Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimeriik (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kuningas Lõvil tasuks ümbritseda end kuldkollaste päevalilledega?
  • Kes võiksid Jäära õuemurul patseerida?
TAIMERIIK
Legende lilledest:
SINILILLE tekkimisest teatakse järgmist muistendit. Vanasti olnud taevas üsna madalal, nii et käega saanud katsuda . Elanud siis rätsep, kellel olnud palju lapsi. Et nende järele pole suudetud alati valvata, käinud lapsed sageli sõrmega taevast torkimas. Sõrmeaugud säravatki nüüd tähtedena. Kord võtnud rätsep vitsakimbu ja hakanud lapsi taeva torkimise pärast karistama. Seejuures löönud ta taevast vitsakimbu otsaga suured sinised tükid välja, mis maha langedes purunenud pisikesteks sinisteks taevakildudeks. Vanajumal vihastanud ja tõstnud taeva kõrgemale. Taevakildudest aga tärganud sinililled.
MAASIKAS-Kui Vanaisa oli loonud maasika, unustanud ta sellel õisi teha. Mõned maasikad kasvanud õunapuude all. Need näinud igal kevadel õunapuid ilusasti õitsemas ja sügisel vilja kandmas. Maasikad läinud Vanaisa juurde paluma, et nemadki õitseda ja vilja kanda tohiksid. Vanaisa lubanudki, aga jätnud maasikatele endile valida, missuguseid õisi nad soovivad. Maasikatele meeldisid õunapuuõied. Sellest ajast peale on maasikatel ja õunapuudel ühte laadi õied.
LÕOSILMADE ehk meelespea- ja ka ära- unusta -mind-lillede nime saamisloost räägib järgmine muistend.
Kord kevadel läinud kaks tütarlast sohu lilli korjama. Nad sattunud aga soolaukasse. Üks tütarlaps vajunud, visanud oma sinised lilled teisele ja hüüdnud: “Ära unusta mind!” Sellest ajast tuntaksegi neid lilli selle nime alla.
Arvatakse ka, et lõosilmad tekkinud pisaratest.
Ühel karjasel olnud karjatada palju lambaid . Tulnud hundid ja murdunud lambad maha. Karjane hakanud nutma . Nutnud, nutnud ja tema pisaratest tekkinudki meelespealilled.
Ennustusi taimedest :
Üks taim, keda on seostatud nõiajõu ja tervendavate omadustega juba antiikajast alates, on ka meil Eestis kasvav puju (Artemisia).
Pujust keedetakse teed, sageli koos melissiga, et hõlbustada ennustamist, mediteerimist ja hingelist arenemist . Sellist teed on paljud nõiad kasutanud tseremoniaalseks nõiajoogiks šamaani- ja täiskuurituaalidel, tervendavatel puhastumistel ning kristallkuulide, maagiliste peeglite ja kvartskristallide pühitsemisel.
Rännuteedele võeti kaasa lõhnapuudrikotikesi pujuürdiga, et kaitsta end väsimuse, päikesepiste, mürgituste, metsloomade, väikeste vallatute haldjate ja ebasõbralike vaimude eest. Usuti , et magamine padjal, mis on täidetud pujuürdiga, kutsub esile prohvetlikke unenägusid ja võimaldab ette näha oma saatust.
Hispaanias ja Itaalias valmistasid noorukid sidrunpuju (A. abrotanum) põletamisel saadud tuhast salvi , millel olevat võime habe kiiremini kasvama panna, et siis mehisem välja näha.
Koirohust (A. absinthium) valmistatud teed on soovitatud anda juua sapistele naistele, siis pidavat nende kurjus üle minema. Saksamaal usuti, et puju kaitseb kandjat musta maagia , haiguste, kurjade vaimude ja halva õnne eest.
