0 till kg 0,005 0,005 0,010 0,010 0,00 kr Kokku: 0,188 0,375 0,360 0,00 kr Hind km-ga: 0,00 kr Valmistamine: 1. Aseta lehttainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või vormi, nii et ääred jäävad veidi üles. 2. Lao taina peale viilutatud sibul ja puhastatud kilufilee. 3. Klopi lahti munad ja vala kilufilee peale. 4. Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni pirukas on muutunud kuldpruuniks. 2.2 KÜÜSLAUGUNE SEASISEFILEE KARTULI-MURULAUGU ROSETTIDE JA PÕLD-VÕÕRKAPSA SALATIGA Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta
Maitseainesegu sisaldab ka soola, tänu millele pole seda vaja toidule täiendavalt lisada. Sobib suurepäraselt liha, kana ja kalatoitude maitsestamiseks, hea ka grillimisel. 4.3 AROOMISOOL Santa Maria aroomisool on tasakaalustatud maitseainesegu. Sisaldab kurkumit, sibulat, porrulauku jm, mida saab kasutada soola asemel. Sobib hästi ka lauamaitseaineks. 4.4 SALATIMAITSEAINE ÜRTIDEGA Sisaldab selliseid maitsetaimi nagu koriander, küüslauk, tomat, petersell, sibul, tüümian, pune, must pipar ja sellerijuur. Kui ürtidega salatimaitseaine pakk on kodus olemas, siis pole erinevate salatite, muna ja kalatoitude maitsestamisega mingit muret. Selle seguga maitsesta kindlasti traditsioonilist kreeka salatit. Sobib ka juustude maitsestamiseks! 4.5 PULJONGIMAITSEAINE KÖÖGIVILJADEGA Puljongisegu, mis teeb supi valmistamise kiireks ja mugavaks, maitse on tõeliselt naturaalne. Puljongipulbrit on kergem vees lahustada
Harilik pärn pärn pärnalised kassinaerilaadsed Harilik näsiniin näsiniin näsiniinelised kassinaerilaadsed Harilik tamm tamm pöögilised pöögilaadsed alamsugukond:õunap uulised sugukond: Harilik pihlakas pihlakas roosiõielised roosilaadsed Harilik sibul lauk laugulised asparilaadsed Harilik pilliroog pilliroog kõrreliselaadsed Mätastarn tarn lõikeheinalised kõrreliselaadsed Poeedinartsiss nartsiss amarüllilised asparilaadsed Liilia liilia liilialised liilialaadsed Kaheleheline käokeel käokeel käpalised asparilaadsed Harilik maikelluke maikelluke liilialised liilialaadsed
Kehasisene Ei ole vaja suurtes kogustes Sugurakud väliskeskkonna eest sugurakke toota kaitstud Suur võimalus haigusi üle kanda Viljastumise tõenäosus suurem NT putukad, linnud, imetajad 6. Vegetatiivse paljunemise näited: 5 konkreetset taime, 2 looma. 1. Tulp sibul 1. Hüdra pungub 2. Kartul mugul 2. Käsn - pungub 3. Iiris risoom 4. Kannike leht 5. Tikker oksake 7. Millal ja miks kasutab inimene vegetatiivset paljundamist? Millal eelistab sugulist paljunemist? Vegetatiivset paljundamist siis, kui tahab saada palju ühesuguseid organisme kiiresti. Sugulist paljundamist (seemnetega) siis, kui tahab uut sorti, mingit erinevust. 8
ravimisel eksorsism. Ravi loitsud, palved, amuletid, talismanid, karvasibulate välja kakkumine, viljaterade laialipuistamine ja kokku korjamine, deemonikujukese tegemine ja ära põletamine. Tähtsad ohvriloomad: lammas (maks). Raviteed, salvid, vannid, ülevalamine, aadri laskmine. Meditsiin jagunes kahte suunda: Asutu (arstimise kunst) ja Asiputu (nõidumine). Mesopotaamia haiguste põhjused: üleloomulikud jõud, kättemaks, loomulikud põhjused. Ravimtaimed: sinep, küüslauk, sibul, kress, seedriõli, mee tooted, loomade ekskremendid. *Koostises pidi olema palju komponente. Ravimit manustati vaginaalselt ja rektaalselt. Suitsutati haigeid. Ravimite puhumine suhu, kõrvadesse, silma, ninna. *Asiputu üleloomulike jõudude väljaajamine. Vana-India Indiat on peetud tugevate traditsioonide ja kõrge arstikunsti maaks. Tugevus anatoomia tundmine. Kirjandus: meieni erinevate ürikute kaudu, pühad tekstid e.
