise korra, tšekaa terrori ning nn. komissaride isevalitsuse vastu (Tambovis – Antonov, Ukrainas – Mahno).

Enamlus tungib läände

Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a. sügisel andis enamlastele ettekäände Bresti rahust lahti öelda ning vallutada tagasi kaotatud alad

1918.a. lõpuks olid enamlased hõivanud suure osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast

Eesti Vabadussõda (1918-1920)

1918 jaanuaris tungisid enamlased suure hooga peale ja saavutasid edu
Eestlaste löögijõu moodustasid suures osas vabatahtlikud, sh palju koolinoori
1919 toimus ootamatu pööre – eestlased olid organiseerunud, abistasid Soome vabatahtlikud, merelt Inglise laevastik
Kindral Laidoneri juhtimisel löödi 1919 jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja

1919 alanud pealetungi käigus vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti
Enamlaste võim Lätis likvideeriti

Eesti-Läti väed sattusid vastamisi Saksa vägedega nn Landeswehri sõjas
Saksa väed purustati, taastati Läti vabariik

Vabadussõja lõpp, rahuleping

Punaarmeel ei õnnestunud vaatamata rasketele lahingutele edu saavutada
Ka Eesti pool oli sõjast kurnatud

Venemaa tegi ettepaneku rahuläbirääkimisteks, lootes murda Lääneriikide blokaadi, eestlased nõustusid

Venemaa kodusõja lõpp

Enamlaste olukorda nõrgestas talurahvasõda ning sõda Poolaga
1922 oli kodusõda lõppenud
- enamlased olid saavutanud võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi aladel
- iseseisvunud piiririigid moodustasid nn sanitaarkordoni (Lääne ja Nõukogude Venemaa vahele jääv tsoon)
Maailmas oli sündinud esimene totalitaarne riik, mis andis eeskuju teistele

NEP – uus majanduspoliitika

1921-1927
Tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde ( riigikapitalism );
Rahareform 1922-1924
Talupoegadele naturaalmaksud
Vabakaubandus siseriigis
Eraettevõtluse ja väliskaubanduse lubamine
Väliskaubandus, suurtööstus ja suurehitused jäävad endiselt riigi omandisse.
1923.aastaks taastus teravilja eksport

Sisepoliitikas

1921.a. parteisisese opositsiooni keelustamine;
1922.a. NSVL moodustamine;
1925.a. Trotski tagandamine;
1924-1925 sõjaväereform: 5,5 miljonilt vähendati 0,6 miljonile;
1929.a. Stalini autokraatse diktatuuri algus
1929.a. “ troikad ” (kohalik parteisekretär +täitevkomitee esimees+ julgeolekuülem) = kohtuväline karistussüsteem

Sõjaväereform?

Moodustati territoriaalsed miilitsaüksused, kus 5 aasta jooksul said sõjalise väljaõppe piirkonna kutseealised noored.
Soodustati rahvaspordi – langevarjuhüpete levikut
Kasvas riigi sõjaline võimsus
1932.a. maailma esimesed mehhaniseeritud korpused
1937.a. armees 1,4 miljonit meest

Välispoliitika NEP-i ajal

Rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega;
Komitern, mille ülesandeks oli revolutsiooni eksport ( maailmarevolutsioon )

Majandus

1927.a. riigilaenukampaaniad
inflatsioon , maksukoormuse järsk tõus
kaardisüsteem
1928.a. taastati repressiivsed meetodid vilja kogumise ( kokkuostuhind oli olnud madal)
1928.a. industrialiseerimine
1928.a. kollektiviseerimine
Bürokraatia kasv: rahvakomissaride arv kasvas 18-lt 41-le

Industrialiseerimine (1928-)

Rahaliste vahendite “ümberpumpamine” põllumajandusest ja kergetööstusest rasketööstusse
Eesmärk – muuta NSVL lühikese ajaga tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kasv ja võimaldada tulevikus edukalt teostada maailmarevolutsioon
Uute söe- ja maagikaevanduste kasutuselevõtt Uuralites
Rasketööstuse rajamine Siberis ja Kesk-Aasis
Tööstuskombinaatide loomine majanduse ratsionaliseerimiseks
Elektrifitseerimine
Isevarustus söe ja nafta osas
Inimtööjõu ekspluateerimine nn.stahhaanovliku liikumise abil (u.1935.aastast)

Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe
Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas

Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise
See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise

Kollektiviseerimine (1928-1932)