Kui aga keegi kavatseb reisida Lõuna-Ameerika vihmametsadesse, siis võib ta seal kohtuda ilusa roosaõielise liaaniga, kellel tore nimi amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi). Kaapiväät on Lõuna-Ameerika loodeosa “vägev ravim ”, mis ravib nii ravitsejat kui ravialust. Kasutatakse taime kuivatatud või värsket koort.
Amasoonase šamaanid joovad kaapiväädist valmistatud jooki , et saada ühendus vaimude maailmaga , mis aitab neil haigusi ravida, kohut mõista ja tulevikku ette näha. Kui jooki kasutatakse ravimiseks, siis joob seda šamaan, mitte haige.
Joogi mõjul mõistab ravitseja haiguse olemust ja tõlgendab siis oma nägemust, mille põhjal selgub talle haiguse põhjus ning ta asub selle vastu sümboolselt võitlema. Ta laulab patsiendile võitlusest ja sellest, kuidas ta kurjuse hävitab ja patsiendi vabastab.
Kaapiväädi abil tehakse kindlaks vaenlase asukoht enne sõjaretke, jahilooma asupaik enne jahileminekut, saadakse endale kaitsevaim, kontrollitakse abikaasa truudust, otsitakse lahendusi probleemidele, viiakse läbi usulisi tseremooniaid.
Horoskoope taimedest:
Pista mulda taim, mis sulle sobib!
Kas teadsite, et Sõnni koduaias võiksid õitseda moonid ja roosid ,
kuid kuningas Lõvil tasuks ümbritseda end kuldkollaste päevalilledega?
Aia kujundamine horoskoobimärgi põhjal on uusim trend!
Igal sodiaagimärgil on iseloomuomadusi ja assotsiatsioone, mida saab
koduaias väljendada, et selleks kujuneks lõõgastav paradiis, kirjutab
Astrology.com oma aiahoroskoobi tutvustuses. Neitsi jumaldab puhtust ja
korda, Sõnn tahab oma aeda kõikvõimalikke huvitavaid taimi istutada,
Kaljukits aga sobib hoopiski kitsi ja teisi sõralisi kasvatama. Kõigil
päikesemärkidel on taimed ja elemendid, mis just nendega sobivad, ning
unelmate maad, millele võiks aia kujundamisel mõelda. Sodiaagisoovitusi
silmas pidades kujundate endale keskkonna, millest saab teie
hingelaadiga sobiv unikaalne oaas .
Jääraga klapivad karuohakas ja okaspuud
Jäärale
istuvad taimedest kuslapuu , karuohakas, koeranaeris, tiigerliilia,
pelargoon , humal, lemmalts ja sibul. Romantikat lisab vanade taluaedade
lemmik tokkroos. Selle sarvilise päikesemärgi lõhnameelt paitab ka
aromaatne ja rahustavalt mõjuv piparmünt. Kõikvõimalike põõsaste ja
puhmaste seast sobivad Jäära sodiaagimärgi esindajale asteldega taimed.
Ka puude hulgast eelistab Jäär okaspuid , iseäranis kuuski.
Kes võiksid Jäära õuemurul patseerida? Tähed annavad mõista, et
lambad ja oinad. Ent Jäära iseloomule sobib, kui öisel ajal kostaks
mõne puu otsast öökulli huikamist. See aga ei tähenda, et tema aias
peaksid valitsema sünged toonid. Vastupidi, Jäär armastab selgeid ja
silmatorkavaid värve: punast ja valget. Pole ime, et tema element on
tuli. Ja samast mastist on ka Jäärale sobivaimad metallid vask ja raud.
Jäär ei otsi inspiratsiooni eksootilistest maadest . Et aed klapiks
tema tundelaadiga, võiks see millegi poolest meenutada Inglismaad,
Prantsusmaad, Saksamaad või Taanit.
Kaine meelega Sõnn armastab romantilisi lilli.