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maai...
o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde o kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. o kapitali käive aeglane o tööjõuvajadus hooajaline o toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega · Jahe parasvööde o vegetatsiooniperiood 3-5 kuud o looduslikult levib okasmets o suvi on lühike ja jahe
26. Mida näitab mulla pH? Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka. 27. Taimede rühmitamine mulla happesuse taluvuse alusel. 1. väga tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6,5...8, selliseid nimetatakse ka lubjalembesteks kultuurideks (nt peet, lutsern, valge mesikas, peakapsas); 2. tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6...7 (suvi- ja talinisu, oder, kaunviljad, raps, ristikud, mais, sibul, kurk, salat); 3. vähem tundlikud happesuse suhtes -- kasvavad laias pH vahemikus, pH 4,5...7,5 kuid optimaalne on 5,5...6,0 (nt rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand); 4. happelist mulda eelistavad taimed -- sobiv pH 4,5...5,0 (lupiinid, kultuur mustikas, kultuur jõhvikas, rododendron, asalea, kanarbik). 28. Kuidas mõjutab happeline muld taimede kasvu ja arengut? Taimede toitekeskkonna kõrge happesus avaldab otsest kahjulikku mõju taimedele,
just teiste elusolendite seisukohast. Veel paarkümmend aastat tagasi oli üliharuldane, kui keegi vaevus oma lemmiklooma opereerima või ravima, lihtsam ja odavam viis oli loomal lasta surra. Teine troop selgitab seda, et inimesed tajuvad maailma erinevalt, mis mõnedele meeldib, on teistele vastik. (Meos, 2000). Ja kokkuvõtvalt pole miski iseenesest vastik, vaid ikkagi kellegile konkreetselt. Kohe tuleb meelde sibul, mulle see meeldib, aga mõned vihkavad seda. Ja tore on see, et tänapäeval arvestatakse erinevate asjadega, salateid tehakse nüüd sibulaga või ilma. Koostised on karbil kirjas. See ka tähendab, et pole vastikuid asju, vaid palju erinevaid maitseid. Kolmanda troobi võib ühe lausega kirja panna nii, et ühe ja sama inimese erinevad meeleelundid annavad sama asja kohta erineva otsustuse. (Meos, 2000). Selle troopi põhimõtted on olnud minu arvates ajas alati muutumatud
hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. 2.2.Puu- ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju
kontrollitud. Munade värskust saab ka kodus kontrollida. Värske muna tundub käes raske ja veeklaasi asetatult jääb klaasipõhja lebama. Paar nädalat vana muna loksub õrnalt raputades ja jääb veeklaasis püstiasendisse. Veepinnale tõusnud muna on söögiks kõlbmatu. Munatoidud Vorstimunarull: 5 muna soola 150g riivjuustu Santa Maria liha üldmaitseainet ja jahvatatud paprikat Hauta peenestatud sibul väheses õlis klaasjaks, lisa vorstitükid ja kuumuta segades mõni minut. Kalla peale soolaga lahtiklopitud munad ja maitseained, reguleeri kuumus madalaks ja küpseta kaane all, kuni muna on hüübinud. Libista omlett vaagnale, riputa pinnale riivjuust ja keera rulli. Leivakate muna ja suitsukalaga: 4 keedetud muna 250g suitsuräime vm kuumsuitsukala 1 marineeritud kurk mõned varred suvisibulat võileivamajoneesi veidi maitsestamata jogurtit
sarapuu 136. isasurvad 137. sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega TSÜAATIUM Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes 178. vareskolla eospead 179. osjade eospead HEITLEHINE
Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine). · Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Nt Hüdra pungumine, Pärmiseene pungumine, Käsn). · Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõsudega (lepp, vaarikas), võsunditega (maasikas, hanijalg), võrsikutega (karusmari, mustsõstar), pistikutega (paju, mustsõstar), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill). 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. (Nt Viinamäetigu, Vihmaussid, Kaanid). 6) Mida tähendab partenogenees
