II Maailmasõda - Kontrolltöö küsimused-vastused (0)

II Maailmasõdas ja Eesti
I rida
Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi?
1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama – Poola vastupanu murti. „Kummaline sõda“ – Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati „Kummaline sõda“. Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välksõja plaanid. Kiiresti liiguti üle maa, nii et vaenlastel polnud võimalik taganeda.
Arutle : Eesti Teises maailmasõjas. (Milliste okupatsioonide all Eesti oli, millised olid valikud iseseisvuse taastamiseks)
Eesti pidi II MS ajal olema kokku kolme okupatsiooni all. Kaks korda Nõukogude okupatsiooni (1940-1941 ja 1944-1992) ja Saksa okupatsiooni (1941-1944). Eestil otsest võimalust polnud, et iseseisvust taastada. Üks lootus oli, et Saksa okupatsiooni ajal Saksamaa lubab neil taas iseseisvuda, kuid ei . Kui allkirjastati Atlandi harta 1941.aastal, siis oli lootus, et harta ühe punkti toel, mis eeldas okupeeritud alade vabastamist, iseseisvus taastada, kuid ka see ei toimunud.
Kus asusid Sinimäed? Sinimägedes peetud lahingute tähtsus?
Sinimäed asusid Põhja-Eesti panga Vaivara klindilõigul. Sinimägedes peetud lahingutel oli strateegiline tähtsus. See kinkis meie kaasmaalastele 8 lisakuud, mistõttu jõudis põgeneda 7% eestlastest läände vabasse maailma. Need 7% jätkasid 50 aasta vältel võitlemist Nõukogude okupatsiooni vastu, mistõttu oli taasiseseisvumine oluliselt lihtsam.
Nimeta liitlaste („suure kolmiku“) konverentside toimumise aasta, osalejad ja otsused
Teheran – 1943.aasta. Nõukogude Liit ( Stalin ), USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ). Määrati Poola piirid, anti Stalinile vabad käed okupeerimiseks.
Jalta – 1945.aasta. Samad isikud, kes Teheranis. Jaotati ära II MS järgne Euroopa ja Aasia .
Potsdam – 1945.asta. USA ( Truman ), NSVL (Stalin) ja Suurbritannia (Churchill, hiljem Attlee). Saksamaa sõjajärgne korraldamine, esitati Jaapanile ultimaatum tingimusteta kapituleerumise nõudega, anti sõjaroimad rahvusvahelise kohtu alla.
Millal ja kuidas lõppes Teine maailmasõda Euroopas ja Vaiksel ookeanil ?
USA heitis Jaapani linnadele Nagasaki ja Hiroshima aatompommid. Sõda lõppes 2.septembril 1945, kui allkirjastati Jaapani ja USA esindajate vahel sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakt. Sellega oli II MS Atlandi ookeanil läbi. Euroopas : pidulik tseremoonia Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile allakirjutamiseks toimus 8.mail 1945 Karlshorstis. Sellega lõppes Teine Maailmasõda ka Euroopas.
Seleta mõisted ja nimed, dateeri sündmused:
Vastupanuliikumine – riigielanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile
Holokaust – Teises Maailmasõjas Saksamaa poolt juutide suunas läbi viidud genotsiid ehk usulise ühenduse täielik hävitamine
Oder -Neisse joon – Potsdam’i konverentsil otsustatud piiri Saksamaa ja Poola vahel nimetus (1945)
Jätkusõda – oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25.06.1941 kuni 19.09.1944. Soome ajaloos käsitletakse seda Talvesõja jätkusõjana.
Atlandi Harta – 1941.aastal sõlmitud kokkulepe USA ja Suurbritannia vahel.
G.Žukov – Nõukogude riigiteadlane ja väejuht. Nõukogude Liidu marssal .
22. sept. 1944 – Punaarmee vallutab Tallinna, uputati Läti ranniku lähedal põgenikelaev.
II Maailmasõda ja Eesti
II rida
Kaardil on tähistatud murrangulised lahingud II MS rinnetel. Nimeta need lahingud ja selgita, mille poolest need olid murrangulised?
4.-7.juuni 1942 – Midway merelahing USA ja Jaapani vahel. USA esimene võit
21.august 1942 – algas Stalingradi lahing, peatati Saksamaa pealetung ning algas Saksamaa häving
6.juuni 1944 - Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal
El-Alameini lahing – purustati Saksa armee Aafrikas
4.juuli-23.august 1943 Kurski lahing – Saksamaa viimane pealetungikatse idarindel
Millal ja kuidas kujuneb Hitleri-vastase koalitsioon?
Hakkas välja kujunema 1941.aasta suvel Atlandi harta toel. Sinna kuulusid põhiliselt USA, NSVL ja Suurbritannia. Nad võtsid endale ülesandeks võidelda kuni Hitleri täieliku purustamiseni, aidates üksteist ja tehes koostööd. Sõja jooksul laienes Hitleri-vastane koalitsioon pidevalt (liitus uusi riike)
Potsdami konverents (osalejad ja otsused).
Potsdami konverents toimus 16.juuli – 2.august 1945.aastal. Osalejad : USA (Truman), NSVL (Stalin) ja Suurbritannia (Churchill, hiljem Attlee). Otsused : 1) määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjajärgsete liitlaste kontrollimiseks, 2) anti sõjaroimad rahvusvahelise kohtu alla, 3) esitati Jaapanile ultimaatum tingimusteta kapituleerumise nõudega.
II Maailmasõja tagajärjed Eesti riigile ja rahvale?
NSV Liit okupeerib Eesti esmakordselt 1940.aastal. Teist korda 1944.aastal. Siis jääme okupatsiooni alla 60 aastaks. Küüditamine. Eestis levis kommunism.
Pariisi rahukonverents (Milliste riikidega sõlmiti rahulepingud ? Mis sai Saksamaast)?
Pariisi rahukonverents toimus 1946.aastal. Rahulepingud sõlmiti Itaalia, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria ja Soomega . Saksamaa jagati okupatsioonitsoonideks.
Seleta mõisted ja nimed
„Kummaline sõda“ – sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 kestnud sõda Prantsusmaa ja Suurbritannia vs Saksamaa vahel. Sõda, kus osapooled jäid passiivseks.
Operatsioon „Overlord“ – lääne liitlased avasid 6.juunil 1944 Prantsusmaal Normandias teise rinde.
Jätkusõda - oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25.06.1941 kuni 19.09.1944. Soome ajaloos käsitletakse seda Talvesõja jätkusõjana.
Kollaboratsionism - koostöö võõrvõimuga või võõrriigi pealesurutud režiimi toetamine .
B.Montgomery – Suurbritannia armee ohvitser , juhatas 8. armeed , kes purustas Saksa-Itaalia väed Aafrikas.
D. Eisenhower – Usa sõjaväelane, II MS ajal tegutses liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas
8. mai 1945 – Saksamaa kapituleerus tingimusteta II MS-s.
KOMMUNISTLIKUD RIIGID PEALE II MS : NSVL, Saksamaa, Poola, Jugoslaavia , Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania , Ungari