Sõnn
on küll tubli ja toekas loom, kuid talle sobivad lilled annavad märku
ilumeelest ja romantilistest tundmustest. Sõnn armastab roose, moone,
verevaid sõrmkübaraid, karikakraid, priimulaid, kannikesi. Veel
imponeerivad sellele nelja jalaga kindlalt maas seisvale loomale
kurekell, kassinaeris ja huulhein.
Puudest klapivad Sõnni iseloomuga saar, küpress, viinapuu, õun,
pirn , viigimari, tsitruselised ja koguni palmid. Kuid kasvatama ei
peaks ta sugugi mitte ninasarvikuid, vaid hoopis veiseid. Vastukaaluks
lihtsatele pudulojustele peaks Sõnn end ümbritsema õrnade
pastelltoonidega: roosa , kahvatusinine, õrnroheline. Ent talle pole
sugugi vastukarva ka oranžikaspunane, pruun ja ruuge toon. Tema element
on maa, metallidest sobivad vask ja kuld . Inspiratsiooni võiks ta
ammutada Šveitsist, Iirimaalt, Iraanist, Küproselt, Kreeka saartelt,
Caprilt ja Prantsusmaalt.
Kaksikutele sobivad piibeleht ja sirel
Kaksikud
lasevad end võrgutada sulnitest lõhnadest: piibeleht, lavendel , sirel.
Veel sobivad selle sodiaagimärgiga adiantum ja sõnajalg, mirt ja
orhidee , krüsanteem ja asalea . Puudest armastavad Kaksikud pähklipuid,
faunast väikesi linde, papagoisid, liblikaid ja ahve. Värvigammast pole
neile suurt midagi vastumeelt, kuid iseäranis passivad neile kollane ja
oranž. Selle vilka ja püsimatu tähtkuju element on õhk, metall
elavhõbe. Inspiratsiooniks tasuks kiigata Walesi, Belgiasse, USAsse,
Egiptusesse , Sardiiniasse ja Armeeniasse.
Vähi silm puhkab valgetel õitel
Vähi
ilumeelt hellitavad karusõrg, kassitapp, pelargoon, liilia , vesiroos ja
lootos ning valged lilled, iseäranis roosid. Ent talle sobivad ka
kapsas ja mets-harakputk. Puudest peaks Vähk armastama pirni ning
mahlarikkaid puid, näiteks kaske ja vahtrat. Loomadest hindab see
sõraline koorikloomi – krabisid ja kilpkonni.
Vähi värvipalett on veemärgile iseloomulikult õhkõrn – hõbehall,
kahvatukollane, valge. Hõbe on ka talle omane metall . Maadest mõjuvad
innustavalt Šotimaa, Holland , Uus- Meremaa , Paraguay, Alžeeria ning
Põhja- ja Lääne-Aafrika.
Lõvi sütitavad päikesevärvid
Päikeselise
ja majesteetliku Lõviga mõjuvad võrdväärselt päevalill, saialill ,
jorjen, vereurmarohi ja aster, kuid tema iseloomuga haakuvad ka
kannatuslill, viinapuu, rosmariin , kukekannus ja heliotroop . Kui
võimalik, laseks Lõvi pilgul puhata ümbrusel, kus kasvavad loorber,
kreeka pähkel, oliiv ja tsitrusepuud. Tema loomusega sobivad kokku veel
palmid. Kanakeste kasvatajat Lõvist pole. Talle on märksa enam
meeltmööda suured murdjad – mõistagi tiigrid ja lõvid.
Tule märgi esindajana sütitavad Lõvi päikesevärvid, kuld ja
elevandiluu. Tema vererühmaga klapivad sellised paigad nagu Rumeenia,
Sitsiilia , Tšehhi, Lõuna- Iraak , Liibanon, Lõuna-Prantsusmaa ja Itaalia.
Neitsi kasvatagu eredaid väikesi lilli
Neitsi lilleaias kasvagu nartsissid, astrid ja krüsanteemid.