alkohol, must tee, soodaveed ja õlu. Kasulikud toiduained: Haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell. Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Tatar, idandatud nisust leib, riisikoogid, sojajahuleib, kaera-, riisi-, rukkijahu. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris, mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill. Puuviljadest ja marjadest ananass, aprikoosid, greip, jõhvikad, kirss, murakad, mustikad, ploom, rosin, sidrun ja viigimarjad. Maitsetaimedest ingver, küüslauk, melissid, odralinnaseekstrakt, sojakaste. Vürtsidest ja lisanditest sinep. Taimeteedest aaloe, zhennzhenn, ingver, jalakas, kibuvits, kummel, nurmenukk, palderjan, päevakübar, roheline tee, takjas, viirpuu. Jookidest kohv ja punane vein. B veregrupp
üldse. Antud peatükis käsitletakse köögiviljade vegetatiivset paljundamist. Allolevas tabelis 6 on toodud vegetatiivselt paljundatavad köögiviljad. Tabel 6 Vegetatiivselt paljundatavad köögiviljad ja nende paljunemisviis (Autori koostatud Paasik (2008) põhjal Köögivili Paljunemisviis Sugukond Mädarõigas Juurpistikutega Ristõielised Rabarber Juurikatega Tatralised Harilik sibul Sibulatega Laugulised Küüslauk Küüntega Liilialised Kartul Mugulatega Maavitsalised Mugulatega paljunevad näiteks kartulid. Kui kartuli mugul maha panna, tekivad sellele idud, millest kasvavad uued taimed ja sinna alla tekib uus mogul ehk kartul. Rabarberit paljundatakse juurikate jagamisega. Juurikad jagatakse terava noa või labidaga osadeks, nii et igale osale jääks üks või kaks punga ja 1-2 hargnevat juurt
Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja kestad ning koos sellega moodustub kaks tütarrakku. Pungumine pärmseened, ainuõõssed (korallid, meririst), käsnad. Toimub DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. Õistaimed sibulate, mugulate, risoomide, varte või lehe tükkide abil. · mugul kartul, alpikann · risoom naat, vaarikas, kalmus · vars paju · võsund maasikas · sibul - tulp Tähtsus: Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. Seda kasutatakse kultuurtaimede paljundamisel (kartulid mugulatega, aedmaasikad võsunditega). Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Eoseline paljunemine Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eos on üherakuline,
Kaljukits aga sobib hoopiski kitsi ja teisi sõralisi kasvatama. Kõigil päikesemärkidel on taimed ja elemendid, mis just nendega sobivad, ning unelmate maad, millele võiks aia kujundamisel mõelda. Sodiaagisoovitusi silmas pidades kujundate endale keskkonna, millest saab teie hingelaadiga sobiv unikaalne oaas. Jääraga klapivad karuohakas ja okaspuud Jäärale istuvad taimedest kuslapuu, karuohakas, koeranaeris, tiigerliilia, pelargoon, humal, lemmalts ja sibul. Romantikat lisab vanade taluaedade lemmik tokkroos. Selle sarvilise päikesemärgi lõhnameelt paitab ka aromaatne ja rahustavalt mõjuv piparmünt. Kõikvõimalike põõsaste ja puhmaste seast sobivad Jäära sodiaagimärgi esindajale asteldega taimed. Ka puude hulgast eelistab Jäär okaspuid, iseäranis kuuski. Kes võiksid Jäära õuemurul patseerida? Tähed annavad mõista, et lambad ja oinad. Ent Jäära iseloomule sobib, kui öisel ajal kostaks mõne puu otsast öökulli huikamist
Tabel 12. Leibkonnad koduse vara järgi, 2005 ja 2007 (% kõigist leibkondadest) Vara liik 2005 2007 Auto 44 48 Värviteler 95 96 Videomagnetofon 39 44 Personaalarvuti 42 51 Kodune Interneti-ühendus 34 47 Mobiiltelefon 80 87 Pesumasin 81 85 Nõudepesumasin 4 6 Mikrolaineahi 42 55 DVD-süsteem 14 29 ondadest) Tabel 5. Leibkonnaliikme netosissetulek kuus leibkonnapea (vastutava liikme) soo järgi, 2005 ja 2007 (krooni) Tulu Netosissetul Sissetulek individuaalsest ..lapsetoe Muu ek kokku palgatööst töise...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust Nugade ostmisel on tähtis noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud. Terav nuga on hea ja kuulekas tööriist, kuid teravusel on ka piir. Laserteraga nuga võib viilutamisel väga käepärane olla, koorimisnoa puhul aga võiks seda vältida. Veekeetja Kuigi erkpunane veekeetja passiks koju kööginurka hästi, ei maksa värvi õnge minna veekeetja puhul on olulisema...