Seniste eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse.
Totalitaarsel riigil oli kergem talurahvalt vajalikke toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite (sovhooside) või riigile allutatud kooperatiivsete ühismajandite (kolhooside) vahendusel.
Kulakuks tuli kuulutada 3-5% majapidamistest.
1932.a. passiseadus è maarahval polnud passe èpuudus õigus liikuda NSVL-s
1932.a. Stalini “Sotsialistliku omandi kaitse seadus” (“viie viljapea seadus”)
Kahjurite protsessid è “vaenuliku elemendi hävitamine”
1932.a. nälg. Ohvreid u.6-7 miljonit
1929-33 küüditati u.9 mln. talupoega
Kollektiviseerimise ohvreid kokku u.10% talumajapidamistest ehk 10-14 miljonit inimest

Sisepoliitika 1930-ndatel

Passiseadus +sissekirjutus è liikumisvabaduse kontroll
1934.a. massiterror
Stalini terrori õitseaegadel, aastatel 1937 – 1938 hukati NKVD poolt kuni 40 tuhat inimest kuus (480 tuhat aastas)
1939.a. keelati lahkuda ilma võimude loata
Isikukultus
Rahvavaenlasi peab olema 4,6% elanikkonnast

Välispoliitika 1930-ndatel

Osales relvastatud konfliktides ( Hispaania kodusõda 1936-39; Hiina kodusõda; Hiina-Jaapani sõda 1937-39)
Anti abi raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistide näol
1934.a. astus Rahvasteliitu
avalik poliitika taotles vastastikuse kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist
Tegelikuks eesmärgiks oli endiselt maailmarevolutsioon

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 7 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

218148 Õppematerjali autor

poliitika enamlased kodusõda kindral maailmarevolutsioon punaarmeel nsvl terrori siberis omandi

Sarnased õppematerjalid

ppt

REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL

REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Oktoobrirevolutsioon • 25. okt – Petrograd enamlaste kontrolli alla. • 26. okt – arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed. • II nõukogude kongress, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu. Selle juhiks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. • Rahudekreet. • Maadekreet. Nõukogude võimu kehtestamine • Suurtööstuste ja mõisate riigistamine, • 2. nov 1917 – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon, • dets 1917 – tunnustati Soome, Poola ja Armeenia õigust enesemääramisele, • 5.-6. jaan 1918 – Asutav Kogu, • 3. märts 1918 – Bresti rahu, • 11. märts – pealinn Moskva, • 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem. Kodusõda Venemaal • Olukord muutus kriitiliseks 1917, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. • 1918 tekkisid mitmel pool “valged” valitsused, mis tuginesid laialiaetud

Ajalugu

doc

Venemaa

Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa (Fjodorov, I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;) 1. Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord · Absoluutne monarhia. Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne · Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma

Ajalugu

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

· poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus:

Ajalugu

doc

Venemaa kokkuvarisemine

 poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus:

Venemaa

docx

Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine

sellega leppima. 16.veebruaril 1918 deklaleeris oma iseseisvust Leedu ning 24. Veebruaril 1918 Eesti. · Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari ning ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel poole puhkesid verised kodusõjad. · Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918 aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprillis saabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed. Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon · Mitmel pool Venemaal tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

kontsentratsiooni ja monopolide tekkimist, panga ja tööstuskapitali kokkukasvamist finantskapitaliks ja finantsoligarhia tekkimist, kapitali väljavedu, rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused ja ja suurriikide võitlemine maailma ümberjaotamise pärast. (Seda tehti kaubanduse, prestiizi, rivaali kõrvaletõrjumise, vajadus uute turgude järgi, jne. Pärast ) 1905. aasta revolutsioon Venemaal (põhjused, mis toimus ja tagajäjed ) Üheks suureks põhjuseks oli ebaedukas sõda Jaapani ja Venemaa vahel 1904-1905. Venemaa oli majanduslikult hävitatud ning vajas muutusi. Inimesed soovisid kodanikuõiguseid ja riigikorra kaasajastamist. Sooviti demokraatiat. Riigis valitses üldine rahulolematus. Taheti lahti saada tsaarivõimusest ja olla nagu Lääne- Euroopa täieõiguslikud kodanikud. Tööliste tingimused olid halvad, mille tagajärjel tekkis töölisliikumine. Talupojad soovisid omada maad ja maksude vähendamist. Töölised hakkasid streikima Peterburis

Ajalugu

doc

1. maailmasõda ja Venemaa

ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal

Ajalugu

odt

Venemaa kokkuvarisemine, kodusõda. Soome, Balti iseseisvumine.

Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla. Märtsis 1918 maabusid Antandi üksused Murmanskis ja aprillis Vladivostokis, hiljem hõivasid inglise ja Fra väed Musta mere sadamad ja Taga-Kaukaasia. 1918 a sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori (juht: F.Dzerzinskki). Lenini korraldusel asutati koonduslaagrid ja tapmine sagenes 1918 juuli mõrvati Nikolai II perekonnaga

Ajalugu

Rohkem sarnaseid