Üleüldse tunneb ta tõmmet eredate väikeste lillede poole – hea, kui
need on sinised või kollased . Puudest sulanduvad tema meelelaadiga
kirss ja pähklipuud, loomadest kassid ja koerad, kes aga peaksid ka
üksindusega leppida suutma.
Maa märgina leiab Neitsi tröösti tumesinisest, tumepruunist,
rohelisest ja lillast. Metallidest kõlksuvad temaga kokku nikkel ja
plaatina , sobib ka elavhõbe. Kui Neitsi peaks koostama reisimarsruudi,
võiks see läbi põigata sellistest paikadest nagu Kreeka, Kreeta ,
Kariibi mere saared, Türgi, Brasiilia, Balkani poolsaar, Jordaania ja
Šveits.
Kaalude aias sibagu ringi sisalikud
Kaalude päikesemärgi esindaja kasvatagu suuri roose, astreid, karikakraid ja münti.
Talle
sobivad ka Sõnni lilled ja Sõnni puud, samuti ploom ja pappel. Kaalude
südame panevad kiiremini põksuma nii erinevad tegelased, nagu seda on
elevandid , sisalikud ja teised väikesed roomajad . Ent kui talle ette
anda värvipalett, püüaksid tema pilku sinise eri toonid alates
kahvatusinisest kuni akvamariinini, kahvaturoheline, aga ka roosa. Pole
ime – Kaalud on ju õhu märk.
Metallidest sobivad Kaaludele vask ja messing. Aiainspiratsiooni
tasub sellel sodiaagimärgil otsida Austriast , Birmast, Jaapanist,
Argentinast, Egiptuse põhjaosast, Kanadast, Tiibetist, Hiinast ning
Vaikse ookeani lõunaosa saartelt.
Skorpion leiab hingesugulase kaktuses
Suskajana
tuntud Skorpion hindab kaktust ja iileksit, ent tema ilumeelt
hellitavad rododendron, gardeenia, pelargoon, särav päevakübar
"Goldsturm", käre pärdiklill, anemoon ja kanarbik. Skorpionile peaksid
meeldima ka kuslapuu ja teised Jäära märgi taimed. Selle suure müstiku
mõttemaailmaga sobivad juga- ja laukapuud, üleüldse põõsakujulised või
asteldega puud.
Kas on üllatav, et Skorpion võtaks looduses mesti skorpioni ? Ega
ikka ole küll. Hingesugulust tunneb ta ka kotka ja hundiga. Ja seda, et
Skorpioni märgi esindaja putukate peale kriiskama kipuks, juba ei ole.
Värvidest võiks Skorpion end ümbritseda tume- ja kastanpunasega,
aktsendiks sähvimas türkiis. Koduselt tunneb ta end ka tumesinises
keskkonnas. Tema märk on küll vesi, kuid metallidest kõlksub ta kokku
terase ja rauaga . Kui reisiplaanide tegemiseks läheb, et kodumaja ja
-aia kujundamisel inspiratsiooni ammutada, tasuks sihiks võtta Maroko ,
Lõuna-Aafrika Vabariik, Süüria, Korea, Uruguay, lähematest riikidest
trollide kodupaik Norra.
Ambur ei põlga ära vana head nelki
Aastaid
põlatud nelki võib Amburile vabalt kinkida . Tema ei näe selles lilles
midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng,
pojeng, murakas , salvei , kõikvõimalikud samblad ja harilik luga.
Puudest sobivad Amburile kask , pärn, tamm, saar ja hobukastan ,
eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi
koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei
maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli
ka hirved.
Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun , kontrastiks
koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda
Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või
Austraaliasse.
Kaljukits sobib sõralisi pidama
Kaljukits
kepsutaks meelsasti aaskannikeste või võõrasemade vahel, taamal
luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka
rebashein , jumikas, kanep , harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill,
kameelia ja magnoolia. Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas,
jugapuu , paju, haab ja pappel, loomadest muidugi mõista kitsed ja
teised sõralised.