Peetakse veiseid, 13,3 mln (1999a.), kitsi 9,7 mln ja lambaid 3,9 mln, sigu 0,28 mln, eesleid 0,17 mln. 10 Tansaania kliima on soodne mõningate puu- ja juurviljade kasvatamiseks. Tähtsamad neist on: ananassid, tsitruselised, mangod, pirnid, banaanid, virsikud, tomatid, spinat ja hibisk. Puu- ja juurviljade väliturg on soodne Euroopale. Vürtsid nagu must ja punane pipar, paprika, sibul, ingver, koriander, küüslauk, kaneel on tähtsad nii kodusele kui ka välisturule. Tansaania toodab: o Kohvi, puuvilla, sisalikiudu, nelki, teed, tubakat, maniokki, maisi, pipart o Eluskarja: veiseid, lambaid, sigu, kitsi, kala o Toiduaineid, sõidukeid (montaaz), tsementi, teemante, soola Pärast Arusha deklaratsiooni (1967) moodustas valitsus Ujamaa Küla programmi,
pärilikkuste ja võimalikkuste kaos. Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. NÄITED KIRJANDUSEST: Faust, Harry Haller, mingil määral Raskolnikov. Kui Faust lausub tolle kuulsa, imetletud lause: „Kaks hinge asuvad, ah, rinnas mul!” siis unustab ta Mefisto ja terve hulga teisi hingi, kes on tal samuti rinnas. Ka Stepihunt usub, et tema rinnas peitub kaks hinge ja leiab, et tal on seetõttu rinnas hirmus kitsas. Inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngadest põimitud kude. Elus ei ole asjad nii lihtsad nagu meie mõtetes. Iga sünd tähendab eraldatust kõiksusest, tähendab piiratust, Jumalast lahutatust, piinarikast uueks saamist. „ma ei ole õnneliku eluga rahul, ma ei ole selleks loodud, see pole minu osa. Minu osa on vastupidine … Õnnetus, mida mina vajan ja ihaldan, on teistsugune – selline, mis laseb mul kirglikult kannatada ja iharusega surra. Sellist õnnetust või õnne ma ootan
9. Energiabilansi valem E (energia) =A (ainevahetus) + K (kasv) + M (metaboolne energiakadu) + V (väljaheited) + U (uriin) 10. Glükoosi varud Taimedes- tärklisena Mugulad, risoom, sibul Loomades – glükogeenina Maksas ja lihastes 1 glükoosi molekul = max 38 ATP molekuli 11. On 3 võimalust ATP TOOTMISEKS, sõltuvalt kiirusest Võimalus ANAEROOBNE ANAEROOBNE AEROOBNE HINGAMINE SÜNTEES GLÜKOLÜÜS (fosfageeni) (glükogeeni- piimhappe
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
# Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), võrsetega (karusmari, mustsõstar), pistikutega(paju), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) 2. Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel, kumb on looduses valdav, miks? Suguliseks paljunemiseks on tarvis kahte vanemorganismi, mittesuguliseks vaid üht. Mittesuguline paljunemine on looduses valdav, sest lühikese ajaga saadakse vanemaga geneetiliselt sarnane arvukas
Taime kuivamisel mürgisus kaob (Kaur jt, 2010). Kullerkupp. Mürgine on kogu taim. Mahla sattumine nahale võib põhjustada kihelust ja punetust, tundlikumal inimesel ka ville. Taime söömine tekitab iiveldust, oksendamist, peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisust, häireid neerutalitluses. Suure koguse söömisele võib järgneda surm südameseiskumise tagajärjel. Taime kuivamisel mürkained lagunevad (Kaur jt, 2010). Märtsikelluke. Kogu taim, nii sibul kui ka maapealne osa on mürgine. Mürgistustunnused on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, pupillide ahenemine. Mürgistusi on ette tulnud ka märtsikellukese sibulate segiajamisel söögisibulatega (Kaur jt, 2010). Kollane nartsiss. Kogu taim on mürgine, eriti sibulad, mida on mõningatel juhtudel segi aetud söögisibulaga. Juba poole sibula söömine võib põhjustada tõsiseid seedehäireid, kõhulahtisust ja oksendamist. Taime mahl võib nahaga kokkupuutes punetust ja turseid
Magneesiumi kestva liigtarbimise esmasteks mürgitunnusteks on oksendamine, kõhulahtisus, kuumahood, 8 naha punetus, unisus, vererõhu langus ja meeleelundite talitluse häired. Ülisuured magneesiumikogused võivad viia koomasse. Tuntumad magneesiumi toiduallikateks on teraviljad, köögiviljad (eriti oad, herned, kapsas, kartul, sibul, peet), puuviljad (eriti aprikoosid), päevalillseseened, nisukliid, mandlid, maapähklid, kakaopulber. Päevalilleseemned, brasiilia ehk parapähklid ja kaunviljad sisaldavad ohtralt magneesiumi 2.8.3 Kaltsiumi biotoime Kaltsium on inimorganismis kõige levinuim metalne element ja biometall. Täiskasvanud inimorganismis on kaltsiumit ligikaudu 1 kg. Umbes 99% organismi kaltsiumivarudest paikeb luudes, kõhredes ja hammastes. Organismi päevaseks kaltsiumivajaduseks on 0,6-1,4
Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Siret Kotka Martin Repinski Signe Riisalo Kai Rimmel Keit Pentus-Rosimannus Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Andrus Seeme Sven Sester Priit Sibul Riina Sikkut Mihhail Stalnuhhin Andres Sutt Aivar Sõerd Marko Šorin Kristina Šmigun-Vähi Raivo Tamm Tarmo Tamm Urve Tiidus Vilja Toomast Marika Tuus-Laul Jaak Valge Viktor Vassiljev Mart Võrklaev 185749 on Riigikogu praeguse koosseisu liikmete nimekiri. nimi on eraldatud tühikuga. uhu moodustada valemi(te) abil nimest: perenimi, koma, tühik, eesnimi, punkt. N: Alende
· Vereasendajana ja narkoosivahendina Biotoime Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos.Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi,
Hanno Pevkur HP 4 Heljo Pikhof HP 4 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1 Helir-Valdor Seeder HS 1 Sven Sester SS 1 Priit Sibul PS 1 Arno Sild AS 3 Mihhail Stalnuhhin MS 2 Anne Sulling AS 3 Märt Sults MS 2 Aivar Sõerd AS 3 Tanel Talve TT 3 Artur Talvik AT 1 Tiit Terik TT 3 Urve Tiidus UT 1 Terje Trei TT 3 Margus Tsahkna MT 2 Marika Tuus-Laul MT 2 Rainer Vakra RV 1 Viktor Vassiljev VV 2 Vladimir Velman VV 2 Toomas Vitsut TV 2
Hanno Pevkur HP 4 Heljo Pikhof HP 4 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1 Helir-Valdor Seeder HS 1 Sven Sester SS 1 Priit Sibul PS 1 Arno Sild AS 3 Mihhail Stalnuhhin MS 2 Anne Sulling AS 3 Märt Sults MS 2 Aivar Sõerd AS 3 Tanel Talve TT 3 Artur Talvik AT 1 Tiit Terik TT 3 Urve Tiidus UT 1 Terje Trei TT 3 Margus Tsahkna MT 2 Marika Tuus-Laul MT 2 Rainer Vakra RV 1 Viktor Vassiljev VV 2 Vladimir Velman VV 2
konserveeritud 167 40 100 - 100 Mugulsibul Värske kooritud 119 16 100 - 100 Passeritud poolpehmeks 161 16 135 26 100 Passeritud pehmeks 238 16 200 50 100 Praetud fritüüris 350 16 294 66 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Roheline sibul värske puhastatud 125 20 100 - 100 passeeritud 193 20 154 35 100 Porrulauk Keedetud 138 24 105 5 100 Passeeritud 220 24 167 40 100 Porgand Toores puhastatud kuni 1 jaanuarini 125 20 100 - 100 alates 1 jaanuarist 133 25 100 - 100 Puhastatud, keedetud
põllumajanduse looduslikest teguritest (üleval). Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. 1. Polaarkliima- põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarkliima- lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temperatuuridew (at) summa alla 1000 kraadi) võimaldavad kasvatada vaid kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure- redis, sibul,varane kartul. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev, tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. (Soome põhjaosa, Venemaa põhjaosa) 3. Parasvööde- pindalalalt kõige ulatuslikum- tingimused piirkonniti üsna erinevad. 4 aastaaega mõjutavad erinevalt vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab vöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele on see ebamugav, sest kapitali käive on aeglane,
väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad Osades: Konferansjee- Hannes Kaljujärv Clifford Bradshaw, ameerika kirjanik- Robert Annus/ Juss Haasma Sally Bowles, inglise kabareelaulja- Tanja Mihhailova/ Gerli Padar Preili Schneider- Eva Püssa/ Silvi Vrait Härra Schultz- Aivar Tommingas Preili Kost- Merle Jääger/ Kaili Närep Ernst Ludwig- Markus Luik/ Simo Breede Max- Jaan Willem Sibul Kaks daami- Maria Kallaste, Pirjo Püvi/ Helen Nõmm Gorilla- Janek Savolainen/ Aivar Kallaste Showgirlid, madrused, klubikülastajad, peokülalised, möödakäijad: ooperikoor ja balletitrupp Bänd: Klahvpillid- Jürmo Eespere, Andrus Rannaääre Basskitarr-Alari Piispea 6 Kitarr-Tiit Kevad Saksofonid-Ursula Chillaud, Toomas Peterson, Lirike Langer, Maret Melesk Peaosatäitjaid Tanja Mihhailova Sündinud 19
teistelt taimedelt. Härghein. VARS ·Ülesanded Külgharude moodustamine Lehtede, õite ja viljade kandmine Vee ja mineraalainete transport Fotosünteesiproduktide transport ·Põhitunnused Maapealne asend Kasvab kaua pikkusesse Kannab lehti Harunemisvõimeline Radiaalse siseehitusega Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) ·Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne)
seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3
usuline kirjandus. Otsus puudutas ka perioodilist kirjandust. Keelatud kirjanduse välja selgitamiseks ja kõrvaldamiseks anti aega 1. septemrini. Kuna otsuse juures puudusid nimestikud, siis valikud kõrvaldamise osas olid täiesti meelevaldsed. Kuna Kirjastajate ja Raamatukauplejate ühing saatis kirja Hariduse Rahvakomissarjaadile, soovides nimestikke antud otsuse juurde, moodustatigi 10 liikmeline komisjon : A. Alle, A. Jakobson, M. Jürna, H.Piilmann, P. Rummo, R. Sirge, A. Sibul, E. Tehve, K. Taevi, N. Puusepp. Koostati viis nimestikku. Neli neist olid avalikkusele kättesaadavad, viienda avaldamise keelas ära Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus. Kokku sisaldasid nimestikud 1548 nimetust: 900 eesti-, 507 vene-, 141 võõrkeelset raamatut. Lisaks veel 20 autori kõik teosed. Kõige enam keelati usulist kirjandust ning ajalugu ja memuaarid. Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus loodi 1940. aasta oktoobris ja tema ülessandeks sai jooksev
sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. 41. Lina väetamine Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel
Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. 41. Lina väetamine Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel
Tallinna Tööstushariduskeskus. Selver As Ettevõtte analüüs Laura Oiluk 206 RMÜ 16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning ...
Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega mugulatega (kartul) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) Taime osadega juurevõsudega (lepp, vaarikas) Taime osadega võsunditega (maasikas, hanijalg) Taime osadega võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Taime osadega pistikutega (paju, mustsõstar) Taime osadega lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) Vegetatiivne paljunemine : · evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. · vajab vaid ühte vanemorganismi. · lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. · järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesgused.
2. Lisage rootsi bitter ja mesi otse teetassi või- kannu Jooge 1 tassitäis 2-3 korda päevas, kuni allergiasümptomite kadumiseni. Edaspidi 1 tassitäis päevas seisundi säilitamiseks. Ravi mesilaste nõelamise/putukahammustuste korral · Basiilik hõõruda värskelt purustatud lehtedega kahjustund kohta. Leevendab põletikku ja sügelust · Võilill määrige naha rahustamiseks hammustatud või nõelatud kohta valge, piimja vedelikuga · Sibul Asetage kiire leevenduse saamiseks löövetele värskeid sibulalõike · Petersell määrige taimemahlaga või kasutage paistetuse vähendamiseks kompressides · Teeleht loputage või pühkige leht puhtaks, mudige kergelt ja asetage kahjustunud kohale · Kollane oblikas asetage kahjustatud kohta leotatud värsked lehed 10 Ekseem ja psoriaas Põldosja kompress:
Diabeetiku toiduvalikus ei ole midagi banaanid, kiivid, õunad, pirnid, erilist, selle moodustab tervislik toit, virsikud, eksootilised puuviljad mis on soovitatav ka igale tervele (mango, papaia, tähtvili). inimesele. Tänapäevaste Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, toitumissoovituste kohaselt peaks kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda diabeetiku toitainete jaotus päevasest allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kaloraazist olema järgmine: kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu Süsivesikuid 50-55 % suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei
piimasuhkur a) organismis lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides 3) Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed; monomeeriks on glükoosijääk b) tänu suurele soojusmahtuvusele aitab ta säilitada püsivat (monosahhariidid) temperatuuri – termoregulaator Tärklis – talletatakse taimede sälitusorganites (mugul, sibul, risoom); c) annab rakkudele mahu 2) Soolad jm (1,5%) kasutatakse varuainena Tselluloos – taimede rakukesta koostises Orgaanilised ained: Sahhariidide ülesanded: energeetiline, ehituslik (tselluloos taim, kitiin
liivsavi Raske liivsavi 0,80 0,95 0,90 0,90 0,80 0,90 Savi 0,70 0,80 0,75 0,75 0,70 0,75 Teraviljade sagedane kasvatamine kahjustab mulla füüsikalist seisundit. Seda tuleb eriti arvestada raskete muldade viljelemisel, mis kalduvad paakuma ja muutuvad raskesti haritavaks. Köögivilja külvikorrad Toitainete tarbimine Suure tarbega Keskmise tarbega Väikese tarbega Peakapsas Sibul Uba Käharkapsas Küüslauk Hernes Lillkapsas Porgand Rooskapsas Punapeet Hiinakapsas Apteegitill Kurk Salat Kartul Spinat Porrulauk Mustjuur Seller Redis Kõrvits Nuikapsas Tomat Paprika Rabarber Suvekõrvits Köögiviljade org. väetisega väetamine
SALAT, KAALIKAS, KAPSAS, KARTUL JT. PUU-NING KGIVILJAD CASKORBIINHAPE OSALEB OKSDATS-REPUKTSIOONIOONI PROTSESSIDES, AKTIVISEERIB PROTEOLTILISI FERMENTE JA MAKSA ESTERAASI, OSALEB DESOKSIRIBONUKLEIINHAPPE SNTEESIS, SUUR IMMUNOLOOGILINE THTSUS TAIMSED TOIDUAINED (KAPSAS, SALAT, SPINAT, PETERSELL, TILLIPEALSED, SIBULAPEALSED, HAPUOBLIKAS, MALTS, NGES, KIBUVITSAMARJAD, METSAMAASIKAD, VABARNAD, KARUSMARJAD, SSTRAD, TSITRUSVILJALISED, KAALIKAD, NAERID, PORGANDID, SIBUL, KARTUL JNE. SKORBUUT, NRKUS, TVIME LANGUS, TUJUTUS, VSIMUS, VASTUPANUVIME VHENEMINE NAKKUSTELE, VEREVALUMID NAHA ALL, LIIGESTES JNE.DKALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSALIDES, VIS, PIIMAS, MUNADES, PRMIS, TEKIB ORGANISMIS ULTRAVIOLETTKIIRTE TOIMEL. LUUSTIKU DEFORMATSIOONIDETOKOFEROOL SOODUSTAB SPERMATOGENEESI, LOOTE NORMAALSET ARENGUT, SOODUSTAB LIHASTE TEGEVUST TAIMELID, SEEMNEIDULID, TAIMEDE ROHELISED OSAD, MUNAREBU, TAILIHA
0 sool kg 0,000 0,000 0,000 3,60 kr 0,00 kr 5 loomaliha kg 0,053 0,050 0,105 0,100 90,00 kr 4,74 kr 0 vesi kg 0,010 0,010 0,020 0,020 0,00 kr kupatatud 0 seened kg 0,015 0,015 0,030 0,030 0,00 kr 10 sibul kg 0,020 0,018 0,040 0,036 7,00 kr 0,14 kr 2 või kg 0,010 0,010 0,020 0,020 29,00 kr 0,30 kr 11 muna kg 0,022 0,020 0,045 0,040 0,00 kr 0 piima kg 0,010 0,010 0,020 0,020 12,00 kr 0,12 kr 0 soola kg 0,000 0,000 0,000 0,00 kr
Seda imet tuldi vaatama lähedalt ja kaugelt. Kahjuks see esimene ja ka kaks järgmist täidisõielist eksemplari hukkusid ja alles neljas mutanttaim pani aluse täidisõielise hüatsindi aretamisele. Aretajad pöörasid tähelepanu suuremale õite arvule õisikus, üksikõie mõõtmete suurendamisele, uute toonide, eriti kollaste sortide saamisele. Eduga mingite püüdluste osas kaasnesid tingimata pidustused. uudissordi eest maksti suuri rahasid, üks sibul võis maksta tuhandeid kuldnaid. Kuulsad aiandusfirmad korraldasid igal aastal niinimetatud paraadnäitusi, kus hüatsinte võis imetleda massilistes kogustes, loomulikult sõlmiti sel ajal ka ärilisi kokkuleppeid. 10 Hollandist levis hüatsindikultuur Saksamaale, eelkõige Preisimaale, hiljem edasi Prantsusmaale. Preisimaal hakkas hüatsindikasvatus arenema eriti pärast seda, kui siia asus
Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) +DISSIMILATSIOON(lagundamine) 4. Kasvamine ja areng Kasvamine mõõtmete muutumine
Omadused: Emulgaatorid, stabilisaatorid, sekvestrandid. Kõrvalmõjud: Pole teada. Kokkuvõte: Ei ole kõige hullem. Ise võibolla isegi sööks aga lapsele samuti eriti ei tihkaks anda. Sest siin ju ikkagi päris palju keemiat ja parem annaks ühe õuna selle asemel. 3. Maggi puljongikuubikud kostilja UAB Nestle Baltics Koostis: jodeeritud sool (53,6 %), lõhna- ja maitsetugevdajad (E621, E627, E631), maltodekstriin, taimne rasv, maisitärklis, suhkur, sibul, röstitud sibula lõhna- ja maitseaine, toiduvärv (ammooniumsulfitkaramell), kuivatatud loomaliha pulber 0,5%, petersellilehed, rosmariini- ja pipraekstrakt. Toode võib sisaldada väheses koguses muna, piima, sojat, gluteeni, sellerit ja kala. E621 Naatriumvesinikglutamaat Kasutusala: Lihatoidud, valmistoidud, lihaleeme- puljongikuubikud, salatikastmed, kuivkastmed, maitsesegud. Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud:
Kooli nimi õpperühm Õpilase nimi MEREANNID Referaat Juhendaja: Asukoht 2010 2 SISUKORD 1.RANNAKARBID................................................................................................................... 4 1.1.Rannakarpide ostmine................................................................................................................... 4 1.2.Keedetud rannakarpide säilitamine.............................................................................................. 4 1.3.Rannakarpide valmistamine.......................................................................................................... 5 1.4.Rannakarpide serveerimine........................................................................................................... 5 2.KUNINGKRABI ...................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