Kaljukitse värvipalett on tume: tumehall, šokolaadipruun, must,
indigo . Mõni ime – maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe
ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust ,
Bulgaariast või Makedooniast. Ent teda kisub ka Indiasse , Afganistani,
Tiibetisse, Albaaniasse ja Mehhikosse.
Veevalaja silma paneb särama kuldvits
kuldvits
paradiisilinnulill
orhidee
kolmiklill
Kuutõverohi,
orhidee, kuldvihm, kuldvits, tulivõhk, paradiisilinnulill, gladiool,
kolmiklill – Veevalaja lilleaed on vägagi erutava kooslusega. Puudest
püüavad tema pilku leeder , oliiv ja lepp , aga ka viljapuud .
Paradiisilinnulille-lembus annab aimu Veevalaja maitsest lindude suhtes
– need peavad olema efektsed, nagu näiteks paabulind , või väga kaugele
lendama. Värvidest tasub sel õhu märgil ümbritseda end türkiisi ja
violetiga. Metallidest kõlksuvad temaga kokku alumiinium ja
pliisulamid. Inspiratsiooni ammutab Veevalaja Venemaalt, Poolast,
Rootsist, Soomest, Iisraelist ja Etioopiast.
Kaladele imponeerivad vesiroos ja paju
Vee
märgina siugleksid Kalad meelsasti vesirooside vahel, ent neile
imponeerivad ka orhidee, sirel, rabarber , visteeria ehk hiina rippuba,
elulõng ja raudrohi. Puude seast hindavad Kalad just neid, mis
armastavad oma oksi vee kohal kõigutada – näiteks paju, aga ka
viigipuud . Faunast köidavad neid veelembesed imetajad ning loomulikult
kalad. Veemärgina jumaldavad Kalad sumedat mererohelist, ent ka
punakaslillat. Metallidest istuvad neile plaatina ja tina, samuti tina
ja plii sulam. Saatuse iroonia : Kalad võiksid inspiratsioonireisile
minna Gobi ja Sahara kõrbesse, ent südame panevad neil põksuma ka
Portugal ja väikesed Vahemere saared.
Vasakule Paremale
Taimeriik #1 Taimeriik #2 Taimeriik #3 Taimeriik #4 Taimeriik #5 Taimeriik #6 Taimeriik #7 Taimeriik #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vildersen Õppematerjali autor
koosneb taimede ennustustest,legendidest,hososkoobist

Sarnased õppematerjalid

KÕIK SÕNNIDEST
8
doc

KÕIK SÕNNIDEST

Sõnni iseloom Sõnnile avaldab muljet kõik, mis on suur. Mida suurem maja seda vägevam see tema silmis on. Loomaaias kõnnib ta ahvipuurist ükskõikselt mööda ja peatub lummatult võimsate elevantide juures. Sõnn astub märkimisväärse vaprusega vastu suurele loomale, kuid lööb araks hiirt nähes. Kohtudes vabalt hulkuva tiigriga, ei pilguta ta silmagi, aga pisike herilane paneb ta kabuhirmus lähimatesse põõsastesse pagema. Sõnn ja kangekaelsus Sõnnile endale, ükskõik kummast soost ta on, ei ole mingit mõtet tema kangekaelsusest rääkida. Tema enda meelest ei ole ta sugugi kangekaelne, vaid lihtsalt kannatlik. Kõik oleneb sellest, missugune tähendus sõnale antakse. Ta ei ole põikpäine, vaid ainult mõistlik ja vankumatult kindel. Ta ei suuda kuidagi mõista, miks küll inimesed nii ebaõiglaselt temasse suhtuvad. Tegelikult on Sõnn täpselt nii kangekaelne kui üks inimolend saab olla ja mitte raasugi rohkem. Ta ei ole siiski kivikuju, ehkki tu

Astronoomia
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

Ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun